3-12-994/16

3-12-994 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-994 Haldusasi E.T kaebus Viru Vangla toimingu (seoses P2 osakonnas igapäevaselt valjusti mängiva muusikaga) õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm kohtuistung 24.10.2012 Menetlusosalised: kaebuse esitaja E.T vastustaja Viru Vangla, esindaja Ave Kasvandik Otsuse avalikult teatavaks

1. november 2012.a, Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht RESOLUTSIOON
2. Rahuldada E.T kaebus;
3. Tunnistada Viru Vangla toimingu õigusvastaseks;
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
5. E.T (edaspidi kaebaja) esitas 15.05.2012 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla (edaspidi vastustaja) toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. 1 3-12-994
6. Kaebusest nähtuvalt viibis kaebaja alates 23.12.2011 kuni 21.05.2012 Viru Vangla P-2 sektsiooni suletud kambris. Selle aja jooksul oli kaebaja sunnitud kuulama igapäevaselt alates kella 8.00 kuni 22.00 väga valju mängivat muusikat. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja kinnitusel muusika mängis nii kõvasti, et vanglaametnikega suhtlemiseks tuli tal tugevalt tõsta häält. Muusika mängib üldkoridoris ning seda kontrollib vastustaja. Seoses selle asjaoluga on kaebaja pöördunud juba mitu korda psühhiaatri poole. Viru Vangla P2 sektsioonis kõlanud lärm oli väga vali ja see häiris kaebajat. Kaebaja väidab, et mitte üheski Euroopa vanglas ei kohaldata kinnipeetavate suhtes selliseid mõjutusvahendeid. Nimetatud tegevusega rikkus vastustaja Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-d 12, 18, 19, ja 41 ning piinas kaebajat ja alandas tema inimväärikust. Kaebaja eesmärgiks tuvastuskaebuse rahuldamisel on hilisema kahjunõude esitamine.
8. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ning vaidleb kaebusele vastu. 4.1 Kinnipeetavate teisest eraldamiseks mõeldud lukustatud kambrid paiknevad Viru Vangla osakonnas P2, mis on kartseriosakond. Vaatamata kohaldatud suhtlemiskeelule, suhtlesid erinevates kambrites paiknevad kinnipeetavad siiski omavahel karjudes valjuhäälselt läbi suletud uste. Takistamaks P2 osakonda paigutatud kinnipeetavate omavahelist suhtlemist, mängib alates 21.10.2011 ajavahemikul kell 08.00-20.00 P2 osakonna koridoris valju raadio. 4.2 Vastustaja väidab, et ühestki õigusaktist ei tulene keeldu järelevalve tagamiseks osakonnas raadio mängimiseks. P2 osakonda on paigutatud kinnipeetavad, kes kannavad kartserikaristust või on teisest eraldatud lukustatud kambrisse, mistõttu neile ei võimaldata kambris kuulata raadiot ja jälgida televisioonisaateid. Seega P2 osakonnas mängiv raadio täidab informatsiooni saamise funktsiooni. 4.3 Vastustaja poolt oli teostanud 13.03.2012 mürataseme mõõtmine P2 osakonna koridoris. Keskmiseks helitugevuseks mõõdeti 73dB ja maksimaalseks helitugevuseks 78 dB. Vastustaja märgib, et P2 osakonnas töötavad ka vanglateenistuse ametnikud ning P2 osakonna vahetusläheduses on teised osakonnad, kus vanglateenistuse ametnikud igapäevaselt töötavad. Vastustaja kinnitusel, kui P2 osakonnas mängiks raadio nii valjusti, et see segaks osakonna kinnipeetavate igapäevaelu ja kahjustaks nende tervist, siis mõjutaks see ilmselgelt negatiivselt ka vanglateenistuse ametnike heaolule, kes ei ole suletud uksega ruumis, vaid viibivad otseselt koridoris. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määruse nr. 108 „Töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3 lg 1 kohaselt töötajat mõjutava müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). 4.4 Vastustaja leiab, et P2 osakonna koridoris raadio mängimine võis põhjustada kaebajale üksnes ebamugavustunnet, kuid iga ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse alandamine. Samuti vastustaja märgib, et kuna raadio mängib P2 osakonna koridoris, mitte kaebaja kambris, siis ei saa kuidagi rääkida kaebaja halvemast kohtlemisest võrreldes teiste P2 osakonnas paiknevate kinnipeetavatega. 4.5 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. 2 3-12-994 KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vastustaja toiming 5.1 Alates 21.10.2011 otsustas vastustaja P2 osakonnas viibivate kinnipeetavate vahel suhtlemiskeelu järgimiseks panna osakonna koridoris mängima raadio ajavahemikul kell 08.00-20.
10. Põhjus nimetatud toimingu sooritamiseks oli selles, et vaatamata P2 osakonnas kehtestatud suhtlemiskeelule kinnipeetavate vahel, karjuvad nad valjuhäälselt läbi suletud uste. 5.2 Vastustaja hindab valjusti mängivat raadiot kartseriosakonnas kinnipeetavate jaoks võimaldatud soodustusena, kuna tänu sellele saavad nad kuulata uudiseid ja erinevaid raadiosaateid. Seega nimetatud toimingu eesmärgiks on vangla julgeoleku tagamine ja Põhiseaduse §-s 44 ja Vangistusseaduse § 31 lg-s 1 sätestatud õiguste täitmine. 5.3 Kohus ei nõustu vastustaja väitega selle kohta, et P2 osakonnas igapäevaselt alates kella 8.00 kuni 20.00 valjusti töötav raadio täidab kinnipeetavatele Põhiseaduse §-ga 44 ja Vangistusseaduse § 31 lg-ga 1 tagatud õigusi. 5.4 Põhiseaduse §-ga 44 ja Vangistusseaduse § 31 lg-ga 1 tagatud õiguste täitmine võib kõne alla tulla juhul kui kinnipeetav saab vabatahtlikult valida informatsiooniallikat, sobilikku artiklit ajalehes, raadio-või telekanalit, raadio- või telesaadet (nende hulgast, mis on kindlasti vanglas lubatud), võib vastavalt vajadusele reguleerida raadio- või telekanali heli tugevust ning ise otsustada kuulamise või vaatamise kestvuse üle. Seega vaid antud korral on võimalik rääkida nimetatud informatsiooniallikatest tulenevast kasust kinnipeetavatele ning PS §-s 44 ja VangS § 31 lg-s 1 sätestatud kinnipeetavate õiguste täitmisest. Haldusasja materjalidest tulenevalt seda käesoleval juhul kahjuks ei ole ning alates kella 8.00 kuni 20.00 igapäevaselt valjusti töötav raadio on pigem välja mõeldud vaid suhtlemiskeelu järgimiseks kartseriosakonnas, kui kinnipeetavate õiguste tagamiseks. 5.5 Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks hinnata, kas nimetatud toiming suhtlemiskeelu järgimiseks on kooskõlas vangistust reguleerivate õigusaktidega.
11. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 107 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. 6.1 Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.18 kohaselt P hoones viibivatel kinnipeetavatel on keelatud suhelda teistes kambrites paiknevate kinnipeetavatega. Vangistusseaduse
12. jagu sätestab kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Seadusest setest ei tulene, et vangla saab kinnipeetava poolt kohustuste rikkumise eest määrata igapäevaselt valjusti töötava raadio kuulamist alates kella 8.00 kuni 20.
13. Samuti kohus leiab, et kui valitud meede P2 osakonnas paiknevate kinnipeetavate vahel suhtlemiskeelu järgimiseks oleks vangistust reguleerivatega õigusaktidega lubatud, siis oleks see meede olnud vastuolus Euroopa Vanglareeglistiku punktiga 60.3 ja VangS § 63 lg-ga 3, kuna need õigusaktid ei vaimalda kohaldada kollektiivsed distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub informatsioon selle kohta, et 3 3-12-994 kõik või suurem osa P2 osakonnas paiknevatest kinnipeetavatest püüavad suhelda omavahel läbi kambrite uste, millega rikkuvad Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.
15. Vastustaja kinnitusel P2 osakonnas valjusti töötav raadio võib tekitada kinnipeetavale ainult ebamugavustunnet. 7.1 Üldteada on, et heli võib olla häiriva toimega, kui ta ületab keskmist taset ja selle kestvus on pikaajaline. Pidev müra võib omakorda mõjutada isiku teo-ja mõtlemisvõimet ja vaimset ning füüsilist tervist. Haldusasja raames kogutud materjalidest on näha, et 13.02.2012 P2 osakonnas mõõdetud müratase on minimaalnelt 73 dB ja maksimaalset 78 dB. Vastustaja viitab Eesti Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määruse nr. 38 „Töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise korra“ § 3 lg-le 1 ning väidab, et P2 osakonnas mõõdetud müratase ei ületa lubatud piire. 7.2 Kohus märgib, et vanglas mõõdetud müratase oli ajutine, kuid töökeskkonna jaoks lubatud norm 85 dB (A) on saadud selleks ettenähtud valemi kasutamise tulemusena ning see tähendab, et müratase ei tohi ületada 85 dB 8 tunnise tööpäeva jooksul. P2 osakonnas töötava raadio keskmine helitase on (ilma valemita) 75,5 dB ning selle päevane kestvus on alates kella 8.00 kuni 20.00 ehk 12 tundi. Sama määruse § 6 lg 1 kohaselt, kui müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A, ehk 8 tunni jooksul) ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, võimaldab tööandja töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist ning nõuab kuulmiskaitsevahendi kasutamist. Sellest tulenevalt võib valjusti töötav raadio helitugevusega 75,5 dB 12 tunni jooksul olla tervist kahjustava toimega, eriti nendele kinnipeetavatele, kes on kuulmistundlikud või kellel esinevad kroonilised kesknärvisüsteemi haigused. Järelikult ei vasta tõele vastustaja väide, et valjusti mängiv muusika võib tekitada kinnipeetavatele vaid ebamugavustunnet. 7.3 Kohus on seisukohal, et nimetatud määrusega kehtestatud müranormid ehk 80dB (A) on ette nähtud tootmises (tehas, vabrik) või muudes kõrgendatud müraga valdkondades (lennuväli). Viru Vangla P2 osakond, kus asuvad kartseritüüpi kambrid, ei kuulu valdkonda, kus müra on tööprotsessi lahutamatu osa ning P2 osakonnas müratase lubatavuse kontrollimisel ei tohi rakendada töökeskkonna jaoks kehtestatud müranorme. P2 osakonna kinnipeetavad viibivad ööpäevaringselt suletud kartserites P2 peahoone eluosakonnas. Vastavalt VangS § 651 lg-le 1 peab kartser vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele. VangS § 45 lg 1 kohaselt kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Eesti Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr. 38 „Eluruumidele esitatavate nõude kinnitamine“ punktist 10 tulenevalt ei tohi müratase eluruumis ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Samuti sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ tabeli 1 kohaselt ei tohi eluhoones müratase päeval ületada 40 dB. Arvestades, et P2 osakonnas mõõdetud keskmine müratase oli 75,5 dB ning see on kindlaksmääratud normist märkimisväärselt kõrgem, ei ole võimalik, et üldkoridorist ehk müraallikast vaid uksega eraldatud kambris oleks müratase olnud normi piires.
16. Vastustaja teatas kohtule, et valjusti töötav raadio P2 osakonnas tagab vanglas üldise julgeoleku, kuna sealviibivad kinnipeetavad ei saa läbi katsertite uste omavahel suhelda. VangS § 41 lg-st 2 tulenevalt võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Eelpool tuvastatust tuleneb, et vastustaja tagas P2 4 3-12-994 osakonna julgeoleku kambri ja eluhoone nõuetele vastavuse arvelt. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt kehtestatud piirang kinnipeetavate õigusele viibida nõutelevastavas eluhoones ja kartseris ei ole väidetavalt tekkinud ohuga vangla julgeolekule proportsionaalne. 8.1 P2 osakonnas asuvad vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 3.1.1 kartseritüüpi kambrid. Kartseris viibivatel kinnipeetavatel puudub liikumisvabadus vangla territooriumil, välja arvatud juhul kui nad avaldavad soovi viibida üks tund päevas vabas õhus kooskõlas VangS § 651 lg-ga
17. Samuti nad ei tohi omavahel suhelda. Vangla julgeoleku all mõistakse eelkõige vangla turvalisust ehk kaitstust ohtude vastu, mille peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise. Seega võttes arvesse eeltoodut on lukustatud kartserites viibinute kinipeetavate omavahelisest suhtlemisest tulenev oht vangla julgeolekule minimaalne. Järelikult vastustaja poolt valitud piirang ei ole proportsionaalne ohuga, mis lähtub kinnipeetavate omavahelisest suhtlemisest. Kusjuures vastustajal on seadusega sätestatud vahended, mille rakendamine on võimalik iga konkreetse kinnipeetava suhtes juhul kui ta rikkub oma kohustusi.
18. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et vastustaja poolt alates 21.10.2011 kestev toiming (seoses P2 osakonnas igapäevaselt alates kella 8.00 kuni 20.00 valjusti töötava raadioga) on õigusvastane. Nimetatud toiming on vastuolus VangS § 41 lgde-ga 1 ja 2 § 45 lgga 1, § 63 lg-ga 3, HMS §-ga 107, Eesti Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr. 38 punktiga 10 ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr.
20. Diskrimineerimine 10.1 Haldusmenetluse käigus ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et viibides P2 osakonnas alates 23.12.2011 kuni 21.05.2012 leidis aset tema diskrimineerimine vähemusrahvusesse kuuluvuse tõttu. P2 osakonna tingimused olid kõikide seal viibivate kinnipeetavate jaoks võrdsed.
21. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 punktist 6 rahuldab kohus kaebuse täies ulatuses ning tunnistab Viru Vangla toimingu (seoses P2 osakonnas valjusti töötava raadioga) õigusvastaseks.
22. Menetluskulud 12.1 Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 23.05.2012 määrusega vabastas kohus kaebajat riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule taotlust tekkinud halduskohtumenetluses kulude hüvitamiseks. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, peab kohus mõistlikuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 5