3-11-2722 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2722 Haldusasi Margus Mitti kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2011 otsuse nr

§ 92

lg 1 p 2, mis ei ole kaebaja arvates asjakohane kuna maksuotsuses ei ole märgitud õiguslikku alust, siis on maksuotsus nõuetekohaselt põhjendamata ja tuleb seetõttu kaebaja arvates tühistada.

§ 46

lg 3 p 5 kohaselt peavad makseotsuses sisalduma ka selle andmise faktilist ja õiguslikku alust. 6. Kaebuse esitaja leiab, et maksusumma määramiseks hindamise teel puudub käesolevas asjas alus.

§ 94

lg 1 sõnastus „maksuhaldur võib“ ei tähenda maksuhalduri õigust teha suvaotsust, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine mitte üksnes dokumentaalsete tõendite ja täpsete andmete alusel, vaid ka hindamise teel. Maksuhaldur peab kaaluma, kas hindamine on vajalik ja lubatud. Maksuotsuses selline kaalutlus puudub. Kui makseotsuses on lähtutud

§ 94

lg 1 teisest lausest, siis puudub makseotsuses viide

§ 83

lg 4, sest kui maksuhaldur leidis, et tehing mille toimumist mõlemad osapooled on kinnitanud on näiline ja seda maksustamisel arvesse ei võeta, siis vastustaja oleks pidanud seda makseotsuses põhjendama. Laenu mittesaamise põhjendamine on käesolevas maksuasjas keskse tähendusega ja seetõttu peaks see olema tehtud eriti veenvalt ja korrektselt ning tuginema õiguslikule alusele. 2 3-11-2722

1. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi. Maksuotsuse p 1.
2. alapunktis 2 leiab maksuhaldur, et V. Šuvarikovilt ei ole saadud laenu summas 37 000 USD, millel põhineb sisuliselt ka maksukohustus. Kogu üksikjuhtumi kontroll viidi läbi ilma uurimisprintsiipi kohaldamata vaid, lähtudes eeldusest, et isikul on maksustatavad tulud, ja eesmärgiga teha koormav maksuotsus. Üksikjuhtumi kontrolli käigus ei soovinud maksuhaldur kordagi selgitusi ega tõendeid kaebuse esitajaga seotud ettevõtete tegevuse kohta. Kahtlust V.Šuvarikovi olemasolu kohta ei avaldanud vastustaja kaebajale enne kontrollakti saatmist. Kuigi kaebuse esitaja esitas maksuhaldurile kõik laenuga seotud dokumendid, leidis maksuhaldur, et dokumendid ei ole piisavad. Kaebajale jääb arusaamatuks, millise sisuga elektronkirja ja mis keeles maksuhaldur V. Šuvarikovile saatis. Kaebaja märgib, et maksuhaldur ei ole kolmandat isikut kohustanud ilmuma maksuametisse vaatamata sellele, et maksuhaldur ei ole piisavalt selgitanud välja maksuasjas tähtsust omavaid asjaolusid.
3. Kaebuse esitaja on täitnud kaasaaitamiskohustuse, kuna esitas üksikjuhtumi kontrolli käigus õigeaegselt kõik maksuhalduri poolt nõutud dokumendid. Samuti teatas ta maksuhaldurile kõik kaebajale teadaolevad asjaolud, mis kontrollitavat perioodi puudutasid. Kaebuse esitaja on maksuhaldurile küll lubanud teatada, millal V.Šuvarikovil on võimalik maksuhalduri juurde minna, kuid 02.10.2011 sattus V.Šurvarikov autoavariise, pärast mida viibis haiglaravil ja tema tervislik seisund oli pärast avariid halb. Kaebajal puudus võimalus sundida V.Šurikovi sõitma Eestisse ja vestlema ametnikega.
4. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kontrollitaval perioodil puudusid kaebuse esitajal tulumaksuga maksustatavad tulud ja see asjaolu on tõendatud usaldusväärsete tõenditega. Kaebuse esitaja müüs 14.02.2007 oma elurummi aadressil Tartu Kaunase pst 52/5333 790 000 krooni eest. Korteri müügileping ja panga väljavõtte tulu saamise kohta on maksuhaldurile esitatud. Sellest rahast võttis kaebuse esitaja 2007 sularahana välja 78 500 krooni, mille 2008 osade kaupa oma arvelduskontole maksis. Arvestades, et korteri müügist saadud tulu oli kaebuse esitajale ühekordne ja suur sissetulek, siis allesjäänud raha osas oli vajalik riskide maandamiseks, et mitte hoiustada kogu summat ühes pangas. Kaebuse esitajal oli SEB Pangas hoiulaegas ja hoiulaekas kaebaja hoiustas raha. 2007 kaebaja poolt väljavõetud raha oli antud lühiajaliseks laenuks ja see tagastati kaebajale samal aastal, kui kaebaja hoiustas raha hoiulaekas. Pärast hoiulaekas hoitud raha kulutamist kaebaja lõpetas hoiulaeka lepingu.
5. Kaebaja selgitab, et aastad 2008 ja 2009 olid majanduslikult keerukad ja seepärast ei olnud otstarbekas müüa kaebajale kuuluvat kinnisvara vaid tuli oodata kinnisvara turu madalseisu möödumist. Korteritega seotud püsikulud tuli kaebajal ikka tasuda ja selleks tuli võtta laenu. Töötuse määr oli väga kõrge ja tööd leida oli praktiliselt võimatu. Vjatcheslav Šuvarikov oli nõus kaebajale laenu andma, sest poolte vahel olid usalduslikud suhted ja pooled leppisid omavahel kokku laenu tagastamise tähtajas. Vjatcheslav Šuvarikov andis kaebajale laenu ilma protsendita ja see ei olnud keelatud. Kaebaja arvates ilma protsentida laenu andmises ei ole midagi arusaamatut nagu väidab maksuhaldur. Kaebuse esitaja pangakonto väljavõttega kontrollitava perioodi ja ka varasema perioodi osas on näha, et ka teiste tuttavatega on toimunud intressita laenamine. Poolte vahel oli küll plaanis ettevõtlusalane koostöö, kuid laen oli kaebajale antud isiklikeks vajadusteks. Maksuhaldur ei ole kunagi kontrollinud kaebaja elukorraldust antud perioodil. Kontrollitaval perioodil elas kaebaja koos elukaaslasega, kellel oli sissetulek ja selle arvelt tehti leibkonna vajalikud 3 3-11-2722 kulutused. Väljaspool pere igapäevaseid vajadusi tuli tagada korteritega seotud püsikulutused. Neid ei saanud tagada elukaaslase sissetulekust ja kaebaja pidi võtma laenu. Laen oli tegelikult antud ja kasutatud elulisteks vajadusteks ja oli praktikas tavaliselt vormistatud ja sisuliselt tagatud. 11.Kaebaja märgib, et sularahalaenud tuttavate vahel ei ole seadusega vastuolus. Tsiviilõiguses kehtib lepinguvabadus ja lepingupooltel on õigus ise kujundada omavahelisi suhteid. Kirjalikud kinnitused vormistati vaid kaebaja enda soovil, laenu andja Vjacheslav Šuvarikov ei soovinud võlatunnistuse vormistamist, sest poolte vahel olid usalduslikud suhted. VÕS järgi on leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus ja see vormistatakse reeglina kohustatud isiku poolt kirjalikult. Võlatunnistus ei eelda õigustatud poole allkirja. Vjacheslav Šuvarikov on maksuhaldurile kirjalikult kinnitanud laenu andmist. 12.

§ 10

lg 3 järgi viib maksuhaldur maksumenetluse läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti ning efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja leiab, et kuigi maksuhaldurile on antud palju õigusi ja vabadusi maksumenetluse läbiviimisel on need ikkagi, tasakaalustatud maksukohustuslase õiguste ja seaduslike huvidega.

ei sätesta üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise tähtaega. Seega tuleb kontrolli pikkuse üle otsustamisel lähtuda mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Praegu on üksikjuhtumi kontroll toimunud aasta ja kaks kuud, mis on ilmselgelt ebamõistlikult kaua sellise iseloomuga ja mahuga kontrolliks. Makseotsusel on küll resolutsioon kuid puudub haldusakti adressaat.

1. 23.04.2012 esitas kaebuse esitaja seisukoha vastustaja vastuse kohta. Maksuhaldur väidab oma vastuses, et sisuliselt on kaebaja tegutsenud 10 aastat ebaseaduslikult. Maksuhaldur ei ole kontrollinud kaebaja 10 aasta tulusid. Kaebajal on olnud tulusid, mida ei ole vaja deklareerida ja mis ei kuulunud maksustamisele. Maksuhaldur ei ole kontrollinud mitu korterit kaebaja 10 aasta jooksul müüs. Kontrollitaval perioodil ei olnud mõistlik vara realiseerida ja kaebaja võttis laenu korterite püsikulude tasumiseks. See asjaolu tõendab, et laen oli eluliselt usutav. Kaebaja on saanud kontrollitaval perioodil laenu ka teistelt isikutelt, kuid vahe on ainult selles, Vjacheslav Šuvarikovilt sai kaebaja laenu sularahas. Teistelt isikutelt saadud laene sai kaebaja konto väljavõtetega tõendada.
2. Kaebaja leiab, et ta on tõendanud laenu saamist. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja poolt esitatud kirjalikke tõenditega laenu saamise kohta. Kaebajalt nõuti ka lisatõendeid, pärast mida koostati kontrollakt, milles avaldati esimest korda kahtlust Vjacheslav Šuvarikovi olemasolu kohta. Tänaseks ei ole maksuhalduril enam kahtlust, et nimetatud isik on olemas. Laenu saamist on kaebaja üksikjuhtumi kontrolli käigus tõendanud kirjalike võlatunnistustega, mis on vormistatud korrektselt ja tõendatud Vjacheslav Šuvarikovi ütlustega ja kaebaja enda ütlustega. Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et võimaldada maksuhalduril Vjacheslav Šuvarikoviga ühendust saada. Kaebaja on selgitanud maksuhaldurile võimalusi kohtumise organiseerimiseks ja pole keeldunud kaasaaitamiskohustuse täitmisest ja on selgitanud, miks ei olnud 2011.a võimalik kohtumist organiseerida. 4 3-11-2722
3. Laenu saamine on vormistatud kirjalikult ja neil on kohustatud poole allkirjad ning laenu andmist on kinnitanud võlasuhte õigustatud pool- tuvastatud on võlasuhte pooled ning nõude suurus. Hoiulaeka olemasolu on kaebaja tõendatud. Kaebaja kasutas hoiulaegast ja kui see vajadus ära langes, siis kaebaja lõpetas hoiulaeka lepingu. Asjaolu, et kaebaja pöördus halduskohtusse on tingitud sellest, et kaebaja kohta oli tehtud õigusvastane maksuotsus. Maksuotsus on ebapiisavalt põhjendatud ja ei vasta

§ 46nõuetele.

Tõend Vjacheslav Šuvarikovi haiguse kohta on venekeelne, sest see on välja antud Vene Föderatsioonis. Selle tõendiga soovib kaebaja tõendada fakti, et teatud ajal ei olnud võimalik korraldada kohtumist Vjacheslav Šuvarikoviga. Kaebaja ei pidanud dokumendi tõlkimist vajalikuks, sest vastustaja on maksumenetluses venekeelseid dokumente aktsepteerinud ja ka ise vene keeles suhelnud. Hoiulaeka olemasolu tõendamine on vajalik, sest maksuhaldur ei ole teisi selgitusi arvestanud ja on tuginenud makseotsuses välja toodud asjaoludele, et kaebaja on enne kontrollitavat perioodi saadud tulu kulutanud. Hoiulaeka lepingu osas puudub alus HKMS § 62 järgi tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks.

1. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet ei pea Margus Mitti kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja vaidlustab Ida-Maksu ja Tollikeskuse 24.10.2011 maksuotsust, millega määrati kaebajale tasumiseks eelarvesse 5081, 36 eurot tulumaksu. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi aga samuti hinnanud valesti tõendeid ja rikkunud menetlusnorme. Maksuhaldur eeltooduga ei nõustu ja selgitab, et 19.08.2010 korraldusega nr 12.2-3-5999-18 alustas IMTK Margus Mitti suhtes üksikjuhtumi kontrolli perioodi kohta alates 01.2008 kuni 03.12.
2. Sama korralduse p –ga 1-5 kohustati Margus Mitti esitama dokumendid ja kirjalikud selgitused. Kontrollimisel selgus, et kontrollimise alguses seisuga oli Margus Mitti omandis 14 kinnistut, millisaed olid soetatud perioodil 2000-
3. Maksuperioodil alates 1999 kuni 2009 oli kaebaja deklareerinud tulu kokku vaid 1013,51 eurot ja järgmistel perioodidel: 2002 töötasu- 533,00 krooni, 20003töötasu 7714,00, haigushüvitis- 560,00 krooni , 2004 töötasu 7051 krooni. Kontrolli käigus selgus, et Margus Mitti poolt tehtud kulutused ületasid tema tulusid. IMTK maksuotsusega kohustati Margus Mitti tasuma eelarvesse 5081, 36 eurot. 17.Kaebaja väide, et ta ei saanud kontrollitaval perioodil maksustatavat tulu ja sularaha, mida kaebaja oli arvelduskontole sissemaksnud oli saadud laenuna ei ole vastustaja arvates usutav. Maksuhaldur on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, kui isik saab 10 aasta jooksul maksustatavat tulu ainult 10113,52 eurot ja selle aja jooksul soetab endale 14 kinnistut. Kaebaja ei ole saanud üüri- ega renditulu ja elab ainult laenudest. Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud nii valitud metoodika kui hindamisel arvesse võetud tõendeid ja neist tehtud järeldusi. 18.Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud laenu saamist Vjacheslav Šuvarikovilt. Kontrollitaval perioodil on maksuhaldur küsinud kaebaja käest teavet Vjacheslav Šuvarikovi kohta ja maksuhaldur on ka ise üritanud tema kohta teavet saada. Maksuhaldur on palunud Margus Mittilt kaasabi, et saada Vjacheslav Šuvarikoviga ühendust, kuid käesoleva ajani ei ole maksuhaldur temaga ühendust saanud. Kaebaja on ise 04.05.2011 selgituse p 3 lubanud korraldada kohtumise Vjacheslav Šuvarikoviga, kuid kohtumine ei ole aset leidnud. 19.Kaebaja esitas maksumenetluses 15 võlakinnitust, milles ta ise kinnitab, et on saanud Vjacheslav Šuvarikovilt laenu ja on need ka ise allkirjastanud. Teisi dokumente, mis 5 3-11-2722 kinnitaksid laenu saamist ja andmist kaebaja esitanud ei ole. Ühepoolne võlatunnistus laenu saamise kohta on täpselt samaväärne tõend isiku paljasõnaliste ütlustega ning ei tõenda laenusuhte olemasolu kaebaja ja V.Šuvarikovi vahel. Vastustaja juhib tähelepanu ka väidetavale laenus summale - 37 000 USD, kurssi järgi on see 401 670 krooni või 25 671.39 eurot. Maksuhalduri e-posti aadressile 25.01.2001 venekeelne e-posti aadress: slava 633@rambler.ru väidetava protsendita laenu andmise kohta perioodil 1006-2009 kaebajale V.Šuvarikovilt ei ole tõendiks, mis kinnitaks laenu andmist, kuna kiri on tulnud tuvastamata isikult ning on allkirjastamata. Kirjas on märgitud, et intressita laenu on kaebaja saanud 20062008 aga väidetav laenusumma on kaebaja pangakontole sularahas sisse kantud 2008-
4. Vastustaja leiab, et halduskohtumenetluses võib dokumentaalne tõend olla esitatud ükskõik millises vormis, kuid siiski on vajalik teabe autentsus ning objektiivsele tegelikkusele vastavuse tagamine. 20.Hoiulaeka olemasolu kohta on kaebaja esitanud väite alles kohtule esitatud kaebuses. Maksumenetluse käigus ei ole kaebaja maininud kordagi hoiulaeka olemasolu SEB pangas, kus ta sularaha hoiustas. Maksuhaldur on kontrolli alustamisel korraldusega nõudnud kõikide maksustamisega seonduvate dokumentide esitamist. Vastustaja on seisukohal, et ei ole usutav, et Margus Mitt võttis summad välja osade kaupa pangaautomaadist ja seejärel läks pangakontorisse, kus raha hoiulaekas hoidis ning 2008 tegi vajaduse korral osade kaupa kontole sissemakseid. Hoiulaeka olemasolu ei kinnita seda, millistes summades hoiulaekas raha hoiti ning et tegemist on maksustamisele mittekuuluvate summadega. Raha on kontolt välja võetud 24.07.2007 kolmel korral ja pangakontorist ühel korra, kokku 20
5. 13.08.2007 võeti raha pangaautomaadist välja neljal korral, kokku summas 33 500, 00.14.08.2007 võeti välja summas 5 000 krooni ja 05.10.2007 kahel korral summas 20 000 krooni.
6. Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on antud tuginedes õiguslikule alusele ja on motiveeritud ning vastab

§ 46ja HMS § 54 sätestatule.

Maksuhaldur on makseotsuses välja toonud, millised olid faktilised asjaolud ja milliseid õigusnorme on kaebaja rikkunud ning kuidas on maksusummad määratud. 22.

§ 82

kohaselt maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt tegevuse kohta peetud arvestusest. Paljasõnaline on kaebaja väide, et ta ei teadnud, milliseid andmeid maksuhaldur temalt nõuab. Maksuhaldur on selgitanud ja küsinud ka kaebaja käest dokumente ja teavet kirjalikult. IMTK edastas kaebajale maksuotsuse nr 3/5999-1 posti teel väljastusteatega ja kaebaja on selle kätte saanud 30.09.2010. Maksuhaldur on kohustatud andma teavet maksukohuslasele vastava taotluse alusel aga mitte iga sooritatud tehingu puhul enda initsiatiivil edastama maksukohuslasele tema kohta kogutud teavet (

§ 14lg 1, HKMS § 36 lg 1).

Maksuhaldur on võimaldanud kaebajal tutvuda kogutud materjalidega, kuid kaebaja ei ole nende kohta huvi tundnud. IMTK on kaebajale võimaldanud esitada kontrollaktile eriarvamuse, mille kaebaja esitas 27.04.2011. Seega oli maksuhaldur võimaldanud kaebajale ärakuulamisõiguse kasutamist. Vastustaja on seisukohal, et ta on kontrolli läbiviimisel järginud HMS § 5 lg 2 ja lg 4 ning

§ 10lg 3 sätestatuid nõudeid ning kontrolli läbiviimise aeg ei olnud liiga pikk.

23.Kaebaja on esitanud koos kaebusega kaks täiendavat dokumenti: SEB Ühispanga poolt 22.11.2011 väljastatud tõendi ja venekeelse dokumendi. Vastustajale jääb nende dokumentide 6 3-11-2722 esitamine arusaamatuks, kuna esimest dokumenti ei esitanud kaebaja maksumenetluse käigus (Riigikohtu 14.11.2001 lahend nr 3-3-1-47-07). Vastustaja on seisukohal, et riigikohtu lahendi põhjal ei saa arvestada kaebaja kohtumenetluses esitatud pangatõendit maksukohustust vähendava asjaoluna. Teine dokument ei vasta dokumentaalse dokumendi nõuetele, nimelt HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõendiks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid ja lg 5 kohaselt tõendeid tagatakse tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 33 võõrkeelseid dokumente tõlgitakse ning TsMS § 273 kohaselt kirjalik dokument esitatakse algdokumendina või ärakirjana. TsMS § 276 kohaselt välisriigi avaliku dokumendi ehtsuse tõendamiseks piisab apostillist dokumendil vastavalt välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioonile või dokumendi legaliseerimist selleks volitatud Eesti Vabariigi pädeva konsulaarametniku või saadiku poolt. Vastustaja palub jätta Margus Mitti kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda.

1. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja esindaja märkis, et Margus Mitti suhtes on teostatud maksukontroll 2008-2009 ja maksuamet on leidnud, et Margus Mitt peaks tasuma täiendavalt tulumaksu kuna ta on teinud oma arvele sissemakseid. Kaebaja müüs korteri ja võttis laenu ning need allikad on kaebaja maksuhaldurile teatavaks teinud. Maksuhaldur ei uskunud laenulepingu olemasolu ja jäi oma seisukohale, et sularahas on võimalik laenusuhteid luua. Kaebaja püüdis tõendada laenusuhte olemasolu ja raha on talle üle läinud. Vastustaja esindaja jäi oma vastuse juurde ja leidis, et vaidlus on taandunud tõenditele ja kaebaja ütlustele, et osa raha mida ta on maksnud on saadud korteri müügist. Kaebaja on saanud V.Šuvarikovilt laenu 37 000 USD ulatuses ja laen on edastatud sularahana hetkel, mil laenaja käis Tartus. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et eeltoodud tõenditega ei ole tõendatud sissemakstud summa ulatuses laenu saamine. Esitatud võlatunnistusega ei ole võimalik tõendada, et V.Šuvarikovilt saadud summad oleksid makstud kaebaja arvele. Eluliselt ei ole usutav, et isik elab laenudest ja tema kontodelt ei nähtu, et ta oleks teinud eluks vajaminevaid kulutusi. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusenorme, valesti hinnanud tõendeid ning rikkunud oluliselt menetlusnorme. 19.08.2010 korraldusega nr 12.23/5999-18 alustas MTK Margus Mitti suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas perioodi 01.01.2008-31.12.
3. Sama korraldusega kohustati Margus Mitti esitama dokumente ja kirjalikke selgitusi. Nimelt oli kontrollimise alustamise seisuga Margus Mitti omandis 14 kinnistut (s.h 13 korteriomandit), mis olid soetatud ajavahemikul 2000-
4. Maksuhaldur tuvastas, et maksustamisperioodil alates 1999-2009 deklareeris kaebaja tulu kokku vaid 10 351 eurot s.t 2002 töötasu OÜ Priikapital 533,00 krooni, 2003 töötasu- OÜ-Priikapital7714,00 krooni, haigushüvitis- Eesti haigekassa-560,00 krooni, 2004- töötasu OÜ Priikapital 7051,00 krooni. Kontrollimise käigus tuvastati, et kaebaja kulutused ületasid tema tulusid. Kuna kaebaja ei tõendanud asjaolusid, mille võrra tema kulud ületasid tema tulusid 20082009, siis MTK 24.
5. maksuotsusega nr kohustati kaebajat tasuma riigieelarvesse 5081,36 eurot tulumaksu maksustamisperioodide 2008-2009 eest. Kaebaja väite kohaselt ei saanud ta kontrollitaval perioodil maksustatavat tulu kuna sularaha mida kaebaja oli oma arvelduskontole sisestanud oli kaebaja väitel saadud laenuna. Siinkohal kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et ei ole usutav, et kaebaja sai 10 aasta jooksul maksustatavat tulu vaid 10 352 eurot ja kaebaja on võimeline soetama endale kinnistuid, kusjuures ei ole kaebaja saanud ei üüri ega ka renditulu (M.Mitti selgitused t.l 87-100). Kaebaja väidab, et ta ei saanud 7 3-11-2722 kontrollitaval perioodil maksustatavat tulu kuna sularaha mida kaebaja oli oma arvelduskontole sissemaksnud oli saadud laenuna. Kooskõlas

§ 94

lg 3 kohaselt on maksusumma tuvastamine lubatud hindamise teel juhul kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ja maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused oleks tehtud varem makstud või mittemaksustatavate tulude või laenude arvelt. Kooskõlas

§ 94

lg 2 tuginetakse hindamisel asjas kogutud andmetele ning maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlusele teises sarnases maksuasjas kindlakstehtud andmetega. Maksuhalduri metoodika seisneb Margus Mitti kaasuse puhul tema enda poolt saadud tulude ja samal perioodil tehtud kulutuste võrdlemisel. Samuti on maksuhaldur selgitanud kaebajale nii valitud metoodikat kui hindamisel arvesse võetud tõendeid ja nende alusel tehtud järeldusi. Kaebaja väitel ületavad tema kulud tulusid selle tõttu, et ta sai V. Šuvarikovi nimeliselt isikult laenu, mille kohta on kaebajal olemas ka tõendid s.h dokumentaalse tõendina võlatunnistused ning laenuandja ütlused. Kontrollitava ajavahemiku jooksul nõudis maksuhaldur Margus Mittilt andmeid V.Šuvarikovi kohta. Maksuhaldur püüdis välja selgitada V.Šuvarikovi andmeid, kuid maksuhalduril ei õnnestunud temaga kontakti saada. Maksuhaldur palus ka maksumenetluse käigus Margus Mitti kaasabi V.Šuvarikoviga ühenduse saamiseks, kuid see ei õnnestunud. Ka Margus Mitt ise on 04.05.2011 oma selgituse p 3 lubanud korraldada kohtumise V.Šuvarikoviga. Maksumenetluse käigus esitas Margus Mitt 15 võlakinnitust selle kohta, et ta on saanud V.Šuvarikovilt laenu. Ühtegi muud dokumenti laenu saamise kohta kaebaja maksuhaldurile ei esitanud mis kinnitaks ühe poole laenu andmist ja teise poole laenu andmist. Seega kinnitab laenu saamist antud juhul ainult Margus Mitt ainuisikuliselt. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et ühepoole võlatunnistust laenu saamise kohta on samaväärne tõend isiku paljasõnalise ütlusega ning ei tõenda tegelikku laenusuhte olemasolu Margus Mitti ja V. Šuvarikovi vahel. Kooskõlas

§ 36

lg 2 on füüsiline isik kohustatud pidama kulude ja tulude arvestust viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu hindamiseks vajalikud andmed. Samuti on füüsilisest isikust maksumaksja kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Tehinguliigist ja selle mahust sõltuvalt tuleb ka füüsilise isiku puhul eeldada dokumenteerimist olukorras kus mõistlik inimene dokumenteeriks sarnases olukorras sellist tehingut. Tähelepanuta ei saa jätta ka väidetavalt antud laenu suurust kuna kaebaja sai tema väitel kontrollitaval perioodil 2008-2009 V.Šuvarikovil laenu summas 37 000 USD dollarit. Kaebaja väidab kaebuse p 1, et ta võttis 2007 välja sularaha 78 500 krooni, mille hiljem

§ 92lg 1 p 2.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et viide

§ 92

lg 1 p 2 on tehtud ekslikult, sest tegelikult oleks tulnud viidata

§ 92lg 1 p 1.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaidlustatav maksuotsus tugineb õiguslikule alusele ja on motiveeritud. Nimelt on maksuotsuses märgitud nii faktilised asjaolud aga samuti on makseotsus tõendatud ja piisavalt põhjendatud. Mare Krull Kohtunik 9