3-12-517/55

Haldusasi nr 3-12-517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-12-517 Haldusasi OÜ Base Metal kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.12.2011.a maksuotsuse nr 12.2-3/8287-28 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.08.2013.a Menetlusosalised Kaebaja OÜ Base Metal, esindajad advokaadid Gerly Kask ja Vahur Kivistik Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Nikolai Majerovitš RESOLUTSIOON Jätta OÜ Base Metal kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 06.12.2011.a maksuotsusega nr 12.2-3/8287-28 vähendati OÜ Base Metal 2010.a oktoobri käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu summas 11 027,57 eurot (172 544 krooni), jäeti rahuldamata tagastusnõue summas 7 865,99 eurot (123 076 krooni) ning määrati tasumisele käibemaksu summas 3 161,58 eurot (49 468 krooni) ja tulumaksu summas 21 425,93 eurot (335 243 krooni). MTA 08.02.2012.a vaideotsusega nr 6-1/638-2 tunnistati PMTK 06.12.2011.a maksuotsus nr 12.2-3/8287-28 kehtetuks osas, millega kohustati Base Metal OÜ-d tasuma tulumaksu summas 335 243 krooni (21 725,93 eurot).
3. OÜ Base Metal esitas 13.03.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 06.12.2011.a maksuotsuse nr 12.2-3/8287-28 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 12.04.2012.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebuse põhjendused. 3.1 PMTK vaidlustatud maksuotsus on maksustamise faktilise aluse osas ebaselge ning vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-s 1 sätestatud haldusakti selguse ja üheselt mõistatavuse nõudega. Maksustamise faktilise aluse selguse küsimus on oluline seetõttu, sõltuvalt sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuli esitada ja koguda tõendeid (Riigikohtu lahend 3-3-1-18-10 p.11). Kaebaja leiab, et puudus on oluline ning ainuüksi sel põhjusel kuuluks vaidlustatud maksuotsus tühistamisele. Kolleegium on rõhutanud (vt asjades 3-3-1-54-11, p 12; 3-3-1-39-07, p 9; 3-3-1-14-00, p 59), et üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud. Vastasel korral võib haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine kanduda üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. 3.2 Asjas on tuvastatud, et osaühingud PDC Trading, Regalstop, Imantstrans ja Moon Project esitasid kõik ka maksuhaldurile 2010.a oktoobris käibedeklaratsioonid, millel deklareeriti maksustatavat käivet. Ehkki vaidlusaluste äriühingute osas läbiviidud hilisema kontrolli käigus on maksuhaldur asunud seisukohale, et neil äriühingutel majandustegevus puudus, ei ole maksuhaldur väitnud, et kaebaja oli või pidi olema sellest tehingute tegemise ajal teadlik. Käesoleval juhul tõusetubki küsimus sellest, et mispärast ja millisest asjaoludest oli Base Metal OÜ teadlik, mis annavad alust järelduseks, et OÜ Base Metal teadis, et arvel märgitud müüjad ei ole tegelikud müüjad. Maksuhaldur peab põhjendama ja tõendama neid asjaolusid, mis viitavad Base Metal OÜ teadmisele sellest, et vaidlusaluste tehingute puhul pole tegemist tegeliku müüjaga. Vaidlustatud maksuotsuses ei ole seda tehtud. 3.3 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega, et sõlmitud hankelepingud on üldsõnalised ja neis puuduvad kuidas toimub tasumine, õiguskaitsevahendid kui tasumine ei toimu tähtaegselt, kuidas toimub kauba kohaletoomine, müüjate kontaktandmed. Sõlmitud lepingud on tüüplepingud. Leping vastab oma sisult ja tingimustelt nn. raamlepingule. Selliste lepingute eesmärgiks on osapoolte vahel kokku leppida tehingu toimumise üldistes tingimustes ja suhtlemisviisis, mitte kõikides tingimustes ammendavalt. Lepingute sisu on lepingu eesmärki arvestades selgelt piisav. Sarnased tüüplepingud on sõlmitud kõigi, ka maksuhalduri poolt aktsepteeritud, tehingupartneritega. Kaebaja osundab, et kauba müüjatega hankelepingu sõlmimisel tuvastati seadusliku esindaja isikusamasus. Lepingu juurde tehti müüjate seadusliku esindajate dokumendist koopia. 3.4 Enamiku maksuotsuses käsitletud akt-arvete alusel ei ole soetatud mitte metallijäätmeid, vaid muid jäätmeid. Seega puudus Base Metall OÜ-l jäätmeseaduse (JäätS) § 106 tulenev kohustus sõiduki registreerimisnumbri fikseerimiseks. Kauba, järelikul ka akt-arvete puhul, kus taoline kohustus osaliselt või täielikult puudus, ei saa kaebajale ette heita täiendavate hoolsusnõuete ebakohast järgimist ehk näiteks autonumbriga eksimist. Kõikide vaidlusaluste äriühingute osas on maksuotsuses toodud, et neil puudus jäätmeluba. Kaebaja osundab siinkohal, et kontrollitaval perioodil kehtinud ja metallijäätmete kokkuostu reguleerinud JäätS § 106 ei pannud äriühingult jäätmete kokkuostul kohustust tuvastada füüsilist isikut, kes metalli üle andis ega tema sidet äriühinguga, kelle nimel ta esineb. Kuna tasumine metallijäätmete müüjatele on toimunud ülekandega panga kaudu, ei rakendu ka täiendavad hoolsusnõuded, mis sularahas tasumise korral tuleneksid rahapesu ja terrorismi tõkestavast seadusandlusest. Samuti ei pane jäätmeseadus ega ükski teine õigusakt jäätmeid kokkuostvale isikule kohustust kontrollida, kas talle jäätmeid müüv 2 teine äriühing omab ise jäätmeluba või mitte. Eeltoodud tõttu ei ole asjassepuutuv maksuotsuses kajastad teave, et vaidlusalustel äriühingutel puudus jäätmeluba. 3.5 Kaebaja leiab, et ta on tehingute tegemisel käitunud heauskse ostjana ja teinud endast kõik mõistlikult võimaliku tehingupartneri ja tema esindaja tuvastamiseks. Ostjal puudub võimalus kontrollida seda kust pärineb kaup, mida müüja üle annab. Samuti puudub ostjal võimalus kontrollida, kuidas on korraldatud müüja majandustegevus ja juhtimine. Ostjal puudub võimalus kontrollida sedagi, millised on äriühingust müüja varad ning millisel õiguslikul alusel ta konkreetseid varasid (nt sõidukeid) kasutab. Kaebaja leiab, et tema tegevus on kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Riigikohus on oma arvukates lahendites selgitanud, et „Ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 (nüüd on sarnane regulatsioon KMS § 29 lg 3 p 1) laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalikki" (vt nt kohtuasi nr 3-3-1-29-03). Kohtuasjas nr 3-3-1-40-03 selgitas Riigikohus, et "Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik“. Käesolevas asjas pole maksuhaldur selgitanud, millist asjaomast (hoolsus)kohustust on kaebaja rikkunud, mis andnuks teavet selle kohta, et arvetel näidatud müüja pole tegelik müüja.
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Kuigi vastustaja nõustub kaebajaga selles, et maksuotsuse lk-l 51 on tõepoolest kasutatud väljendit „pidi teadma“, on kaebaja siiski ilmselgelt ületähtsustanud nimetatud asjaolu olulisuse käesolevas maksuasjas. Esiteks, maksuotsuse sama lõigu järgmises lauses täpsustas maksuhaldur, et väljamakseid tehti teadlikult isikutele, kes ei saanud vastavat kaupa müüa, tuleb väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Teiseks, selgitas maksuhaldur maksuotsuse lk-l 31, 37, 38, 42, 44, 46, 47, 48, 51, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses. Seetõttu tuleneb maksuotsuselt üheselt mõistetavalt, et maksuhaldur heidab kaebajale ette teadvustatud osalemist maksupettuses. Sel põhjusel on apellandi tõstatatud poleemika otsitud ja seda tuleb jätta tähelepanuta. 4.2 Ekslik on kaebaja väide, et PDC Trading, Regalstop, Imantstrans ja Moon Project OÜ-te
6. a käibedeklaratsioonid on esitatud maksuhaldurile. Kui kaebaja oleks tähelepanelikult lugenud maksuotsust (lk 29, kolmas lõik), siis ta oleks märganud, et maksuotsuse väljastamise hetkel oli esitamata Moon Project OÜ
7. a käibedeklaratsioon. 4.3 Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna kõik vaidlusalused kaubad ei kuulu metallijäätmete hulka, siis ei saa maksuhaldur ette heita kaebajale, et arvetel kajastatud sõidukite registratsiooninumbrite andmed ei ole tõesed. Vastustaja on erinevalt kaebajast seisukohal, et isegi juhtudel, kui kaebajal tõepoolest puudus kohustus üles kirjutada jäätmeid toonud sõidukite registratsiooninumbreid, peavad siiski arvetel kajastatud andmed olema tõesed. Arvetel kajastatud ebaõiged andmed suurendavad igal juhul kahtlust tehingu reaalse toimumise osas. Nt Imntstrans 3 OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingu puhul (sõiduki reg-nr 132 MCH, 15.10.
8. a akt-arve) pidi kaebaja igal juhul märkima metalli toonud sõiduki registratsiooninumbri, kuna arve objektiks olid metallijäätmed. Analoogne on olukord PDC Trading OÜ-ga väidetavalt tehtud tehinguga (sõiduki reg-nr 134 THZ, 26.10.
9. a akt-arve). 4.4 Paljasõnaline on kaebaja väide kaebuse p-s 4.21 selle kohta, et maksumenetluses on tuvastatud PDC Trading OÜ arve, mida väljastas ja koostas PDC Trading OÜ ise. Maksuhaldurile teadaolevalt on maksumenetluses tuvastatud vaidlusaluse tehingu kohta üksnes akt-arve PDC Trading OÜ nimel, mida Base Metal OÜ väljastas teise äriühingu nimel rikkudes sellega käibemaksuseaduse § 37 lg-t
10. Samuti ka kaebuse lisana nr 3 lisatud väidetavad PDC Trading, Imantstrans ja Moon Project OÜ-te arved on varem maksuhaldurile esitamata. Seetõttu on vastutaja seisukohal, et nimetatud arved on koostatud tagantjärgi eesmärgiga kunstlikult toetada kaebuse väiteid. Kaebaja ei ole käesolevas asjas selgitanud, miks neid dokumente esitatakse alles kohtumenetluses või tõendanud seda, et PDC Trading, Imantstrans ja Moon Project OÜ-te arved on esitatud juba maksumenetluses. Sel põhjusel on need arved ebausaldusväärsed. 4.5 Vastustaja vaidleb vastu kaebaja väitele, et asjas ei ole välistatud, et PDC Trading OÜ nimele väljastatud akt-arvel märgitud sõiduk (reg-nr 134 THZ) võis vaatamata tema vähesele kandevõimele transportida arvel märgitud kaupu. Vastustaja rõhutab veelkord, et maksumenetluses antud sõiduki reg-nr 134 THZ vastutava kasutaja selgituse kohaselt, ei kasutatud sõidukit seoses vaidlusaluste tehingutega. 4.6 Maksuhaldur on tutvustanud K. K.le tema õigusi ja kohustuse telefoni teel, misjärel edastas isik posti teel kirjaliku vastuse allkirjastatud vormist, kus vastas maksuhalduri küsimustele sõiduki kasutamise kohta. Mis aga puudutab kaebaja oletust samasuguste sõiduki registratsiooninumbrite kasutamise kohta Eestis, siis vastutaja arvates ei ole selline väide eluliselt usutav. 4.7 Vastusena kaebaja väitele, et tal puuduvad andmed selle kohta, kas ja mille alusel saatis maksuhaldur sõiduki reg-nr 132 MCH omanikule korralduse teabe esitamiseks, viitab vastustaja 11.01.
11. a korraldusele, mis on väljastatud sõiduki reg-nr 132 MCH omanikule V. O.le. Vastustaja märgib, et kaebajal oli võimalus nimetatud korralduse tutvuda maksumenetluse kestel ning ühtlasi on nimetatud korraldus lisatud käesoleva vastuse juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
13. PMTK 06.12.2011.a maksuotsus nr 12.2-3/8287-28, millega määrati kaebajale tasumiseks käibemaksu summas 3 161,58 eurot (49 468 krooni), vähendati deklareeritud sisendkäibemaksu summas 11 027,57 eurot (172 544 krooni) ja jäeti rahuldamata tagastusnõue summas 7 865,99 eurot (123 076 krooni), on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub nimetatud otsuse ja MTA 08.02.2012.a vaideotsuse nr 6-1/638-2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2).
14. Kohus leiab, et maksuotsus on piisavalt motiveeritud ja kontrollitav ning selle järeldused on õiged. Kaebaja osalusele maksupettuses viitavad järgmised maksumenetluses tuvastatud asjaolud kogumis: väidetavatel jäätmete müüjatel puudus majandustegevus, väljastatud müügiarvetel näidatud käibemaks on jäetud tasumata või deklareeritud koos valeandmetega, arvete alusel üle 4 kantud summad võeti koheselt sularahas müüjana näidatud äriühingu pangaarvelt välja, samuti esines kaebaja majanduslik huvi maksupettuses osalemiseks. Eeltoodud lähenemine on kooskõlas kohtupraktikaga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2009.a otsus haldusasjas nr 3-06-1941, p 7). 7.1 Kaebaja rikkus JäätS § 28 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust ning jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest. Maksumenetluses selgitas Base Metal OÜ juhatuse liige Kamran Gasanbekov 09.03.2011.a ütluste andmisel, et ettevõttes ei peetud 2010.a septembri- ja oktoobrikuus jäätmete arvestust summaliselt ega koguseliselt. Samuti, et osa andmeid soetatud ja müüdud kaupade kohta läks kaduma seoses peetud tabeli kustutamisega. Base Metal OÜ töötaja D. K. antud selgituste kohaselt peeti Base Metal OÜ-s 2010.a septembri-oktoobrikuu kohta elektroonilist laoarvestust (tabelit), kuhu märgiti vastuvõetud katalüsaatorite kogus, kaal jms, kuid nimetatud arvestus kustutati juhatuse liikme korraldusel. Muud laoarvestust ei peetud. Base Metal OÜ raamatupidamise dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada, milline oli kaupade jääk enne 01.10.2010.a, kui palju kaupa juurde soetati ja müüdi 2010.a oktoobrikuu jooksul ning milline oli katalüsaatorite, vanametalli, elektroonika ja muude jäätmete jääk 30.10.2010.a seisuga. Seejuures kaebaja poolt maksumenetluses esitatud inventuurilehtedest ega muudest dokumentidest ei selgu, missugune oli kaupade jääk enne ja peale inventuuri algust. Näiteks on 25.09.2010.a inventuurilehe esimeses lahtris märge, et eelmise inventuuri leht puudub, mistõttu pole võimalik tuvastada, missugune oli kaupade jääk inventuuri läbiviimise eelsel perioodil. Kaebaja rikkus ka käibemaksuseaduse § 37 lg-t 5 kuna väljastas kaupade müüjatele arved ilma, et poolte vahel oleks sõlmitud nõutud kirjalik kokkulepe. 7.2 PDC Trading OÜ-l, Imantstrans OÜ-l ja Moon Project OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil tavapärane majandustegevus. PDC Trading OÜ-l, Regalstop OÜ-l, Imantstrans OÜ-l ja Moon Project OÜ-l puudusid kontrollitaval perioodil palgatud töötajad, samuti ei laekunud nende äriühingute tegevuse tulemusel kontrollitaval perioodil riigieelarvesse makse. PDC Trading OÜ, Regalstop OÜ, Imantstrans OÜ ja Moon Project OÜ ei asu äriregistrisse kantud juriidilistel aadressidel ning neil puuduvad reaalsed tegevuskohad ja kontorid. PDC Trading, Regalstop OÜ-l, Imantstrans OÜ-l ja Moon Project OÜ-l on esitamata 2010.a majandusaasta aruanded. PDC Trading OÜ-l, Imatstrans OÜ-l ja Moon Project OÜ-l puudus JäätS § 73 lg 2 p 4 järgi nõutav jäätmeluba. Seda vaatamata sellele, et nimetatud äriühingute vahendatud kaubad kuuluvad keskkonnaministri 15.04.2004.a määruse nr 17 metalljäätmete täpsustatud nimistusse. Vaidlusaluste akt-arvete alusel 2010.a oktoobris PDC Trading OÜ, Regalstop OÜ, Imantstrans OÜ ja Moon Project OÜ arvelduskontodele laekunud summad võeti koheselt sularahas välja või kanti edasi koos arvelduskontol olnud summadega AS-le Tavid ja võeti seejärel sularahaautomaatidest välja deebetkaartidega. Kaebaja ning Regalstop OÜ ja Imantstrans OÜ vahelised hankelepingud on üldsõnalised, ning seal puuduvad väidetavate müüjate kontaktandmed. Kontrolli käigus ei esitatud maksuhaldurile kaebaja ja PDC Trading ja Moon Project OÜ-te vahelisi hankelepinguid. 7.3 PDC Trading OÜ nimel väljastatud akt-arvel on märgitud kauba kohale toonud sõiduki registratsiooninumbriks 134 THZ, mille vastutav kasutaja ei kinnitanud kauba toimetamist Base Metal OÜ territooriumile seoses väidetavate tehingutega. Samuti on nimetatud sõiduki kandevõime rohkem kui kaks korda väiksem võrreldes akt-arvel märgitud kauba kogusega. Kaebaja seadusliku esindaja Kamran Gasanbekovi selgituste kohaselt oli PDC Trading OÜ kontaktisikuks Rene. Samas aga lisas Kamran Gasanbekov, et Renel puudus tegelikult PDC Trading OÜ esindusõigus, ning kaebaja väljastatud akt-arved saadeti PDC Trading OÜ-le postiga. PDC Trading OÜ seaduslik esindaja Tanel Joosep ei osanud anda selgitusi väidetava tehingu üksikasjaolude kohta ega esitanud maksuhaldurile tõendeid tehingu toimumise tõendamiseks. Täiendavalt, kuna kaebaja väljastas ise akt-arve tehingu kohta PDC Trading OÜ-ga, siis on 5 vastuolulised T. Joosepi selgitused selles osas, et ta ise esitas kaebajale excelis tehtud arved e-kirja või posti teel. 7.4 Regalstop OÜ nimel väljastatud akt-arvetel on märgitud kauba kohale toonud sõiduki registratsiooninumbriks 445 ARG. Selle sõiduki omanik Kaarel Kuusk selgitas maksuhaldurile edastatud kirjalikus vastuses, et sõiduk on lammutatud hiljemalt
15. a alguses. Samuti aktarvetel märgitud Regalstop OÜ kontakttelefoni (nr x xxxxxxx) omanik L. V. kinnitas maksuhaldurile, et talle on võõrad nii Base Metal ja Regalstop OÜ-te kui ka füüsiliste isikute nimed Kamran Gasanbekov ja Osberg. Regalstop OÜ seaduslik esindaja Madis Osberg ei osanud selgitada maksuhaldurile, missugune on vahe ameerika ja euroopa katalüsaatorite vahel. Juhul kui Madis Osberg tegeleks reaalselt katalüsaatorite vahendusega, oleks ta ilmselt kursis küsitud informatsiooniga. 7.5 Imantstrans OÜ nimel väljastatud akt-arvetel on märgitud kauba kohale toonud sõiduki registratsiooninumbriks 132 MCH. Selle sõiduki omanik V. O. andis maksuhaldurile suulisi selgitusi, mille kohaselt on talle võõrad Base Metal ja Imantstrans OÜ-te nimed ning ta pole kunagi osutanud oma autoga kellelegi transportteenust ega vedanud kaupa. Imantstrans OÜ nimel väljastatud akt-arvete kohaselt müüs äriühing kaebajale enamasti katalüsaatoreid ning mingil määral ka startereid ja generaatoreid. Samas Imantstrans OÜ seaduslik esindaja Janek Paklinski selgituste kohaselt, müüs Imantstrans OÜ Base Metal OÜ-le olmetehnikat, arvuti klaviatuure, akusid ja vanametalli (isik ei mäleta missugust). Seejuures ei rääkinud J. Paklinski ühtegi sõna katalüsaatorite, starterite või generaatorite müügist. Imantstrans OÜ esindaja J. Paklinski selgituste kohaselt koostati kauba üleandmisel Base Metal OÜ-s vastuvõtuakt-saatelehti. Seejärel ta koostas 3 päeva jooksul arve ja viis selle Base Metal OÜ kontorisse. Seevastu aga kaebaja töötaja D. K. selgituste kohaselt ning ka 15.10.2010.a ja 20.10.2010.a akt-arvete kohaselt, on Imantstrans OÜ nimelised arved väljastatud kaebaja esindaja Kamran Gasanbekovi poolt. Samuti ei leidnud maksumenetluses tõendamist vastuvõtuakt-saatelehtede ja Imantstrans OÜ enda arvete väljastamise fakt. Imantstrans OÜ suhtes on olemas kehtiv maksuotsus, mille järgi puudus sellel äriühingul 2010.a oktoobris majandustegevus ning käibedeklaratsioonides deklareeritud maksustatav käive ei ole tõene.
16. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik 6