Obsah (4)

§ 20§ 19§ 1§ 2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-55 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Maksu- ja Tol

§ 20lg-le 2.

1. 08.11.2012 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) korralduse nr 12.23/11614-1, millega kohustati OÜ XXX esindusõiguslikku isikut ilmuma 20.11.2012 kell 10:00 maksuhalduri ametiruumidesse aadressil Lossi 19, Viljandi äriühingu ettevõtluse kohta seletuse andmiseks ning esitama samaks kuupäevaks OÜ XXX ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist kinnitavad tõendid (tl 18).
2. 20.11.2012 koostati OÜ XXX juhatuse liikme Taavi Sõukand ütluste protokoll (tl 41-42).
3. 30.11.2012 saabus Lõuna MTK-sse OÜ XXX vaie (tl 15 pöördel-17), milles vaide esitaja taotles 05.11.2012 avalduse viivitamatut lahendamist ning 20.11.2012 protokolli kehtetuks tunnistamist osas, milles sellega on pandud kohustusi vaide esitajale.
4. 06.12.2012 tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) otsuse nr 12.2-3/11614-2, millega jättis rahuldamata OÜ XXX käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse (tl 9-11).
5. 20.12.2012 tegi MTA vaideotsuse nr 6-1/1173-2, millega jättis OÜ XXX vaide rahuldamata (tl 14-15).
6. 10.01.2013 esitas OÜ XXX Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 06.12.2012 otsuse nr 12.23/11614-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks registreerida OÜ XXX käibemaksukohustuslaste registris. KAEBAJA VÄITED
7. Kaebaja leiab, et MTA 06.12.2012 otsus nr 12.2-3/11614-2 on põhjendamatu ja õigusvastane, mis on tingitud kaebaja 05.11.2012 taotluse lahendamise menetluslikest minetustest. Menetluslikke minetusi ei kõrvaldanud ka vaidemenetleja 20.12.2012 vaideotsusega nr 61/1173-
8. Kaebaja leiab, et otsusele allakirjutanud ametnikul puudusid selleks volitused. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuses puudub haldusakti faktiline alus, mis ei seostu õigusliku motiveeringuga. Otsuses tehtud järeldus, et tehingud ei ole tegelikud, ei põhine asjas olemasolevatel tõenditel. Kaebaja leiab, et esitas maksuhaldurile mõistliku valimi majandustegevust tõendavatest dokumentidest, kuid mitte kõik dokumendid ja et dokumendid ei peagi omavahel kokku minema. Osa dokumente esitas kaebaja juba 04.10.2012, täites 21.10.2012 korraldust. Kaebaja leiab, et täiendavate tõendite nõudmine 20.11.2012 seletuse protokolli viimases lõigus on õigusvastane. Kaebaja hinnangul piisab ettevõtluse sedastamiseks ühest võõrandamistehingust, mida kinnitab arve ja deklaratsioonid. Kaebaja leiab, et maksuhalduri järeldused, mis tulenevad 20.11.2012 OÜ XXX seadusliku esindaja seletusest, on ebaloogilised ja otsitud. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Vastustaja peab OÜ XXX kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellel vastu. Vastustaja on seisukohal, et 06.12.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks ning kaebaja registreerimiseks käibemaksukohustuslaste registris. Vastustaja möönab, et vaidlustatud otsuses on allkirjastamise õiguse alusena ebaõigesti viidatud kuni 31.11.2012 kehtinud käskkirjale, kuid ebaõige viide ei muuda otsust kehtetuks, kuna juhtivrevidendil oli otsuse allkirjutamise ajal jätkuvalt olemas volitus allkirjastamiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt peab isik käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Vastustaja on seisukohal, et kui isik tõendeid ei esita, s.t kaasaaitamiskohustust ei täida, ei too see kaasa maksuhalduri uurimiskohustuse suurenemist. Vastustaja väidab, et juba avalduses olid kaebaja poolt esitatud andmed ja taotlused vastuolulised, samuti ei olnud avaldusele lisatud dokumente, mistõttu maksuhaldur andis kaebajale võimaluse esitada OÜ XXX ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist kinnitavad tõendid. Maksuhaldur leiab, et analüüsis vaidlustatud otsuses kõiki esitatud dokumente põhjalikult, jõudes järeldusele, et OÜ XXX 05.11.2012 esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja esitas vastustajale 05.11.2012 käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse rahuldamiseks piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta ning kas maksuhaldurile juba esitatud tõendite ja andmete põhjal oleks olnud võimalik kaebaja avaldust rahuldada.
11. Käibemaksuseaduse (

) § 20 lg 1 kohaselt on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks kolme tööpäeva jooksul registreerimiskohustuse tekkimise päevast. Registreerimiskohustuse sätestab

§ 19

, mille lõike 1 kohaselt tekib isikul kohustus end maksukohustuslasena registreerida, kui tema

§ 1

lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja esitas MTA-le 05.11.2012 avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks alates 22.10.2012

§ 20

lg 2 alusel (tl 40), kuigi majandustegevuse alustamise ajana märkis ta avalduses 28.05.2012 ja kuupäevaks, mil maksustatav käive ületas registreerimise piirmäära, 31.05.2012. Kaebusest nähtuvalt aga tekkis kaebajal registreerimiskohustus juba juulis 2012, seega on avalduses esitatud andmed ja taotlused vastuolulised. 13.

§ 20

lg 2 kohaselt võib isik esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud. 14.

§ 20

lg 41 kohaselt peab isik enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. 3 Viidatud sätte eesmärk on tagada, et registrisse kantakse Eestis reaalset majandustegevust omavad või lähiajal omama hakkavad isikud ja välistada käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimine, kes kas täielikult või vähemalt mitte

§ 19

lg-s 1 näidatud ulatuses reaalse majandustegevusega ei tegele ja keda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel.

§ 2

lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Seega pidi kaebuse esitaja esitama maksuhaldurile

§ 20

lõikest 41 tulenevalt piisavalt tõendeid selle kohta, et tal eksisteerib iseseisev majandustegevus, mille käigus ta võõrandab kaupa või osutab teenust. 15.

ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ning

§ 20lõikes 41 kasutatud õigusemõiste „piisavalt tõendatud“ on määratlemata.

Seega on maksuhalduril nii tõendite nõudmisel kui ka nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kohus on seisukohal, et

§ 20

lg 41 annab maksuhaldurile õiguse otsustada nii tõendtite liigi kui ka piisavuse üle ning viidatud sätte mõttega ei lähe vastuollu maksuhalduri poolt 08.11.2012 korralduses (tl 18) kaebuse esitajale esitatud selgitus ja näited ettevõtluse kohta esitatavate võimalike tõendite kohta.

1. Järgnevalt uurib kohus, millist teavet ja tõendeid kaebuse esitaja maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitas. Asja materjalidest nähtuvalt kohustas maksuhaldur 08.11.2012 korraldusega OÜ XXX esindusõiguslikku isikut ilmuma 20.11.2012 maksuhalduri ametiruumidesse aadressil Lossi 19, Viljandi ning esitama maksuhaldurile äriühingu ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist kinnitavad tõendid (tl 18). Korralduses märgiti, et registreerimise piirmäära täitumisel soovib maksuhaldur tõendeid, mis kinnitaksid 16 000 euro maksustatava käibe täitumist (müügiarved, ostuarved, kauba saatedokumendid, pangakonto väljavõtted). Määratud ajal ilmus maksuhalduri juurde kaebuse esitaja esindaja Taavi Sõukand, kes andis seletuse äriühingu ettevõtluse kohta (tl 41-42) ja esitas maksuhaldurile järgmised dokumendid : laua ostu-müügileping 04.09.2012, kahe riiuli ja laualambi ostudokumendid, tabel (T. Sõukandi väitel pangakonto väljavõte), rapsi müügileping 20.05.2012, teravilja vastuvõtmise akt nr 417187, 20.09.2012 saateleht, OÜ Viljavedaja dokument, 09.07.2012 arve nr 090721 ja 20.09.2012 arve nr 200922 (tl 43-55). Vastustaja on vaidlustatud otsuses nimetatud tõendeid põhjalikult analüüsinud (tl 9-11), mistõttu kohus ei pea vajalikuks nende motiveeringut korrata. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud tõendid ei olnud piisavad, tõendamaks kaebaja ettevõtlust ja käivet, mistõttu oli põhjendatud maksuhalduri poolt anda kaebajale täiendav võimalus esitada ettevõtlust ja käivet tõendavad dokumendid (
2. aasta ostukoondid, müügikoondid, kassadokumendid, pangakontode väljavõtted, ostuarved, müügiarved, saatelehed, üleandmise-vastuvõtmise aktid), mille kohta lisati ka 20.11.2012 seletuse protokolli lause, et maksukohustuslase esindaja kohustub nimetatud dokumendid esitama 03.12.
3. Kaebaja dokumente ei esitanud, vaid esitas 28.11.2012 vaide, taotledes 20.11.2012 seletuse protokolli viimase lõigu, millega võttis endale kohustuse esitada täiendavaid dokumente, kehtetuks tunnistamist ning OÜ XXX 05.11.2012 taotluse viivitamatut lahendamist.
4. Ekslik on kaebuse esitaja arusaam tõendamiskoormusest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal lasus

§ 20

lõikest 41 tulenev kohustus maksuhaldurile tõendada, et ta tõepoolest ettevõtlusega tegeleb. Tõendamise koormis on siinkohal eelkõige kaebajal kui taotlejal. Kui kaebaja leidis, et protokolli viimases lauses kirjeldatud dokumentide esitamine ei ole asjakohane, siis võttis ta endale riski, et maksuhaldur asub seisukohale, et tema ettevõtlus ei ole piisavalt tõendatud. Kui isikul puudub soodustava haldusakti andmise menetluses soov maksuhalduriga koostööd teha ning maksuhalduri poolt küsitud tõendeid esitada, ei teki maksuhaldurile sellest täiendavat uurimiskohustust, sealhulgas kohustust asuda ise isiku väiteid tõendavaid tõendeid koguma. Maksukorralduse seaduse §-st 11 tuleneb maksuhalduri 4 uurimispõhimõte maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel. Kohus on seisukohal, et isiku käibemaksukohustuslasena registrisse kandmise menetluses, kus seadusega on taotluse esitanud isikule pandud tõendamiskoormus, on maksuhalduri uurimiskohustus veelgi väiksem. Seega lasus ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus eelkõige ning esmajoones kaebuse esitajal endal. Põhjendamatu on kaebaja väide, et maksuhaldur oleks pidanud arvesse võtma ja hindama ka 21.10.2012 esitatud tõendeid (arveid). Kuna maksumenetlust reguleerivad seadused ei näe ette, et maksuhaldur peab arvesse võtma maksukohustuslase poolt erinevates menetlustes esitatud tõendeid ja avalduses puudub sellekohane taotlus, siis kohtu arvates on maksuhaldur toiminud õigesti.

1. 08.03.2013 esitas kaebaja kohtule äriruumi üürilepingu (tl 64-66), 22.08.2012 kassa dokumendid (tl 67) ja panga toimingud exelis (tl 69-74). Kohtu hinnangul on ka viimatinimetatud dokumendid ilmselgelt ettevõtlusega tegelemise tõendatuks lugemiseks ebapiisavad.
2. Asja materjalidest nähtuvalt andis maksuhaldur kaebajale tema poolt 05.11.2012 esitatud avalduse menetlemisel kaks korda võimaluse tõendite esitamiseks, kuid kaebaja jättis selle kasutamata, esitades ebausaldusväärseid suvalisi näidisdokumente, mis ei anna tunnistust kaebaja ettevõtlusest. Antud juhul ei ole kaebaja mitte mingil viisil tõendanud, et ta tõepoolest tegeleb ettevõtlusega ning maksuhalduril oli õiguslik alus jätta kaebuse esitaja käibemaksukohustuslaseks registreerimata.
3. Mis puutub vaidlustatud otsuse allkirjastamisse, siis möönab ka kohus, et nimetatus on allkirjastamise õiguse alusena viidatud ebaõigesti kuni 31.11.2012 kehtinud käskkirjale. Sellele vaatamata leiab kohus, et ebaõige viide ei muuda otsust kehtetuks, kuna juhtivrevidendil Sirle Oraval oli otsuse allakirjutamise ajal jätkuvalt olemas volitus allkirjastamiseks (tl 38-39).
4. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus OÜ XXX kaebuse rahuldamata.
5. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 5