3-11-1669/43

3-11-1669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-1669 Haldusasi A.Si kaebus Viru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised: kaebuse esitaja A.S vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovsakaja Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. august 2013.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta A.Si kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
4. 05.07.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.Si (edaspidi kaebaja) kaebus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot. Kaebuse kohaselt 27.04.2011 Viru Vangla käskkirjaga nr 6.3/845-D määrati kaebajale karistus 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine ning hiljem pöörati määratud karistus täitmisele. 01.06.2011 Viru Vangla käskkirjaga nr 6.-3/1073-D tunnistati käskkiri nr 6.3/845-D kehtetuks, kuid selleks ajaks oli kaebaja kartseris viibinud 7 ööpäeva. Seoses nimetatud asjaoluga pöördus kaebaja vastustaja poole taotlusega, milles taotles hüvitada talle alusetult ära kantud karistuse eest tekitatud kahju summas 15 000 eurot. 28.07.2011 otsusega nr 6-12/214-4 1 3-11-1669 rahuldas vastustaja kaebaja kahjunõude osaliselt ning määras talle hüvitise 44,73 eurot. Esitatud kaebuses samuti teatas kaebaja kohtule, et vastustaja karistas teda õigusvastase ja põhjendamata käskkirjaga nr 6-3/1076-D ning määras talle kartserisse paigutamise 29-ks (tegelikult 21-ks) päevaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja väidab, et vastustaja oma tegevusega rikub tema õigusi ja piirab vabadusi, alandab inimväärikust ning tekitab kahju tervisele. Kaebaja sõnul tema õiguste rikkumine leidis aset 01.05.2011, 03.05.2011, 04.05.2011, 05.05.2011, 08.05.2011 ja 13.05.
6. Nimetatud kuupäevadel ründasid vanglaametnikud V. German ja J. Kivesti kaebaja au ja head nime (käskisid püsti tõusta ja öelda oma nimi). Kaebaja märgib, et vanglaametnikel oli kaart tema täielike andmete ja fotoga ning lisaks sellele rippus kaebaja rinnal rinnamärk isiklike andmete ja fotoga. Seetõttu peab kaebaja tema käest nime ja andmete küsimist solvavaks ja inimväärikust alandavaks tegevuseks. Kaebaja kinnitusel kandis ta käskkirjade nr 6-3/1076-D ja nr 6.3/845-D alusel määratud karistust jubedates ja ebainimlikes tingimustes. Kaebuse esitaja pöördus vastustaja poole vaidega (kahjunõudega), kuid vastus vaidele esitati, rikkudes riigivastutuse seaduse § 18 lg
7. Samuti ei nõustu kaebaja kartseris alusetult viibitud 7 ööpäeva eest talle määratud hüvitisega summas 44,73 eurot. Tuginedes eelpoolnimetatule, taotleb kaebaja kohtult talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot.
8. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu. 3.1 Viru Vangla otsus nr 6-12/214-4 Esitatud vastuses kaebusele kinnitas vastustaja, et kamber, kus kaebaja kandis ära 27.04.2011 käskkirja nr 6.3/845-D alusel määratud karistuse, vastab vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas kehtestatud nõuetele. Alusetult kartseris viibimine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Seega leiab vastustaja, et kaebajal puudub alus nõuda temalt alusetult viibitud kartseris 7 ööpäeva eest rohkem hüvitist, kui tuleneb kohtupraktikast (6,39 eurot ööpäeva eest). 3.2 Viru Vangla käskkiri nr 6-3/1076-D ja kartseri tingimused Vastustaja on seisukohal, et kuna Viru Vangla kodukorra p-st 7.5 tulenevalt on vanglaametnik volitatud loenduse ajal küsima kinnipeetavalt isiku ees- ja perekonnanime, aga samuti vajaduse korral muid vajalikke andmeid, siis vanglaametniku korraldus oli seaduslik ning vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-le 1 täitmisele kohustuslik. Seaduslikule korraldusele allumata jätmisega rikkus kaebaja VangS-st ja Viru Vangla kodukorrast tulenevaid nõudeid. Nõuete rikkumise eest on vastavalt VangS § 63 lg-le 1ette nähtud distsiplinaarkaristused, seetõttu kaebajale määratud karistus on olnud õiguspärane. Kartser, kus viibis kaebaja, vastas VSKE-s ja VangS-s kehtestatud nõuetele. Seega distsiplinaarkaristuse kandmise ajal ei tekkinud kaebajale rohkem kannatusi või ebamugavusi peale selle, mis paratamatult kaasnevad kartserisse paigutamisega vanglas ning kaebajal ei saanud tekkida mittevaralist kahju, mille hüvitamise kohustus tuleneks riigivastutuse seaduse (edaspidi RvastS) § 9 lg-st
9. 3.3 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 2 3-11-1669 KOHTU PÕHJENDUSED
10. Viru Vangla otsus nr 6-12/214-4 ja kartseri tingimused Otsusega nr 6-12/214-4 rahuldas vastustaja kaebaja poolt esitatud kahjunõude osaliselt ning hüvitas talle kartseris alusetult viibitud 7 ööpäeva eest 44,73 eurot. Kaebaja ei ole nimetatud hüvitisega nõus ning väidab, et hüvitis peab olema suurem, kuna kartseritingimused olid jubedad ja ebainimlikud. Nimetatud kaebuse osas käib poolte vahel vaidlus kartseris alusetelt viibitud 7 ööpäeva eest määratud hüvitise suuruse üle. Kaebaja leiab, et kartseris alusetult viibimine 7 ööpäeva jooksul jubedates ja ebainimlikes tingimustes alandas tema inimväärikust. RKHKo-s nr 3-3-1-93-09 asus seisukohale, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Kolleegium leidis, et õigusvastaselt kartseris hoidmisega kinnipeetavale tekitatud mittevaralise kahju piisavaks rahaliseks hüvitiseks on 100 krooni (6,39 eurot) iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Hüvitise suuruse määramisel arvestati õiguste rikkumise ulatust, kartserisse paigutamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid, aga ka seda, et vabaduses viibivate isikutega võrreldes on kinnipeetava õigused ja vabadused juba oluliselt kitsendatud. Hüvitise suuruse määramisel võivad olla ka erandlikud asjaolud. Kohus on seisukohal, et viibimine kartseris 7 ööpäeva jooksul, mis ei vasta kehtestatud nõuetele, võiks olla hüvitise suurendamise põhjuseks. Kohus tutvus haldusasja materjalidega kartseri nõuetele vastavuse osas ning ei pea kaebaja väidet jubedate ja ebainimlike kartseritingimuste osas tõendatuks. Kaebaja ei ole kinnitanud kohtule, mis oli kartseritingimustes puudu. Vastustaja sõnul kartser, kus kaebaja kandis karistust, vastas kõikidele VSKE-s ja VangS-s sätestatud nõuetele. Kohus tuvastas küll, et kartseri seinatel olid joonistused, esines värvikahjustusi ning laual olid sisselõiked. Seega kohus möönab, et suured sisselõiked laual oleks saanud tekitada kaebajale teatud määral ebamugavusi, näiteks olukorras, kus ta oleks vajanud edasilükkamatult kirjutamiskohta ning eelpoolnimetatud puuduste tõttu ei oleks saanud kasutada kambris olevat lauda. Arvestades seda, et kaebaja sellest ei ole kohtule teatanud, jätab kohus hindamata, kas antud korral puudulik kartserilaud oleks võinud tekitada kaebajale lubatud taset ületavaid ebamugavusi.Samuti halduskohtumenetluse käigus jäi tuvastamata asjaolu, et kartseris alusetult viibimisega kaasnes kaebaja tervise halvenemine või muu negatiivne tagajärg, mis võiks olla kaaluvaks põhjuseks talle määratud hüvitise muutmisel. Sellest tulenevalt nõustub kohus kaebajale määratud hüvitisega summas 44,73 eurot ning ei pea vajalikuks28.07.2011 otsusega nr 6-12/214-4 määratud hüvitist muuta.
11. Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1076-D ja vanglaametnike tegevusega tekitatud kahju. Viru Vangla 01.06.2011 käskkirjaga nr 6-3/1076-D karistati kaebajat 01.05.2011, 03.05.2011, 04.05.2011, 05.05.2011, 08.05.2011 ja 13.05.2011 vanglaametnike korraldusetele allumata jätmise eest (tõusta loenduse ajal püsti ja öelda oma nimi). Karistuseks määrati kaebajale 21-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kaebaja leiab, et loenduse ajal vanglaametnike korraldus püsti tõusta ja öelda oma nimi on tema inimväärikust alandav ning õigusvastane, kuna vanglaametnike käes oli kaart tema täielike andmete ja fotoga ning lisaks sellele rippus kaebaja rinnal rinnamärk isiklike andmete ja fotoga. 3 3-11-1669 RvastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas vanglaametnike poolt 01.05.2011, 03.05.2011, 04.05.2011, 05.05.2011, 08.05.2011 ja 13.05.2011 kaebajale antud korraldus oli õigusvastane ning tekitas kaebajale rohkem ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevand vangistusega. 5.1 2011.a kehtinud Viru Vangla kodukorra p. 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinnipeetava ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Samuti Viru Vangla kodukorra p. 7.3 näeb ette kinnipeetavale loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusta, hoida käsi keha kõrval vanglaametnikule nähtavalt ning seista enda korrastatud voodi juures või vanglaametniku korraldusel mujal. Kohus märgib, et kaebaja kohustus tõusta vanglaametnike kambrisse sisenemisel püsti tuleneb otseselt kodukorra p-st 7.
12. Kaebaja ei ole teavitanud kohtule kodukorra p-st 7.3 tulenevate kohustuste mitteteadmistest. Kodukorra p-s 7.3 küll ei tulene, et kinnipeetav on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel ütlema oma nime, kuid tõlgendades koos kodukorra p-d 7.5 ja 8.1.1, on kinnipeetav ikkagi kohustatud loenduse ajal alluma vanglaametnike poolt antud seaduslikele korraldustele ning ütlema vanglaametnikele oma nime. Samale seisukohale jõudis ka Tartu Ringkonnakohus jõustunud kohtuotsustes nr 3-09-2406 (jõustunud 31.01.2011) ja nr 3-09-2232 (jõusunud. 25.11.2010), kusjuures mainitud haldusasjade osaliseks oli kaebaja. Seega vähemalt 01.05.2011 seisuga oli kaebaja teadlik Tartu Ringkonnakohtu seisukohast loenduse ajal kodukorra p-dest 7.3, 7.5 ja 8.1.1 kinnipeetavale tulenevate kohustuste kohta. Ringkonnakohus leidis, et loenduse ajal vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldus seista püsti ning öelda oma nimi, on olnud õiguspärane. Korraldus anti kehtiva kodukorra alusel ning korraldusel puudusid tühise haldusakti tunnused. Kohus jagab Tartu Ringkonnakohtu seisukohta ning leiab, et analoogses olukorras vanglaametnike poolt 01.05.2011, 03.05.2011, 04.05.2011, 05.05.2011, 08.05.2011 ja 13.05.2011 kaebajale antud korraldus seista püsti ja öelda oma nimi ei olnud õigusvastane. 5.2
13. a kehtinud VangS § 41 lg 1 defineeris inimväärikuse austamist kinnipidamisasutustes.VangS§ 41 lg 1 kohaselt kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja kohustus tõusta püsti ja öelda oma nimi kaks korda päevas (hommikusel ja õhtusel loendusel) tulenes Viru Vangla kodukorrast. Välistatud ei ole, et olukorras, kus kinnipeetava rinnal ripub nimesilt isiklike andmete ja fotoga, kohustus püsti tõusta ja öelda vanglaametniku korraldusel oma nimi, võiks tekitada ebamugavusi nendele kinnipeetavale, kes näiteks oma terviseseisundi tõttu ei ole võimelised seda tegema või see tekitab neile valu või muid tõsiseid ebamugavusi. Kaebaja suhtes ei saa öelda, et püsti tõusmine ja nime ütlemine kaks korda päevas on tema jaoks liiga koormav toiming. See asjaolu, et kaebajale isiklikel põhjustel ei meeldi täita loenduse ajal kinnipeetava isiku kohustusi, ei tähenda seda, et teda koheldakse alandavalt või ebainimlikult. 4 3-11-1669 VangS § 63 lg 1 p-st 4 tulenevalt vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuseks võib olla kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 01.05.2011, 03.05.2011, 04.05.2011, 05.05.2011, 08.05.2011 ja 13.05.2011 loenduse ajal ei allunud kaebaja vanglaametnike seaduslikele korraldusele tõusta püsti ja öelda oma nimi, millega rikkus Viru Vangla kodukorra p-d 7.3 ja 8.1.1 ja VangS§ 67 p 1 ning pani toime distsipliinirikkumise. Seoses selle asjaoluga alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse käigus tunnistati kaebaja süüdi ning 01.06.2013 käskkirjaga nr 6-3/1076-D määrati talle karistus 21-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine.Määratud distsiplinaarkaristuse kandis kaebaja kartseris nr.
14. Käesoleva otsuse p.4 tuvastas kohus, et nimetatud kartser vastas VangS-s ja VSKE-s kehtestatud nõuetele. Kartseri seintel olid küll joonistused ja värvikahjustused ning sisselõiked laual, kuid need puudused ei muuda kartseris viibimist ebainimlikuks ja jubedaks. Seega ei ole vanglaametnike poolt loenduse ajal antud korraldused tõusta püsti ja öelda oma nimi, aga samuti 01.06.2013 käskkiri nr 6-3/1076-D õigusvastased. 5.3 Kaebaja teatas kohtule, et vastustaja õigusvastane tegevus oli ka selles, et vastustaja viivitas vaideotsusele (kahjunõudele) vastuse esitamisega. Eelpoolnimetatud kaebuse osas ei ole vastustaja esitanud kohtule vastuväidet ega nõustunud kaebaja väitega. Haldusasja materjalidest on näha, et kaebaja esitas vanglale kaks kahjunõuet 02.05.2011 (seoses kartseris alusetult viibimisega) ja 01.06.2011 (seoses 01.06.2013 käskkirja nr 6-3/1076-D alusel ebaõiglase karistuse määramisega). 02.05.2011 esitatud kahjunõudele sai kaebaja vastuse kätte 28.07.
15. 01.06.2011 esitatud taotlusele kahju hüvitamiseks vastati 20.09.2011 ning selle vastuse toimetati kaebajale 22.09.
16. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kohtule teadaolevatel andmetel pöördus kaebaja vastustaja poole vene keeles. Vastavalt
17. a kehtinud VSKE §491lg-le 1saatis vangla võõrkeelsed kahjunõuded tõlkijale. Välistatud ei ole, et kaebaja poolt esitatud võõrkeelsed kahjunõuded saadeti tõlkijale ning seetõttu venis nendele vastuste esitamise tähtaeg. Kohus märgib, et kooskõlas VangS § 11lg-ga 8 on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohusse vangla vastu kahjunõudega juhul, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega isegi siis, kui kahjunõudele vastuste esitamise viivitamine ei olnud seotud tõlkijale saatmisega, oleks kaebaja saanud pöörduda kahjunõudega halduskohtusse. Arvestades VangS § 11lg-s 5 ja 8 sätestatud kinnipeetava isiku õigust pöörduda halduskohtusse vaidega ja kahjunõudega, kui vangla viivitab vastusega, leidis RKHK otsuse nr 3-3-1-24-10 p-s 17, et vaide edastamisega viivitamine ning sellest tulenev ligi kuu aja pikkune täiendav vaide lahendamise ootamine ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine.
18. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus A. Streltsovi kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
19. Menetluskulud. 7.1 Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 7.2 Vastustaja ei ole esitanud kohtule käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust ning palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. Seega,võttes arvesse 5 3-11-1669 kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6