TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1586 Otsuse kuupäev 31.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.L. kaebus Tartu Vangla 12.06.2012 käskkirja nr 6-2/984 tühistamise nõudes ja vaideotsuse 12.07.2012 nr 1-11/260-1 peale Asja läbivaatamise kuupäev 22.10.2012, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta R.L.´ kaebus haldusasjas 3-12-1586 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.11.
- Asjaolud ja menetluse käik R.L. on esitanud Tartu Halduskohtule 27.07.2012 kaebuse Tartu Vangla vastu, milles taotleb tühistada Tartu Vangla käskkiri 12.06.2012 nr. 6-2/984 „Distsiplinaarkaristuse määramine“, samas ei ole kaebaja nõustunud ka vaideotsusega. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 12.06.2012 käskkirjaga nr. 6-2/984 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ on kinnipeetav R.L. karistatud noomitusega selle eest, et kaebaja 16.05.2012 kella 10.50 ajal solvas meditsiiniosakonnas viibides meditsiiniosakonna töötajat Ülle Valvarit ning rikkus sellega Tartu Vangla kodukord p. 7.2.3 nõudeid, mille kohaselt on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada solvavaid või laimavaid väljendeid. Kaebaja on esitanud vaide 12.06.2012 käskkirja nr. 6-2/984 kehtetuks tunnistamiseks, vaideotsusega 12.07.2012 nr. 1-11/260-1 on jäetud vaie rahuldamata. Kohus on kohtumäärusega 05.09.2012 võtnud menetlusse kaebuse Tartu Vangla 12.06.2012 käskkirja nr 6-2/984 tühistamise nõudes ning 12.07.2012 vaideotsusele nr 1-11/260-1 ja vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja põhjendused ja taotlused. Kaebaja on seisukohal, et teda on karistatud distsiplinaarkorras õigusvastaselt ning teda on alusetult süüdistatud. Kaebaja väitel ei ole tema meditsiiniosakonna töötajat Ü. Valvarit solvanud, kui see keelas kaebajal omaalgatuslikult siseneda kabinetti, kus silmaarst patsienti läbi vaatas. Kaebaja väitel viibis 16.05.2012 meditsiiniosakonnas peale kaebaja ka teisi kinnipeetavaid, kes nägid toimunut , kuid vangla ei ole pidanud vajalikuks välja selgitada, kas öeldu oli suunatud meditsiinitöötajale või mõnele kaaskinnipeetavale. Kaebaja väidab, et vangla töötaja võis kinnipeetavate omavahelisest jutust valesti aru saada. Kaebaja märgib, et vale on vaideotsuses kirjutatu, kus väidetakse, et ettekandes sisalduvat on kontrollitud igakülgselt ning välja on püütud selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja ei nõustu vaideotsuse selle punktiga, kus väidetakse nagu poleks distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja väljendanud soovi teatud tunnistajatelt ütluste võtmiseks. Kaebaja möönab, et ei ole ühtegi võimaliku tunnistaja nime tõesti öelnud, kuid väljendas tunnistajate ülekuulamiseks menetlejale soovi suusõnaliselt. Vangla oleks saanud juuresviibinud kinnipeetavad tuvastada videokaamerate vahendusel või meditsiiniosakonnas vastuvõtul olnud kinnipeetavate nimekirja järgi, kuid vangla ei ole seda teinud. Kaebaja märgib, et lisab kaebusele kirjeldatud ajal meditsiiniosakonna koridoris viibinud kambrikaaslase M.V. poolsed ütlused. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et tema jaoks on põhiline ikkagi distsiplinaarkaristuse tühistamine, sest sellega kaasneks automaatselt ka vaideotsuse tühistamine. Kaebaja leiab, et vangla on vaideotsuses kaebaja vaides kirjutatut peaaegu täielikult eiranud, seega on vaideotsus põhjendamatu. Kaebaja arvates on vangla antud asja menetledes jäänud pealiskaudseks ja pole arvestanud, et kaebaja viibib vanglas alates 16.03.2011 ning selle aja jooksul pole temaga seoses toimunud ühtegi intsidenti ega distsipliinirikkumist. Vastustaja seisukohad ja taotlused Tartu Vangla taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja rikkumine on kinnitust leidnud Ü. Valvari 16.05.2012 ettekande ning 07.06.2012 ütlustega, milles Ü. Valvar selgitab, et peale kaebaja keelamist siseneda arstikabinetti, kus toimus vastuvõtt, kasutas kaebaja solvavaid väljendeid ning Ü. Valvar tundis end sellest solvatuna. Ü. Valvar selgitab, millistele asjaoludele tuginedes tundis tema solvajas ära just kaebaja. Kaebaja selgitused ei kattu Ü. Valvari poolt avaldatuga. Distsiplinaarmenetluse protokollis on menetleja põhjendanud, miks tema peab Ü. Valvari ütlusi usaldusväärsemateks ning leidnud, et nimetatud tõenditega on kaebaja rikkumine tõendatud. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebajale antud võimalus selgituste andmiseks. 17.05.2012 selgitustes eitab kaebaja toime pandud rikkumist ning avaldab, et meditsiiniosakonnas toimus kinnipeetavate omavaheline lõõpimine ning kaebaja kulul tehti nalja. Kaebajale on arusaamatu, miks pidas Ü. Valvar öeldut enda kohta käivaks. Menetluse käigus kontrolliti kaebaja väiteid videosalvestise vaatlusega 06.06.2012, kuid videosalvestiselt ei olnud võimalik tuvastada, kes veel kinnipeetavatest läheduses viibisid. Samuti ei olnud võimalik videosalvestisega kinnitada ega ümber lükata kaebaja ega ka Ü. Valvari ütlusi. Seega kontrolliti distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja poolt avaldatut. Kuna videosalvestis ei sisaldanud tõenduslikku väärtust, hindas menetleja olemasolevate tõendite usaldusväärsust ning pidas Ü. Valvari ettekannet ning ütlusi usaldusväärsemaks kaebaja omadest. Seega on menetluse käigus antud hinnang kaebaja ütlustele ning need ei ole jäetud menetluse käigus tähelepanuta. Vastustaja toob välja, et distsiplinaarmenetluse käigus ega ka vaidemenetluse käigus ei ole kaebaja avaldanud vanglale, et tunnistajana võib asja kohta ütlusi anda kinnipeetav M.V. või mõni teine kinnipeetav. Kinnipeetava M. V. kirjalikud ütlused esitas kaebaja esmakordselt alles halduskohtule. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud kõigi asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 12.06.2012 käskkirjaga nr 6-2/984 karistati kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukord p 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 16.05.2012 kella 10.50 ajal solvas meditsiiniosakonnas viibides meditsiiniosakonna töötajat Ülle Valvarit. 18.06.2012 esitas kaebaja vanglale vaide Tartu Vangla 12.06.2012 käskkirja nr 6-2/984 kehtetuks tunnistamiseks. Vaides leidis kaebaja, et distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud uurimispõhimõtet, kuna tema selgitustega ei ole arvestatud ning vangla on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning tunnistajad üle kuulamata. Tartu Vangla 12.07.2012 vaideotsusega nr 1-11/260-1 jäeti esitatud vaie rahuldamata, kuna vaides toodud väited ei leidnud kinnitust ning vaidemenetluse käigus uurimispõhimõtte rikkumist ei tuvastatud. Kaebaja on leidnud , et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole arvestatud tema selgitusi ning kahtlusi ning ei ole välja selgitatud võimalikke tunnistajaid. Kohus tutvunud asja materjalidega leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on kaebajale antud võimalus selgituste andmiseks. 17.05.2012 selgitustes eitab kaebaja toime pandud rikkumist ning avaldab, et meditsiiniosakonnas toimus kinnipeetavate omavaheline lõõpimine ning tema kulul tehti nalja. Kaebajale on arusaamatu, miks pidas Ü. Valvar öeldut enda kohta käivaks. Vangla on märkinud, et menetluse käigus kontrolliti kaebaja väiteid videosalvestise vaatlusega 06.06.2012, kuid videosalvestiselt ei olnud võimalik tuvastada, kes kinnipeetavatest läheduses viibisid, seega ei saanud ka isikuid tunnistajatena üle kuulata. Samuti ei olnud võimalik videosalvestisega kinnitada ega ümber lükata kaebaja ega ka Ü. Valvari ütlusi. Seega kontrolliti distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja poolt avaldatut. Kuna videosalvestis ei sisaldanud tõenduslikku väärtust, hindas menetleja olemasolevate tõendite usaldusväärsust ning pidas Ü. Valvari ettekannet ning ütlusi usaldusväärsemateks kaebaja omadest. Asja materjalide kohaselt on 16.05.2012 kella 10.50 ajal R.L. sisenenud meditsiiniosakonnas omaalgatuslikult kabinetti 2235 eesmärgiga ennast kaaluda ning meditsiinitöötaja Ülle Valvar on andnud kinnipeetavale teada, et ilma loata ei tohi kabinetti siseneda ning hetkel on arsti vastuvõtul patsient. Kohus märgib, et vangla nooremspetsialist-laborant Ülle Valvari enda ettekande 1654 kohaselt on ta R.L.´ teinud märkuse, et meditsiiniosakonna kabinetti on keelatud siseneda luba küsimata ning nimetatud korraldusele on R.L. vastanud ning kommenteeris korralduse andjat ehk keelajat öelduga „ sellel on vist alaväärsuskompleks eks ikka sellepärast, et on nii väike, on alles keelaja“, millega solvas Ülle Valvarit. Meditsiinitöötaja Ülle Valvar on end solvatuna tundnud, kuna kaebaja poolt öeldu toimus vahetult pärast Ü. Valvari poolt kaebaja keelamist, seega oli suunatud kommentaar Ülle Valvarile kui keelajale, samuti on Ü. Valvar väitnud, et tundis ütleja hääle järgi ära ning seega puudub kahtlus, et solvangu ütlejaks oli keegi teine või et öeldu oli suunatud kellelegi teisele. Vangistusseaduse § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, mille p. 1 kohaselt on kergemaliigiliseks karistuseks noomitus. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Distsiplinaarmenetluse protokollis on menetleja põhjendanud, miks tema peab Ü. Valvari ütlusi usaldusväärsemateks ning leidnud, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud. Kaaskinnipeetav M.V. on oma seletuskirjas väitnud, et meditsiiniosakonna töötaja solvamist ei ole toimunud, kuid distsiplinaarmenetluse materjalide põhjal on tuvastatud, et solvang oli suunatud Ülle Valvarile kaebaja poolt, kuna meditsiinitöötaja Ülle Valvari puhul on tegemist ebatavaliselt lühikest kasvu inimesega, kes on puudega isik ning R.L.´ poolt öeldud kommentaar Ülle Valvari suhtes oli vägagi solvav. Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsust, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja suhtes rikutud menetlusnorme distsiplinaarmenetluse ega vaidementluse läbiviimisel. Kaebaja väide, et meditsiinitöötaja Ü. Valvar on teinud valesid järeldusi kinnipeetavate omavahelisest vestlusest ning vangla ei ole kõiki asjaolusid uurinud, on kaebaja poolt otsitud põhjendused, kuna kaebaja on varasemalt distsiplinaarkorras karistamata ning märgib, et talle vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus toob kaasa edaspidi vastavad piirangud, mistõttu on kaebaja soov tühistada talle määratud distsiplinaarkaristus. Kohus on seisukohal, et vangla on kogunud piisavalt tõendusmaterjali ning püüdnud välja selgitada tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja on saanud anda omapoolseid selgitusi ning menetluse käigus on kaalutud kõiki asjaolusid. Samuti on distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatud asjaolu, et kaebajat ei ole varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ning seega on peetud proportsionaalseks kohaldada kaebajale distsiplinaarkaristusena noomitust, mis on kõige vähem koormav, kuid paneb isiku oma käitumise üle järele mõtlema. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtunik Mare Priks