3-12-1337/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1337 Otsuse kuupäev 17.12.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot seonduvalt vanglas kiriku külastamise mittevõimaldamisega 27.11.2011 (20.04.2012 esitatud taotlus vanglale kahju hüvitamise nõudes) Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2012, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin; Tartu Vangla esindaja jurist Mattias Jõgi Resolutsioon Jätta Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas 3-12-1337 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 16.01.

1. Asjaolude kirjeldus Nikolai Lilitškin on pöördunud vangla poole kahju hüvitamise taotlusega 1000 eurot, kuna kaebajale on keelatud kiriku külastamine 27.11.
2. Kaebaja on märkinud lisaks ka 09.11.2011, 11.11.2011 ja 12.11.2011 kuupäevad, mil samuti ei lubatud kaebajat kirikusse. Kaebaja märgib, et on täitnud kõik vajalikud nõuded, et teda kirikusse lubataks. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 20.04.2012, mis vanglas registreeriti 23.04.2012 , milles on märkinud, et vangla ei lase kaebajat kirikusse ega kohtuda religiooni esindajaga ning kaebaja peab nimetatud piirangut diskrimineerivaks ning oma tervist kahjustavaks. Tartu Vangla on menetlenud kõiki kaebaja pöördumisi kahju nõudes seonduvalt kirikusse mittevõimaldamisega, ühes menetluses ning teinud otsustuse 14.06.2012 nr. 1-13/53-3, millega on jäetud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Nikolai Lilitškin on esitanud kohtule 27.06.2012 kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot. Kaebaja taotlused ja põhjendused. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot kuna talle ei võimaldatud kiriku külastamist 27.novembril 2011.a. Kaebuses on lisaks vaides märgitule lisatud ka kuupäevad 09.11.2011, 11.11.2011 ja 12.11.2011, mil kaebajat kirikusse ei etapeeritud. Kaebaja märgib, et vangla on jätnud teda ilma usuteenistusel viibimisest ilma seadusliku aluseta, millega on teda diskrimineeritud ja tekitatud tervisele kahju ning alandatud on kaebaja väärikust. Kaebaja väidete kohaselt on vangla rikkunud kaebaja suhtes Vangistusseaduse § 62 nõudeid ja Põhiseaduse § 40 sätet. Samuti on rikutud Euroopa vanglareeglistiku p. 29 nõuet ja vangla kodukord p. 17.1 kuni 17.4 nõuet ning inimõiguste ülddeklaratsiooni sätteid. Vastustaja taotlused ja põhjendused Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et kaebusest ei ilmne milline Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 loetletud kahjulik tagajärg on kaebajale saabunud, mistõttu on kahju nõue põhjendamatu. Vastustaja märgib, et E-3 osakond, milles viibitud aja kohta on N. Lilitškin kaebuse esitanud, on avatud osakond, kus kaebaja viibis ka 27.11.2011 ning avatud osakonnas on kinnipeetaval iga päev 4 tundi vaba aega, mil kambri uksed on avatud ning kinnipeetavatel on võimalus osakonnas vabalt ringi liikuda ning juhul kui kirikusse lubamine ei ole võimalik, võib kinnipeetav kohtuda kaplaniga. Vastustaja märgib, et Vangistusseaduse § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, kuid norm ei kirjuta ette millisel viisil seda teha. Samas võib teha kaplan kiriklikke toiminguid vestlusruumis või kambris, seega võimaldatakse kiriklikke toimingud ka väljaspool kirikut, milleks peab taotluse esitama. Vastustaja märgib kohtuistungil, et N. Lilitškinil ei võimaldatud kiriku külastamist 27.11.2011 julgeolekukaalutlustel, et hoida ära konfliktiohtu kirikus. Kohtueelse menetluse on kaebaja läbinud 27.11.2011 kuupäeva osas. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming ( ka tegevusetus) , millega kaebajale kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Riigivastutuse üldpõhimõtte kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis kui teised õiguskaitsevahendid on ammendunud. Kui üks kahju nõude elementidest puudub , ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Kaebaja on leidnud, et teda on diskrimineeritud ja solvatud seonduvalt kirikusse mittelubamisega, mis on kaebajale põhjustanud ka tervisehäireid. Vastustaja on märkinud, et 2 kaebajat ei ole kirikusse lubatud julgeolekukaalutlustel ning kaebajal on olnud muud võimalused usuliste vajaduste rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on peaspetsialist vanemkaplan Olavi Ilumetsa andmete kohaselt N.Lilitškinil
3. aastal olnud seitsmel korral võimalik vestelda õigeusu kaplaniga ning kinnipeetav on saanud käia pihil. Tulenevalt Vangistusseaduse § 66 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele järelevalve viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Üldine julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Kuna kaebajale ei võimaldatud tema soovide kohaselt külastada kirikut, on nimetatud piirang seotud julgeolekukaalutlustel. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et julgeoleku tagamine tähendab üldist julgeoleku tagamist vangla kirikus, mis ei ole seotud ainult kaebaja käitumisega vaid ka teiste kinnipeetavate käitumisega, kuna kirikusse tuuakse mitmetest erinevatest osakondadest kinnipeetavaid, mille tulemusena võib tekkida konflikte, seega kasutatakse vanglas teisi võimalusi seonduvalt usuliste vajaduste rahuldamisega. Tulenevalt Vangistusseaduse § 62 peab vangla tagama kinnipeetavatele usuliste vajaduste rahuldamise. Nimetatud sätte all tuleb mõista kinnipeetava õigust täita usutalitusi. Kaebajal on subjektiivne õigus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks. Põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ning igaühel on vabadus täita usutalitusi. Põhiseaduse § 40 sätestatud kaitstavaid õigusi tagab täiendavalt Põhiseaduse § 12, mille esimene lõige keelab diskrimineerimise usutunnistuse ja veendumuste tõttu. Samas on sätestatud ka, et kõik on seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut või isikute gruppi keda omavahel võrrelda. Diskrimineerimisega on tegemist kui kedagi koheldakse ebavõrdselt võrreldes teise isikuga. Antud juhul ei ole tuvastatud kaebaja diskrimineerimist vangla poolt. Tartu Vangla kodukord p. 17.1 kohaselt tagab Tartu Vangla S-hoone ja E-hoone avatud osakondade kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistusel vangla kirikus, p.17.2 kohaselt on osavõtt religioossest üritustest kirikus lubatud vaid neile kinnipeetavatele, kes on kantud vastavasse nimekirja ning kodukord p. 17.3 järgi peab vastava nimekirja kooskõlastama vangla julgeolekuosakond. Seega ei ole tagatud igale kinnipeetavale isikule tingimata võimalus osaleda kirikus toimuvatel üritustel, vaid tuleb kasutada teisi võimalusi usuliste vajaduste rahuldamiseks – kaplan võib jagada sakramente või teha muid kirilikke toiminguid vestlusruumis juhul kui julgeolekukaalutustel ei ole lubatud kiriku külastamist. Ministrite komitee soovitus Rec