← Eesti

2-13-22502/14

2-13-22502 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 23. oktoober 2013 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-13-22502 Tsiviilasi

§-st

  2. Kuna vara ei õnnestunud kätte saada, nõuab hageja kogu vara jääkmaksumuse hüvitamist, samuti tasumata arvete ja kindlustusmaksete tasumist kogusummas 7 725.34 eurot, s.h liisingueseme jääkmaksumus 6 148.30 eurot, debitoorne võlgnevus (liisingu osamaksed kuni lepingu ülesütlemiseni) 190.83 eurot, liikluskindlustuse võlgnevus 156.55 eurot ning käibemaks 1 229.66 eurot.
  3. Hageja palus vastavalt

§ 8

lg 2, § 65 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 4, § 142, § 367, § 455 lg 1, lg 2 mõista kostjalt hageja kasuks välja 7 725.34 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 6. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUVÄITED 2

(5)2-13-22502
  2. juulil 2013 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates käenduslepingut ei saa teha lepingule, mis ei kehti ja käenduslepingu sõlmimise ajaks ei olnud liisinguleping ennistatud. Käenduslepingut saab sõlmida kehtiva liisinglepingu osas. Liisingleping lõpetati 17.09.2009, kuid hageja tugineb 27.11.2009 koostatud ja kostja poolt 09.12.2009 allkirjastatud käenduslepingule.
  3. Käendusleping on algusest peale kehtetu ja tühine ja hageja viited käenduslepingule on asjakohatud. Käenduslepingust ei nähtu, et tegemist oleks käendusega lõpetatud liisinglepingu juurde. Käenduslepinguga nõustus kostja eelkõige tingituna hageja lubadusest leping ennistada. Kuna aga lepingut ei ennistatud, siis on ka käendusleping TsÜS § 86 lg 1, lg 2 p 1, p 2 tulenevalt tühine. Õiguslikult oleks pidanud sel juhul lepingu ennistama ja siis uuesti üles ütlema. Siis oleks käendusleping olnud seaduslik.
  4. Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. HAGEJA SEIUKOHT
  6. augustil 2013 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, leides, et käenduslepingu järgi kohustub kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 14.08.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0173438L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja ei vaidle vastu, et liisingulepingust on kohustused tekkinud ja need on sissenõutavaks muutunud. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutab nende kohase täitmise eest ka kostja.
  7. Asjaolu, et liisinguleping oli käenduslepingu sõlmimise hetkeks üles öeldud, ei oma antud asjas tähtsust. Tähtsust omab, et liisingulepingust on kohustused tekkinud ja kostja on andnud nõusoleku nende täitmise eest vastutada solidaarselt koos liisinguvõtjaga. Ka tuleneb

§ 142lg-st 2, et käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust.

Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.

§ 142

lg 2 tulenevalt käendust saab sõlmida isegi olukorras, kus ei ole olemas ei lepingut ega kohustust.

  1. Liisingulepingut ei ennistatud, kuna ei tasutud liisingulepingust tulenevat võlgnevust. Kostjat on teavitatud liisingulepingu ennistamise tingimustest, mida kostja ega liisinguvõtja ei täitnud. TsÜS §-st 86 tulenevad küll tehingu heade kommetega vastuolus olemise tingimused, kuid ükski nendest ei ole käesoleval juhul täidetud. MENETELUSE KÄIK
  3. septembril 2013 teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike avalduste, taotluste, tõendite ja täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 09.10.
  5. Pooled ei ole täiendavaid avaldusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. 3

(5)2-13-22502
  1. 14.08.2007 sõlmisid hageja kui liisinguandja ja Gurud Paigaldus OÜ (oma esindaja P K kaudu) kui liisinguvõtja liisingulepingu nr 0173438L, mille alusel kohustus hageja omandama Kommest Autokeskused OÜ-lt tarbesõiduki xxxx, tehasetähis xxxx, ehitusaasta 2007 ja selle üle andma liisinguvõtjale. Liisinguvõtja kohustus liisitud eseme eest tasuma vastavalt maksegraafikule (t. lk. 8-13). Hagiavalduse järgi kuna liisinguvõtja rikkus liisingulepingust tulenevaid kohustusi ja jättis tasumata liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvad summad, ütles hageja üldtingimuste punkti 7.1.3 alusel liisingulepingu üles. Kostja vastuse kohaselt ütles hageja liisingulepingu üles 17.09.
  2. Hagiavalduse järgi liisitud vara ei ole hagejale tagastatud. Pooltel ei ole vaidlust nende asjaolude üle. Kostjal ei ole vaidlust liisingulepingu alusel kohustuste tekkimise ega tekkinud kohustuste suuruse üle.
  3. 09.12.2009 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 0173438L, mille punkti 1 alusel kohustus käendaja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust nr 0173438L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise maksimaalselt 8 490 eurot ulatuses (t. lk. 20-23).
  4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi
  5. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 19. Poolte vaidlus põhineb käenduslepingul.

§ 142

lg 1 sätestab käenduslepingu mõistet, mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 142lg 2 järgi käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust.

Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kostjal ei ole vaidlust käenduslepingu sõlmise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et käenduslepingu sõlmis ta liisingulepingu ennistamiseks ja kuna liisingulepingut ei ennistatud, siis kostja arvates on käendusleping tühine. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, sest liisingulepingu ülesütlemine ei võtnud liisinguvõtjalt kohustust tasuda kõik üles öeldud lepingu alusel tekkinud ja sissenõutavaks muutunud võlgnevused. Et liisinguvõtja täitis oma kohustusi vastavalt liisingulepingule ja tasus kõik sissenõutavaks muutunud võlgnevused, ei ole tuvastatud, kostja vastuväiteid sellel ei põhine. Seega hageja ja kostja vahel käenduslepingu sõlmimisel oli liisingulepingu alusel tekkinud kohustus täitmata. Käenduslepingu sõlmimisega muutus kostja

§ 65

lg 1 alusel solidaarvõlgnikuks ja hagejal on õigus nõuda liisingulepingu alusel tekkinud kohustuse täitmist ka kostjalt. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus, mistõttu asjas ei esine TsÜS § 86 lg 1, ja lg 2 sätestatud tehingu tühisuse aluseid. 20. Hagiavalduse juurde lisatud õiendi järgi seisuga 10.05.2013 hagejal on lepingust 0173438L tulenev nõue liisinguvõtja ja käendaja vastu kokku 7 725.34 eurot, s.h liisingueseme 4

(5)2-13-22502 jääkmaksumus 6 148.30 eurot, debitoorsed võlgnevused (liisingu osamaksed kuni lepingu ülesütlemiseni) 190.83 eurot, liikluskindlustuse võlgnevus 156.55 eurot ning käibemaks 1 229.66 eurot. Käbemaksu lisamist on hageja põhjendanud sellega, et liisitud vara ei ole hagejale tagastatud. Kostja liisinguvõtja esindajana oli teadlik liisingulepingu sõlmimise asjaoludest ja liisinguvõtja poolt täitmata kohustustest. Kostja ega liisinguvõtja ei ole enne hagi esitamist ega menetluse kestel oma kohustusi täitnud, mistõttu hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud
  1. Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldataks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
  2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2013 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus P K kanda. Kohtuotsus jõustus
  4. aprillil
  5. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.