3-13-1868 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1868 Haldusasi G.B.e kaebus Tallinna Vangla tegevusetus

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kohtueelset menetlust lõpetavaid lahendeid ega esitanud täpseid andmeid, mille järgi kohus saaks kohtueelse menetluse kohta Tallinna Vanglale järelepärimise teha. Haldusasjas nr 3-13-1874 on kaebaja esitanud vangla vastused tema võõrkeelsetele pöördumistele ja kaebuse selle kohta, et vangla ei taga tõlkeid ja kaebaja viitab pöördumistele, mille ta lisab selles teises haldusasjas /võõrkeelsete pöördumiste tagastamine/. Kaebaja ei ole käesolevas asjas vastanud ega ka kinnitanud, kas kaebuses viidatud M. Kuuse vastuste all peab kaebaja silmas dokumente, mis on lisatud kaebaja poolt 03.09.2013 esitatud kaebusele võõrkeelse pöördumise tagastamise osas (haldusasi nr 3-13-1874), st dokumendid pealkirjaga „Võõrkeelse pöördumise tagastamine“ 29.07.2013 nr 5-8/13/23966-2 ja nr 5-8/13/23967-2, 07.08.2013 nr 5-18/13/26129-2 ning 14.08.2013 nr 5-18/13/26129-4. Kuigi kaebajale on kohus esitanud kohtumääruse (käiguta jätmise määruse) vene keelse tõlkena, ei ole kaebaja seda suvatsenud ilmselt läbi lugeda, vastupidiselt ei oleks ta jätnud selgitusi tähelepanuta. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale vaide küsimuses, mida kaebuse nõue puudutab. Kui kaebajal on pretensioonid vangla konkreetsete töötajate peale ja nende tegevuse suhtes, siis 2 3-13-1868 kohus selgitab, et kohus ei saa neile nn mõju avaldada, kuna vangla direktoril on õigus ja kohustus jälgida töötajate tööülesannete täitmist. 5. Kuna kohustamisnõude osas ei nähtu kohtueelse menetluse läbimist, siis tuvastusnõuet on võimalik menetleda küll üldjuhul ilma, et selles osas oleks vaidemenetlus läbitud (vt nt RKHK 16.10.2013 määrus nr 3-3-1-39-13, p 12), ent antud juhul tuleb kaebus tagastada ka tuvastusnõude osas. Nimelt sätestab

§ 121

lg 2 p 1, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumisega on tegemist, kui isikul ei ole seadusest tulenevalt seda õigust, mille kaitseks ta kohtusse pöörduda soovib. Kuigi kaebaja ei jää kokkuvõtteks ühegi konkreetse seletuse juurde, missugust õigust ta siin kaebuses kaitseb, kuid kui esmalt alustas kaebaja sellest, et ta nõuab, et tuvastataks vangla tegevusetus, mis seisneks vangla poolt kaebaja taotluste vangla direktorile edastamata jätmise õigusvastasuses, siis nähtub, et käesoleval juhul esialgsest kaebusest ega selle täpsustusest ei selgunudki, missuguseid avaldusi kaebaja silmas peab, mille edastamisel esineb tegevusetus. Tegevusetust nö abstraktses plaanis kohtukaebuse alusel arutada ei saaks. Kohtul pole väidet ja motiive, mille sisu kontrollida. Kaebaja enam peale kohtumääruse (tõlgitud vene keelde) ei nimetanud, milliseid kaebusi võiks kaebaja mõelda selles konkreetses haldusasjas ning milliste pretensioonide suhtes on väidetavat tegevusetust. Kohus ei saaks lahendada abstraktselt kaebaja üldistavat pretensiooni vangla vastu, mille kohaselt kõik ametnikud ei täida oma tööd nii nagu seda tuleks teha ja kohus oma autoriteediga peaks töötajad tööle panema. Kaebaja ei saaks kohtus vaidlustada nn üldist vangla tegevusetust ka siis, kui vangla direktorile kaebaja ei ole oma probleemidest kõnelenud või kirjutanudki (kaebaja viitas kord kontaktisikule, siis operatiivtöötajatele); või siis hoopiski tehes etteheiteid vangla ja EV-is kehtivatele nõuetele- pidada kinni riigikeelsest asjaajamisest. Kinnipeetava poolt ei saa vangla vastu olla nõudeid seotult riigikeelse asjaajamise korraldamisega ja kaebajal ei saa käesoleval juhul kaebeõigust olla ka siis, kui kaebajal oleks etteheiteid riigikeele kasutamisele EV-is. Kaebaja nimetab küll, et saaks teha päringu, millest kohus saaks teada, et kaebaja alles õpib eesti keelt, kuid kohus kinnitab, et selleks puudub vajadus. Kohus selgitab, et kui kaebaja ise ei soovi kohtule esitada ka emakeeles täpsemaid andmeid, siis ei ole kohtul võimalik esitada nõudeid vanglatöötajatele kaebaja kirjutatud pretensioonide väljastamiseks. Kohus saaks abistada nende nõuete täimisele suunatud tegevust, mis on teada ja asjassepuutuv. M.Kuuse või muu isik ei saakski kaebaja eest kohtule teatada, mida võiks kaebaja silmas pidada kaebaja poolt nn kirja pandud pretensioonidena. Kui kohus ei saa kaebust menetleda, siis pole kohtul õigust teiste kirjavahetust välja nõuda ja ametnikul ei ole võimalik kaebaja eest teha ka selliselt valikut, mida ta tohiks vanglast välja esitada, kui kaebaja ise konkreetsemalt midagi ei märgi. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. Kohus selgitab, et käesolevas haldusasjas ei ole kaebusele lisatud materjalina avaldusi, mis võiks kuuluda kaebajale ja tuleks selliselt koos kaebusega tagastada. 3 3-13-1868

1. Siiski selgitab kohus veelkord, et kui kaebaja esitab uue kaebuse, siis tuleb järgida kohtumääruse juhiseid.
2. Kohus märgib, et kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangla vaataks sisuliselt läbi kinnipeetava poolt esitatud võõrkeelseid avaldusi või taotlusi. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et vangla saadab vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega (edaspidi dokument) enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama sätte lg 4 sätestab, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Kaebusest ei nähtu, et vangla niimoodi ei tegutseks. Vanglal ei ole aga kohustust tõlkida muid avaldusi – nende osas peab kaebaja ise kandma tõlke- kulud, kui ta ei valda riigikeelt määral, mis võimaldaks tal avaldusi selles keeles esitada. Kui vanglal ei ole alust kaebaja taotlusi või muid avaldusi vaieteks pidada, muuhulgas kui kaebaja ei ole neid selliselt vastavale blanketile ka vormistanud, ei ole vanglal kohustust neid tõlkida ega lahendada, sealjuures ei pea selliseid võõrkeelseid avaldusi edastama vangla direktorile. Teises haldusasjas esitatud materjalidest nähtub, et vangla on pöördumisi tagastades asjakohaselt viidanud põhiseaduse §-le 52, keeleseaduse §-le 12 ja HMS § 20 lg-le
3. Kaebajal ei ole seadusest tulenevalt ka subjektiivset õigust nõuda, et kõik tema pöördumised edastataks lahendamiseks vangla direktorile. Viimane ei saakski oma tööülesandeid täita, kui ta tegeleks üksnes kaebaja jt kinnipeetavate ääretult suure hulga pöördumiste lugemisega. Kuid oluline on, et VSKE § 11 lg 2 sätestab, et direktor vaatab läbi vaide, mis on esitatud üksuse juhi otsuse peale või seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, kinnipeetava avavanglasse või tagasi kinnisesse vanglasse paigutamisega, välja arvatud juhul, kui otsuse on teinud vangla direktor, ning muu vanglas töötava, kuid üksuse koosseisu mittekuuluva isiku, haldusakti või toimingu peale. Sellest tuleneb, et kui kaebaja esitab vaideid vangla töötajate peale, siis lahendab vangla direktor need vaid juhul, kui vaidlustatakse üksuse juhi otsust või üksuse koosseisu mittekuuluva isiku tegevust. Kui kaebaja näiteks esitab vaide inspektorikontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale, vaatab vaide VSKE § 12 lg 21 kohaselt läbi üksuse juht. Viidatud regulatsioon käib vaide kohta. Kui tegemist on aga mingisuguse muu pöördumisega, võib selle lahendada inspektor-kontaktisik. Seega puudub kaebajal õigus nõuda, et kohus kohustaks vanglat edastama tema pöördumised vangla direktorile. Ka juhul kui kaebaja oleks kohustamisnõude osas läbinud kohtueelse menetluse, ei oleks tal subjektiivset õigust sellise kaebuse esitamiseks. Kohus ei saakski praktiliselt oma otsusega niisugust üldist korraldust vangla jaoks luua, mis kõik kaebaja soovi ette ära täidaks. 4 3-13-1868 Kokkuvõtteks on oluline märkida, et kohus ei saaks hakata lahendama sellist umbmäärast kohustamiskaebust – kaebaja saab nõuda konkreetse toimingu või haldusakti andmiseks kohustamist, näiteks kaebaja kuupäevaliselt ja sisu poolest määratletud kaebuse, taotluse või muu pöördumise edastamiseks kohustamist. Kohus ei saaks asjas tehtavas lõpplahendis kohustada vanglat edastama direktorile igasuguseid kaebaja määratlemata pöördumisi, kuna igal üksikul juhul tuleb eraldi tuvastada, kas pöördumise peaks edastama vangla direktorile või mitte. Tulenevalt sellest, et kohustamisnõude osas puudub kaebajal kaebeõigus, ei saa kaebaja ka nõuda, et kohus tuvastaks vangla tegevusetuse õigusvastasuse, kuna nõuded puudutavad sama tegevust.
4. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

§ 43kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 5