Obsah (8)

§ 46§ 38§ 49§ 67§ 71§ 124§ 151§ 121

3-13-440 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtukoosseis kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-4

) § 121 lg-s 4 ning § 204 lg-des 1 ja 2 sätestatud alusel. Asjaolud ja menetluse käik

1. 27.02.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja H.P´i poolt esitatud kaebus Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 tühisuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt vabastati 05.10.2012 Lohusuu Vallavalitsuse vallavanema käskkirjaga nr. 21.11.2/21 H.P ametist avaliku teenistuse seaduse § 114 lg 1 ja lg 21 alusel, hüvitati saamata jäänud puhkus rahas ning maksti välja 2012.a puhkusetoetus ühe kuupalga ulatuses. 12.11.2012 Lohusuu vallavalitsuse vallavanema käskkirjaga nr. 21.1-1.2/66 punkt 3 (H.P´ile ühe kuupalga ulatuses puhkusetoetuse maksmine) kohustati kaebajat tagastama õigusvastaselt makstud puhkusetoetus. Kaebaja sai nimetatud käskkirja kätte 14.11.
2. 1 3-13-440
3. Kaebaja leiab, et Lohusuu Vallavalitsuse vallavanema 12.11.2012 käskkiri nr. 21.1-1.3/66 on algusest peale tühine. Nimetatud käskkiri on välja antud pädevust ületades ning kaebaja õigusi rikkuv. Käskkirja alusel nõutakse Viru Maakohtu kaudu kaebajalt välja raha, mida kaebaja on väidetavalt õigusliku aluseta saanud. Kaebaja kinnitusel on 12.11.2012 käskkiri nr. 21.1-11.3/66 sisult õigusvastane, kuna diskretsiooni teostamisel jättis vallavalitus arvestamata kõikide vajalike asjaoludega.
4. 05.03.2013 määrusega jättis kohus H.P´i kaebuse käiguta. Kohus leidis, et kuigi kaebus on pealkirjastatud tuvastuskaebusena, on nähtuvalt kaebusest kaebaja eesmärgiks Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-11.3/66 tühistamine ning sisuliselt on tegemist tühistamiskaebusega. Kuna vastavalt

§ 46

lg-le 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul vastava haldusakti teatavakstegemisest arvates, siis oli kaebajal mööda lastud tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg. Sellest tulenevalt kohustas kohus H.P´i esitama 15 päeva jooksul tähtaja ennistamise taotluse ning märkima kaebetähtaja möödalaskmise põhjuse. Kohtumääruse sai kaebaja kätte 06.03.

2. 20.03.2013 esitas H.P kohtule vastuse 05.03.2013 määrusele. Vastusest nähtub, et kaebaja taotleb lisaks 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-11.3/66 tühisuse tuvastamisele alternatiivseks nõudeks nimetatud käskkirja tühistamist. Kaebuse tühistamisnõude osas esitas kaebaja kohtule tähtaja ennistamise taotluse.
3. 17.04.2013 määrusega jättis kohus H.P´i kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus leidis, et tuvastuskaebuse osas ei ole kaebaja märkinud

§ 38lg-st 4 tulenevalt kaebuse eesmärki.

Kaebuses esinenud puuduse kõrvaldamiseks määras kohus H.P´ile tähtaja 15 päeva. Kohtumääruse sai H.P kätte 18.04.

2. 02.05.2013 laekus kohtusse H.P´i poolt esitatud vastus 17.04.2013 määrusele. Esitatud vastuses teatas kaebaja kohtule, et tuvastusnõude rahuldamine aitab kaitsta tema subjektiivsed õigused tsiviilasjas nr. 2-13-
4. 20.05.2013 määrusega võttis kohus H.P´i kaebuse menetlusse ning kohustas Lohusuu Vallavalitsust vastama kaebusele.
5. 28.05.2013 laekus kohtusse Lohusuu Vallavalitsuse poolt esitatud vastus H.P´i kaebusele. Kohtu seisukoht
6. Kõigepealt võtab kohus seisukoha H.P´i poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse osas ning seejärel hindab tuvastusnõude eesmärgi saavutamise võimalikust.
7. Haldusasja materjalidest on näha, et 27.02.2013 laekus kohtusse H.P´i tuvastuskaebus Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 tühisuse tuvastamiseks. Kohus tõlgendas esitatud kaebust tühistamiskaebusena, jättis 05.03.2013 määrusega selle käiguta ja kohustas kaebuse esitajat esitama kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. 20.03.2013 teatas H.P kohtule, et käskkirja tühisuse tuvastamisele esitab ta alternatiivseks nõudeks nimetatud käskkirja tühistamisnõude ning tühistamisnõude osas taotleb kaebetähtaja ennistamist. 2 3-13-440 Sellest tulenevalt H.P´i kaebuses oli esitatud kaks nõuet: haldusakti tühisuse tuvastamise nõue ja haldusakti tühistamise nõue. 27.02.2013 kohtusse laekunud kaebuse taotlusest on näha, et H.P taotleb vaid Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 tühisuse tuvastamist. Seega peab kohus H.P´i esialgselt esitatud kaebust muudetuks ning vastavalt

§ 49

lg-le 1 loeb H.P´i poolt esitatud alternatiivseks nõudeks käskkirja tühistamisnõuet esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal ehk 27.02.2013. 11.

§ 46

lg 1 kohaselt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. H.P sai Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 kätte 14.11.2012. Järelikult vastavalt

§ 67

lg-le 1 halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 15.11.2012 ja lõppes 13.12.2012. H.P kaebus laekus halduskohtusse 27.02.2013 ehk 75 päeva hiljem

§ 46lg-s 1 kindlaksmääratud tähtajast.

11.1

§ 71

lg-st 1 ja 2 tulenevalt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 11.2 H.P leiab, et ta ei ole ilma mõjuva põhjuseta kaebetähtaega mööda lasknud, viitab RKHKm-le haldusasjas nr. 3-3-1-38-01, milles leiti, et kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti sisu ja hinnata akti oma õigusi rikkuvaks. H.P väidab, et tegi käskkirja kättesaamise hetkest kõik endast oleneva, et saada selgust Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 sisu osas ning püüdis välja selgitada selle õigusliku tähendust ja vaidlustamise vajalikust. Konsulteerides juristiga jõudis kaebaja järelduseni, et vaidlustatav käskkiri on tühise haldusakti tunnustega ning ei ole eraisikule siduv. 12. Kohus tutvus H.P´i poolt esitatud tühistamisnõudega ja selle esitamisel mööda lastud tähtaja ennistamise taotlusega ning leiab, et möödalastud tähtaja ennistamiseks puudub alus. Kohus ei nõustu H.P´i väidega, et vaidlustatava haldusakti sisu mõistmine ja rikutud õiguste hindamine oli kaebaja jaoks raske ning selle põhjuseks oli haldusakti andja tegevus. Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkiri nr. 21.1-1.3/66 on välja antud kirjalikus vormis. Käskkirja resolutsioonist on näha, missuguseid toiminguid kohustas Lohusuu Vallavalitsus kaebajat täitma ja millise aja jooksul on H.P´il õigus pöörduda halduskohtusse haldusakti vaidlustamiseks. Samuti haldusaktil on faktiline ja õiguslik alus, mistõttu vaidlustatav haldusakt peab olema adressaadile selge ja üheselt mõistetav. Kohus leiab, H.P ei kuulu nende isikute hulka, kes oleks puutunud haldusorgani poolt välja antud haldusaktiga kokku esimest korda ning lugedes selle selgelt formuleeritud resolutsiooni, ei olnud suuteline tuvastama, kas haldusakt on tema õigusi rikkuv või mitte ning millise aja jooksul on tal võimalus rikutud õigusi kaitsta. RKHK haldusasja nr. 3-3-1-57-02 määruses leidis, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja tähtajad. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab huvitatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui H.P vajas õigusnõu Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 vaidlustamisel, ei saa nimetatud asjaolu olla mõjuvaks põhjuseks 75 päevaks mööda lastud tähtaja ennistamiseks. Esitatud tähtaja ennistamise taotluses ei teavitanud H.P kohtule objektiivsetest takistustes nagu haigus, mis 3 3-13-440 oleks olnud oluliseks ja kestvaks takistuseks 30 päeva jooksul halduskohtule käskkirja nr. 21.1-1.3/66 peale tühistamisnõude esitamisel. 12.1 Eelpoolnimetatust tulenevalt jätab kohus H.P´i möödalastud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab menetluse kaebuse tühistamisnõude osas vastavalt

§ 124lg-le 2.

13.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p-st 2 tulenevalt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. H.P´i haldusakti tühisuse tuvastamise eesmärgiks on subjektiivsete õiguste kaitsmine tsiviilasjas nr. 2-13-1897 (Lohusuu Vallavalitsuse hagi H.P´i vastu 403,76 euro nõudes). 13.1 Kohtule esitatud ja hiljem täiendatud kaebuses taotles H.P muu hulgas Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 tühisuse tuvastamist. Kaebaja teatas kohtule, et vaidlustatava haldusakti tühisuse tuvastamise eesmärgiks on võimalus kaitsta oma subjektiivsed õigused tsiviilasjas nr. 2-13-1897 ning tõhusamaid õiguskaitsevahendeid eesmärgi saavutamiseks kaebajal kasutada võimalik ei ole. H.P leiab, et Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkiri nr. 21.1-1.3/66 on tühine haldusakt, kuna see on välja antud ebapädeva haldusorgani poolt ja ei ole eraisikule siduv. 13.2 Vaidlustatav haldusakt võiks olla tühine, kui lähtudes haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 63 lg 2 p-st 3 selle oleks välja andnud selleks mittepädev haldusorgan. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale ning ei loo õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks mittekohustuslik. Seega vaidlustatud haldusakti tühise tuvastamisel oleks ära langenud HMS § 69 lg-s 1 kindlaksmääratud alus, mis on suunatud H.P´ilt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel üle antud raha nõudmisele. 13.3 Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66, millega tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks Lohusuu vallavanema 05.10.2012 käskkirja nr. 21.1-1.2/21 punkt 3 ning kohustati H.P´i tagastada vallavalitsusele kehtetuks tunnistatud käskkirja alusel saadud 2012.a puhkusetoetus (ühe kuupalga ulatuses, s.o 403, 76 eurot), andis välja Lohusuu Vallavalitsuse vallavanem Tormis Otsma. HMS § 68 lg 2 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Vallavanema pädevust sätestab kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus (edaspidi KOKS), mille § 50 lg 1 p 3 kohaselt on vallavanem volitatud andma valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Kohus on seisukohal, et Lohusuu Vallavalitsuse 05.10.2012 vallavanema käskkiri nr. 21.1-1.2/21, millega vallavanem Ants Rummel otsustas vabastada Lohusuu valla sotsiaaltöötaja ja arendusnõunik H.P´i teenistusest tema soovil ning maksis talle välja kasutamata jäänud 2012.a puhketoetuse ühe kuupalga ulatuses, on lähtudes HMS § 8 lg-st 2 ja KOKS § 50 lg 1 p-st 3 selleks volitatud isiku poolt välja antud haldusakt. Eelpool nimetatud käskkirja tagasiulutavalt kehtetuks tunnistamise ajal ei ole muutunud KOKS § 50 lg 1 p-st 3 tulenev vallavanema volitus. Järelikult 12.11.2012 seisuga oli vallavanem pädev ka tunnistama kehtetuks 05.10.2012 välja antud käskkirja nr. 21.1-1.2/

1. 4 3-13-440 13.4 Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega selle kohta, et juba välja antud haldusakti ei saa tunnistada kehtetuks tagasiulatuvalt. Haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine näeb ette HMS § 66 lg
2. Selle sätte kohaselt haldusakti, mis andmise ajal oli õigusvastane, võib isiku kahjuks tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. 13.5 HMS § 69 lg 1 kohaselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Kohus ei pea valeks Lohusuu Vallavalitsuse 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 resolutsiooni punktis 2 kirjutatut, et kaebaja peab tagastama õigusvastaselt saadud puhkusetoetuse summas 403,76 eurot hiljemalt 13.12.2012 haldusorgani poolt esitatud arveldusarvele. HMS § 69 lg 1 ei tee vahet haldusorgani avalike teenistujate ja mitteteenistujate vahel, seetõttu tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel saadu on kohustatud tagastama nii haldusorgani sees avalikus teenistuses viibivad isikud kui ka teised isikud, kellel töösuhe haldusorganiga puudub. 13.6 Lähtudes määratletuse põhimõttest, peab haldusakti resolutsioon olema adressaadile selge. Haldusakti, mille alusel sai H.P puhkusetoetust tunnistati kehtetuks, seega haldusakti kehtetuks tunnistamisega ei olnud enam õiguslikku alust puhkusetoetuse saamiseks ning juba saadud puhkusetoetus kuulus tagastamisele vastavalt HMS § 69 lg-le
3. Antud juhul on täiesti õigustatud haldusorgani poolt H.P´ile tehtud ettepanek tagastada alusetult saadud puhkusetoetus tsiviilkohtumenetluse väliselt. Välistatud ei ole, et haldusakti adressaat peab põhjendatuks ja õigeks tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel saadu tagastamist ning on nõus kohtumenetluse väliselt saadu tagastamisega. 13.7 Eelpoolnimetatust tulenevalt Lohusuu Vallavalitsuse vallavanema 12.11.2012 käskkiri nr. 21.1-1.3/66 on välja antud selleks pädeva isiku poolt ja ning selle tühisuse tuvastamine HMS § 63 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel osutub võimatuks. Kohus märgib, et antud juhul üleminek haldusakti tühisuse tuvastamise nõudest haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei aita kaebajal saavutada märgitud eesmärki, kuna isegi juhul, kui kohus tunnistab vaidlustatava haldusakti õigusvastaseks, siis jääb haldusakt kehtima ning ei lange ära alust tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel saadu tagastamiseks. Seetõttu H.P´il ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki nii haldusakti tühisuse tuvastamise nõudega kui ka haldusakti õigusvastasuseks tunnistamise nõude esitamisel.
4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 151

lg 2 p-st 1, jätab kohus H.P´i kaebuse Lohusuu Vallavalitsuse vallavanema 12.11.2012 käskkirja nr. 21.1-1.3/66 tühisuse tuvastamise osas läbi vaatamata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5