Obsah (6)

§ 174§ 637§ 187§ 405§ 444§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. XXX(hageja) esitas 24.10.2012 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ XXX (kostja) vastu. Hageja palus kohustada kostjat arvestama tööleping lõpetatuks alates 17.08.2012 töölepingu seaduse § 91 lg 2 p 2 alusel ning välja mõista töötasu 1812 eurot ja puhkusekompensatsiooni. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1152 eurot ja põhipuhkuse hüvitise 153,26 eurot. Töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes ning TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise tasumise nõudes.
2. Kostja esitas 28.12.2012 kohtule taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina läbivaatamiseks osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas. Kohus võttis avalduse 05.02.2013 menetlusse ning kohustas hagejat esitama kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavaldusel ettenähtud vormis hagi.
3. Hageja esitas 21.03.2013 hagiavalduse töötasu 1152 eurot ja puhkusetasu 153,26 eurot nõuetes. Hagi alusena märkis hageja järgmist. Poolte vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping 26.12, mille alusel asus hageja Soome Vabariiki Oy-sse XXX kuni tööde lõpuni CNC-pingi operaatori ametikohale. Hageja on läbinud operaatori programmeerimiskursuse. Hageja töötas ajavahemikus 13.07.2012 kuni 16.08.
4. Hageja tegi tunnilehe kohaselt 12-tunniseid tööpäevi. Hageja töötas 2012.a augustis kokku 151 tundi: 01.08.2012 12 tundi, 02.08.2012 12 tundi, 03.08.2012 12 tundi, 06.08.2012 12 tundi, 07.08.2012 12 tundi, 08.08.2012 12 tundi, 09.08.2012 12 tundi, 10.08.2012 12 tundi, 11.08.2012 8 tundi, 13.08.2012 12 tundi, 14.08.2012 12 tundi, 15.08.2012 12 tundi, 16.08.2012 11 tundi. Pooled on kokku leppinud töötasu suuruses 12 eurot tunnis.
5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta hagi menetlusse võtmata või läbi vaatamata, sest hageja ei ole kõrvaldanud hagi puudusi. Hagi sisulise lahendamise korral palub kostja jätta hagi rahuldamata, sest hagejal puuduvad kostja vastu nõuded. Kostja esitab vastuväite tunnilehe vastuvõtmisele ilma tõlketa eesti keelde. Vastavalt poolte praktikale pidi Oy XXX hageja töötunnid aktsepteerima, mis seisnes kostjale konkreetse töötaja töötunniarvestuse allkirjastatult saatmises. Tööandjal puuduvad mistahes tõendid asjaolu kohta, kas hageja on 2012.a augustis üldse tööle ilmunud, tööd tegelikult teinud või mitu tundi töötanud. Hagiavaldusest ei nähtu, milliste asjaolude alusel nõuab hageja kostjalt põhipuhkuse hüvitist. Hageja on põhipuhkust saanud ja kasutamata puhkuse osas on kostja hagejale hüvitist maksnud. 2
6. Kohtuistung toimus 22.11.
7. Kohtukutsed olid poolte esindajatele kätte toimetatud (tl-d 104, 105). Poolte esindajad kohtuistungile ei ilmunud (tl 111). II Kohtuotsuse põhjendav osa
8. Kohus menetleb hagi tulenevalt nõude suurusest lihtmenetluses. Kohtuistung poolte ärakuulamiseks toimus 22.11.
9. Pooled kohtuistungile ei ilmunud. Lihtmenetluses ei pea kohus asja kohtuistungil arutama (

§ 405lg 1 p 7).

Seetõttu lahendab kohus hagi sisuliselt vaatamata sellele, et pooled kohtuistungile ei ilmunud. 7. Kohus menetleb hagiavaldust lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (

§ 444lg 2).

1. Poolte vahel puudub vaidlus töösuhte olemasolu ja töölepingu tingimuste (s.h töötasukokkuleppe ja töö tegemise koha kohta). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale maksnud 2012.a augusti eest töötasu. Töösuhe on lisaks tõendatud allkirjastamata töölepinguga (tl-d 72-74). Töölepingu punkti 6.1.
2. kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu Lepingu punktis 5 sätestatud tingimustel ning ajal. Töölepingu punkt 5 sätestab, et tööandja maksab töötajale tunnitöö tasu, mille määraks on 12 eurot bruto. Töölepingu punkti 5.2 esimese lause kohaselt kohustub tööandja maksma töötajale palka kaks korda kuus, vastavalt aktsepteeritud töötundide alusel. Hageja on esitanud kohtule 2012.a augustis töötatud aja tõendamiseks tunnilehe, millele on käsikirjaliselt märgitud kuupäevad koos töötatud ajavahemikega (tl 77). Kohtu hinnangul on tegemist dokumendiga, mille adressaat ei ole kohus. Dokumendi eesmärk on selle sisust nähtuvalt dokumenteerida hageja tööaega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tegemist on dokumentaalse tõendiga. Kostja vastuväide tõendi vastuvõtmisele on põhjendamatu, sest dokument on arusaadav ka ilma tõlkimiseta eesti keelde. Kohus leiab, et hagi lihtmenetluses menetlemisel on üldiste menetluspõhimõtetega kooskõlas arusaadava tõendi vastuvõtmine ilma täiendava tõlketa. Hageja esitatud tõendiga on tõendatud 2012.a augustis töötatud töötundide arv. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tööaeg 2012.a augustis oli väiksem. Vastavalt töölepingu punktile 5.
3. toimub palga maksmine tööandja aktsepteeritud töötundide alusel. Kostja leiab, et Oy XXX ei ole töötunde aktsepteerinud, mistõttu ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet. Kohtu hinnangul ei tohi töötaja õigus saada töötasu sõltuda sellest, kas kolmas isik esitab enda allkirjastatud töötaja tööaja arvestuslehele tööandjale või mitte. Kui kolmas isik ei esita tööandjale andmeid töötaja tehtud töö kohta, on tööandjal endal kohustus tööaeg välja selgitada ja see aktsepteerida või aktsepteerimata jätta. Käesoleval juhul ei nähtu kostja vastusest, et kostja oleks teinud toiminguid selgitamaks välja, kas ja mitu tundi töötas hageja 2012.a augustis. Eeltoodust tulenevalt ei vabasta Oy XXX poolt hageja töötundide arvestuse mitteallkirjastamine kostjat kohustusest maksta hagejale töötasu.
4. Hageja on tõendanud 2012.a augustis töötatud tundide arvu 151 tundi (tl 77). Töötasu ühes tunnis oli 12 eurot bruto. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt töötasu 1812 eurot maksmist. Hagi esemeks on töötasu 1152 eurot tasumise nõue. Kohus ei saa ületada nõude piire. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi 1152 euro (bruto) tasumise nõudes.
5. Hageja nõuab kostjalt puhkusehüvitise 153,26 eurot tasumist. Hageja ei ole hagis märkinud nõude aluseks olevaid asjaolusid, s.h nõude arvestuskäiku. Kohus on selliste asjaolude väljatoomise vajalikkusele osundanud hagi käiguta jätmisel. Asjaolude väljatoomata jätmise tõttu ei saa kohus tuvastada hagi aluseks olevate asjaolude esinemist ning nõue tuleb aluse puudumise tõttu jätta rahuldamata. 3 11.

§ 405

lg 1 p 10 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 27 lg 2 sätestab, et töötasu väljamõistmise otsuse tunnistab töövaidluskomisjon viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Kuivõrd käesolevas asjas lahendab kohus lihtmenetluses hagiavaldust töötasu nõudes, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks tagatiseta. 12.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 88,26% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 88,26% ulatuses kostja kanda ning 11,74% ulatuses hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4