← Eesti

2-13-28134/12

Obsah (5)§ 407§ 436§ 438§ 238§ 162

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu Tsivii

) § 407 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 4.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus tutvunud asja materjalidega ja tõenditega on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 5.

§ 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid on õigussuhte kvalifitseerimisel seotud poolte viidatud asjaoludega.

§ 438

lg 1 kohaselt peab kohus muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. Kohus on

§ 436

lg 2 esimese lause ja

§ 436

lg 4 esimese lause järgi pooltevahelise õigussuhte määratlemisel seotud poolte esitatud asjaolude ja tõenditega (vt Riigikohtu

  1. septembri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6208, p 11 esimene lõik).
  3. Hageja nõude alus saab hagis kirjeldatud asjaoludel olla esimese võimalusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 esimene lause, kui käsitleda nõuet lepingu täitmise nõudena. Viidatud norm näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2

(3)2-13-28134
  1. Hageja sõlmis XXX(edaspidi „müüja“) Rapla notar Raul Joametsa juures
  2. veebruaril 2003 võlaõigusliku kinnistu müügilepingu ja esitas avalduse eelmärke kinnistamiseks (tlk 10-14). Kinnistusraamatusse kanti eelmärge hageja kasuks (tlk 23). Lepingu p 5.1 kohaselt sõlmivad hageja ja müüja asjaõiguslepingu ning teevad kinnistamisavalduse kinnistu omandi üleandmiseks hiljemalt
  3. juunil 2003 kui lepingu p-s 5.1 nimetatud eeldused on täidetud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kinnistu omandiõigust hagejale üle antud. Kostja omandas täitemenetluses müüjale kuuluva kinnisasja koos seda koormavate kinnistusraamatu kannetega (tlk 15-21).
  4. Tulenevalt eeltoodust ei saa hageja nõuda
  5. veebruari 2003 lepingust tulenevate kohustuste täitmist kostjalt, kuna kostja ei ole nimetatud lepingu pool. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele (VÕS § 8). Kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub, aga kostja ei ole seda teinud. Kostja ei ole ka astunud müüja asemel kinnistu müügilepingusse. Seega ei saa kostjale tuleneda kohustusi hageja ja müüja vahelisest lepingust, st see leping ei saa iseenesest olla hageja nõude aluseks kostja vastu (vt Riigikohtu
  6. juuni 2011.aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11 p 27).
  7. Teine haginõude alus saab olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma, koosmõjus asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-ga 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. 10.

§ 436

lg 4 esimese lause järgi on kohus seotud pooltevahelise õigussuhte määratlemisel poolte esitatud asjaolude. Hageja ei ole tuginenud hagiavalduses asjaolule, et kinnistusraamatu kanne hageja eelmärke osas oleks ebaõige. Samuti ei ole hagiavalduses toodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt näha, et hageja oleks saanud kinnisasja omanikuks, st ebaõige ei ole vähemalt hageja suhtes ka kinnistusraamatus praegu olev omanikukanne. Järelikult ei saa hageja nõuda TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 alusel kinnistusraamatu kande muutmiseks kostja nõusolekut. 11. Tulenevalt neist põhjendustest leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi jääb rahuldamata. 12. Järgnevad tõendid ei oma asja lahendamisel tõenduslikku tähendust ja kohus jätab tõendid

§ 238lg 5 alusel arvestamata: tlk 22, 24-26.

13.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.