Samuti on kohus omavoliliselt laiendanud hagi raame, tuues vaidlusesse A T teatud aadressil elamise fakti, mille üle pooled ise ei vaidle. Tõele ei vasta kohtu järeldus, et V T il on võimalus kolida A T juurde elama, kuna tegemist on endiste abikaasadega. Kummastav on kohtu seisukoht, et asjaolu, kas kostjad on antud hetkel abielus või mitte ning kas kostjad omavad ühisvara või mitte, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kohus ei ole motiveerinud, millisel õiguslikul alusel on kehtiva õiguskorra kohaselt võimalik võõrast inimest (eksabikaasat) korteriomandiõiguse omaniku tahte vastaselt paigutada elama korteriomandiõiguse omanikust eksabikaasa korterisse. Kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida n.ö tulevikus vara haldamise ja kasutamisega seotud tõendeid, kuna need on kohtu hinnangul käesolevas tsiviilvaidluses asjasse puutumatud. Samas on hageja oma hagi dispositiivsuse põhimõttel üles ehitanud just n.ö tulevikus vara haldamise ja kasutamise vajadusele, mis tulenevad NATO nõuetest. Kohus pole NATO argumendi ja seda ümberlükkavate tõendite osas seisukohta võtnud, tõendeid (riigikaitsemaaks maa riigile eraldamine ja sellele koheselt 6-kordse elamu detailplaneering) analüüsinud ja hinnanud ning jätnud nende menetluses välistamise motiveerimata, rikkudes sellega
Kohus on ebaõigesti kooskõlas
lg-tega 1 ja 2 jätnud hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. A T ei ela pinnal, millelt teda välja tõstetakse, samuti palus ta ennast menetlusosalisena mitte käsitleda. Kohus pole tema taotluse osas seisukohta võtnud ja on teinud mittetäidetava otsuse ehk siis kohustanud teda vabastama pinna, millel ta ei ela. Õige ei ole kohtu seisukoht, et antud juhul ei ole tegemist PS § 33 riivega, kuivõrd hageja on võtnud tarvitusele erinevaid abinõusid selleks, et kostjad ei jääks Tallinnas eluruumita, pakkudes kostjatele võimalusi asuda elama teisele elamispinnale või omandada uus elamispind alla turuhinna, millistest pakkumistest kostjad on ise keeldunud. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et V T oleks talle tehtud pakkumistest loobunud. Teiseks on kohtumaterjalides expressis verbis fikseeritud, et hageja ei anna V T ile eluruumi ja et tal polegi sellist anda. Kohus on ebaõigesti kohaldanud põhiseadust või on jätnud õigusnormi osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Vastus apellatsioonkaebusele 4
Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt
lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus, et ebaõige on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus otsust tehes uurinud tõendeid. Maakohtu otsuses on kohus järelduste tegemisel viidanud asjakohastele tõenditele ja teinud neist õiged järeldused.
§-st 50 ei tulene, et kohtuistungi protokollist peab nähtuma iga tõendi kohta, mida kohus on uurinud. Esitatud taotlust tõendite juurdevõtmiseks on võimalik kohtul lahendada protokollilise määrusega. Maakohtu 02.05.2013 istungi protokolli kohaselt (I kd lk 162) on maakohus A T taotluse tagastanud, kuna see on esitatud pärast eelmenetluse lõppu. Eelmenetluse lõpetamisest 12.04.2013 ja sellest, et kõik avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada hiljemalt selleks ajaks, on maakohus pooli teavitanud kohtukutses, mille kostjate esindaja on kätte saanud 27.03.2013.
Hageja esitas kostjate vastu korteri tagastamise nõude VÕS § 334 lg 1 järgi ja poolte vahel ei ole vaidlust, et üürileping oli kehtivalt üles öeldud ning kostjad olid kohustatud korteri vabastama. Ebaõige on apellantide käsitlus, mille kohaselt peab hageja andma neile vastu eluruumi ja kostjate kohustus eluruumi vabastamiseks on hageja poolt eluruumi andmise kohustuse täitmisega seotud. VÕS § 334 lg 1 ei kohusta üürileandjat andma endisele üürnikule ja tema perekonnaliikmele pärast üürilepingu ülesütlemist eluruumi. Vaatamata eeltoodule on maakohus analüüsinud ka pooltevahelisi varasemaid suhteid ja seda, et eelnevalt on hageja pakkunud kostjatele võimalust eluruumi ostmiseks või üürimiseks, kuid kostjad on pakutust ise loobunud. Millistel asjaoludel loobumine toimus, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel määrav. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, kus kohus rahuldas nõude kostja A T osas, kuna apellatsioonkaebuse väidete kohaselt A T ei ela eluruumis XXXXXc Tallinnas. Ka maakohtu menetluses esitas A T sellekohase väite. Oma väidet pidi A T
Kolleegium nõustub maakohtuga, et A T ei ole seda teinud. Ainuüksi sellest, et A T le kuulub korter Tallinnas Kreutzwaldi tänaval ja et kostjate abielu on praeguseks lahutatud, ei saa järeldada, et A T on lahkunud elamast hagejale kuuluvast korterist. Rahvastikuregistri andmetel on A T elukoht kogu aeg olnud Saaremaal. Alates 21.11.2012 on ta näidanud oma muuks sideaadressiks XXXXXc-1 Tallinnas (I kd lk 160). 02.05.2013 kohtule esitatud taotluses on A T märkinud oma elukohaks XXXXXc-1. Ringkonnakohtule esitatud menetlusabi taotluses (II kd lk 24) on A T märkinud küll oma elukohaks Fr. R. Kreutzwaldi 17-2, kuid taotluse p-s 3.3 kirjeldanud talle kuuluvat eluruumi, et see on tühi ja kapitaalremonti vajav. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik ka ringkonnakohtul teha maakohtust erinevat järeldust ja tuvastada, et kostja A T on XXXXXc-1 korterist välja kolinud. 5
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.