KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 6. novembril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-1528 Haldusasi V.M.i j

§ 123

p-de 2 ja 3, § 135 lg 2 p 2, § 191 ja § 195 p 2 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

1. Jätta kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
2. novembrist
3. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
4. detsembril
5. a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. V.M.ile ja M.P.le anti kuni 30.09.2010 kehtinud välismaalaste seaduse (

) § 12 lõike 1 punkti 11 alusel tähtajaline elamisluba tegelemiseks ettevõtlusega Everyday Logistics OÜ-s. V.M.ile anti elamisluba ettevõtlusega tegelemiseks kehtivusajaga 23.12.2009 kuni 22.12.2014 1 (elamisluba nr 2022588351/TE). M.P.le anti elamisluba ettevõtlusega tegelemiseks kehtivusajaga 12.04.2010 kuni 11.04.2015 (elamisluba nr 2022638285/TE). 2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 29.05.2012 otsustega nr 15.3-3/364-1 ja 15.3-3/366-1 tunnistati V.M.ile ja M.P.le antud tähtajalised elamisload

§ 135

lg 2 p 2 alusel, koostoimes

§ 123p-dega 2 ja 3 ning § 195 p-ga 2 kehtetuks alates 01.07.2012.

Isikutele anti tähtajaline elamisluba ettevõtluseks Everyday Logistics OÜ-s. Ainuüksi osalus Eestis registreeritud ettevõttes ei anna automaatset õigust tähtajalisele elamisloale. Järelkontrolli käigus selgus, et Everyday Logistics OÜ-s aktiivset majandustegevust ei toimu ning ettevõte ei ole

1. aastal käivet deklareerinud. Ettevõtte investeeringud ja tegutsemine ei ole tõsikindlalt tõendatud. Isikud ei ole elamisloa kehtivuse ajal Eestisse elama asunud ning on registreerinud oma eemalviibimise alates 13.04.2012 kuni 13.04.2014 põhjusel töötamine/õppimine. Asjaolu, et isikutel on registreeritud elukoht Eesti rahvastikuregistris või isiklik elamispind, ei tõenda seda, et isikud on Eestisse elama asunud. Everyday Logistics OÜ senine majandustegevus ei ole kooskõlas elamisloa taotlusele lisatud äriplaani kirjeldusega. Õigust elamisloale ei saa käsitleda subjektiivse õigusena. Isikud on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ja elavad püsivalt välisriigis. Seega ei riiva tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine isikute õigusi. Eestis lühiajaliseks viibimiseks on isikutel võimalik taotleda viisat.
2. V.M. ja M.P. esitasid 11.06.2012 eelnimetatud PPA otsuste peale vaide järgmiste põhjendustega: 1) elamisloa andmine ei olnud PPA kaalutlusotsus. Kui KVMS §-s 191 toodud eeldused elamisloa saamiseks on täidetud, siis puudub PPA-l alus keelduda elamisloa andmisest; 2) Everyday Logistics OÜ-s toimub majandustegevus. Ettevõtte käibevara on 10.02.2012 seisuga kokku 134 588 euro väärtuses. Äriühing on 2009 kuni
3. aasta majandustegevuse tulemusena tootnud kasumit kokku 2931 euro väärtuses.
4. aasta majandusaastal on äriühing investeerinud laenuna VM Investments OÜ projektide rahastamiseks märkimisväärsed summad (31.12.2011 seisuga tagastamata laenusumma 125 000 euro väärtuses, millele lisandub intress 1372 euro väärtuses). Lisaks osutas ühing nõustamisteenust 3000 euro väärtuses. Äriühing on investeerinud V.M.i ja M.P. osalusega äriühingute (Everyday Investments OÜ, VM Investments OÜ) äriprojektidesse ning tütarettevõtetesse. Tänaseks on Kentmanni RE OÜ, Alasniidu LA OÜ ja Lilletee LA OÜ Everyday Logistics OÜ tütarettevõtjad; 3) käivet ei deklareeritud, kuna äriühing ei ole kalendriaasta jooksul ületanud maksustatava käibe piirmäära. Samas on PPA-le teada, et äriühingu tütarettevõtted on maksukohustuslased; 4) PPA on haldusmenetluses rikkunud menetlusnorme, jättes esitatud tõendid tähelepanuta ning uurimiskohustuse teostamata.
5. PPA 06.07.2012 vaideotsusega nr 15.3-8/54-1 jäeti vaie rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1)

§ 191

mõte on anda võimalus Eestisse elama asuda välismaalasel, kes asutaks siin ettevõtluse, mis oleks Eesti riigile vajalik ning seda lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisele. Elamisloa andmine on PPA kaalutlusotsus; 2) Vaide menetluse juurde esitatud lisadokumendid (Kentmanni RE OÜ registrikaardi väljavõte seisuga 08.06.2012, Everyday Logistics OÜ väärtpaberikonto saldo väljavõte 08.06.2012 seisuga ja Everyday Logistics OÜ väärtpaberikonto investeeringute väljavõte 08.06.2012 seisuga) ei tõenda ettevõtte aktiivset tegutsemist alates 16.11.2009; 3) Everyday Logistics OÜ on määratud Kentmanni RE OÜ osanikuks alles pärast 29.05.2012 ehk pärast vaide esitajate tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamist. ÄS § 6 lg-st 1 tulenevalt 2 25% ettevõtte osalusest ei tõenda, et Kentmanni RE OÜ, Alasniidu LA OÜ ja Lilletee LA OÜ oleksid Everyday Logistics OÜ tütarettevõtted; 4) PPA-le on esitatud Danske Bank A/S Eesti filiaali teatis; Everyday Logistics OÜ bilanss; Eesti Väärtpaberite keskregistri saldoteatis Alasniidu LA osa kuuluvuse kohta; Lilletee LA OÜ bilanss; Eesti Väärtpaberite keskregistri saldoteatis Lilletee LA osa kuuluvuse kohta; Arco Vara AS koostööteade koos lisadega; korteriomandi 08.09.2010 müügileping ja asjaõigusleping; Everyday Logistics OÜ kasumiaruanne; Gourmet Coffee OÜ leping; Kentmanni RE OÜ kasumiaruanne; Koidula 13a deposiidikanne; kommunaalarved jne. Kuigi nimetatud dokumentidega tõendati V.M.i seost eelpool nimetatud ettevõtetega, ei tõenda need Everyday Logistics OÜ seost nimetatud ettevõtetega; 5) elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse juurde ei esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Everyday Logistics OÜ planeerib omandada osaluse Kentmanni RE OÜ-s, Alasniidu LA OÜ-s ja Lilletee LA OÜ-s, kuigi PPA palus korduvalt vaide esitajatel esitada tõendeid ettevõtte tegutsemise kohta. Eeltoodust tulenevalt on PPA-l alust arvata, et nimetatud toimingud on teostatud näitamaks PPA-le ettevõtte Everyday Logistics OÜ aktiivset toimimist ja vältida vaide esitajate elamislubade kehtetuks tunnistamist; 6) ebaõige on vaide esitajate väide, et

§ 191ei sisalda kohustust välismaalasel püsivalt Eestisse elama asuda.

Arvestades vaide esitajate pikaajalist Vene Föderatsioonis viibimist, on nende püsiv elukoht Vene Föderatsioonis; 7) välismaalane on

§ 196

alusel kohustatud PPA-d teavitama elamisloa aluseks olnud asjaolude muutumisest, raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest. Vaide esitajad äriplaani muutmisest PPA-d ei teavitanud; 8) PPA ei ole elamislubade kehtetuks tunnistamise menetluses menetlusnorme rikkunud. PPA edastas järelkontrolli käigus päringuid MTA-le ja äriregistrile, kontrollis andmeid piiriületuste infosüsteemist ning palus vaide esitajatel esitada nende käsutuses olevaid tõendeid ja andmeid asja lahendamise aluseks olevate asjaolude kindlakstegemiseks. Lisaks vaide esitajate esindajaga personaalsele kohtumisele ja ärakuulamisele andis PPA lepingulisele esindajale korduvalt võimaluse esitada oma selgitused ja täiendavad dokumendid kirja või posti teel. 5. V.M.i ja M.P. esitasid 20.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebused Politsei- ja Piirivalveameti 29.05.2012 otsuste nr 15.3-3/364-1 ja 15.3-3/366-1 ning 06.07.2012 vaideotsuse nr 15.3-8/54-1 tühistamiseks. KAEBAJATE VÄITED 6. Kaebajad taotlevad otsuste ning vaideotsuse tühistamist järgmiste põhjendustega: 1) PPA-l puudus alus tunnistada kehtetuks kaebajatele antud elamisload

§ 135

lg 2 p 2 alusel koostoimes

§ 123p-ga 2.

PPA on alusetult kaebajatele ette heitnud investeerimiskohustuse täitmata jätmist. Kaebajad on täitnud investeerimiskohustuse ainuüksi juba Everyday Logistics OÜ-sse osakapitali sissemaksete tegemisega. Mistahes muud täiendavat seadusest tulenevat investeerimiskohustust pole ette nähtud. Vaatamata sellele on Everyday Logistics OÜ investeerinud märkimisväärselt suuremas ulatuses ning esitanud PPA-le ka vastavad tõendid; 2) kaebajad vastasid ja vastavad jätkuvalt tähtajalise elamisloa saamiseks vajalikele tingimustele. Kaebajate ettevõtlustegevus ja Everyday Logistics OÜ äritegevus vastab ka uue, alates 01.07.2012 jõustunud,

redaktsiooni nõuetele; 3)

§ 191ei sisalda kohustust elada püsivalt Eestis.

Välismaalase äritegevusele esitatavad nõuded on välja toodud

§-s 192, mis põhimõtteliselt seab kaks tingimust: välismaalasel 3 peavad olema piisavad rahalised vahendid ning äriplaan, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ja personaliandmed. Need nõuded on kaebajatel olnud täidetud. Lisaks on kaebajad täitnud ka PPA poolt etteheidetava nõude Eestis viibimise kohta. Tähtajalise elamisloa andmine ettevõtlusega tegelemiseks ei nõua PPA-lt kaalutlusotsuse tegemist. Juhul, kui on täidetud

§ 191

toodud eeldused, puudub PPA-l alus keelduda tähtajalise elamisloa andmisest; 4) PPA on jätnud täielikult arvestamata, et Everyday Logistics OÜ on tegutsenud oma investeeringute sooritamisel lähtudes maailmas ja Eestis laialt levinud äripraktikast, mille järgi investeeringuid sooritatakse ja finantseeritakse kas läbi tütarfirmade või läbi laenuandmise eraldi konkreetseks investeeringuks asutatud seotud äriühingule. Ettevõtluseks antava elamisloa korral ei tulene kusagilt

-st nõuet, et elamisloa saanud isiku äritegevus peaks toimuma vaid sellessamas konkreetses äriühingus, millises osaluse registreerimisega on isik alguses elamisluba ettevõtluseks taotlenud ja selle elamisloa saanud; 5) Everyday Logistics OÜ on investeerinud ja jätkuvalt investeerimas V.M.i ja M.P. osalusega äriühingute äriprojektidesse. Ühing on 2009-2011 aasta majandustegevuse tulemusena tootnud kasumit kokku 2931 eurot.

1. majandusaastal on ühing investeerinud laenuna VM Investments OÜ (V.M. Investments) projektide rahastamiseks märkimisväärsed summad. 31.12.2011 seisuga on tagastamata laenusumma 125 000 eurot, millele lisandub intress summas 1372 eurot. Lisaks osutas ühing nõustamisteenust 3000 euro väärtuses. Everyday Logistics OÜ investeeris Everyday Investments OÜ-sse. Antud ühing omandas
2. a Riigi Kinnisvara AS-lt avalikul enampakkumisel Tallinnas Kentmanni tn 13 asuva kinnistu, mis on pikaajalise üürilepingu alusel Harju Maakohtu valduses. 21.11.2011 jagunemisotsuse kohaselt on nimetatud kinnistu uueks omanikuks Kentmanni RE OÜ. Tulenevalt jätkuvast huvist ärikinnisvara sektori vastu, on Everyday Logistics OÜ investeerinud VM Investments OÜ teostatud äriprojektidesse. VM Investments OÜ on ärikinnisvarainvesteeringute tegemise ettevõte, millel on 3 Eestis registreeritud tütarettevõtet ehk SPV-d. Teostatud otseinvesteeringute kogumaht on 3 491 806 eurot; 6) tulenevalt PPA tõlgendusest, mille kohaselt võib äritegevus toimuda üksnes Everyday Logistics OÜ ja tütaräriühingute kaudu, on kaebajad tänaseks restruktureerinud oma grupi tegevuse selliselt, et Kentmanni RE OÜ, Alasniidu LA OÜ ja Lilletee LA OÜ on Everyday Logistics OÜ tütarettevõtjad. Omandistruktuuri muutuste kinnitamiseks esitasid kaebajad PPA-le Eesti Väärtpaberite Keskregistri ja Harju Maakohtu Registriosa (äriregistri) väljatrükid ülalmärgitud äriühingute osas. PPA on jätnud selgelt arvestamata selle, et ÄS § 6 lg 2 kohaselt on tütarettevõtjaks ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju; 7) hetkel on kaebajatel käimas läbirääkimised Everyday Logistics OÜ ja Everyday Investments OÜ nimel rahavooga ärikinnisvara (üürilepingutega koormatud 5 korteriomandit, kasutusel kaubandus-, lao ja büroopinnana) omandamiseks asukohaga Tallinn Kesklinna linnaosa, Veerenni 58a. V.M. omab eraisikuna kinnistut asukohaga xxxxxxxx, Tallinn, mida kasutab isiklikuks otstarbeks elamuna; 8) PPA seisukoht, et Everyday Logistics OÜ-s ei toimu aktiivset majandustegevust, on ebaõige. Ka on PPA valesti hinnanud, et ühing pole järginud oma tegevuses kõiki kehtivaid maksualaseid õigusakte. Tänase päeva seisuga puudub ühingul maksuvõlg. Käivet ei ole deklareeritud, kuna kalendriaasta jooksul ei ole varasemalt ühing ületanud maksustatava käibe piirmäära, mis tooks kaasa kohustuse registreerida ühing käibemaksukohustuslasena. Everyday Logistics OÜ ei olnud käibemaksukohuslane, kuid PPA-le on teada, et ühingu tütarettevõtted on maksukohuslased. V.M.ile ja M.P.le kuuluvad ning V.M.i ainuisikulise igapäevase juhtimise all aktiivselt tegutsevad 4 Everyday Logistics OÜ, Alasniidu LA OÜ, Lilletee LA OÜ ja Kentmanni LA OÜ on korrektselt Maksu- ja Tolliametis registreeritud käibemaksukohuslased ning teostavad vastavalt seadusele igaaastaselt tuhandetes käibemaksu väljamakseid; 9) keerulisest majandustingimustest tingituna ei näinud ühingu juhtkond vajadust palgata töötajaid ega teha ka juhtorganite liikmetele maksustatavaid väljamakseid, mistõttu ei pidanud ühing tasuma ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Samas on Everyday Logistics OÜ tasunud juhatuse liikme ja nõukogu esimehe tasu, millelt on kinni peetud kõik seadusega kehtestatud maksud. Seega on väär PPA seisukoht, et majandustegevuse tulemusena ei ole üldse makse tasutud. Seega puudub alus väita, et Everyday Logistics OÜ-s ei toimu aktiivset majandustegevust; 10) ettevõtluseks antava elamisloa puhul ei ole

-s sätestatud välismaalase Eestis viibimise ja Eestist eemalviibimise registreerimise kohustusi ning ettevõtluse Eesti majandusele kasulikkuse kohustust ega vastavasisuliste tõendite kogumise ja säilitamise nõuet. Kuna varem pole kaebajatele selliseid kohustusi mainitud ega selgitatud tõendite esitamise nõudeid ja hoiatatud võimalike esitamata jätmise tagajärgede eest, on tagantjärele hilja vastavate tõendite esitamist nõuda või esitamata jätmist karistada elamisloa kehtetuks tunnistamisega. Kaebajatel oli mõistlik ootus, et ta võib elamisloa alusel rahulikult elada ja tegutseda ning ei pea hiljem hakkama kõiki ülalnimetatud asjaolusid tõendama. Nagu õigusselguski, on ka õiguspärane ootus üks olulisi õiguskindluse põhimõtteid. Ootamatult esitatud nõuded rikuvad õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid; 11) kaebajate tegevus ei ole vastuolus äriplaaniga ning puudub alus elamislubade kehtetuks tunnistamiseks

§ 195p 2 alusel.

Kirjalikus selgituses puuduvad ajalised mõõdikud ühingu kavandatud tegevuste elluviimiseks. Need võisid muutuda tulenevalt tänapäevase maailma majanduskeskkonna turbulentsusest juba loa väljastamise ajaks ja ei saa muutumatult kehtida elamisloa 5-aastase kehtivuse jooksul. Samas on tegevus püsinud algselt kirjeldatud äriplaani raames. Ainuüksi tasutavatest maksudest tekkiv positiivne mõju riigile ei saa olla käsitletav kuidagi äriplaani osana, kuna igal ettevõtjal saab olla vaid üks äriline eesmärk – teenida kasumit. Everyday Logistics OÜ tütarettevõtete tegevus on püsinud PPA-le esitatud äriplaani kirjelduse raames ning ei ole esinenud asjaolusid

§ 196

alusel PPA teavitamiseks; 12) PPA on elamisloa kehtetuks tunnistamisel rikkunud menetlusnorme. PPA päringud on olnud üksnes formaalsed ning PPA ei ole reaalselt järginud HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiipi. Kaebajatele ei ole antud võimalust esitada reaalselt oma arvamust ja vastuväiteid. Vaidlustatud otsuste andmisel anti küll kaebajatele võimalus esitada omapoolsed selgitused ja tõendid, kuid sisuliselt jättis PPA need tähelepanuta. PPA andmetel oli V.M. 03.05.2012 Eestist eemal, kuid samal päeval käis ta PPA-s selgitusi andmas, mistõttu PPA andmed Eestist eemalviibimiste kohta on ebaõiged ning kaebajatele ei saa ette heita Eestist eemal viibimist. PPA ei kuulanud kaebajaid ära, kuigi nad avaldasid selleks soovi. Ka ei esitanud PPA kaebajatele küsimusi PPA-le esitatud materjalide pinnalt, samas asus PPA hiljem ise seisukohale, et kaebajad ei ole tõendanud asjaolusid. Kuna praegusel juhul on menetlusvead oluliselt kaebajate kahjuks mõjutanud asja otsustamist, tuleks vaidlusalused otsused juba sel põhjusel tühistada; 13) PPA otsuses toodud kujul

sätete kohaldamine riivab ebaproportsionaalselt kaebajate põhiseadusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid põhiõigusi (vaba eneseteostust, ettevõtlusvabadust ja liikumisvabadust). Elamislubade kehtetuks tunnistamisega on kaebajatelt võetud võimalus aktiivselt osaleda ettevõtte majandustegevuse juhtimises. Ei ole mõeldav, et ettevõtte juhtimiseks ja majandustegevuse korraldamiseks tuleb kaebajatel taotleda Eestis viibimiseks igakordselt viisat. Samuti on ettevõttes normaalne äritegevus häiritud ilma elamisloa alusel saadava isikutunnistuseta (ID-kaardita). Ka kaebajate koostööpartnerid Eestis soovivad 5 enamasti äritegevuses kasutada ametlike dokumentide vahetamiseks ja lepingute sõlmimiseks IDkaardiga digiallkirjastamise võimalust.

§ 123

p-d 2 ja 3, § 135 lg 2 p 2, § 191 ja § 195 p 2 on vastuolus põhiseadusest tuleneva õigusselguse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Samuti ei põhine kaebajatele nimetatud sätetega võimaldatav liikumisvabaduse riive PS §-s 31 loetletud lubatud alustel. Eemalviibimise registreerimise kohustus kui vabaduspõhiõiguste riive on põhjendamata. Kuna aga

-st endast ega

eelnõu materjalidest vabaduspõhiõiguste riive legitiimset eesmärki ei ole võimalik tuvastada, siis juba sel põhjusel ei saa sellist riivet põhiseaduspäraseks pidada.

§ 135

lg 2 p 2 on vastuolus põhiseadusega, kuna vabaduspõhiõiguste realiseerimine on ülemääraselt takistatud ebamõõduka abinõuga. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. Vastustaja vaidleb kaebajatele vastu järgmiste põhjendustega: 1) Vastustaja ei ole kaebajate tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus hinnanud esitatud väiteid ega tõendeid ebaõigesti.

§ 135

lg 2 p 2 ja § 189 p 2 eesmärk on tunnistada elamisluba kehtetuks, kui elamisloa kehtivuse ajal tuvastatakse, et asjaolusid, mis tingisid elamisloa andmise, tegelikult (enam) ei esine. Elamislubade andmise eesmärgiks on võimaldada Eestisse elama asuda neil isikutel, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides – kes panustavad Eesti majanduse või teaduse arengusse. Kaebajad taotlesid tähtajalist elamisluba ettevõtlusega tegelemiseks OÜ-s Everyday Logistics. Elamisloa andmise hetkel ei esinenud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et V. M. ja M.P. ei kavatse Eestisse elama asuda või võetud kohustusi täita. Elamisloa väljaandmise hetkel puudus PPA-l alus nimetatud isikutele elamisloa andmisest keeldumiseks. Elamisloa andmine oli PPA kaalutlusotsus ning ettevõtlusega tegelemine ei andnud kaebajatele automaatselt alust nõuda elamisloa saamist. Ainuüksi osalus Eestis registreeritud ettevõttes ei anna automaatset õigust tähtajalise elamisloale ja elamisloa jätkuvale omamisele. Elamisluba ettevõtluseks taotlemise regulatsioon lisati

-i

1. a ning seadusandja selgituste kohaselt on antud alusel elamisloa andmine põhjendatud, kui välismaalase „iseseisev majandustegevus toob riigile majanduslikku kasu ja loob lisaväärtust (investeerimine, innovatiivsus, tehnoloogia uuendamine, töökohtade loomine jms); 2) haldusasja juurde esitatud lisadokumendid (Kentmanni RE OÜ registrikaardi väljavõte seisuga 08.06.2012, Everyday Logistics OÜ väärtpaberikonto saldo väljavõte 08.06.2012 seisuga ja Everyday Logistics OÜ väärtpaberikonto investeeringute väljavõte 08.06.2012 seisuga) ei tõenda ettevõtte aktiivset tegutsemist alates 16.11.
2. PPA-l on alust kahelda nende dokumentide tõepärasuses ja otstarbekuses. Kentmanni RE OÜ registrikaardi väljavõtte andmetel on Everyday Logistics OÜ osamaksuga 900 eurot Kentmanni RE OÜ osanik alles 07.06.
3. Seega on Everyday Logistics OÜ määratud Kentmanni RE OÜ osanikuks alles pärast 29.05.2012, ehk pärast seda, kui PPA tunnistas kehtetuks kaebajate tähtajalised elamisload Eestis. Lisaks ei ole kaebajate esindaja tõendanud dokumentaalselt Everyday Logistics OÜ osaluse suurust Kentmanni RE OÜ-s, Alasniidu LA OÜ-s ja Lilletee LA OÜ-s, kuigi PPA palus seda teha. Kaebajate esindaja on selgitanud, et Everyday Logistics OÜ-le kuulub 25% osalusest nimetatud ettevõtetes ja seda alates 08.06.2012, ehk osalus on omandatud alles pärast seda, kui PPA tunnistas kaebajate tähtajalised elamisload Eestis kehtetuks. 25% ettevõtte osalusest ei tõenda, et Kentmanni RE OÜ, Alasniidu LA OÜ ja Lilletee LA OÜ oleksid Everyday Logistics OÜ tütarettevõtted, kuna Everyday Logistics OÜ ei oma nimetatud ettevõtetes häälteenamust; 3) PPA on andnud korduvalt kaebajatele ja nende esindajale võimaluse esitada ettevõtte tegutsemist tõendavad dokumendid kaebajate elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse ajal. Nimetatud menetluse ajal esitati PPA-le Danske Bank A/S Eesti filiaali teatis; Everyday Logistics 6 OÜ bilansid; VM Investments OÜ bilanss; Kentmanni RE OÜ bilanss; Alasniidu LA OÜ bilanss; Eesti Väärtpaberite keskregistri saldoteatis Alasniidu LA osa kuuluvuse kohta; Lilletee LA OÜ bilanss; Eesti Väärtpaberite keskregistri saldoteatis Lilletee LA osa kuuluvuse kohta; Arco Vara AS koostööteade koos lisadega; korteriomandi 08.09.2010 müügileping ja asjaõigusleping; Everyday Logistics OÜ kasumiaruanne; Grourmet Coffee OÜ leping; Kentmanni RE OÜ kasumiaruanne; Koidula 13a deposiidikanne; kommunaalarved jne. Nimetatud dokumentidega tõendati V. M. seost eelpool nimetatud ettevõtetega, kuid mitte Everyday Logistics OÜ seost nimetatud ettevõtetega; 4) elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse juurde ei esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Everyday Logistics OÜ planeerib omandada osaluse Kentmanni RE OÜ-s, Alasniidu LA OÜ-s ja Lilletee LA OÜ-s. Nimetatud planeeritavatest tehingutest (tütarettevõtete omandamistest) ei ole PPA-d varasemalt teavitatud, kuigi kaebajate elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus palus PPA korduvalt kaebajatel esitada tõendeid ettevõtte tegutsemise kohta. Kinnisvara tehinguid võib sõlmida nii juriidiline kui ka füüsiline teovõimeline isik ning selleks ei ole vaja taotleda elamisluba ettevõtluseks. Seega on alust kahelda, et nimetatud toimingud on teostatud näitamaks PPA-le ettevõtte Everyday Logistics OÜ aktiivset toimimist ja vältida kaebajate elamisloa kehtetuks tunnistamist; 5) PPA ei sea kahtluse alla V. M. erinevates ettevõtetes osanikuks olemist. Kuid Everyday Logistics OÜ-s, ettevõttes, kuhu kaebajatele on antud tähtajaline elamisluba, ei toimu aktiivset majandustegevust. Kui V. M. soovib asuda Eestisse elama ja tegeleda aktiivselt ettevõtlusega, on tal võimalik taotleda tähtajalist elamisluba ettevõtluseks mõnda teise ettevõttesse, mille osanik ta on, ja seda ka saada, kui tema puhul on täidetud tähtajalise elamisloa taotlemiseks kehtestatud tingimused. M.P. on seotud ainult Everyday Logistics OÜ-ga ning esitatud dokumentidest ei nähtu tema kui osaniku roll eelnimetatud ettevõtete tegutsemisel; 6) Ei saa nõustuda väitega nagu oleks kaebajatele antud spetsiifilisel alusel elamisluba ja et neil ei ole kohustust elada

§ 191

kohaselt püsivalt Eestis.

§ 112

sätestab, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt

-is sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Tähtajaline elamisluba antakse välismaalastele Eestisse elama asumiseks/töötamiseks ning elamisloa omamine või pikendamine ei ole põhjendatud riigi lühiajaliseks või Euroopa Liidu külastamiseks, piiri lihtsamaks ületamiseks või digitaalseks asjaajamiseks. Kaebajad on ise näidanud oma käitumisega - elamisega teises riigis, et nad ei vaja elamisluba Eestis elamiseks. Juhul kui kaebajad soovivad Eestit lühiajaliselt külastada või piiri lihtsamalt ületada, on neil võimalik taotleda viisat. Arvestades kaebajate pikaajalist viibimist Vene Föderatsioonis, on V. M. ja M.P. püsivaks elukohaks on välisriik. Ka ei ole piiriületuse andmete kohaselt kaebajad Eestisse elama asunud, mistõttu ei ole tähtajaliste elamislubade omamine kaebajate puhul põhjendatud; 7) Ei saa nõustuda kaebajate seisukohaga, et PPA ei ole kaalunud tehtud otsuste tagajärgi kaebajate jaoks. PPA on vaidlusalustes otsustes kaebajate huve kaalunud ning põhjendatult leidnud, et tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei riiva oluliselt kaebajate võimalusi Eestis äritegevusega tegeleda.

§ 105

lg 3 sätestab, et Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane võib Eestis viibida Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. Sellest sättest tulenevalt on kaebajatel võimalik oma ettevõtte juhtimiseks Eestis viibida viisa alusel. PPA poolt esitatud piiriületuste andmetest nähtuvalt ei ole kaebajad tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal Eestis pikemaajaliselt viibinud, olles siin käinud küll mitmeid kordi, ent viibides Eestis iga kord lühiajaliselt. Kaebajate tegelik käitumine ei kinnita kuidagi nende vajadust Eesti tähtajalise 7 elamisloa järele. PPA on seisukohal, et vaidlusalused otsused ei piira kaebajate ettevõtlusvabadust äriühingus osalemisel ja äriühingus juhtimisfunktsiooni täitmisel; 8) Elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses ei ole PPA rikkunud menetlusnorme. PPA teostas kaebajate elamisloa kehtetuks tunnistamise algatamise menetluse käigus järelkontrolli, edastades erinevaid päringuid MTA-le ja äriregistrile ning kontrollides andmeid piiriületuste infosüsteemist. Samuti tulenevalt HMS § 38 lõikest 1 palus PPA kaebajatelt elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus esitada kaebajate käsutuses olevaid tõendeid ja andmeid, mille alusel PPA tegi kindlaks asja lahendamiseks olevad asjaolud. Kaebajad ei selgitanud, miks nad ei saa elamisloa kehtetuks tunnistamise tõttu Eestis ettevõtlusega tegeleda. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajad ise esitanud PPA-le taotluse registreerida enda Eestist eemalviibimine ajavahemikeks 13.04.2012 kuni 11.04.2014 (V. M.) ja 11.04.2012 kuni 11.04.2014 (M.P.). Seega on kaebajad ise jõudnud veendumusele, et Eestist eemalviibimine kahe aasta jooksul ei kahjusta nende ärihuve. Asjaolu, et kaebajad ei pea oma ettevõtlusega tegelemiseks ise Eestis viibima, kinnitab ka OÜ Everyday Logistics 2011. aasta majandusaasta aruanne, mille lk-l 3 ja 9 on kirjas, et aruandeperioodil töötajaid ettevõttes ei ole ning tööjõukulusid ei eksisteeri. Õigust elamisloale ei saa käsitleda subjektiivse õigusena. Kaebajad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud ning elavad püsivalt välisriigis. Seega ei riiva V. M. ja M.P. tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine nende põhiõigusi. KOHTU PÕHJENDUSED 8. V.M.ile ning M.P.le väljastatud elamisload ettevõtluseks tunnistati PPA otsustega kehtetuks 01.10.2010 jõustunud

(kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) § 135 lg 2 p 2 alusel koostoimes

§ 123

p-dega 2 ja 3 ning § 195 p-ga 2.

§ 135

lg 2 p 2 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus. Selliste alustena on vastustaja vaidlustatud otsustes ning vaideotsustes lähtunud

§ 123

p-dest 2 ja 3 ning

§ 195p-st 2.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg-st 2 tuleneb, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Järgnevalt uurib kohus, kas kaebajate puhul olid elamislubade kehtetuks tunnistamiseks

(kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) § 123 p-de 2 ja 3 ning § 195 rakendamise eeldused täidetud ning kas haldusaktid on kaalutlusvigadeta.

§ 123

p 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.

§ 123

p 3 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud.

§ 195

p 2 sätestab ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendava alusena välismaalase senise tegevuse mittevastavuse äriplaanile. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajatele väljastati tähtajalised elamisload kuni 30.09.2010 kehtinud

§ 12

lõike 1 punkti 11 alusel ettevõtlusega tegelemiseks Everyday Logistics OÜ-s kehtivusajaga vastavalt V.M.i puhul alates 23.12.2009 kuni 22.12.2014 ning M.P. puhul alates 12.04.2010 kuni 11.04.2015. 01.10.2010 jõustus välismaalaste seadus uues redaktsioonis (RT I 2010, 3, 4), kuid ettevõtluseks elamisloa andmise tingimused jäid üldjoontes samaks (vrdl kuni 30.09.2010 kehtinud

§ 134

ning 01.10.2010 jõustunud

§-d 191-192). Nii elamislubade väljastamise kui ka vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud

järgi võis elamisloa 8 ettevõtluseks anda välismaalasele kokkuvõtlikult järgmistel üheaegselt eksisteerivatel tingimustel: 1) välismaalasel on osalus äriühingus; 2) äriühing on registreeritud Eesti äriregistris; 3) ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel; 4) välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline; 5) välismaalasel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot (varem 1000 000 krooni) tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis; 6) välismaalane on esitanud äriplaani kirjelduse, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused. Kuni 30.09.2010 kehtinud

§ 134

lg 4 seadis ettevõtluseks antava elamisloa täiendavaks tingimuseks ka selle, et välismaalase püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis. 01.10.2010 jõustunud

§ 198

sätestas piisava legaalse sissetuleku iseseisva tähtajalise elamisloa andmise alusena. 01.07.2012 jõustunud

muudatustega kaotati tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral. Nii kuni 30.09.2010 kehtinud

§ 134

lg 3 kui ka 01.10.2010 jõustunud

§ 120

seavad tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks ka välismaalasel kindlustuslepingu olemasolu, mis võimaldab välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumist samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal. 9. Vaidlustatud otsustes leiab vastustaja, et kaebajad ei vasta

§ 123

p-s 2 toodud elamisloa andmise tingimustele ning põhjendab seda järgmiste, järelkontrolli tulemusena tuvastatud asjaoludega: 1) ettevõtte majandusaasta aruande andmetel ei toimu Everyday Logistics OÜ-s aktiivset majandustegevust; 2) ettevõte ei ole 2011. aastal käivet deklareerinud; 3) ettevõtte investeeringud ja tegutsemine ei ole tõsikindlalt tõendatud. Eeltoodust tulenevalt asus vastustaja seisukohale, et kaebajate Eestisse saabumine ei ole tulenevalt riiklikust huvist vajalik. Seega tuvastas vastustaja sisuliselt, et Everyday Logistics OÜ ettevõtlus ei ole vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel (vt ülaltoodud ettevõtluseks antava elamisloa kolmas tingimus). Kohus nõustub vastustajaga selles, et aktiivset majandustegevust saab reeglina pidada Eesti majandust arendavaks. Ka nõustub kohus vastustajaga selles, et aktiivne majandustegevus võib hõlmata nii maksude maksmist, käivet kui ka ettevõtte muid, Eesti riigile kasulikke tegevusi. Siinjuures on vastustajal avar kaalutlusruum, kuivõrd seadus riikliku huvi sisustamise täiendavaid kriteeriume vaidlustatud haldusaktide andmise ajal ei avanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et ettevõtluse vajalikkuse kindlakstegemisel, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamiseks on asjakohane võtta lähtepunktiks need kriteeriumid, mida peetakse oluliseks 01.07.2012 jõustunud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduses (RT I, 29.06.2012, 5), millega muudeti ning täpsustati 01.10.2010 jõustunud

-s ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa tingimusi. Muudetud

-i tingimuste kohaselt peab välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, olema vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis (

alates 01.07.2012 jõustunud redaktsiooni § 192 lg 2). Ühe aasta möödumisel ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise päevast peab kas äriühingu müügitulu olema vähemalt 200 000 eurot aastas või äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga (

alates 01.07.2012 jõustunud redaktsiooni § 192 lg 7 p-d 1,2). Kohus märgib, et kuivõrd

eeltoodud redaktsioonis jõustus alles 01.07.2012, mistõttu kaebajad ei saanud oma äritegevuses sellega arvestada, ei ole kaebajate elamisloa tingimustele vastavuse hindamisel võimalik lähtuda

-s toodud arvulistest väärtustest. Küll aga saab

-i eeltoodud redaktsiooni alusel järeldada, et ettevõtte majandustegevus, käive ning / või maksud riigieelarvesse on asjakohased kaalutlused, millest vastustaja võis Everyday Logistics OÜ äritegevuse hindamisel lähtuda. 9

1. Ettevõtte Everyday Logistics OÜ
2. a. majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt kujunes ettevõtte aruandeperioodi kasumiks 2003 eurot; ettevõtte juhatus koosnes ühest liikmest (äriregistri väljavõtte kohaselt oli selleks V.M.); ettevõtte tegevuskulude kokkuhoiu eesmärgil juhatuse liikmele tasusid ei arvestatud ning töötajaid ettevõttes ei olnud. Kasumiaruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu
3. aastal 3000 eurot, mis majandusaasta aruande lisa 4 „Müügitulu“ ning „Müügitulu jaotuse tegevusalade lõikes“ järgi tekkis ärinõustamise ja muu juhtimisalase nõustamise teenuse osutamisest Eestis. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
4. aastal Everyday Logistics OÜ käivet ei deklareerinud, kuna kaebajate kinnitusel oli kaebaja käive selline, millest ei tekkinud äriühingul käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust. Seega võib järeldada, et
5. aastal Everyday Logistics OÜ kaupade või teenuste müügiga olulises ulatuses Eesti majandusse ei panustanud ning töökohti juurde ei loonud. Samas selgitavad kaebajad, et Everyday Logistics OÜ investeeris
6. a. majandusaastal laenuna märkimisväärsed summad VM Investments OÜ projektide rahastamiseks (31.12.2011 seisuga oli tagastamata laenusumma 125 000 eurot, millele lisandus intress 1372 eurot). VM Investments OÜ äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli äriühingu põhitegevusalaks
7. aastal enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Kohus märgib, et kuigi äriregistri väljavõtte kohaselt on V.M. ka nimetatud äriühingu juhatuse liige, on äriühingu osanikuks Briti Neitsisaartel asuv äriühing Haddox Enterprises Ltd. Seega puudub otsene seos Everyday Logistics OÜ ning VM Investments OÜ vahel. Eeltoodu ei saa samas kohtu arvates välistada Everyday Logistics OÜ investeeringuid ning ettevõtlust VM Investments OÜ kaudu. Välistada ei saa ka seda, et Haddox Enterprises Ltd on V.M.i kontrolli all olev ettevõte. VM Investments OÜ
8. a. majandusaasta aruande kohaselt omandas äriühing
9. a. jooksul kolm tütarettevõtet: Kentmanni RE OÜ, Alasniidu LA OÜ ning Lilletee LA OÜ, kes kõik tegelesid enda kinnisvara välja rentimisega. Kentmanni RE OÜ äriregistri väljavõttelt ilmneb, et VM Investments OÜ sai äriühingu ainuosanikuks 18.02.
10. Everyday Logistics OÜ sai äriühingu ainuosanikuks pärast vaidlustatud otsuste tegemist, 07.06.
11. Kentmanni RE OÜ on asutatud Everyday Investments OÜ (mille asutajaks, osanikuks ning ainsaks juhatuse liikmeks on V.M.) jagunemise käigus eraldumise teel 21.01.
12. Kentmanni RE OÜ põhitegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine või käitus.
13. a. majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte aruandeperioodi käive 287 416 eurot ning puhaskasum 408 855 eurot. Raamatupidamise bilansist ilmneb, et
14. a. tegi äriühing kinnisvarainvesteeringuid summas 2 625 000 eurot. OÜ Alasniidu LA äriregistri väljavõttelt ilmneb, et VM Investments OÜ sai äriühingu ainuosanikuks 01.07.2011, omandades osa Arco Investeeringute AS-lt. Alates 01.07.2012 on äriühingu osanikeks VM Investments OÜ (osamaks 2700 €) ning Everyday Logistics OÜ (osamaks 900 €). Äriühingu juhatuse liikmeks on alates 16.06.2011 V.M..
15. a. majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt omab Alasniidu LA OÜ Harku vallas Puisniidu 7 asuvat lasteaeda, mille Harku vald võttis rendile alates 01.06.
17. aastal oli äriühingu käive 109 428 eurot ning majandusaasta kasum 281 442 eurot. 31.12.2011 seisuga oli äriühingul kinnisvarainvesteeringuid 1 910 000 euro väärtuses. Lilletee LA OÜ äriregistri väljavõttelt ilmneb, et VM Investments OÜ sai äriühingu ainuosanikuks 01.10.
18. Alates 01.07.2012 on äriühingu osanikeks Everyday Logistics OÜ (osamaks 900 €) ning VM Investments OÜ (osamaks 2700 €). Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks on alates 06.03.2012 V.M. (perioodil 30.09.2011 kuni 06.03.2012 oli äriühingul V.M.i kõrval ka teine juhatuse liige). Äriühingu
19. ja
20. a. tegevusaruannetest nähtub, et kui
21. aastal tegi äriühing ettevalmistusi Viimsi vallale rendile antava lasteaia rajamiseks, siis
22. aastal lasteaed 10 reaalselt ka rajati ning hoone anti rentnikule üle
23. a. alguses. Äriühingu
24. a majandusaasta aruande bilansist nähtub, et
25. aastal tegi äriühing kinnisvarainvesteeringuid summas 1 296 692 eurot. Kohus nõustub kaebajatega selles, et vastustaja on vaidlustatud otsustes jätnud kaebajate väidetele Everyday Logistics OÜ äritegevusest VM Investments OÜ, Kentmanni RE OÜ, OÜ Alasniidu LA ning Lilletee LA OÜ kaudu hinnangu andmata. Vaidlustatud otsustes leitakse, et nii ettevõtte Everyday Logistics OÜ investeeringud, tegutsemine ja äritegevus kui ka V.M.’i / M.P. investeeringud ja tegutsemine ei ole tõsikindlalt tõendatud, viitamata samas sellele, miks kaebajate esitatud täiendavad tõendid ja väited tagasi lükatakse. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Selliseid kaalutlusi vaidlustatud haldusaktidest ei nähtu, mistõttu ei ole PPA otsused

§ 123p 2 kohaldamise osas kontrollitavad.

Kuna kohtul puudub võimalus asuda haldusorgani kaalutlusi ise sisustama, on haldusaktid

§ 123p 2 kohaldamise osas õigusvastased.

Vaideotsuses ei sea vastustaja kahtluse alla V.M.’i osalust erinevates ettevõtetes, kuid leiab, et kui V.M. soovib asuda Eestisse elama ja tegeleda aktiivselt ettevõtlusega, on tal võimalik taotleda tähtajalist elamisluba ettevõtluseks mõnda teise ettevõttesse, mille osanik ta on. Seega möönab PPA vähemalt V.M.i puhul äritegevust Eestis teiste ettevõtete kaudu. Kaebajate elamislubade järelkontrolli menetluse ajal kehtis

§ 197järgmises sõnastuses: „

§ 196), mida vastustaja oli kohustatud hindama.

Kui ilmneb, et kaebajate tegevus teistes äriühingutes võiks kaasa tuua uute tähtajalise elamisloa taotluste rahuldamise, ei oleks kohtu arvates põhjendatud ka juba väljastatud elamislubade kehtetuks tunnistamine. Kohus märgib ühtlasi, et

alates 01.07.2012 jõustunud redaktsioonis loobuti §-s 197 sätestatud piirangust, et välismaalane, kes on saanud elamisloa ettevõtluseks, võib töötada üksnes elamisloaga kindlaks määratud äriühingus juhtimisfunktsiooni täitmiseks. Alates 01.07.2012 on

§ 197sõnastus järgmine: „

§ 123

p 2 kohaldamise õigusvastasus iseenesest ei too aga siiski kaasa vaidlustatud otsuste tühistamist juhul, kui vastustaja on

§ 123

punkti 3 ning

§ 195punkti 2 õigesti kohaldanud.

Seetõttu uurib kohus järgnevalt, kas eeltoodud õigusnormide rakendamise eeldused on täidetud ning haldusaktid vastavas osas kaalutlusvigadeta. 11.

§ 123

p 3 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Vaidlustatud otsustes asub PPA seisukohale, et kaebajate tähtajalise elamisloa taotlus ei ole ka põhjendatud, kuna kaebajad ei ole elamisloa kehtivusajal Eestisse elama 11 asunud ning on registreerinud oma Eestist eemalviibimise alates 13.04.2012 kuni 13.04.2014 põhjusel töötamine/õppimine. Kohus nõustub vastustajaga

§ 123p 3 sisustamisel.

Tähtajalise elamisloa taotlust ei saa pidada põhjendatuks juhul, kui isik tähtajalist elamisluba faktiliselt Eestis püsivalt elamiseks ei kasuta. Õige on otsustes väljendatud seisukoht, et tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama ja tööle asumiseks (antud juhul ettevõtlusega tegelemiseks), mistõttu selle omamine ei ole põhjendatud riigi lühiajaliseks külastamiseks, piiri lihtsamaks ületamiseks või digitaalseks asjaajamiseks. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse normi nimetatud tõlgendus ei ole Põhiseadusega vastuolus ning selle eesmärgiks on tõkestada Eesti elamislubade kontrollimatu väljastamine isikutele, kes seda faktiliselt ei vaja. Otsustest ilmneb, et järelduse selle kohta, et kaebajad ei ole elamisloa kehtivusajal Eestisse elama asunud, tegi PPA piiriületuste andmete alusel. Arvestades kaebajate pikaajalist Vene Föderatsioonis viibimist, asus PPA seisukohale, et kaebajate püsiv elukoht on Vene Föderatsioonis. Ka asus PPA seisukohale, et kaebajate Eestist eemalviibimise registreerimine vahetult pärast tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist viitab sellele, et kaebajad soovivad vältida enda tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamist, kuid ei soovi jätkuvalt Eestisse elama asuda. Kohus nõustub kaebajatega selles, et ettevõtluseks elamisloa andmise tingimused (vt kuni 30.09.2010 kehtinud

§ 134

ning 01.10.2010 jõustunud

§-d 191-192) Eestis vähemalt 183 päeva aastas elamise nõuet ei sisalda. Eeltoodud nõue tuleneb aga

§-st 6, mis seostab elamislubade väljastamise üldiselt Eestis püsivalt elamise nõudega. Eestis püsiv elamine on

§ 6

tähenduses Eesti kodaniku või Eesti elamisluba või elamisõigust omava välismaalase Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aasta jooksul.

§ 7

kohaselt on Eestis ajutine viibimine

tähenduses välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. Eestis ajutise viibimise korral on välismaalasel võimalik taotleda viisat.

§ 60

lõigete 1-3 kohaselt võib pikaajalise viisa anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks kuni kuuekuulise viibimisajaga kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul, kehtivusajaga kuni 12 kuud. Seega on elamisluba ja viisa olemuslikult erinevad ning täidavad erinevaid eesmärke. Elamisluba väljastatakse välismaalasele, kelle sooviks on Eestis püsivalt elada ning teha siit vaid lühiajalisi väljasõite teistesse riikidesse; viisa väljastatakse välismaalasele, kes resideerib püsivalt välismaal ning käib vaid aeg-ajalt Eestis äri- või muul eesmärgil. Kui välismaalase Eestis viibimise eesmärk on saavutatav viisa andmisega, ei saa pidada tähtajalise elamisloa taotlust põhjendatuks. Põhjendatuks ei saa pidada elamisloa andmist ka „igaks juhuks“ piiri lihtsamaks ületamiseks või digitaalse asjaajamise lihtsustamiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et andmed kaebajate piiriületuste kohta (kd I, lk. 178-180) ei kinnita kaebajate püsivat Eestis viibimist. M.P. piiriületuste andmebaasist nähtub, et 2010. aastal ei viibinud kaebaja ühtegi päeva Eestis. Ka 2011. ja 2012. aastal jäi kaebaja Eestis viibitud päevade arv selgelt alla seadusest tulenevale 183 päevale ning seda isegi siis, kui lugeda kaebaja Eestis viibinuks ühest sissesõitmisest järgmise sissesõitmiseni olukorras, kus piiriületuste andmebaas kaebaja Eestist väljasõitmist ei kajasta. Ka V.M.i piiriületuste andmed aastate kohta 2010 ja 2011 ei kinnita isiku püsivalt Eestis elamist isegi juhul, kui lugeda piiriületuste andmete võimalikud ebatäpsused (mitmekordsed Eestisse sisse- ja väljasõitmised) kaebaja Eestis viibimiseks. Välismaalane on

§ 19

lg 1 järgi kohustatud tõendama Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 19

lg 2 järgi hõlmab välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus kirjalike ja suuliste seletuste andmise kohustust ja tõendite esitamise kohustust. V.M.i kohtule esitatud passitemplid ei kinnita samuti 12 isiku püsivat Eestis viibimist (kd I, lk. 63-68). Korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (kd I, lk. 59-60) järgi omandas V.M. Tallinna linnas xxxxxxx asuva korteriomandi. Kinnistusraamatu andmetel on V.M. on korteriomandi omanik. Kaebaja esitas kohtule AS Eesti Gaas arved Lodumetsa tee korteriomandi kasutamise eest (kd I, lk. 100, 101,102, 104), AS Eesti Energia arve (kd I, lk. 103) ning Esmar Eshitus AS arve vee ja kanalisatsiooni eest (kd I, lk. 101). Kohus on seisukohal, et nimetatud arved küll tõendavad, et korterit on kasutatud, kuid need ei tõenda kaebajate viibimist Eestis 183 päeva jooksul aastas. Vaidlus puudub selle üle, et aastatel 2010-2011 kaebajad enda Eestist eemalviibimist ei registreerinud ega esitanud ka mõjuvat põhjust enda eemalviibimise registreerimata jätmiseks.

§-dest 254 ja 256 tulenevalt ei saanud vastustaja seega lugeda kaebajate Eestist eemalviibitud aega püsivalt Eestis elatud aja hulka. Kaebajad registreerisid enda Eestist eemalviibimise alates 13.04.2012 kuni 13.04.2014. Arvestades Eestist eemalviibimise registreerimise aega, ei mõjuta see ka

§ 254

kohaldamise korral kaebajate kuni vaidlustatud otsuste andmiseni Eestis püsivalt viibitud aja kestust. Kohus möönab, et välismaalase Eestis püsivalt elamise sidumine

§-s 6 sellega, kas välismaalane viibib Eestis faktiliselt 183 päeva aastas või mitte, ei pruugi ärisuhete ja elulaadi mitmekesistumise ning globaliseerumise ajastul olla kõige ajakohasem ja mõistlikum vahend. Samas ei ole kohtul siiski alust käesolevas haldusasjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Välismaalaste seaduse (RT I 2010, 3, 4) eelnõu seletuskirjast nähtub, et Eestis püsivalt elamise ning Eestist eemalviibimise registreerimise reguleerimisel on juhindutud Nõukogu direktiivist 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta. Nimetatud direktiivi preambula p-s 6 leitakse, et pikaajalise elaniku staatuse saamise põhikriteeriumiks peaks olema liikmesriigi territooriumil elamise kestus. Elamine peaks olema seaduslik ja pidev, et isik võiks näidata, et ta on riigiga püsivad sidemed loonud. Tuleks ette näha teatud paindlikkus, et saaks arvesse võtta olukordi, kus isik peab ajutiselt riigist lahkuma. Artikli 9 lg 1 c) kohaselt võib pikaajalise elaniku staatuse tühistada, kui isiku äraolek ühenduse territooriumilt kestab 12 järjestikust kuud. Erandina sätestab artikli 9 lõige 2, et liikmesriigid võivad ette näha, et 12 järjestikust kuud ületav äraolek või teatud konkreetsetel või erakorralistel asjaoludel toimuv äraolek ei põhjusta staatuse tühistamist või kaotamist. Eeltoodud direktiivi regulatsiooniga selgitatakse

eelnõus ka Eestist eemalviibimise registreerimise instituudi vajalikkust, võimaldamaks välismaalastel viibida ajutiselt välisriigis eelkõige seoses ajutise iseloomuga põhjustel nagu õppimine ja töötamine, ilma, et nad kaotaksid võimaluse Eestis elamiseks. Seega kompenseerib elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele kohustuse, elada Eestis püsivalt ehk 183 päeva aastas, Eestist eemalviibimise registreerimise regulatsioon. Ühtlasi on

regulatsioon Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Kokkuvõtlikult nõustub kohus vastustajaga selles, et kuna kogutud tõendid ei kinnita, et kaebajad elasid kuni vaidlustatud otsuste tegemiseni Eestis püsivalt, on vaidlustatud haldusaktides

§ 123p-le 3 tuginemine põhjendatud.

12.

§ 195

p 2 sätestab ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendava alusena välismaalase senise tegevuse mittevastavuse äriplaanile. Vaidlustatud otsustes tuvastas PPA kaebajate senise tegevuse mittevastavuse elamisloa taotlustele lisatud äriplaani kirjeldustele põhjusel, et Everyday Logistics OÜ majandustegevus on minimaalne, mistõttu ei ole kaebajate senine tegevus olnud kooskõlas elamisloa taotlusele lisatud äriplaani kirjeldusega ning PPA-l on alus kahelda, et ettevõte on kasulik Eesti majanduse arendamisele. Kaebajad leiavad vastupidiselt, et nende tegevus ei ole äriplaaniga vastuolus ning kirjeldatud selgituses puuduvad 13 ajalised mõõdikud äriühingu kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaebajad leiavad, et nende tegevus on püsinud algselt PPA-le esitatud äriplaani kirjelduse raames. Vaidlustatud otsustes on PPA võrrelnud Everyday Logistics OÜ senise tegevuse vastavust kirjalikes selgitustes märgitud tegevusele, milleks on vaidlustatud otsuste kohaselt „erinevate maksude laekumine Eesti riigi eelarvesse, sh põhiliselt töötasu Eestis elavatele kõrge haridustasemega inimestele, keda kaasatakse ettevõtte meeskonda; sotsiaal-; tulu-; käibe- ja muud asjakohased maksud“. Kohus märgib, et ettevõtte äriplaan ei saa seisneda maksude maksmises ning töötasu võimaldamises kõrge haridustasemega inimestele. Äriplaaniks saab olla äritegevus, millega soovitakse ettevõtte omanikele kasumit teenida. Maksude laekumise ja töötasuga võib põhjendada ettevõtluse vajalikkust, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel (vt elamisloa ettevõtluseks andmise kolmas kriteerium), kuid mitte

§ 195p-s 2 märgitud kriteeriumi täitmist.

Kaebajate kirjalikest selgitustest võib järeldada, et elamisloa taotluste esitamisel plaaniti ettevõtte tegevust logistika vallas ning veondust abistavate teenuste osutamisel ja vahendamisel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide turul, tegutsedes tihedas koostöös Venemaal asuva logistikaettevõttega „Dext“. Kohus märgib, et PPA vaidlustatud otsustes kaebajate tegevuse vastavust eeltoodud äriplaanile ei põhjendanud, mistõttu on vaidlustatud otsused nimetatud osas motiveerimispuudusega. Siiski võib kohtule esitatud tõendite põhjal vaieldamatult järeldada seda, et esialgse äriplaani raames kaebajad ning Everyday Logistics OÜ tegutsema ei asunud. Kohus märgib, et äritegevust läbi finantseeringute kolmandatesse äriühingutesse (VM Investments OÜ ning sealtkaudu Lilletee LA OÜ, Alasniidu LA OÜ ja Kentmanni RE OÜ) kaebajate äriplaan ette ei näinud. Ka ei tegele ükski nimetatud äriühingutest äriregistri andmete järgi logistikaga, vaid kinnisvara rendiga. MAX 123 AS kinnituskirja kohaselt on OÜ Everyday Logistics pidanud läbirääkimisi viimasele kuuluvate korteriomandite omandamiseks (kd I, lk. 134). Berry Group OÜ-ga sõlmitud ostu-müügilepingust nr. 10/2012 võib aga järeldada, et OÜ Everyday Logistics asus tegelema hoopis mustikate müügiga (kd I, lk. 137-139, 141-144).

§ 196

sätestab, et välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba ettevõtluseks, on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest, raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest. Nimetatud nõude täitmine tagab ka äriplaani oluliste muutuste korral selle suurema usaldusväärsuse ning välistab olukorra, kus välismaalase tegevus ei vasta PPA-le esitatud äriplaanile. Vaidlus puudub selle üle, et kaebajad PPA-d senise äriplaani elluviimise võimatusest või äriplaanis ettenähtud tegevuste edasilükkamisest ei teavitanud. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja vaidlustatud otsustes õigesti tuginenud

§ 195p-le 2.

Kohus ei leia, et

§ 195

punkt 2 oleks Põhiseadusega vastuolus.

§ 195

p 2 ei võta ettevõtjalt võimalust oma äriplaani muutuvale majanduskeskkonnale vastavaks kohandada. Ka ei võta

§ 195

p 2 ettevõtjalt võimalust sõnastada äriplaanis laiem valdkond, mille ulatuses oma tegevust vastavalt oludele ümber kujundada. Samas peab haldusorganil olema võimalus kontrollida, kas esialgset äriplaani, mille alusel taotlejale Eestis ettevõtluseks tähtajaline elamisluba antakse, soovitakse ka faktiliselt realiseerima asuda või on see vaid ettekääne Eestis elamisloa saamiseks. Sel eesmärgil on

§ 195

p-s 2 ettenähtud elamisloa kehtetuks tunnistamise alus põhjendatud ega riiva ebaproportsionaalselt kaebajate ettevõtlusvabadust, mistõttu kohus ei leia, et tegemist on põhiseadusevastase normiga.

1. Kaebajad on seisukohal, et PPA on elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses rikkunud menetlusnorme, kuna PPA päringud on olnud üksnes formaalsed ning PPA ei ole reaalselt järginud HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiipi. Kaebajatele ei antud võimalust esitada reaalselt oma arvamust ja vastuväiteid. Vaidlustatud otsuste andmisel anti küll kaebajatele võimalus esitada omapoolsed selgitused ja tõendid, kuid sisuliselt jättis PPA kõik tõendid tähelepanuta. 14 Kohus nõustub kaebajate seisukohaga osaliselt. Vaidlustatud otsustest nähtub, et PPA algatas V.M.i suhtes tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse 12.01.2012 ning M.P. suhtes 02.03.
2. PPA teavitas V.M.i menetluse algatamisest 17.01.2012 kirjaga nr. 15.3-10/10863 ning andis võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 17.02.
3. PPA teavitas M.P.t menetluse algatamisest 06.03.2012 kirjaga nr. 15.3-10/45382 ning andis võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 05.04.
4. Kaebajad esitasid täiendavad selgitused ja lisadokumendid advokaadibüroo Glimstedt OÜ kaudu vastavalt 28.02.2012 ning 20.04.
5. V.M.i selgitused puudutavad peamiselt Everyday Logistics OÜ majandustegevust läbi teiste äriühingute. Kohus möönab, et PPA ei ole V.M.i selgitusi Everyday Logistics OÜ majandustegevuse kohta otsustes piisavalt analüüsinud, kuid otsuste nimetatud motiveerimispuudused ei mõjuta siiski muu osa seaduslikkust. M.P. selgitustele on PPA hinnangu andnud. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et PPA võimalused omal algatusel kaebajate äriplaani teostumise ning Eestis viibimise aja kontrollimiseks on piiratud avalikest andmebaasidest saadava informatsiooniga, mistõttu lasub tõendite esitamise põhiraskus siiski kaebajatel endil, kuna vaid nende käsutuses on kogu informatsioon nii ettevõtte äritegevuse kui ka võimalike reisidokumentide kohta, millest nähtub kaebajate Eestis viibimise või Eestist eemaloleku aeg. Nagu kohus juba märkis, on välismaalane

§ 19

lg 1 järgi kohustatud tõendama Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

§ 19

lg 2 järgi hõlmab välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus kirjalike ja suuliste seletuste andmise kohustust ja tõendite esitamise kohustust. Eeltoodust tulenevalt ei ole PPA haldusmenetluses menetlusnorme rikkunud määral, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuste ning vaideotsuse tühistamise. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ühtlasi jätab kohus rahuldamata kaebajate taotluse

§ 123

p-de 2 ja 3, § 135 lg 2 p 2, § 191 ja § 195 p 2 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

§ 135lg 2 p 2 kaebajate õigusi iseseisvalt ei riku.

Samuti ei riku kaebajate õigusi

§ 191

. Vastustaja poolt

§ 123p-dele 2, 3 ning 195 p-le 2 antud tõlgendus on põhiseaduspärane.

14. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb ka kaebajate taotlus menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 15