) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega A. S. E. E. ja A. S. E. E. 03.10.2011 kostjale nõude loovutamisest hagejale (tl 10).
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatisest nõude loovutamise kohta
Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja O. A. F. ) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja E. E. A. S. asemel
Liitumisleping nr 1661136 (tl 11) tõendab, et 31.03.2008 sõlmisid kostja ja E. E. A. S. liitumislepingu, mille alusel kohustus E. E. A. S. pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust hinnapaketis TELEYKS 100 toodud tingimustel ning kostja kohustus tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest esitatud arvetel märgitud tähtajaks. Arvete mittetähtaegsel tasumisel kohustus kostja maksma viivist 0,15 % võlasumast iga arve tasumisega viivitatud päev eest kuni arve täieliku tasumiseni. Lisaks kohustus kostja kandma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Mobiilteenuste arve nr 0813356677 (tl 12 – 13) järgi pidi kostja tasuma
§-de 164 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 381,75 eurot –
§-de 164 lg 2; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis - 381,70 eurot –
§-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Antud tsiviilasja hagihind hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 381,75 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse 2-12-23892 korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 8), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 76,69 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 47,93 eurot ning õigusabikulu – 166,17 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja pole esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, kuid kuna Pärnu Maakohtu 25.05.2012 määruse (tl 32) sisu järgi on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu menetletud, on alust arvata, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,93 eurot. Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 76,69 eurot (tl 4). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas kokku 124,62 eurot riigilõivu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud S. E. OÜ J. esitatud arvest lähtuvalt peab hageja maksma OÜ-le J. 166,17 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase J. I. . Kuna antud hagi hind on 381,75 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 65 eurot. 2-12-23892 Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 189,62 eurot (124,62 + 65). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.