ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja
lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu XXXpõhikirja p.3.2.8 sätestab samuti 0,07% viivise määra tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 3 Kostja võla arvestuse kohta esitatust nähtub, et kostja on maksmata jätnud majandamiskulude eest, millelt seaduse ja põhikirja järgi võib arvestada viivist.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arved on kostjale esitatud igakuuliselt 9-ndal kuupäeval. Vastavalt arvetele tuli maksed tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks (30.ndaks või 31.-seks kuupäevaks). Seega on kostja maksetega hilinemisel või mittetasumisel võlgnevuses järgneva kuu 1. kuupäevast alates. Hageja viivise arvestuse järgi on sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.09.2012 31,82 eurot. Kuna kostja on temale seadusega pandud kohustust rikkunud ning talle on esitatud enne hagi esitamist viivise nõuded, siis tuleb hagi nii vähendatud põhinõude kui ka viiviste nõuete osas täielikult rahuldada. Kostja vastuväited, mis seisnevad etteheidetes juhatuse liikmete tegevusele korteriühistu juhtimisel või kommunikatsioonide remontimisel, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kostja tasus 25.09.2013 Sitsi 14-45 kommunaalmaksete eest juunist 2011 kuni augustini 2012 kokku 1597,47 eurot, millest
lg 8 järgi kuulub esimeses järjekorras kustutamisele enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 31.82 eurot, maksekäsu, mis läks üle hagimenetluseks esitamisest 20.09.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.10.2013 sissenõutavaks muutunud viivis kokku 477,66 eurot (416p x 0,07% x 1640.34) ja seejärel põhivõlg 1597,47. Järelikult on kostjal põhivõla jääk 552,35 eurot.
jargi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
MS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivis 0,07% põhivõlalt 552,35 eurot alates 01.11.2013 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja tasus võla osaliselt menetluse käigus ja muus osas hagi rahuldati täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 5 tulenevalt võib kohus nõuda menetluskulude täpsustamist või kuludokumentide esitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.