TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1322 Otsuse kuupäev 17.12.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes 1000 eurot seonduvalt vanglas kiriku külastamise mittevõimaldamisega ajavahemikul 09.12.2011 kuni 30.12.2011 E-6 sektsioonis viibides. Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2012, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin; Tartu Vangla esindaja jurist Mattias Jõgi Resolutsioon Jätta Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas 3-12-1322 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 16.01.
- Asjaolude kirjeldus Nikolai Lilitškin on esitanud kohtule 22.06.2012 kaebuse, et talle ei võimaldatud E-6 sektsioonis viibides reedeti ja pühapäeviti kiriku külastamist ja jumalateenistusel osalemist. Kohus registreeris kaebuse haldusasjana 3-12-
- 26.06.2012 on kaebaja esitanud samuti kaebuse, et talle ei võimaldatud E-6 sektsioonis viibides kiriku külastamist reedeti ja pühapäeviti. Kohus registreeris esitatud kaebuse haldusasjana 3-12-
- Vastustaja on oma vastuses haldusasjas 3-12-1322 märkinud, et kaebusest ei ilmne täpsed kuupäevad, mil kaebajal kirikus käiku ei võimaldatud, kuid kuna E6 osakonnas on kaebaja viibinud ühe korra, see on ajavahemikul 09.12.2011 kuni 30.12.2011, tuleb järeldada, et tema hinnangul on kahju tekitatud nimetatud perioodil. Haldusasjas 3-12-1323 on vangla asunud seisukohale, et tegemist on korduva kaebusega ning palub jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus pidas otstarbekaks haldusasjad liita (haldusasja number 3-12-1322) ning läbi vaadata ühes menetluses mõlemad eraldi esitatud kaebused, kuna periood , mille kohta on kaebus esitatud, on kattuv ning kohus pidas võimalikuks, et menetluse käigus saab täpsustada kuupäevi, mil kaebajale nimetatud perioodi jooksul E-6 osakonnas viibides kirikus käiku ei võimaldatud. Kaebaja on esitanud ka taotlused 10.04.2012 (registreeriti Tartu Vanglas 10.04.2012) ja 09.04.2012 (registreeriti Tartu Vanglas 11.04.2012) kahju hüvitamiseks 1000 eurot seonduvalt kaebaja diskrimineerimisega ja tema tervise kahjustamisega, kuna vangla ei lase kaebajat kirikusse ega kohtuda religiooni esindajaga. Tartu Vangla on menetlenud kaebaja nõudeid ühes menetluses ja jätnud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata otsustusega 14.06.2012 nr. 1-13/
- Kaebaja taotlused ja põhjendused. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot kuna talle ei võimaldatud kiriku külastamist E-6 osakonnas viibimise ajal reedeti ja pühapäeviti. Kaebaja märgib, et vangla on jätnud teda ilma usuteenistusel viibimisest ilma seadusliku aluseta, millega on teda diskrimineeritud ja tekitatud tervisele kahju, alandatud on kaebaja väärikust ja rikutud tema eraelu puutumatust. Vangla on rikkunud kaebaja suhtes Vangistusseaduse § 62 nõudeid ja Põhiseaduse § 40 sätet. Samuti on rikutud Euroopa vanglareeglistiku p. 29.1 nõuet ja vangla kodukord p. 17.1 kuni 17.4 nõuet. Kohtuistungil märgib kaebaja, et ta ei lugenud mitu reedet ja pühapäeva sellel perioodil oli mil ta E-6 sektsiooni viibis, kuid kokku oli 6 korda mil talle kirikus käiku ei võimaldatud, taotlusi kirikusse viimiseks oli kaebaja teinud kolm. Vastustaja taotlused ja põhjendused Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et kaebusest ei ilmne milline Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 loetletud kahjulik tagajärg on kaebajale saabunud, mistõttu on kahju nõue põhjendamatu. Vastustaja märgib, et E-6 osakond, milles viibitud aja kohta on N. Lilitškin kaebuse esitanud, on avatud osakond, kus kaebajal on iga päev 4 tundi vaba aega, mil kambri uksed on avatud ning kinnipeetavatel on võimalus osakonnas vabalt ringi liikuda ning juhul kui kirikusse lubamine ei ole võimalik, võib kinnipeetav kohtuda kaplaniga. Vastustaja märgib, et Vangistusseaduse § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, kuid norm ei kirjuta ette millisel viisil seda teha. Samas võib teha kaplan kiriklikke toiminguid vestlusruumis või kambris, seega võimaldatakse kiriklikke toimingud ka väljaspool kirikut, milleks peab taotluse esitama. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et 15.12.2011 on kaebaja esitanud avalduse kaplaniga kohtumiseks, mis ka rahuldati ja seega on vangla täitnud kohustused kaebaja ees. Samuti märgib vastustaja esindaja, et kiriku külastamist ei võimaldatud N.Lilitškinil julgeolekukaalutlustel. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming ( ka tegevusetus) , millega kaebajale kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Riigivastutuse üldpõhimõtte kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud kahju rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis kui teised õiguskaitsevahendid on ammendunud. Kui üks kahju nõude elementidest puudub , ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. 2 Kaebaja on leidnud, et teda on diskrimineeritud ja solvatud seonduvalt kirikusse mittelubamisega, mis on kaebajale põhjustanud ka tervisehäireid. Vastustaja on märkinud, et kaebajat ei ole kirikusse lubatud julgeolekukaalutlustel ning kaebajal on olnud muud võimalused usuliste vajaduste rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on peaspetsialist vanemkaplan Olavi Ilumetsa andmete kohaselt N.Lilitškinil
- aastal olnud seitsmel korral võimalik vestelda õigeusu kaplaniga ning kinnipeetav on saanud käia pihil. Tulenevalt Vangistusseaduse § 66 kohaselt tagatakse kinnipeetavatele järelevalve viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Üldine julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Kuna kaebajale ei võimaldatud tema soovide kohaselt külastada kirikut, on nimetatud piirang seotud julgeolekukaalutlustel. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et julgeoleku tagamine tähendab üldist julgeoleku tagamist vangla kirikus, mis ei ole seotud ainult kaebaja käitumisega vaid ka teiste kinnipeetavate käitumisega, kuna kirikusse tuuakse mitmetest erinevatest osakondadest kinnipeetavaid, mille tulemusena võib tekkida konflikte, seega kasutatakse vanglas teisi võimalusi seonduvalt usuliste vajaduste rahuldamisega. Tulenevalt Vangistusseaduse § 62 peab vangla tagama kinnipeetavatele usuliste vajaduste rahuldamise. Nimetatud sätte all tuleb mõista kinnipeetava õigust täita usutalitusi. Kaebajal on subjektiivne õigus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks. Põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ning igaühel on vabadus täita usutalitusi. Põhiseaduse § 40 sätestatud kaitstavaid õigusi tagab täiendavalt Põhiseaduse § 12, mille esimene lõige keelab diskrimineerimise usutunnistuse ja veendumuste tõttu. Samas on sätestatud ka, et kõik on seaduse ees võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut või isikute gruppi keda omavahel võrrelda. Diskrimineerimisega on tegemist kui kedagi koheldakse ebavõrdselt võrreldes teise isikuga. Antud juhul ei ole tuvastatud kaebaja diskrimineerimine vangla poolt. Tartu Vangla kodukord p. 17.1 kohaselt tagab Tartu Vangla S-hoone ja E-hoone avatud osakondade kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistusel vangla kirikus, p.17.2 kohaselt on osavõtt religioossest üritustest kirikus lubatud vaid neile kinnipeetavatele, kes on kantud vastavasse nimekirja ning kodukord p. 17.3 järgi peab vastava nimekirja kooskõlastama vangla julgeolekuosakond. Seega ei ole tagatud igale kinnipeetavale isikule tingimata võimalus osaleda kirikus toimuvatel üritustel, vaid tuleb kasutada teisi võimalusi usuliste vajaduste rahuldamiseks – kaplan võib jagada sakramente või teha muid kirilikke toiminguid vestlusruumis juhul kui julgeolekukaalutustel ei ole lubatud kiriku külastamist. Ministrite komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p. 29.1 kohaselt tuleb austada iga vangi õigust mõtte, südametunnistuse ja usuvabadusele. Kohus on seisukohal, et vangla ei ole kaebaja suhtes rikkunud eelnimetatud sätet, samas on Euroopa vanglareeglistiku sätted Eestile soovitusliku iseloomuga. Kohus jätab kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja suhtes ei ole vangla õigusvastaselt käitunud, kaebajale on võimaldatud kiriklikke toiminguid, kuigi mitte kirikus, kuid on võimaldatud vestelda kaplaniga 15.12.2011 ning vastustaja selgituste kohaselt oleks kaebajal olnud võimalus esitada täiendavalt taotlusi kaplaniga kohtumiseks, mida kaebaja ei ole teinud. 3 Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kaebajat ei ole diskrimineeritud ning kaebajal ei ole keelatud kohtuda religiooni esindajaga. Kaebaja suhtes ei ole süüliselt käitutud, kaebajale ei ole kahju tekitatud avaliku võimu poolt ning kaebaja suhtes RVastS § 9 lg 1 loetletud isikuõigusi ei ole vangla rikkunud, samuti ei ole tõendatud, et kaebaja tervis oleks ohtu seatud seonduvalt kaebaja kirikusse mittelubamisega. Kaebaja on viidanud kohtuistungil meditsiinikaardi andmetele , kuid meditsiinikaardi andmete väljanõudmine ei oleks tõendanud kaebaja tervise halvenemist seonduvalt kirikusse mittelubamisega. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebaja kahju nõude 1000 eurot rahuldamata, kuna vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning seega on kahju nõue põhjendamatu. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1. Kohtunik Mare Priks 4