) § 26 lg 1 nimetatud tingimustele. Kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks temale töötuna arveloleku ajal töötu abiraha tingimusteta määrama, ei ole pädev, sest vastustaja pidanuks välja selgitama muuhulgas ka selle, kui suur oli kaebaja kuu sissetulek (kas see ei ületa 31-kordset töötutoetuse päevamäära). Vastustajale ei ole senini teada, milline oli kaebaja igakuine sissetulek töötuna arveloleku perioodil ehk ajavahemikus 06.12.2010 kuni 28.04.2011 (vastustajal puudus vajadus seda nimetatud perioodil ka uurida, sest töötutoetuse määramist kaebaja sel perioodil ei taotlenud). Kaebaja on kaebuses märkinud, et ei pea vajalikuks ka oma konto väljavõtet esitada, mistõttu pole vastustajal ka tagantjärele võimalik veenduda kas kaebaja oli õigustatud töötuna arveloleku ajal töötutoetust saama või mitte. 8. Informatsioon töötutoetuse taotlemise kohta on olemas ka Eesti Töötukassa kodulehel (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11355), sealt on leitav kogu vajalik teave. Kaebaja näol on tegemist õigusteaduse eriala omandanud isikuga, kelle teadmised seaduste tundmise alal peaksid olema keskmisest paremad. Töötuna arveloleku perioodi jooksul käis kaebaja kord iga 30 päeva jooksul Eesti Töötukassas vastuvõtul, seega ei olnud kaebajal takistusi töötutoetuse taotlemiseks ning viimatinimetatud avalduse esitamine ei ole tegevus, mis nõuaks erilist emotsionaalset pingutust. Kaebaja oli töötuna arveloleku ajal kindlasti teadlik sellest, et tal võib olla õigus kas töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mida tõendab ka tema 28.02.2011 avaldus, milles kaebaja teavitab töötukassat, et ta ei soovi hetkel töötuskindlustushüvitist taotleda. 9.Kaebaja arvamus, et iga töötuna arvel olev isik esitaks sissetulekute puudumisel vaieldamatult avalduse abiraha saamiseks, võib paljuski õige olla, kuid kindlasti on selleks vaja Eesti Töötukassale nõuetekohane avaldus esitada (nagu kaebaja isegi möönab) ning pole välistatud, et mingi hulk töötuid ei soovi mistahes põhjustel töötutoetust taotleda (isikul võivad olla säästud, isikul võib olla soov toetust saada kunagi hiljem /nt siis, kui materiaalne 3 olukord halveneb/ jne).Meelevaldne on kaebaja väide, et vastustaja poolt esitati kaebajale töötutoetuse osas valeinformatsiooni või puudulikku infot. Vastustaja leiab, et sellise tõendamata väitega püüab kaebaja õigustada endapoolset avalduse esitamata jätmist. Kummaline on seegi, et kaebaja on esitanud töötutoetuse määramise nõude kohtusse, pidamata vajalikuks pöörduda eelnevalt oma küsimustega vastustaja poole (vastustaja pole ju kuidagi rikkunud kaebaja õigusi; töötutoetuse temaatika pole kaebaja ja vastustaja suhetes varem aktuaalne olnud eelnevalt mainitud põhjustel). Kui kaebajal olnuks õigus töötutoetusele ja ta seda ka vajanuks töötuna arveloleku ajal, siis olnuks loomulik, et ta pöördunuks vastustaja poole juba sel ajal. Ka fakt, et kaebaja esitas oma nõude pärast 2 aasta möödumist töötuna arvelolekust, ei ole päris tavapärane. Vastustaja peab vajalikuks veel märkida, et kaebuses on kaebaja soovinud, et vastustaja kannaks tasumata jäänud töötu abiraha V. P.’i kontole.
Seega poleks vastustajal isegi teoreetiliselt (kui esinekski õigusliku alus) võimalik kaebaja soovi täita. 10.Vastustaja leiab, et töötukassa pole kaebaja suhtes ei ebaseaduslikult ega ebaõiglaselt käitunud. Töötutoetuse määramata jätmise tingis kaebaja enda soovimatus töötutoetust taotleda ning vastustajal polnud seetõttu võimalik isegi parima tahtmise juures kaebajale töötutoetust määrata. Vastustaja rõhutab, et ka kaebajale on
sätted täitmiseks, neid mitte järgides jätab töötuna arvelolev isik end ilma võimalusest saada tööturuteenuseid ja – toetusi, muuhulgas töötutoetust. IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD KAEBUSE ESITAJA 11.Kaebaja on seisukohal, et otsus ja kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri ,millega kaebaja vormistati töötuks, oli piisav alus ka veendumaks, et kaebaja oli töötu. Lisaks märgib kaebaja, et töötu miinimum abiraha on arvutanud talle töötukassa, seega ei eita ka vastustaja ise, et kaebajal oli sel hetkel õigus töötu abiraha miinimummääras saada. Kaebaja on seisukohal, et töötukassa esitab valeinformatsiooni, sest sissetulekute kontrollimine ja maksude tasumine peaks töötukassal võimalik olema, muidu ei saaks ju üldse mingiski määras, mitte kellelegi abiraha maksta, antud koostöö vorm peaks olema Maksu-ja Tolliametil või peaks siiski ikka töötukassa vastavat andmebaasi ise samuti omama, kus maksude tasumine peaks ka nähtuma. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja võis oma töötuks registreerimise avalduses esitada, et ta töötu abiraha sel hetkel ei soovi ka tookord samalaadselt esitatud valeinformatsiooni või vale soovituse tõttu. 12.Pangakonto ei tõenda kaebaja töötuks olemist sellel hetkel, mistõttu ei pidanud ka kaebaja konto väljavõtte esitamist vajalikuks . Konto väljavõte ei ole piisav tõend teenistusest või töökohalt saadud tulude ja tasutud maksude kohta, mis otseselt tõendaks püsivaid sissetulekuid, samuti võib isikul olla mitmeid kontosid. Püsivat sissetulekut saab hinnata tulumaksu tasumise näol, mille vastavat dokumenti on võimalik saada Maksu-ja Tolliametist või peaks ka vastustajal endal olema selline võimalus kontrollida. Lisaks kinnitab seda ka kohtuotsus, millega kaebaja tööle ennistati, mis on ka vastustajale esitatud, et töötuna arvel olek lõpetada. 4 Seoses vastustaja viitega kodulehel olevale informatsioonile töötutoetuse taotlemise kohta märgib kaebaja, et kodulehel olevat informatsiooni on võimalik pidevalt muuta. 13.Nagu Eesti Töötukassa väidetavalt ei saa töötust kontrollida, mis on ilmselgelt vale, ei saa ka olla veendunud, et kaebajale ka tookord ei esitatud valeinformatsiooni töötu abiraha kohta, mistõttu jättis ta selle taotlemata. Kaebaja märgib veelkord, et inimene, kes on jäänud töötuks, ei keelduks ilma põhjuseta töötu abiraha vastu võtmast, ega ka sellekohast avaldust esitamata, ka võib ju kohus kaebajat uskuda, et on üsna suur tõenäosus, et kaebajale öeldi, et tööle ennistamisel, nõutakse kaebajalt töötu abiraha tagasi, mistõttu võis ta jätta töötu abiraha avalduses sel hetkel taotlemata. Kaebaja jättis selle avalduse esitamata arvates, et töötu abiraha temalt tööle ennistamise puhul tagasi nõutakse. Kaebaja sai alles hiljem aru, et seda poleks tohtinud vastustaja mitte mingil juhul teha, kuna kaebaja pidi olema sel hetkel kindlustatud riigi poolt ehk toetatud riigi poolt. Tegelikkuses ei ole enam võimalik tagantjärele kindlaks teha, mistõttu jäi kaebajal töötu abiraha saamata või mille pärast taotlus sooviga hetkel töötu abiraha mitte maksta sai kaebaja poolt selliselt esitatud, kuid kaebaja arvates ei muuda see kõik asjaolu, et kaebajal oli õigus saada töötuna arveloleku ajal 282,72 eurot. Kaebaja arvates pole ka vahet kui see nüüd tagantjärele materiaalse kahju näol välja makstakse, summana on tegemist sama summaga, mis oleks pidanud saama kaebaja töötuna arveloleku ajal ehk siis tegemist oleks vastustaja poolt samaväärse summa kaotusega. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-33-02 märgitule, et TsK §-st 448 tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. 14. Kui töötuks sai vormistada üksnes töölt vabastamise käskkirja alusel ja kaebaja avalduse alusel, siis samasisuliselt oleks tulnud ja tuleks ka käsitleda töötu abiraha määramist miinimummääras kaebajale, ilma tagasiarvestuseta tööle ennistamise korral. Suure tõenäosusega ei jätaks keegi töötu abiraha taotlemata, seega võib ka kohus järeldada, et kaebajale tõepoolest võidi esitada valeinformatsiooni töötu abirahade maksmise kohta. Kaebaja pöördus vastustaja poole kirjaga, et vastav arvutuskäik teostataks, mis kaebajale ka tehti. Vastustajal on käesoleval hetkel võimalus ilma kohtuotsust ootamata tagantjärele see summa kaebajale tasuda, samas pole ta seda tänaseni teinud. Kui kaebaja kohtu poole juba pöördus, ei peaks vastustaja enam avalduse esitamist ootama vaid tõendama kohtule, et ta on nõus antud summa tasuma ja ka reaalselt seda tegema. Käesoleval hetkel on kaebus piisav alus töötu abiraha maksmiseks ning kaebaja ei näe vajadust eraldi selleks avalduse vormistamist, kui vastustaja teeb ära vastavad toimingud, siis saadetakse kohtule kinnitus selle kohta ning materiaalse kahju nõue ei ole enam vajalik ega otstarbekas, mille kohta saab teha ka kohus määruse menetluse lõpetamiseks toimingu sooritamise tõttu jne. 15.Kaebaja rõhutab, et inimene, kes kaotab töökoha ning ei oma ühtegi muud sissetulekut, ei esitaks sellist taotlust, üksnes juhul kui talle pahatahtlikult seda teha ei soovitatud, kuna kaebaja usaldas vastustaja poolset ametniku tookord, arvates, et abiraha nõutakse pärast tagasi, jättis ta selle esitamata ning märkis töötukassa ametniku soovitusel, et ta hetkel seda ei soovi, mis aga ei tähenda, et ta seda tulevikus ei soovi ning nagu kaebuses juba märgitud see ei muuda ka asjaolu, et kaebajal seda õigust saada polnud sel hetkel. Lisaks märgib kaebaja veelkord, et olenemata sellest, et ta sel hetkel seda ei soovinud, oli tal töötu abirahale seaduslik õigus ning summa poolest ei erine käesoleval hetkel nõutud summa tol hetkel saada 5 olevast töötu abiraha suurusest. Kaebaja ei näe mitte ühtegi mõjuvat põhjust ega ka takistust,kaebajale see summa tagantjärele välja maksta, millele tal tol hetkel õigus oli. VASTUSTAJA 16. Vastustaja ei nõustu kaebaja vastuväidetes toodud seisukohtadega ning on endiselt seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 17.Töötutoetuse saamiseks ei piisa ainult sellest, kui isik on
punkti 3 tähenduses töötu, vaid töötu peab töötutoetuse saamiseks vastama
4.peatüki 1.jaos sätestatud tingimustele.
lg 1 kohaselt on üheks töötutoetuse saamise eelduseks, et töötu kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (
Seega on vastustaja kohustatud igakordselt veenduma, et töötutoetust taotleva (või seda saava) isiku sissetulek konkreetsel kuul ei ületaks 31-kordset töötutoetuse päevamäära. Vastustajal puudus võimalus kaebajale töötutoetust määrata, sest kaebaja ei esitanud avaldust töötutoetuse taotlemiseks, millest tulenevalt puudus töötukassal ka kaebaja kuu sissetuleku kindlaks tegemise vajadus. Vastustaja pole üheski e-kirjas, mille kaebaja lisas kaebusele, kinnitanud, et kaebajal olnuks õigus töötutoetusele. Vastustaja on kaebaja palvel välja arvutanud summad, mis kaebaja võinuks saada töötutoetusena töötuna arveloleku perioodil, kuid sellest ei saa kuidagi järeldada seda, mida kaebaja soovib. Kirjavahetusest nähtub ka seda, et töötukassa on selgitanud, et kui töötuna arvelevõetud isikul on õigus töötutoetusele, siis see määratakse talle 8.päevast töötutoetuse avalduse esitamisest arvates ning kui avaldus oleks esitatud ja toetus määratud, siis olnuks päevade arv arveloleku lõppemiseni 137 päeva. Kuidas kaebaja sellest selgitusest loeb välja, et töötukassa kinnitas kaebaja õigust saada töötutoetust, jääb vastustajale mõistetamatuks (vastustaja on lisaks arvutustele muuhulgas korduvalt rõhutanud töötutoetuse avalduse esitamise vajalikkust). 18.Vastustajal on võimalik isiku sissetuleku kontrollimisel tugineda Maksu- ja Tolliameti andmetele, kuid need ei ole piisavad, tegemaks kindlaks töötutoetust taotleva isiku täielikku kuu sissetulekut. Oluline on, et
lg 1 ei räägi püsivast sissetulekust (töötutoetust ei määrata juhul, kui töötu kuu sissetulek on enam kui 31-kordne töötutoetuse päevamäär).
lg 1 sätestab töötutoetuse arvutamise ja maksmise korra, töötutoetuse päevamäär on kõigi isikute jaoks sama suurusega, töötu abiraha miinimummäära ükski seadus ei sätesta. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et Eesti Töötukassa ei saa väidetavalt töötust kontrollida. Kaebaja ei soovi aru saada, et igal töötul ei pruugi töötutoetusele õigust olla. See, kui vastustaja võtab töötu arvele, ei tähenda automaatselt töötule töötutoetuse määramist, selleks peab töötu ikkagi vastama juba mainitud
4.peatüki 1.jaos sätestatud tingimustele. Kuna töötutoetuse saamiseks kaebaja avaldust ei esitanud, siis polnud töötukassal ka kohustust uurida, kas kaebajal olnuks õigus töötutoetust saada või mitte. Vastustaja märgib, et
lg 1 on muutmata kujul kehtinud alates 23.11.2008 ning põhjendamatu on vastustaja kodulehel oleva informatsiooni tõepärasussekahtlustav suhtumine.
) § 6 lg 1 tulenevalt pöördub isik töötuna arvelevõtmiseks isiklikult Eesti Töötukassa kohalikku osakonda ning esitab avalduse ja vajalikud dokumendid. Töötuna arvelevõtmise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sama paragrahvi lg 2 kohaselt sotsiaalminister määrusega. Eeltoodust tulenevalt toimub töötuna arvelevõtmine isiku isikliku pöördumise alusel. Vaidlus puudub faktilise asjaolu üle, et kaebaja esitas 06.12.2010 töötukassale avalduse töötuna arvelevõtmiseks ning kaebuse esitaja võeti töötuna arvele 06.12.2010.a.
sätestab tööturutoetuste liigid, nähes ühe tööturutoetusena ette töötutoetuse.
lg 1 sätestab, millistele tingimustele peab vastama töötu, kellel on õigus töötutoetusele, lisaks peab isik vastama ka sama paragrahvi lg-tes 2-5 seatud tingimustele.
reguleerib töötutoetuse taotlemist, nähes lg 1 selgesõnaliselt ette:” Töötutoetuse taotlemiseks esitab töötu nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid Eesti Töötukassale.”. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kehtestab sotsiaalminister määrusega töötutoetuse määramise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu. Ülaltoodust tulenevalt on töötutoetuse saamiseks esmalt vajalik töötu poolt vastava tahteavalduse avaldamine selleks sätestatud menetluskorras, esitades avalduse ja sotsiaalministri määrusega määratud dokumendid töötukassale. Osundatud sätted nägid samasuguse korra töötuna arvelevõtmiseks ja töötutoetuse ( kaebuses nimetatud töötu abiraha) taotlemiseks ajal, mil K.P. esitas avalduse töötuna arvelevõtmiseks, s.o. 06.12.2010.a., s.o. nii töötuna arvelevõtmise kui ka töötutoetuse taotlemise eelduseks oli isiku vastav tahteavaldus . Samuti tuleneb eeltoodud sätetest, et töötuna arvelevõtmise avalduse esitamine ei ole käsitletav töötutoetuse taotlemise avaldusena, ka
lg 2 ja
lg 2 alusel sotsiaalministri määrustega kehtestatud vastavatele avaldustele kantavatest andmetest ja lisatavatest dokumentidest ( vastavalt 17.04.2009 määrus nr 36 ja 13.04.2009 määrus nr 33) nähtuvalt , mis lähtuvad seadusega kas töötuna arvelevõtmiseks või töötutoetuse taotlemiseks seatud tingimustest, on need oma sisult erinevad. Seega on põhjendamatu väide, et kui kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse, oli see piisavaks, et töötukassa käsitleks avaldust töötutoetuse taotlemise tahteavaldusena. Samuti ei tulene
p 3 töötu legaaldefinitsioonist “töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd” , et töötu staatust vääramatult iseloomustavaks asjaoluks on töötutoetuse saamine. 7 22.
lg 1 kohaselt on töötutoetust õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja töötutoetuse taotlemiseks avaldust koos nõutavate dokumentidega ei esitanud , seega ei ole ka töötukassa kontrollinud, kas kaebuse esitajal olid tema töötuna arveloleku ajal täidetud eeldused töötutoetuse saamiseks. Muu hulgas on üheks töötutoetuse saamise eelduseks
Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu, et
Seega ainuüksi asjaolust, et kaebuse esitaja oli töötu ning esitas avalduse töötuna arvelevõtmiseks ( ja oli töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas) ei tulene alust väiteks töötukassa õigusvastasest tegevusest, mis seisnes töötutoetuse määramata jätmises suuruses 282, 72 eurot, millises ulatuses kaebaja taotleb töötukassalt kahjuhüvitist.Siinkohal märgib kohus, et menetlusosaliste arutlused, mis viitavad , nagu saaks käesoleval ajal tulla üldse kaalumisele töötutoetuse määramine kaebuse esitajale käesoleval ajal n.ö.tagantjärele, on põhjendamatud ja vastuolus
regulatsiooniga. 23.Kaebuse esitaja leiab kaebuses, et tema arvates on töötutoetuse eesmärgiks minimaalsel määral toimetuleku tagamine tööst ilmajäänud inimesele ning on nimetanud kõnealust toetust ka toimetuleku toetuseks.
lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu. Seaduse selliselt sõnastatud eesmärk kaebuse esitaja käsitust töötutoetusest kui toimetulekutoetusest ei kinnita. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse eelnõu( 611 SE) seletuskirja kohaselt on töötutoetuse eesmärk motiveerida töötut tööd otsima ja võimalikult kiiresti tööle naasma. Kohus osundab siinkohal, et
-ga on loetletud toetused, mida ei võeta sissetulekuna arvesse ning eespoolmärgitud seletuskirjas on selgitatud, et sealjuures on “lähtutud põhimõttest, et töötutoetus on individuaalne toetus töö otsimiseks.Seetõttu ei tohi sõltuda selle maksmine teistest toetustest, mille eesmärk on perekonna toetamine või teiste lisakulude hüvitamine”. Ülalmärgitud põhimõttest tulenevalt ei võeta § 26 lg 2 kohaselt töötutoetuse puhul sissetulekuna arvesse näiteks sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust, riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi jt. osundatud lõikes loetletud toetusi. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuse väide vastustajal lasuva kohustuse – tagada minimaalsel määral toimetulek, täitmata jätmisest. 24.HkMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval ajal ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, millist informatsiooni kaebuse esitajale töötukassast anti. Kaebaja väidet, et kuivõrd ta ise töötutoetuse taotlemise avaldust ei esitanud, siis ta ei olnud teadlik töötutoetuse saamise võimalusest, kohus veenvaks ja eluliselt usutavaks ei pea. Kaebuse esitaja on ise täiendavates seisukohtades märkinud, et ta jättis töötutoetuse avalduse esitamata, arvates, et see temalt hiljem tööle ennistamisel tagasi nõutakse, kuid sai hiljem aru, et seda poleks tohtinud töötukassa teha mingil juhul, sest kaebaja pidi olema sel hetkel riigi poolt toetatud. Eeltoodust tulenevalt oli kaebuse esitaja teadlik töötutoetuse saamise võimalusest, ent jättis avalduse esitamata. Kaebuse esitaja puhul on tegemist õigusteadmistega isikuga, kelle puhul ei ole ülemäärane eeldada, et isik oli teadlik töötutoetusest või töötuskindlustusest , sealjuures on ta töötuskindlustuse taotlemisest keeldumist selgesõnaliselt väljendanud. Kohus on eespool viidanud, et ka ajal, mil K.P. esitas avalduse töötuna arvelevõtmiseks, s.o. 06.12.2010.a.,nägid
sätted ette nii töötuna arvelevõtmiseks kui ka töötutoetuse taotlemiseks isiku vastava tahteavalduse tegemise. 8 Kaebuse esitaja kahtlusi töötukassa kodulehel avaldatud informatsiooni osas töötutoetuse taotlemise kohta kõnealusel ajal põhjendatuks pidada ei saa. 19.09.2013 menetlusdokumendis märgib kaebaja, et tegemist võis olla valeinformatsiooni esitamisega töötukassa ametnike poolt, mistõttu ta jättis töötutoetuse taotlemata või ka kaebuse esitaja meeleheitel seisundiga töökoha kaotuse pärast. Kaebuse oletuslikud väited töötutoetuse taotlemiseks avalduse esitamata jätmise põhjustest ei ole veenvad ülaltoodud põhjendustel.Samuti leiab kohus, et kaebuse esitaja töötuna arveloleku aeg ei olnud nii lühiajaline, mille vältel võiks kaebaja väljatoodud emotsionaalsed põhjused avaldada mõju kaebuse esitaja tegevusele. Seega ei saa ka usaldusväärseks pidada väidet meeleheitest, mis ei võimaldanud töötutoetuse taotlemist, kestmaks kogu perioodi vältel, mil kaebaja käis töötukassas kord iga 30 päeva järel vastuvõtul.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.