Obsah (7)

§ 96§ 85§ 83§ 46§ 32§ 31§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma

) § 96 alusel V.S.t(ik xxxxxxxxxxx) tasuma OÜ „Nortente“ (reg.kood 10398860) maksuvõlga summas 12 500,76 eurot. Otsuse kohaselt oli V.S. osaühingu juhatuse liikmeks alates selle registreerimisest äriregistris 9.03.1998.a. kuni 13.07.2011.a. Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus(PMTK) kontrollis äriühingu maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigust maksustamisperioodil aprill-mai 2010.a. ning määras 11.07.2011.a. maksuotsusega nr 12-2.3/ 4443-14 osaühingule täiendavalt tasumiseks maksukohustusi 183 774 kr (11 745,3 eurot). Ettevõtte kohustused maksuhalduri ees seisuga 25.10.2012.a. on 25 977,37 eurot, millest põhivõlg on 22 426,5 eurot, arvestuslik intress 3 450,87 eurot ja sunniraha 100 eurot.

§ 96

lg 5 näeb ette, et maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse võib §-des 38-40 nimetatud isikutele teha alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§-s 130 lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel pole õnnestunud 3 kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. OÜ-le „Nortente“ äriregistris registreeritud aadressile posti teel tähitud kirjaga edastatud 11.

1. 2011.a. maksuotsus tagastati hoiutähtaja möödumisel. Osaühingu maksuvõla sundtäitmine ei õnnestunud, sest äriühingul polnud pangakontosid üheski 12-st krediidiasutusest, mille poole maksuhaldur pangakonto arestimiseks pöördus, samuti puudus ettevõttel registervara. OÜ „Nortente“ on kajastanud kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksus raudbetoonelementide soetust OÜ-lt „Alfamarket“ ja ehitusteenuse soetust OÜ-lt „Smartfix“, kuid ettevõtte raamatupidamises olevad nimetatud firmade rekvisiitidega arved ei kinnita kauba saamist ja teenuse osutamist arvel näidatud isikute poolt ning on seega fiktiivsed. OÜ „Nortente“ deklareeris väljastatud arvete alusel 2010.a. aprilli ja mai käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku 168 680 kr (10 780,62 eurot) ning luges ettevõtlusega seotud kuluks nendele äriühingutele tehtud väljamaksed 1 012 077 kr (64 683,51 eurot). Äriühing on teadlikult arvestanud nende arvete alusel sisendkäibemaksu ja teinud väidetavalt väljamakseid isikutele, kes nimetatud kaupa pole müünud ega teenuseid osutanud. OÜ „Alfamarket“ nimel 7.05.2010.a. väljastatud arve-saatelehel nr AST-001290 märgitud raudbetoonelemente summas 56 784 kr (3629,16 eurot), sh käibemaks 9464 kr (604,86 eurot) ei soetanud OÜ „Nortente“ tegelikult OÜ-lt „Alfamarket“, vaid kolmandalt isikult, mistõttu puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja tekib tulumaksu kohustus. Maksuhaldur otsustas vähendada OÜ „Nortente“ 2010.a. maikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud käibemaksu 604,86 eurot ja määrata juurde ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 964,68 eurot. Tegemist pole OÜ „Nortente“ juhatuse liikme V.S.e raske hooletuse ega tahtliku rikkumisega. V.S. ei järginud hoolsusnõudeid ja jättis tehingu teise poole isiku tuvastamata, kuid materjali reaalne olemasolu on siiski tõendatud - mõlemad tehingupartnerid kinnitavad tehingu toimumist, algdokumendid on korrektsed ning OÜ „Alfamarket“ kajastas tehingut oma käibemaksudeklaratsioonides, kuid jättis riigile tasumisele kuuluva maksusumma tasumata. V.S. oleks pidanud kontrollima oma tehingupartnerit OÜ „Alfamarket“ ja tuvastama selle esindaja, kuid ainuüksi asjaolu, et V.S. ei oma informatsiooni selle kohta, kust OÜ „Alfamarket“ vaidlusaluseid raudbetoonelemente väidetavalt soetas, ei tähenda, et ta on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Üksnes juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja tehingupartneri maksukohustuse tasumata jätmine ei viita V.S.e käitumises tahtluse või raske hooletuse olemasolule. V.S. ei vastuta OÜ „Nortente“ ja OÜ „Alfamarket“ vahel toimunud tehingu tulemusena maksuotsusega täiendavalt määratud maksusumma 1569,54 (604,86 + 964,68) euro eest. V.S. vastutab OÜ-le „Nortente“ seoses OÜ-ga "Smartfix" väidetavalt teostatud tehingutega määratud maksuvõla eest summas 12 500,76 eurot, sh intress 2325 eurot. OÜ „Nortente“ ja OÜ „Smartfix“ vahel 12.04.2010.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 12/04/10/01 ning 9 OÜ „Smartfix“ nimel kogusummas 955 293 kr (sh käibemaks 159 215,5 kr) väljastatud arve järgi osutas OÜ „Smartfix“ ettevõttele ehitusteenust Valgamaal Helme vallas Patkülas asuval objektil. Lepingu sõlmimise ajal olid OÜ „Smartfix“ juhatuse liikmeteks äriregistri andmetel V. P. ja M. K., kes kinnitasid 16.06.2010.a. seletustes, et pole tehingut OÜ-ga „Nortente“ teinud ega kedagi selleks volitanud. Töövõtulepingu on allkirjastanud A.M., kellel puudus lepingu sõlmimise hetkel OÜ „Smartfix“ esindusõigus, sest ta oli OÜ „Smartfix“ ainuosaniku otsusega määratud juhatuse liikmeks alles 21.04.2010.a. OÜ „Nortente“ tasus kontrollitaval perioodil OÜ-le „Smartfix“ kõikide tehingute eest sularahas 955 293 kr. Tasumise kinnituseks pole äriühing kassa väljamineku ordereid esitanud, sularaha väljamaksed kajastuvad ainult OÜ „Nortente“ pearaamatu kassa konto väljavõtetes ja arvetel. Maksumenetluses kogutud andmed OÜ „Smartfix“ kohta viitavad varifirma tunnustele: äriühing pole kättesaadav äriregistris registreeritud aadressil, ei esita alates 2010.a. majandusaasta aruandeid, on 10.10.2010.a. kustutatud käibemaksukohuslaste registrist, kontrolliperioodil ei nähtu pangakontolt mingeid majandustegevuse toimumisele viitavaid kulusid ja puuduvad deklareeritud väljamaksed ehitustööde teostamiseks vajalikule töötajaskonnale. Perioodil aprill-mai 2010.a. ei omanud OÜ „Smartfix“ vajalikku tööjõudu ehitusteenuse osutamiseks, sel ajal on ettevõte deklareerinud TSD-s kokku 6 töötajat, nendest ainult kahele(A.M.ja N. R.) on tehtud väljamakseid. Varifirmaks peetakse äriühinguid, mis ei oma reaalset majandustegevust ning neid kasutatakse maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. OÜ „Nortente“ juhatuse liige V.S. pole maksumenetluses nimetanud OÜ „Smartfix“ töötajate 2 nimesid, kes väidetavalt teostasid ehitusobjektil töid. Ehitusseaduse(EhS) § 31 sätestab ehitamise dokumenteerimise nõuded ja kohustab pidama ehitustööde päevikut. OÜ „Nortente“ pole kontrollmenetluses ega vastutusmenetluses esitanud ehitustööde päevikut ja ettevõtte töötajad ei kinnita OÜ „Smartfix“ töötajate viibimist Patkülas tootmishoone juurdeehitusel ega tea OÜ „Smartfix“ juhatuse liiget A.M. OÜ „Smartfix“ raamatupidaja N.R kinnitas, et ei tea, kes on A.M ning tal puuduvad kontaktid ettevõtte seadusliku esindajaga. OÜ „Smartfix“ pole registreeritud majandustegevuse registris ehitusteenuse osutajana. OÜ „Smartfix“ nimel vormistatud arvete alusel polnud OÜ-l „Nortente“ õigust 159 215,5 kr (10 175,73 eurot) sisendkäibemaksu maha arvata, kuna pole tõendatud tehingute tegelik toimumine arvetel näidatud isikutega. V.S. oli kontrollitaval perioodil osaühingu juhatuse ainuliige. Tema 27.07.2012.a. kirjaliku seletuse kohaselt võisid äriühingul sel ajal olla ka volitatud isikud, kuid maksuhalduril puuduvad andmed ja tõendid selle väite õigsuse kohta. Järelikult võttis otsuseid vastu ettevõtte majandustegevuse kohta ainuisikuliselt V.S., kes esindas osaühingut väidetavate tehingute tegemisel OÜ-ga „Smartfix“. Töövõtulepingud nimetatud äriühinguga on allkirjastatud V.S.e poolt, kes vastutas ka raamatupidamise õigsuse eest. V.S.e 2.04.2012.a. seletuse kohaselt oli tal õigus OÜ „Nortente“ pangakontodelt väljamaksete tegemiseks. Ta omas täielikku ülevaadet osaühingu majandustegevusest, tegeles aktiivselt äriühingu juhtimisega ning oli teadlik, et OÜ „Smartfix“ poolt väljastatud arvetel kajastatud tehingud pole toimunud ja arvetel märgitud andmed ei vasta tõele. Kui V.S. oleks kontrollinud oma tehingupartneri andmeid äriregistrist, siis ta oleks märganud, et A.M. puudub OÜ „Smartfix“ esindusõigus. A.M. ise kinnitas 21.08.2012.a. seletuses, et ei oma ülevaadet OÜ „Smartfix“majandustegevusest ega ole äriühingu nimel ühtegi allkirja andnud, OÜ „Nortente“ ja V.S. pole talle tuttavad ning ta pole OÜ-lt „Nortente“ OÜ „Smartfix“ nimel sularaha vastu võtnud. Järelikult oli V.S. lepingute sõlmimisel ja väljamaksete tegemisel teadlik sellest, et ta ei sõlmi töövõtulepingut OÜ „Smartfix“ seadusliku esindaja A.M. ning tööd OÜ „Nortente“ objektidel ei teinud OÜ „Smartfix“. Maksuhaldur ei nõustu V.S.e väitega, et A.M. selgitused pole usutavad pelgalt põhjusel, et ta pole öelnud, kes teda variisikuna kasutas. V.S.e vastutuse määratlemise seisukohast pole tähtis, kes või millisel eesmärgil, on A.M. variisikuna kasutanud. Maksuhaldur on tuvastanud, et alates 1.
2. 2010.a. on kõik OÜ "Smartfix" e-maksuameti kaudu esitatud deklaratsioonid tulnud N.R. kasutajakontolt, A.M. pole registreeritud OÜ "Smartfix" volitatud isikuks e-maksuametis, samuti puudub tal ettevõtte pangakonto käsutamisõigus. Eeltoodust lähtudes on maksuhaldur seisukohal, et A.M. ei osalenud reaalselt OÜ "Smartfix" majandustegevuse juhtimises.

§ 85

lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. V.S. on kajastanud äriühingu raamatupidamises fiktiivseid tehinguid, mille tagajärjel deklareeriti maksudeklaratsioonides ebaõigesti käibemaksu. Väärarvestus on lõpule viidud maksudeklaratsiooni esitamisega, deklaratsiooni allkirjastades kinnitab allkirja andja sellel sisalduvate andmete õigsust. V.S.e 2.04.2012.a. selgituse kohaselt tegeles kontrolliperioodil ettevõtte raamatupidamisega küll töötaja H. O., kuid V.S. vastutas juhatuse liikmena äriühingu raamatupidamise õigsuse eest. Asjaolu, et osaühingu juhatuse liige on oma ülesannete täitmiseks volitanud töötajat, ei vabasta teda seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Raamatupidaja teeb raamatupidamiskandeid ja esitab deklaratsioone äriühingu poolt esitatud algdokumentide põhjal. Kuna V.S. oli ettevõtte esindajaks OÜ-ga „Smartfix“ väidetavalt toimunud tehingute tegemisel, lepingute allkirjastamisel ja arvete koostamisel, siis omas ta ülevaadet algdokumentidel kajastatud andmetest ning oli teadlik, et need pole õiged järelikult kajastas teadlikult ja tahtlikult ebaõigeid andmeid äriühingu raamatupidamises. V.S.e tegevuse ja maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui osaühing oleks korrektselt deklareerinud ja täitnud maksukohustusi ning kui V.S. oleks ettevõtte majandustegevust organiseerinud kooskõlas õigusaktidega, poleks tekkinud maksuvõlgnevust, mida ei suudetud tasuda. Käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu lubatust suuremana kajastamine on tahtlik tegu, mis on toime pandud äriühingu poolt kasusaamise eesmärgil maksukohustuse vähendamise teel, mille tulemusena arvestati riigieelarvesse tasumiseks vähem käibemaksu. V.S. on oma 3 tegevusega tahtlikult rikkunud

§-s 8 lg 1 nimetatud seadusliku esindaja kohustusi, mis viis maksunõude esitamiseni äriühingu vastu ja põhjustas ettevõtte maksuvõla tasumata jätmise. Kirjeldatud tegevus pole käsitatav hoolsuskohustuste rikkumisena, vaid osalemisena maksupettuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vastutusotsus tühistada. Haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse(HMS) nõuetele, see on tervikuna arusaamatu ja raskesti jälgitav. Kuivõrd kaebaja polnud ajal, mil osaühingule tehti maksuotsus ja alustati sundtäitmist äriühingu suhtes, juhatuse liige ega ka osanik, siis ei saanud kaebaja mingil viisil täita

§-s 8 lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustust tagada äriühingu maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Kaebaja oli OÜ "Nortente" ainus seaduslik esindaja kuni 1.07.2011.a., sealt alates on äriühingu juhatuse liikmeks R.R., kelle juhatuse liikmeks oleku ajal koostati ettevõttele ka maksuotsus ning kellel oli seega kohustus tagada maksuotsusega määratud maksusumma tasumine või otsus vaidlustada. Maksuhaldur pole põhjendanud, milles konkreetselt seisnes kaebaja süü, tegevus või tegevusetus osaühingu maksuvõla tekkimisel, millal see tekkis ning milles väljendub kaebaja tahtlik tegevus võla tasumata jätmisel. Vastustaja on sedastanud, et süü vorm polegi oluline, kuna puuduvad otsesed tõendid kaebaja süü ja selle vormi kohta. Niisugune seisukoht on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Vastutusotsuse tegemiseks ei piisa sellest, kui maksuhaldur oletuslikult arvab isiku süüdi olevat ega suuda ära näidata konkreetset süü vormi. Otsuses peetakse kaebaja vastutuse aluseks ebajärjekindlalt nii hooletust kui ka

§-s 8 lg 1 nimetatud kohustuste ja maksuseaduste rikkumist, mistõttu kaebajal on raske aru saada, mida talle üldse ette heidetakse. Hoolsusnõuete eiramisest, isegi kui seda tehti tahtlikult, ei saa teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult.

§ 96

lg 3 järgi näidatakse vastutusotsuses maksusumma arvutamise metoodika, mis aga kaevatud haldusaktis puudub. Kaebajale ei toimetatud vastutusmenetluses kätte ka OÜ „Nortente“ suhtes tehtud maksuotsust, kaebaja nägi seda maksuhalduri juures, kuid ka seal puudus maksusumma arvutamise metoodika. Maksuotsuses pole vastustaja tuginenud asjaolule, et äriühingu või selle juhatuse liikme(kaebaja) tegevuses esinenuks tahtlus käibemaksu ebaõigesti deklareerida, maksusumma tasumata jätta või maksupettuses osaleda, viidatud on üksnes hooletusele. Seega ei saanuks ja vastutusotsuses tahtlusele tugineda. Äriühingu suhtes alustati täitemenetlust väiksemas summas (11 745,3 eurot) kui nõutakse kaebajalt. Kui sellest summast lahutada OÜ-ga „Alfamarket“ seotud summad, saaks kaebajalt teoreetiliselt sisse nõuda 10 175,76 eurot. Maksuvõla intressi kaebajalt sisse nõuda ei saa, sest vastutusotsuses puudub viide intressinõude õiguslikule alusele. Lisaks on maksuhaldur ise põhjustanud intressi kogunemise, sest kaebajat pole enne vastutusotsuse tegemist hoiatatud võimaliku kohustuse eest tasuda intressi OÜ "Nortente" maksusummadelt. Vaidlustatud otsusest pole võimalik üheselt aru saada, millised olid need faktilised asjaolud, mis tingisid kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemise. Tehinguid ei teinud omavahel äriühingute juhatuse liikmed, vaid kaks äriühingut. OÜ „Nortente“ pole käibedeklaratsioonides valeandmeid esitanud. Ettevõte on tellijana tehingu teise poole tuvastanud juba lepingu sõlmimisel ning selleks oli äriregistris 2006.a. registreeritud ja tegutsev äriühing OÜ „Smartfix“, mis oli maksuhalduri kodulehe andmetel käibemaksukohustuslane ja maksuvõlgadeta. Kaebaja ei saa aru, mida ta oleks pidanud veel avalikest andmebaasidest kontrollima. OÜ „Nortente“ tuvastas ka OÜ „Smartfix“ esindaja isiku, mida kinnitavad äriühingute vahel sõlmitud leping, vastuvõetud tööde aktid, dokumendid sularaha vastuvõtmise kohta jne. Kaebaja on teinud tehinguid OÜ-ga "Smartfix", mille juhatuse liikmeks oli siis A. M. A.M valetab, et on kellegi tundmatu isiku variisikuks ega tea OÜ-st „Smartfix“ üldse midagi. Kui keegi on teda kasutanud variisikuna, pidanuks A.M. oskama nimetada ka selle isiku nime ja kontaktandmeid. A.M. allkirjastas lepingu OÜ „Smartfix“ nimel, võttis vastu raha selle äriühingu seadusliku esindajana, on käinud ehitusobjektil asju üle vaatamas ja andnud allkirju. Lisaks avaldas ta kohtuistungil, et tal võib olla kodus OÜ "Smartfix" dokumente. Maksuhalduri enese esitatud dokumentidest nähtub, et OÜ "Smartfix" on 4 deklareerinud töötasu N. R.le. Ei ole ka usutav, et N.R. ja A.M. ei tunne üksteist, sest aastaaruande allkirjastamine ja N.R. poolt sisestamine näitab, et isikud pidid olema ühel ajal ühes kohas. Fakt, et OÜ-s "Smartfix" polnud tööl ehitajaid, ei tähenda, et neil poleks alltöövõtjaid. Õige pole vastutusotsuse seisukoht, et OÜ „Smartfix“ juhatuse liikmed pole kedagi tehingute teostamiseks volitanud. Töövõtuleping on küll allkirjastatud varem kui A.M. sai esindusõiguse ning V.P. ütles kohtuistungil, et pole andnud A.M. notariaalset volikirja, kuid seadus ei nõuagi äriühingu esindamiseks kirjalikku volitust, piisab ka suulisest volitusest. TsÜS § 118 lg 2 ütleb, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud ja see on kehtiv. OÜ „Nortente“ maksumenetluse käigus olid revidendile kättesaadavaks tehtud kõik vajaminevad dokumendid ning ei kaebaja ega keegi teine takistanud maksuhalduril nendega tutvuda. Ehitustööde päevik pole raamatupidamise dokumendiks, mistõttu on väär maksuhalduri väide, et kaebaja pole esitanud raamatupidamise dokumente. Ehitusseadus ütleb, et ehituspäeviku pidamise kohustus on töövõtjal (OÜ-1 „Smartfix“), mitte tellijal ning alles ehituse valmimise lõpus annab ehitaja päeviku kinnitatud koopia tellijale üle. OÜ „Nortente“ pole tegutsenud ehitussektoris ega ole olnud peatöövõtjaks, suhetes OÜ-ga „Smartfix“ oli OÜ „Nortente“ tellijaks. Peatöövõtjaks oli oma alltöövõtjate suhtes OÜ „Smartfix“, mistõttu võis temal olla kohustus selgitada välja enda alltöövõtjate esindajad ja need andmed säilitada. OÜ „Nortente“ ega ka kaebaja ei pidanud järgima ehitussektorist tulenevaid täiendavaid nõudeid peatöövõtja alltöövõtjate kontrollimisel. Vastustaja väidab ehitusregistri andmetele viidates, et OÜ „Nortente“ poolt tellitud ja OÜ „Smartfix“ poolt ehitatud ehitis polnud väikeehitis, jättes tähelepanuta, et kõnealune väikeehitis polegi veel ehitusregistrisse kantud, kuna pole ka 3.06.2013.a. seisuga veel valmis saanud. Vastustaja pole tõendanud, et OÜ „Nortente“ koostas ja esitas OÜ-le „Smartfix“ fiktiivseid arveid. Arved koostas raamatupidaja, kes pole kinnitanud fiktiivsete arvete koostamist ja esitamist. Ka sularaha väljamaksed kassast on dokumenteeritud seaduse nõuetele vastavalt ning OÜ „Smartfix“ seaduslik esindaja on oma allkirjaga kinnitanud raha vastuvõtmist. Seega on maksuhaldur alusetult väitnud, et A.M. pole rahasummasid vastu võtnud ega seda tõendavaid dokumente allkirjastanud. Vastustaja pole selgitanud mõistete "fiktiivne tehing" ja "fiktiivne arve" sisu - kas tegemist on tühise tehinguga, mille maksustamist reguleerib

§ 83

, või näiliku tehinguga(

§ 83lg 4), mida ei võeta maksustamisel arvesse.

Vastutusotsuse resolutiivosa on ebaselge ja seda pole võimalik täita - kaebajat kohustati tasuma 12 500,76 eurot OÜ „Nortente“ maksuvõlga, kuid kaebajal pole võimalik resolutsioonist ega ka otsuse põhjendavast osast välja lugeda, millise konkreetse maksuliigi võlgnevusega on tegemist, millise perioodi jooksul see tekkis ning kas tegemist on põhivõlgnevusega, intressiga või mõlemaga. Veel puudub resolutsioonis: 1)vaidlustamisviide, millega on rikutud HMS § 57 lg 1, millise vea vastustaja küll parandas 12.11.2012.a. teatises nr 13-7/161-14; 2)viide määratud maksusumma tasumise tähtaja kohta. 12.11.2012.a. teatisega määras vastustaja maksusumma tasumise tähtajaks 30 päeva arvates teatise kättesaamisest, kuid ei märkinud tasumisele kuuluva maksusumma suurust, koosseisu ja arveldusarveid, kuhu maksusumma tasuda tuleks; 3)hoiatus sundtäitmise algatamise kohta

§ 96lg 4 kohaselt.

Küll aga on 12.11.2012.a. teatises kirjas hoiatus, et vastutusotsuses toodud kohustuste tähtpäevaks täitmatajätmise korral on maksuhalduril õigus algatada maksuvõla sundtäitmine

13. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. See hoiatus on kaebajale arusaamatu, kuna vastutusotsuses puudub maksukohustuse täitmise tähtaeg. Haldusakti on allkirjastanud Heivo Murdmets, kuid puudub viide sellele, et teda oleks volitatud vastustaja nimel vastutusotsust allkirjastama.

§ 46

lg 6 sätestab, et kui haldusakti allkirjastab volitatud isik, tuleb märkida allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ja koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda. 5 Vastustaja jääb kaevatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastutusotsuse resolutiivosa on selge ja arusaadav - kaebajat kohustatakse tasuma 12 500,76 eurot OÜ „Nortente“ maksuvõlga. Summa suuruses on maksuhaldur eksinud 3 sendiga, õige kaebajalt nõutav võlasumma, teisendatuna kroonidest eurodeks, on 12 500,73 eurot. HMS ega ka

ei nõua, et haldusakti resolutiivosast peaks nähtuma, millest tasumisele kuuluv maksuvõlg koosneb või millisel maksustamisperioodil see tekkis. Millest võlg koosneb ja kuidas see on arvutatud, on ära näidatud vastutusotsuse lisas, mis on edastatud kaebajale koos vastutusotsusega, nagu ka OÜ „Nortente“ suhtes tehtud maksuotsus. Vastutusotsuse sõnastus pole võib-olla kõige selgem ja täpsem, kuid sealt on väljaloetav ja mõistetav, millistele tõenditele otsus baseerub ning millistele järeldustele on jõutud ja miks on jõutud.

§ 46

lg 4 järgi peab haldusaktile olema lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ja muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta. Vastustaja nõustub kaebajaga, et vastutusotsuses puudus haldusakti vaidlustamise viide, viide volitusele, mis andis volitatud isikule õiguse haldusakt allkirjastada ning tähtaeg maksusumma tasumiseks. Kuid HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Maksuhaldur kõrvaldas puudused 9.11. 2012.a. teatega, milles selgitas vaidlustamise võimalusi, määras maksusumma tasumise tähtaja ning viitas volitusele, millele tuginedes oli H.Murdmetsal õigus vastutusotsus allkirjastada. Tulenevalt

§-st 96 lg 4 võib vastutusotsuses teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral, kuid see pole kohustuslik. Maksustamisperioodil aprill-mai 2010.a., mille osas kontrolliti OÜ „Nortente“ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust, oli äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks ning seega ettevõtte seaduslikuks esindajaks kaebaja, kes oli kohustatud tagama ettevõtte rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Osaühingule tehtud maksuotsuses leidis tõendamist, et osutatud perioodil esitas ettevõtte seaduslik esindaja deklaratsioonides valeandmeid. Seega ei täitnud kaebaja nõuetekohaselt

§-st 8 lg 1 tulenevaid seadusliku esindaja kohustusi.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg

-i tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma. Tasumise tähtpäevad on tulumaksul maksustamisperioodile järgneva kuu

1. kuupäev ja käibemaksul
2. kuupäev, kõnealusel juhul seega aprillikuu eest vastavalt 10.
3. 2010.a. ja 20.05.2010.a. ning maikuu eest 10.06.2010.a. ja 20.06.2010.a. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuvõlg tekkis osaühingule tehtud maksuotsusega,

-st tulenevalt ei teki maksuvõlg maksuotsusega või maksuotsuse andmisest. Vastutusotsuses on põhjendatud, miks maksuhaldur asus seisukohtale, et kaebaja on tahtlikult rikkunud seadusliku esindaja kohustusi. Asjaolust, kas äriühing on registreeritud käibemaksukohustuste registris või mitte, ei saa automaatselt järeldada, kas tegemist on tegutseva äriühinguga või mitte. OÜ "Smartfix" tegevjuhtkonna kinnitus, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev, on 2009.a. majandusaasta aruandes antud seisuga 31.12.2009.a., 21.04.2010.a. aga müüsid osanikud M.K. ja V.P. osaühingu ära põhjusel, et äriühingul tekkisid rahalised raskused. Eeltoodu ning maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et alates 2010.a. aprillist polnud tegemist reaalselt tegutseva äriühinguga. A.M. allkiri 2009.a. majandusaasta aruandel ei tõenda üheselt, et ta tegeles OÜ "Smartfix" juhtimisega ning oli teadlik kõigist tehingutest, mis äriühing tegi. On üldteada asjaolu, et variisiku kasutamise korral allkirjastab viimane ka reaalselt äriühingu nimel tehtud dokumente, et jätta muljet, et tegemist on reaalselt tegutseva äriühinguga. KOHTU PÕHJENDUSED Õiged on kaebaja märkused, et vastutusotsuse resolutsioonis puuduvad vaidlustamisviide, määratud maksusumma tasumise tähtaeg ning viide haldusakti allkirjastanud isiku volituse olemasolule. Sellega on vastustaja küll rikkunud HMS § 57 lg 1 ja

§ 46

lg 4 ja 6, kuid kuna tegemist on vorminõuete rikkumisega, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist, ei tingi need vormivead 6 HMS §-st 58 tulenevalt iseenesest haldusakti tühistamist. Nimetatud vead parandas vastustaja ära 12.11.2012.a. teatises, millega määras maksusumma tasumise tähtajaks 30 päeva arvates teatise kättesaamisest, selgitas MTA-le vaide ja halduskohtusse kaebuse esitamise korda ja tähtaegu ning tegi teatavaks vastutusotsuse allkirjastanud H.Murdmetsale allkirjastamisõigust andva dokumendi kuupäeva ja numbri ning koha, kus on võimalik selle dokumendiga tutvuda. Alusetu on kaebaja nõudmine, et teatisesse tulnuks lisada ka tasumisele kuuluva maksusumma suurus, koosseis ja arveldusarvete numbrid, kuhu maksusumma tasuda tuleks - kõik need andmed on olemas vastutusotsuses.

§ 96

lg 4 ei kohusta maksuhaldurit tegema vastutusotsuses hoiatust sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral, vaid annab talle selleks õiguse. Kaevatud vastutusotsuses niisugune hoiatus puudub, kuid see on lisatud 12.11.2012.a. teatisesse. Kohtule jääb mõistmatuks kaebaja kurtmine, et hoiatus on kaebajale arusaamatu, kuna vastutusotsuses puudub maksukohustuse täitmise tähtaeg - viidatud teatises on täiesti üheseltmõistetavalt kirjas, et "Kuivõrd 25.10.2012 vastutusotsuses nr 13-7/161-13 puudus viide maksusumma tasumise tähtaja kohta, teavitab maksuhaldur Teid käesolevaga, et vastutusotsuses nr 13-7/161-13 määratud maksusumma tasumise tähtajaks on 30 päeva alates käesoleva teatise kättetoimetamisest." Alusetu on ka kaebaja nõudmine, et vastutusotsuse resolutiivosas pidanuks olema selgitus, mis liiki maksu võlaga on tegemist, millise perioodi jooksul see tekkis ning kas tegemist on põhivõlgnevusega või intressiga või mõlemaga. Millest võlg koosneb ja kuidas see on arvutatud, on ära näidatud vastutusotsuse lisas 3(tl I-54-55, 134). Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et kuna ta polnud OÜ-le "Nortente" maksuotsuse tegemise ajal juhatuse liige, siis ei saa ta olla vastutav osaühingu maksuvõla eest. Maksukohustus tekib reeglina vahetult seaduse alusel ning ka maksukohustuse täitmise tähtpäev tuleneb üldjuhul vahetult seadusest.

§ 31

lg 1 p 1 kohaselt võivad maksuseadusest või

-st tuleneda rahalised nõuded ja kohustused, sealhulgas maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus). Nimetatud nõuded ja kohustused tekivad seadusega kehtestatud tingimuste saabumisel, kui seaduses pole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti(

§ 31lg 2).

Vastavalt

§-le 92 lg 1 p 2 määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse(

§ 95lg 1).

Maksuotsusega tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma maksukohustuse seadusest tulenevast suurusest väiksemas ulatuses ning maksuotsusega ühtlasi kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse(vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-48-10 p 16). Seega on OÜ „Nortente“ maksuvõlgade tekkeaeg 2010.a. aprilli- ja maikuu maksustamisperioodide eest tasumata jäänud tulumaksu osas vastavalt 11.05.2010.a. ja 11.06.2010.a. ning käibemaksu osas 21.05.2010.a. ja 21.06.2010.a.

sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise; rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel(§ 8 lg 1). Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega(§ 40 lg 1). Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse, mis peab vastama

§-s 96 toodud tingimustele; vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga pole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või kui maksuvõlg on kustutatud(§ 96). Praegusel juhul vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Osutatud sätetest lähtudes on kaebajal õigus esitada sisulisi vastuväiteid ka OÜ-le "Nortente" adresseeritud maksuotsusele, mis on vaidlustatud vastutusotsuse lisana nr 1 edastatud kaebajale 7 koos vastutusotsusega. Kuna maksuotsuse lisades 1 ja 2 on ära toodud nii käibe- kui ka tulumaksu maksusumma arvutamise metoodika, puudus vajadus seda metoodikat vastutusotsuses näidata. Maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et OÜ "Nortente" pole ostnud OÜ-lt "Smartfix" arvetel näidatud ehitusteenuseid ning OÜ "Nortente" ei järginud äris tavapärast hoolsust. OÜ „Nortente“ ja OÜ „Smartfix“ vahel 12.04.2010.a. töövõtulepingu nr 12/04/10/01 sõlmimise ajal puudus lepingule OÜ "Smartfix" nimel alla kirjutanud A.M. ettevõtte esindamiseks õigus. OÜ „Nortente“ seaduslik esindaja V.S. ei tuvastanud OÜ-d "Smartfix" esindanud isikut ega kontrollinud tema isikut tõendavaid dokumente ja volitusi. Näidates ehitusteenuse ostmist OÜ-lt "Smartfix", kuid ostes teenust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kajastas OÜ "Nortente" oma raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid, vähendades nendel oleva käibemaksu võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksu ja kandes arvetel näidatud summa oma ettevõtluse kuludesse. OÜ "Smartfix" arvete OÜ "Nortente" sisendkäibemaksuarvestuses kajastamise tegelik eesmärk oli teadlikult suurendada soetamisel tasutud käibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, kuigi tegelikkuses pole kaupa ega teenuseid saadud(tl I-114-129).

§-dest 8 lg 1, 40 lg 1 ja 96 lg 1 tulenevalt on juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel: 1)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2)rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3)kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm ning motiveerida, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Vastutusotsuse põhjendused juhatuse liikme süü osas ei sõltu maksuotsusega äriühingu tegevusele antud hinnangust. Vaidlustatud vastutusotsuses leidis maksuhaldur, et OÜ "Nortente" juhatuse ainuliikmena omas kaebaja ainuisikuliselt kontrolli ettevõtte majandustegevusese üle ja tegeles aktiivselt äriühingu juhtimisega. Kuna kaebaja oli OÜ "Nortente" esindajaks ka OÜ-ga „Smartfix“ väidetavalt toimunud tehingute tegemisel, lepingute allkirjastamisel ja arvete koostamisel, siis omas ta ülevaadet algdokumentides kajastatud andmetest ning oli teadlik, et need pole õiged - järelikult kajastas teadlikult ja tahtlikult ebaõigeid andmeid äriühingu raamatupidamises, tegi nende fiktiivsete arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ja arvestas väljamaksetelt sisendkäibemaksu, mis tõendab, et tema tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja teadis, et OÜ „Smartfix“ poolt väljastatud arvetel kajastatud tehingud pole toimunud ja arvetel märgitud andmed ei vasta tõele. Perioodil aprill-mai 2010.a. ei omanud OÜ „Smartfix“ vajalikku tööjõudu OÜ-le "Nortente" ehitusteenuse osutamiseks, sel ajal on ettevõte deklareerinud TSD-s kokku 6 töötajat, nendest ainult kahele(juhatuse liige A.M. ja raamatupidaja N.R.) on tehtud väljamakseid. Kaebaja väide, et OÜ „Smartfix“ võis kasutada alltöövõttu, on paljasõnaline, mingeid tõendeid ta selle kohta esitanud pole. Alusetu on kaebaja etteheide, et vastutusotsuses pole selgelt välja toodud kaebaja süü vormi. Haldusaktis on korduvalt rõhutatud, et kaebaja jättis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil teadlikult ja tahtlikult maksukohustused täitmata ning vastutusotsuse lk-l 23 on sõnaselgelt kirjas, et maksuhaldur pole haldusaktis kaebajale ette heitnud hoolsuskohustuse rikkumist(tl I-49). Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ning kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastutusotsuses on vastustaja üksikasjalikult selgitanud, miks ta leiab, et kõnealuseid tehinguid OÜ "Nortente" ja OÜ „Smartfix“ vahel pole toimunud ning et kaebaja on OÜ "Nortente" juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Kohus nõustub vastutusotsuses nende seisukohtade kinnitamiseks toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtumenetluses pole ilmnenud tõendeid, mis seaksid vastutusotsusega tuvastatu kahtluse alla. Maksustamisperioodidel aprill-mai 2010.a. oli kaebaja OÜ "Nortente" ainuosanik ja juhatuse ainus 8 liige ning seega omas täielikku kontrolli ettevõtte tegevuse üle. Kaebaja esindas äriühingut ka 12.04.2010.a. töövõtulepingu sõlmimisel OÜ-ga "Smartfix", mille esindajaks lepingul on märgitud A.M., kes aga sel ajal ei omanud mingeid volitusi OÜ "Smartfix" nimel tehingute sõlmimiseks, kuna ostis ettevõtte alles 21.04.2010.a. ning juhatuse liikmeks sai alles 23.04.2010.a.(tl I-186-195). Kohtuistungil eitas A.M. igasugust osalemist OÜ "Smartfix" majandustegevuses ning tunnistas, et laskis ennast notari juures nimetatud äriühingu ostjaks vormistada Vladi-nimelise mehe ettepanekul, saades selle eest peale ostu-müügi lepingu allkirjastamist 1000 krooni. Vladiga kohtus A.M. enda sõnul üldse kokku kolm korda: esimesel korral Mustakivi poe juures, kus Vlad tegi talle ettepaneku lasta firma enda nimele kirjutada; teine kord notari juures ostu-müügi lepingu vormistamisel ning kolmas kord umbes nädal aega peale notari juures käimist kusagil Tallinna linnas, kus ta kirjutas allkirju mitmele Vladi toodud eestikeelsele dokumendile, mille sisu ta ei tea. Rohkem ei tea tunnistaja OÜ-st "Smartfix" midagi. 12.04.2010.a. töövõtulepingul olevate allkirjade kohta ütles A.M., et need on küll tema allkirjade sarnased, kuid pole kirjutatud tema poolt. Et A.M. võis olla variisik, kinnitavad ka V.P., ühe OÜ "Smartfix" kahest omanikust ja juhatuse liikmest, kohtuistungil antud ütlused, kes rääkis, et tema koos kaasomaniku ja juhatuse liikme M.K. suhtles ettevõtte müügi asjus peale A.M. veel kahe mehega, kes käisid tunnistaja mäletamist mööda koos M. ka notari juures ostu-müügi lepingut vormistamas. Suhete kohta kaebajaga väitis V.P., et kohtus temaga 3-4 aastat tagasi, kuid kindlasti mitte sel ajal, kui OÜ "Smartfix" kuulus temale ja M.K. ja nad tegelesid ehitusega, vaid tunnistaja teise firma kaudu, mis tegeles ehitusmaterjalide müügiga. Arvestades maksuhalduri poolt vastutusotsuses tuvastatud asjaolusid ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlusi, peab kohus tõendatuks, et A.M. reaalselt OÜ "Smartfix" majandustegevuses ei osalenud. Eeltoodust lähtudes puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt maksuvõla tasumist küll 3 eurosendi võrra tegelikust suuremas summas, kuid niivõrd tühine eksimus, mis tekkis kroonides arvestatud maksuvõla teisendamisel eurodeks, ei too kaasa vastutusotsuse osalist tühistamist 3 eurosendi ulatuses. Pooled on kohtumenetluse käigus sellest veast teadlikuks saanud ning teavad, et kaebaja peab vastutusotsuse alusel tasuma OÜ "Nortente" maksuvõlga summas 12 500,73 eurot. Vastavalt HKMS §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 9