← Eesti

3-12-3/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-3 Otsuse kuupäev 19.04.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Lekarev´i kaebus Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja Andreas Kliimanti 22.11.

  1. a käskkirja nr 1-4/2906 õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.03.2012, 27.03.2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Lekarev; Vastustaja Tartu Vangla. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 21.05.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja Andreas Kliimanti 22.11.
  2. a käskkirjaga nr 14/2906 kohaldati alates 22.11.
  3. a kinnipeetav Aleksandr Lekarevi suhtes haldusmenetluse seaduse § 4, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, 2 p 1, 3, 4, 5, lg 4 ning § 70 lg 1 ja justiitsministri 30.11.
  4. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 13 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist – kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a VangS § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse. Käskkirja kohaselt tuvastas Tartu Vangla julgeolekuosakonna ametnik, et Aleksandr Lekarev Sergei p, sünniaeg 31.08.
  5. a, pani toime teo, mis seisnes selles, et 18.11.
  6. a kell 14:43 süüdimõistetute eluhoone teises osakonnas kambris 163 toimunud konflikti käigus kasutas kinnipeetav Dmitri Kudrjavtsevi Aleksandri p, sünniaeg 06.07.
  7. a, suhtes füüsilist vägivalda, tekitades viimasele kehavigastusi, mis on fikseeritud meditsiiniosakonna poolt koostatud ettekandes. Aleksandr Lekarev esitas 29.11.
  8. a vaide, milles taotles eeltoodud haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vaide esitaja leidis, et temale on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud alusetult, kuna tema ei ole kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Tartu Vangla 03.01.
  9. a vaideotsusega nr E5 653-1 jäeti kinnipeetav Aleksandr Lekarevi 29.11.
  10. a vaie rahuldamata. 02.01.
  11. a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Lekarevi kaebus Tartu Vangla 22.11.
  12. a käskkirja nr 1-4/2906 tühistamiseks. 01.02.
  13. a kohtumäärusega võeti A. Lekarevi kaebus menetlusse. Tartu Vangla 09.02.
  14. a käskkirjaga nr 6-1/73 on Aleksandr Lekarevi suhtes Tartu Vangla 22.11.
  15. a käskkirja nr 1-4/2906 alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatud alates 09.02.
  16. a. 21.03.
  17. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Lekarevi avaldus, milles kaebaja muudab oma kohtule esitatud nõuet. A. Lekarev soovib Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja Andreas Kliimanti 22.11.
  18. a käskkirja nr 1-4/2906 õigusvastasuse tuvastamist. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt asub A. Lekarev Tartu Vanglas alates 11.05.
  19. a. Ta märgib, et kui vangla peab teda konfliktseks isikuks, siis miks ei ole tema kohta kuni 22.11.
  20. a ühtegi ettekannet tehtud. Teda süüdistatakse konfliktis inimesega, keda ta üldse ei tea ja kaebaja ei saa aru, miks julgeolekuosakond tegi järelduse, et temal oli sellega midagi pistmist. Vaideotsuses nr E5 653-1 on märgitud, et D. Kudrjavtsevil fikseeriti kehavigastused 13.06.
  21. a, aga tõend juhtunu kohta koostati 22.11.
  22. a. 13.06.
  23. a viibis kaebaja Tartu Vangla S-1 sektsioonis ja tema ei tea, kus viibis sellel ajal D. Kudrjavtsev. Konflikti kohta on koostatud mingi tõend, mis ei kuulu avalikustamisele, s.o on riigisaladus. Kaebaja leiab, et D. Kudrajvtsev võis ise endale tekitada vigastusi. 18.11.
  24. a käis kaebaja minutiks Dmitri Kudrjavtsevi kambris, et ajalehte vaadata. See toimus umbes samal kellaajal, mis on käskkirjas märgitud. Sama päeva õhtul kell kuus läks D. Kudrjavtsev veel eesti keele kursustele ja tehti läbiotsimine ning kaebaja ei saa aru, kuidas keegi siis hematoomi ei näinud. D. Kudrjavtsevi silma all oli mingi hematoom. Kaebaja teab seda teiste ütluste järgi. D. Kudrjavtsev väitis ise, et oli komistanud ja pliiatsi teraga silma piirkonda torganud. Kaebaja märgib, et D. Kudrjavtseviga ei olnud tal mingisuguseid suhteid. D. Kudrjavtsev ei tunne teda. Kaebaja mängis koridoris tennist ja D. Kudrjavtsev seisis oma kambri juures. Ta võttis ajalehe oma kambrisse ja kaebaja läks D. Kudrjavtsevi kambrisse, et ajalehest horoskoopi vaadata. Kaebaja tuli kambrist kohe välja. Peale D. Kudrjavtsevi oli kambris vist veel keegi. 18.11.
  25. a viidi D. Kudrjavtsev S-2 sektsioonis minema, kuid meditsiiniosakonnas vigastuste fikseerimine toimus 22.11.
  26. a. Kaebaja ei saa aru, kuidas tema sellesse puutub. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla 22.11.
  27. a käskkirja nr 1-4/2906 õigusvastaseks ning märgib, et õigusvastasuse tuvastamise korral soovib esitada kahju hüvitamise nõude talle tekitatud füüsiliste ja moraalsete kannatuste eest. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED 19.03.2012 Tartu Halduskohtusse esitatud avalduses muutis A. Lekrev oma kaebuse nõuet ning tema taotluseks jäi tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhtaja Andreas Kliimanti 22.11.2011 käskkiri nr 1-4/
  28. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla 22.11.2011 käskkiri nr 1-4/2906 on õiguspärane. Nimetatud käskkirjaga kohaldati kinnipeetava Aleksandr Lekarev suhtes vangistusseaduse § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et ta tekitas 18.11.
  29. a kaaskinnipeetavale kehavigastusi olles seega ohtlik teistele isikutele ja arvestades tema negatiivset meelestatust kaaskinnipeetavate suhtes ning ettearvamatut käitumist oli julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik ka võimaliku raske distsipliinirikkumise ärahoidmiseks. 03.01.
  30. a vaideotsuses nr E5 653-1 on Dmitri Kudrajvtsevi kehavigastuste fikseerimise ajana märgitud 13.06.
  31. a, mis on ilmne eksitus. Selge on see, et vigastuste fikseerimine toimus peale 18.11.
  32. a ja enne 22.11.
  33. a. Vaide rahuldamata jätmise otsuse põhjenduste kohaselt on A. Lekarevi poolt kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamine leidnud kinnitust. Seda, et D. Kudrjavtsevil vigastused olid tõendab valvur Kevin Keskküla 18.11.
  34. a ettekandes nr 3708 kajastatu ning meditsiiniosakonnas fikseeritud vigastuste kirjeldus ja seda, et D. Kudrjavtsev vigastused tekkisid A. Lekareviga toimunud füüsilise konflikti tagajärjel on kinnitanud vanglaga kaastööd tegev isik ning see teave on kajastatud 22.11.
  35. a koostatud kaastööteates nr
  36. Kaastööteate näol on tegemist piiratud juurdepääsu õigusega riigisaladusega. Vastustaja jääb kaebaja vaide rahuldamata jätmise otsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla 22.11.
  37. a käskkiri nr 1-4/2906 A. Lekarev suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta on õiguspärane, käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas Tartu Vangla 22.11.
  38. a käskkiri nr 1-4/2906, mille alusel kaebaja suhtes kohaldati 18.11.
  39. a toimunud intsidendi tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid on õiguspärane. Kaebaja leiab, et tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alusetult, kuna ta ei ole D. Kudrjavtsevi suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Seega vaidlustab kaebaja käskkirja põhjusel, et ta ei ole sooritanud talle inkrimineeritud tegu. Vastustaja leiab vastupidiselt, et vägivalla kasutamine kaebaja poolt D. Kudrjavtsevi suhtes on tõendatud ja käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ei ole alust. Lähtudes toimiku materjalidest leiab kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja tunnistab, et 18.11.
  40. a läks ta kaheks minutiks Dmitri Kudrjavtsevi kambrisse (nr 163), et lugeda ajalehes „Postimees“ ilmunud horoskoopi (t.l 87). 3
  41. üksuse valvur Kevin Kesküla kannab oma 18.11.
  42. a ettekandes 3708 ette, et Kudrjavtsev Dmitril, kambrist 163, oli 18.11.
  43. a kella 20.15 paiku loenduse ajal tuvastatud parema silma all hematoom. Peale peavalvekeskusesse teavitamist saatis valvur K. Kesküla D. Kudrjavtsevi meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks ja võimalike varjatud vigastuste leidmiseks. Lisaks avastas valvur K. Kesküla kriimustused kinnipeetav Kudrjavtsev Dmitri kaela peal, kui teda vahetult enne meditsiiniosakonda saatmist läbi otsis. Peale vigastuste fikseerimist paigutati Kudrjavtsev D. ümber kambrisse 1165 (t.l 83). Tartu Vangla arst Deniss Šramov kirjutab patsient Kudrjavtsev D. kohta, et: 19.11.
  44. a meditsiini osakonda toodud kinnipeetav Kudrjavtsev Dmitri keha vigastusi fikseerimas. Kinnipeetaval silma all on hematoom, kaela peal on hulgalised marrastused. Kinnipeetav ise vägivalda eitab. Diagnoositud: Silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Kaela pindmised hulgivigastused (t.l 84). Julgeolekuosakonna spetsialist Argo Mikk koostas 22.11.
  45. a õiendi selle kohta, et ta oma tööülesannete täitmise käigus tegi kindlaks, et 18.11.
  46. a kella 14.43 paiku kasutas kinnipeetav A. Lekarev kambrist 178 süüdimõistetute eluhoone teise osakonna kambris 163 kinnipeetav D. Kudrjavtsevi suhtes füüsilist vägivalda. Ta tegi ettepaneku kohaldada kinnipeetav A. Lekarevi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (t.l 18). Tartu Vanglas kaastööd tegev isik teatas 22.11.
  47. a koostatud kaastööteates nr 1150000421 andmed selle kohta, kuna, kes, mis põhjusel ja kuidas kasutas vägivalda D. Kudrjavtsevi suhtes (t.l 80 ja 87 pöördel). Kohtule on esitatud kaastööteatis, mis on salastatud ja ei ole kohtutoimikule riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele tuginedes lisatud, et tagada teataja saladust. Nimetatud dokument vastab dokumentaalse tõendi tunnustele. TsMS § 56 lg 1 ja § 59 lg 52 tulenevalt ei pea toimiku materjalide hulgas olema riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja. Seega on kohtul õigus tugineda tõendile, mida kohtutoimikusse ei lisatud infoallika kaitsmise eesmärgil. Kohus märgib, et nimetatud põhjusel ei kajasta kohus otsuses teavet detailselt. Julgeolekuspetsialist A. Mikk tutvustas kinnisel istungil kohtunikule dokumenti kahel lehel, kus oli fikseeritud, et A. Lekarev (kaebaja) lõi oma peaga D. Kudrjavtsevi näo piirkonda ja muu vägivald toimus D. Kudrjavtsevi kambris. Julgeolekuspetsialist selgitas kohtule, et selles kohas, kus koridoris sündmus aset leidis, ei saanud videokaameraga sündmust salvestada, kuna antud koht asus kahe kaamera vahel. Kaamera fikseeris ainult liikumised (t.l 87 pöördel). Kohus leiab, et ülaltooduga on kaebaja süü D. Kudrjavtsevi suhtes 18.11.
  48. a vägivalla kasutamise osas tõendatud. Kaebaja eitab oma süüd ja kaitseb ning õigustab ennast. Õigusemõistmisel on levinud, et kaebaja eitab oma süüd ja loodab käskkirja õigusvastasuse tuvastamise puhul saada mittevaralise kahju eest hüvitist. Kohtul ei ole alust kahelda vanglaametnike ettekannete õigsuses ja infoallika poolt edastatud teate sisus. Tõenditega kogumikus on tõendatud, et kaebaja kasutas vägivalda kaaskinnipeetav D. Kudrjavtsevi suhtes. Kohus leiab, et vanglateenistuse kohustus on tagada vanglas julgeolek ja VangS § 69 lg 2 kohaselt oli kaebaja suhtes kohaldatud seadusega lubatud abinõusid. VangS § 69 lg 1 kohaselt oli kaebaja ohtlik teisele isikule ja oli ohtlik oma negatiivse käitumise tõttu. Seega oli vastustaja poolt haldusakti andmine ja selle täitmisele pööramine igati õigustatud. Vaidlustatavas käskkirjas on motiveeritud ja põhjendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust. 4 Riigikohus on mitmetes lahendites ning 20.04.
  49. a kohtuotsuses asjas 3-3-1-94-10 märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või takistaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Tuvastamiskaebuse korral kontrollib kohus, kas haldusorgan on täitnud haldusakti andmisel seaduses sätestatud tingimusi või mitte. HMS § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustatavas haldusaktis on kaalutlused ja haldusakt on motiveeritud, haldusakt vastab HMS § 54 sätestatud nõuetele. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.