KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.04.2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-984 Haldusasi OÜ Eurocatene kaebu

) § 13 lg 3 p 1 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Seega, et kohaldada eelviidatud sättes olevat maksuvabadust, peab olema täidetud tingimus, mille kohaselt peab töötaja olema saadetud töölähetusse. L. Lehise Maksuõiguse õpikus

§ 48

lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale seoses töösuhtega. 2.2 Fiktiivsed arved 2.2.1 Maksukorralduse seaduse § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. PMTK selgitab, et kui tõendeid on piisavalt, mis kinnitavad maksuhalduri kahtlusi, saab maksukohustuslasele määrata maksuotsusega tasumisele kuuluva maksusumma. Käesoleval juhul maksuhalduri poolt kogutud tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses hinnates on põhjendatult leitud, et OÜ Eurocatene ei ole soetanud teenust ega ostnud kaupa OÜ-lt Royalpro, OÜ-lt Silhouette ja OÜ-lt Perspectivest (edaspidi ka müüjad). Seetõttu puudub Eurocatene OÜ-l ka õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks müüjate nimel väljastatud arvete alusel. Lisaks eelnevale maksuhalduri arvates tuleb OÜ Eurocatene poolt müüjatele tehtud väljamaksed kvalifitseerida kui ettevõtlusega mitteseotud kulutused ning maksustada tulumaksuga. 2.2.2 Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, mis KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral § 37 nõuetele vastava arve alusel. Eeltoodust lähtuvalt on maksukohustuslasel õigus maha arvata sisendkäibemaks juhul, kui on täidetud kõik eeltoodud tingimused – kaup on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on ka reaalselt soetatud. 2.2.3 Maksuhaldur on kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses analüüsides ja hinnates jõudnud järeldustele, et müüjate nimel esitatud arved on fiktiivsed ja reaalset majandustehingut nende alusel ei ole toimunud. Maksuhaldur jõudis vaidlusaluste tehingute suhtes nimetatud seisukohale alljärgnevatel põhjustel (maksuotsuse puntki 3.2, lk 18-19): -Peale müüjate nimel vormistatud arvete ja lepingute ning OÜ Eurocatene kassa väljaminekute orderite ei sisaldu OÜ Eurocatene raamatupidamisdokumentide seas dokumentaalseid tõendeid asjaolu kohta, et arvete alusel on müüdud kaupu ja teenused arvel näidatud müüjate poolt. Puuduvad nt üleandmise-vastuvõtmise aktid, samuti puuduvad igasugused transpordiga seotud dokumendid. Arvetel ja lepingutel puuduvad samas piisavalt põhjalikud kirjeldused teenuste ja kaupade kohta. -Äriühingu juhatuse liige G. Rodin ei tundnud talle näidatud fotodel ära müüjate esindajateks olnud isikuid, kuigi oli väidetavalt kohtunud nendega mitmel korral. -G. Rodin oleks olnud teadlik, et tegelikkuses ei olnud müüjate esindajaks äriregistrisse kantud juhatuse liikmed, kui ta oleks oma lepingupartnerite esindajad identifitseerinud. Kuigi G. Rodin väidab maksuhaldurile, et ta küsis müüjate esindajalt nende isikut tõendavat dokumenti, siis mingit tõendit selle kohta ei ole ning tegemist on paljasõnalise väitega. -Esmakordsel seletuste andmisel ei osanud OÜ Eurocatene juhatuse liige G. Rodin nimetada ühtegi 7 asjaolu seoses vaidlusaluste tehingutega – esindajad, koostöö asjaolud, kuigi just G. Rodin oli OÜ Eurocatene poolseks esindajaks. -Toivo Pritsi (OÜ Royalpro juhatuse liige) suulistest seletustest selgub, et isik ei korraldanud OÜ Royalpro majandustegevust, sh väidetavaid tehinguid OÜ-ga Eurocatene, ehk tegemist on nn variisikuga. -OÜ Silhouette juhatuse liige Keijo Aas on kriminaalse taustaga isik, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadav ning kelle võime ja oskused tegutseda äriühingu juhatuse liikmena on kahtluse all. -OÜ Perspevtivest juhatuse liige Harry Himbergi kinnitusel ei ole OÜ-ga Eurocatene mingisuguseid tehinguid toimunud. Samuti kinnitab, et ta pole allkirjastatud talle maksuhalduri poolt näidatud dokumente. -Revisjoni käigus on tuvastatud, et müüjad on reaalset majandustegevust mitteomavad äriühingud, mis tegelikkuses ei tegele kauba müümise või teenuse osutamisega. Äriühingud ei tegutsenud äriregistrisse kantud juhatuse liikmete juhiste alusel, vaid nende äriühingute tegevust korraldasid kolmandad isikud. -Taoliste äriühingute loomise eesmärgiks on läbi fiktiivsete arvete väljastamise võimaldada tegutsevatel äriühingutel käibemaksuarvestuses alusetult sisendkäibemaksu kajastada ning teostada maksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. 2.2.4 Eeltoodud asjaoludele tuginedes nähtub, et tehinguid OÜ Eurocatene ja müüjate vahel ei ole toimunud. Seega ei ole OÜ Eurocatene poolt täidetud käibemaksuseadusest tulenev tingimus- teenus/kaup on ka reaalselt soetatud- ning tal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. PMTK märgib, et üksnes arvete ja lepingute esitamine ning rahade liikumised väidetavatele müüjatele ei tõenda teenuse või kauba müümist ja saamist, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel. Käesoleval juhul eksisteerivad sellised asjaolud, mis seavad tehingute toimumise kahtluse alla. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et müüjate poolt väljastatud arved on fiktiivsed ja nende arvete alusel kaupa/teenust ei saanud, siis oli OÜ Eurocatene ka ise sellest teadlik. 2.2.5

§ 51

lg 1 järgi residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-50.

§ 51

lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. PMTK selgitab, et kui makshaldur on tuvastanud, et maksukohustuslane on teinud väljamakseid arvete alusel, mille alusel aga kaupa või teenust ei ole soetatud, siis on põhjendatud määrata väljamaksetelt tulumaksu, kuna väljamaksete näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. 2.3 Väidetav laen 2.3.1 OÜ Eurocatene 2008 dokumentide kontrollimisel ilmnes, et pangakontodelt nähtuvad äriühingu pangakaardiga teostatud tasumised, mille kohta puuduvad äriühingu raamatupidamises vastavad algdokumendid. Samuti on pangakontodelt võetud välja sularaha. Eelnimetatud tehingud on vormistatud sularaha paigutamisena äriühingu pangakontodelt kassasse, kuid samas puuduvad vastavad kassa sissetuleku orderid. Maksuhaldur leidis, et pangakontodelt väljavõetud ja ilma vastava algdokumendita kulutatud raha ei ole laekunud äriühingu kassasse kogu ulatuses ning 1 187 236 krooni näol oli tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga

§ 51mõistes.

Suurest rahajäägist vabanemiseks vormistati eraisikule välja antud laenuna. Maksuhaldur aga tuvastas, et sellist tehingut ei ole toimunud: -Laenuleping on sõlmitud 02.11.2008 OÜ Eurocatene ja M. K. (G. Rodini isiklik tuttav) vahel. Lepingu järgi on antud laenu 2 000 000 krooni sularahas ning 5% intressiga. Laenu tagasimakse tähtajaks on 15.10.2012, esimeseks tagasimakse kuupäevaks on 15.05.2009 ja summaks 50 000 krooni. -Lepingu puntki 6.1 järgi „laenuandja tagab lepinguga võetud kohustusi kogu oma varaga“. Eeldatavasti on siin lepingus viga ning laenuandja all on mõeldud laenusaajat. Samas puudub 8 lepingus laenusaaja varade nimekiri ja nende väärtus. -Kinnistusregistri andmetel kuulusid M. K.le 2 kinnistut, millele on juba 2003 seatud käsutamise keelumärked Eesti Vabariigi kasuks ning teadaolevalt ei kuulunud sel hetkel laenusaajale ka ühtegi sõidukit. Seega puudus laenusaajal igasugune vara, mille arvelt oleks rahaliste kohustuste täitmine olnud tagatud. -OÜ Eurocatene dokumentide kohaselt ei ole alates lepinguga määratud tagasimaksete alguse kuupäevast kuni 2009 lõpuni M.K. poolt mingisuguseid laenu tagasimakseid toimunud. -OÜ Eurocatene üldkoosoleku protokollis nr 4 kajastub äriühingu juhatuse liikmete otsus anda eraisikule M.K. laenu summas 2 000 000 krooni. Nimetatud protokoll on aga kuupäevaliselt tehtud 30.10.2009, kuid laenuleping vormistati juba 2008 novembris. -M.K. kinnitab küll laenu saamist ja selgitab, et vajas seda seoses oma äriühinguga, mis oli raskustes. M.K. väitel paigutas ta raha koheselt Läti äriühingu pangakontole, mille väljavõtte lubas ta maksuhaldurile ka esitada, kuid ei teinud seda. Laenusaajaks vormistati M.K., mitte aga temale kuuluv äriühing MK Railways SIA, kuigi raha läks väidetavalt eelnimetatud äriühingu käsutusse. Eelnimetatud äriühing ei ole majandusaasta aruannet esitanud, seega ei saa ka kontrollida M.K. väiteid. -Maksumaksjate registri andmetel pärinevad M.K. viimased ametlikud sissetulekud

1. Äriregistri andmetel on isik seotud mitmete Eesti äriühingutega, kuid enamus neist on registrist kustutatud. Andmebaaside kohaselt on tegemist majandustegevust mitteomavate äriühingutega: esitamata majandusaasta aruanded, kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, puuduvad töötajad, müügikäive ja vara. 2.3.2 PMTK on seisukohal, et OÜ Eurocatene poolt väidetavat laenu andmist ei ole toimunud ning eelkirjeldatud põhjustel ei oleks igapäevaselt tegutsev ning majanduslikult kasumlik äriühing laenu sellistel tingimustel ja sellisele isikule andnudki. Tegemist oli väga suure summaga ning laen anti maksevõimetule füüsilisele isikule, kellel puudub igasugune likviidne vara ja kellelt on laenu tagasisaamise võimalus väga suuresti kaheldav. Äriseadustiku § 306 lg 2 kohaselt on juhatuse liige kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil; peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ning ei tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Käesoleval juhul on juhatuse liige teadlikult vormistanud laenulepingu ja andnud laenu maksevõimetule isikule. PMTK on seisukohal, et tegemist on fiktiivse laenulepinguga ning seega tuleb äriühingu poolt pangakontodelt sulas välja võetud raha, mille kohta puuduvad algdokumendid, lugeda OÜ Eurocatene ettevõtlusega mitteseotud kuluks.
2. PMTK seisukoht OÜ Eurocatene kaebusele 3.1 PMTK väitel OÜ Eurocatene kaebus kordab asjas tehtud kontrollakti peale esitatud eriarvamuses toodud seisukohti ning ka maksuotsusele esitatud vaie on oma sisult sama käesoleva kaebusega. Nii maksuotsuses kui ka vaideotsuses on maksuhaldur analüüsinud ning vastanud OÜ Eurocatene vastuväidetele ning seisukohtadele. Seega ei hakka PMTK käesoleval juhul uuesti kaebuse esitaja kõiki seisukohti välja tooma ja nendele vastama, vaid peatub mõnel üldisemal seisukohal, mida on käesoleva asja lahendamisel oluline selgitada. 3.2 Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui vaadata kõiki tõendeid ja faktilisi asjaolusid kogumis, nähtub, et reaalselt omasid OÜ Eurocatene töötajad töökohta siiski Eestis ning nad lähetati Soome üksnes ajutiselt, kuna Eestis ei olnud võimalik objekte leida ning et ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et OÜ Eurocatene tegeles vaid tööjõurendiga ning sel juhul ei kuulu kohaldamisele

§ 13

lg 3, kaebuse esitaja viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2010 otsusele nr 3-09864, kus kohus leiab, et töölähetusele ei pea tingimata eelnema töötamine Eestis. PMTK leiab, et kõik tõendid ja faktilised asjaolud näitavad just seda, et OÜ Eurocatene töötajate töökoht ei olnud Eestis ja seda polnud plaaniski ning nende töökoht oli algusest peale planeeritud ainult Soome. Äriühingu põhiline majandustegevus seisnes Eestist tööjõu otsimises ja välisriiki vahendamises. Ebaõige on ka kaebuse esitaja viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-09-864, kuna asjaolude erinevuse tõttu see lahend ei kohaldu. PMTK viitab vaideotsuse lk 5 kus on leitud, et kaebuse 9 esitaja 2008 majandusaasta aruandes on märgitud, et müügitulust moodustas 100% teenuste müük, millest 98% müüdi Soome ja 2% müüdi Eestisse. 2009 aruandes olid protsendid vastavalt 99.6% ja 0,4%. Asjaolu, et töötajaid värvati vaid tööks Soome, mitte Eesti, kinnitavad ka interneti ehitusfoorumi rubriigis „töö Soomes“ leitavad töökuulutused, milles kasutaja Eurocatene otsib töölisi ehitusele töökohaga Helsingis. Eeltoodut arvestades ei saa kuidagi nõustuda seisukohaga, et töötajad võeti tööle sooviga pakkuda neile tööd Eestis, kuid objektide puuduse tõttu saadeti ajutiselt Soome. Ka töötajad ise on maksumenetluse käigus selgitanud, et teadsid tööleminekust Soome ja ka OÜ Eurocatene juhatuse liige on kinnitanud, et nende peamine tegevus seisnes tööjõurendi teenuse pakkumises Soome. 3.3 Kaebuse esitajale ei ole arusaadav, miks OÜ-l Eurocatene ei olnud õigust arvestada maha sisendkäibemaksu sõlmitud tehingutelt, kuna maksukohustuslase poolt on esitatud maksuhaldurile kõikvõimalikud dokumendid ja arved ning kuidas OÜ Eurocatene pidi teadma, et müüjate puhul on tegemist reaalset majandustegevust mitteomavate varifirmadega, samuti OÜ Eurocatene on käitunud heas usu ning seega puudub ka alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. PMTK selgitab, et ainuüksi maksukohustuslase esitatud andmetele ei saa anda tõendamisel ülimuslikku tähendust ja lähtuda tuleb eelkõige tegelikest asjaoludest. Seda on leidnud ka Riigikohus 28.05.2002 otsuses nr 3-3-1-21-

1. Maksuhaldur selgitab, et KMS § 37 sätestatud formaalsete nõuete kõrval on oluline sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks ka see, et kaup on ka reaalselt teiselt käibemaksukohustuslaselt saadud (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-08-115). Seega ainult nõuetele vastava arve väljastamine ning rahade liikumised ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Seega vajadusel peab maksukohustuslane olema võimeline maksuhalduri nõudmisel esitama selliseid tõendeid, mis kinnitavad tehingute reaalselt toimumist ning piirduda ei saa ainult formaalsete tõenditega nagu lepingud, arved või asjaolu, et teine pool on tehingud deklareerinud. PMTK selgitab, et käesoleval juhul ei saa rääkida OÜ-st Eurocatene kui heausksest ostjast. Asjas kogutud tõendid ning faktilised asjaolu viitavad selgelt sellele, et maksukohustuslane pidi olema teadlik, et müüjate nimel väljastatud arvete alusel ei ole mingisugust kaupa ega teenust soetatud, mis välistab kaebuse esitaja heausksuse. 3.4 Kaebuse esitaja selgitab, et kuna M.K. oli G. Rodini hea tuttav, siis usaldati teda piisavalt ning oldi nõus laenu andma ning kuna tehing teenis tulu äriühingule, siis ei olnud ka teised juhatuse liikmed vastu, samuti M.K. on ka ise kinnitanud laenu saamist. PMTK leiab, et käesoleval juhul ei ole suutnud OÜ Eurocatene tõendada, et selline väidetav laenutehing on toimunud. Maksuhaldur on kogunud aga tõendid, mille alusel saab tõsikindlalt väita, et reaalselt pole sellist tehingut toimunud. Veelgi enam, sellistel tingimustel ja sellisele isikule, kellel puuduvad varad ja sissetulek, ei annaks üldjuhul keegi laenu, isegi kui tegemist oleks tuttavaga. Niinimetatud laenust ei oldud maksuotsuse tegemise ajaks midagi tagasi makstud (selle kohta andmed puuduvad) ning kaebuse esitaja ei ole ka laenu tagasisaamiseks mingeid samme astunud. Ainult leping ning lepingupoolte kinnitused tehingu toimumise kohta ei ole käesoleval juhul piisavad tõendamaks laenutehingu toimumist. Maksukohustuslane peab ise esitama tõendid, et laenu andmine oleks tuvastatav.
2. Kokkuvõte Ülaltoodut kokku võttes on PMTK seisukohal, et 07.01.2011 maksuotsus nr 12.2-3/14-28 on põhjendatud ning õiguspärane ning kaebuse esitaja poolt esitatud seisukohad ei anna alust selle tühistamiseks. Vastustaja hinnangul on maksumenetluse käigus kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad maksuotsuses kajastatud faktilisi asjaolusid, sh on maksumenetlus kooskõlastatud Soome maksuadministratsiooniga vältimaks topeltmaksustamist. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja seisukohti, kogutud tõendeid või nende pinnalt tehtud järeldusi. Kaebaja esindaja väited on olnud paljasõnalised või esitatud tõendid kas asjakohatud või seostamata esitatud väidetega. Samuti pole esitatud tõendite juurde selgitatud, mida mingi tõendiga tõendada on tahetud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 10 Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel kohtu motiividel: Kohus käesolevas maksuvaidluses analüüsinud nii kirjalikke kui suulisi tõendeid nende koosmõjus ning vastastikuses seoses on jõudnud järgmistele seisukohtadele: Käibemaksuseaduse (KMS) § 24 sätestab, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Seega on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust. Kohus märgib, et sellise arve olemasolu tagab hiljem tehingute kontrollitavuse. KMS §§-des 29 ja 31 sisalduvatest käibemaksu arvestamise sätetest ning sisendkäibemaksu mõistest tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kohaldamise eeldused on kulutuse otsene ja vahetu seos maksustatava käibega ning kauba või teenuse kasutamine ettevõtlusega seotud eesmärgil. Juhul, kui tehingut arvel märgitud osapoolte vahel ei ole toimunud, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad dokumendid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, puudus OÜ-l Eurocatene õiguslik alus nendel kajastatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Maksuhaldur kontrolli käigus tuvastas, et OÜ Eurocatene arvas sisendkäibemaksu maha OÜ Royalpro, OÜ Silhouette ja OÜ Perspectivest nimel väljastatud fiktiivsete arvete alusel, millel näidatud tehingute toimumine ei leidnud kinnitust, millega nõustub ka kohus. Maksuhaldur küsitles maksumenetluses nimetatud äriühingute juhatuse liikmeid Toivo Prits´i (OÜ Royalpro), Keijo Aas´a (OÜ Silhouette) ja Harry Himberg´i (OÜ Perspectivest), viimase kuulas kohus üle tunnistajana. T. Prits kinnitas maksuhaldurile, et OÜ Eurocatene ei ole temale tuttav firma ning sellega ei ole OÜ Royalpro mingeid majandustehinguid teinud. Samuti väitis T. Prits, et ta ei ole allkirjastanud OÜ Royalpro nimel
3. aastal OÜ-ga Eurocatene sõlmitud lepinguid ega OÜ-le Eurocatene väljastatud arveid ega arvete alusel OÜ-lt Eurocatene sularaha vastu võtnud. T. Prits kinnitas maksuhaldurile, et T. R., German Rodin ja A. R. ei ole temale tuttavad isikud. Maksuhalduril ei õnnestunud Keijo Aas´a maksumenetluse käigus kätte saada. Vastustajale teadaolevalt on K. Aas arvel Harju kriminaalhooldusosakonnas ning ka kriminaalhooldusosakonnale ei ole isik kättesaadav. Lisaks maksuhaldur väidab, et allkirjade visuaalsel vaatlusel selgus, et K. Aas´a passi ja isikutunnistuse taotlusel olevad allkirjade näidised erinevad märkimisväärselt allkirjadest OÜ Eurocatene ja OÜ Silhouette vahel sõlmitud lepingutel, OÜ Silhouette nimel väljastatud arvetel ning OÜ Eurocatene kassa väljamineku orderitel. Sama situatsioon kordub ka OÜ-ga Perspectivest, kelle juhatuse liige H. Himberg kinnitas nii maksuhaldurile kui kohtule, et need allkirjad, mis on OÜ-ga Eurocatene seotud dokumentidel, ei ole tema allkirjad ning on ilmselgelt võltsitud. H. Himberg kinnitas nii maksuhaldurile kui kohtule, et tema juhatuse liikmeks olemise ajal ei ole OÜ Perspectivest ja OÜ Eurocatene vahel mingeid lepinguid sõlmitud ega ole ka koostööd tehtud. H. Himberg kinnitas maksuametile ja kohtule, et ta ei tunne T. R., German Rodinit ega A.R.. Kohtus selgitas H. Himberg, et on ühel korral kohtumenetluse käigus telefoni teel kätte saanud T. R., kuid kellega vestlus oli lühike, sest T. R. katkestas kõne. OÜ Perspectivest praegust liiget Livio Sergo´t maksuhalduril ei 11 õnnestunud kätte saada, seega
4. aastal tehingute toimumise kohta maksuhaldur teavet/kinnitust ei saanud. 06.03.2012 toimunud kohtuistungil (protokoll t.l 23-32, IV köide) kuulati vande all üle 3 tunnistajat (J. L., M.K. ja Harry Himberg). Tunnistaja J. L. ütluste (t.l 25, IV köide) kohaselt töötas ta OÜ-s Eurocatene ehitajana umbes 2008–
5. Töötas Eestis ja Soomes, enne Soome minekut töötas kuu või poolteist Eestis, Soomes töötas ehitajana viis-kuus kuud järjest. Maksuamet on teda selles osas küsitlenud, kuid ta ei mäletanud, mida maksuhaldurile rääkis, samas kinnitas, et need ütlused peaksid olema õiged. Sel hetkel, kui teda küsitleti maksuameti poolt, töötas ta rohkem Soomes, Eestis pärast Soomest tulekut ta enam ei töötanud. Tunnistaja väitis, et German Rodin käis Soomes tööd kontrollimas, nädalas umbes 3-4 päeva. Soome meister kontrollis samuti, töö käis kiiresti. Objektiks, kus J. L. töötas, oli Muusikamaja, mujal ta tööd ei teinud, see oli suur objekt. J. L. sõnul palka maksis talle OÜ Eurocatene, raha tuli tema arve peale kuu alguses. Maksuametis küsiti J. L.lt päevarahade kohta, tema jaoks polnud vahet, palk on palk. J. L. väitel oli tema jaoks kõik üks summa, tema võttis raha, mis talle üle kanti, palgana. Väljatrükki ülekantud summadest, kust oleks näha, mille eest raha üle kanti, ta ei küsinud. J. L. väitis, et mingit raha ta Soome poolt ei saanud. Kuupäevi, millal ta Soomes töötas, ta ei osanud nimetada. Palgalehte ei olnud ja ta ei küsinud ka. J. L. sõnul töölepingut sõlmides ei räägitud, kus ta töötama hakkab. J. L. väitis, et sellest oli juttu kuu aja pärast German Rodiniga, kes küsis, et kas ta on nõus minema Soome, J. L. nõustus. Töölepingu vormistas T. R., allkirjastas German Rodin. 26.07.2010 kolmanda isiku suuliste seletuste protokolli (t.l 82-83, III köide) kohaselt J. L. kinnitas maksuhaldurile, et töötas nii Eestis kui Soomes, põhiliselt Soomes. J. L. väitis maksuhaldurile, et objekte nii Soomes kui Eestis oli palju, ta ei mäletanud neid peast. Eestis tegi põhiliselt korterite remonditöid, tellijaid ei teadnud. J. L. väitel tööülesandeid jagasid ning tööde teostamist Soomes kontrollisid ja võtsid tööd vastu Soome tellija poolsed isikud, Eestis tegi seda German Rodin. Maksuhalduri küsimusele, kas ja kuidas on temale tuttavad OÜ Royalpro, OÜ Silhouette, Toivo Prits ja Keijo Aas, vastas J. L., et need nimed ei ole temale tuttavad. Tunnistaja Harry Himbergi ütluste (t.l 27, IV köide) kohaselt ta selgitas maksuametile, et tegemist on selge võltsinguga, tema allkirjad on võltsitud kõigil OÜ-ga Eurocatene seotud dokumentidel. H. Himberg saatis maksuametile oma passikoopia, kus on õige allkiri. H. Himberg kinnitas kohtule, et OÜ-ga Eurocatene ei ole tal kunagi mingit puutumust olnud ja kordas, et tema allkirjad on võltsitud. H. Himberg väitis, et kaotas ID-kaardi sügisel
6. Nimi T. R. on H. Himbergile tuttav dokumentide järgi, kus see nimi on kirjas, mis saadeti talle maksuametist: saatelehed, orderid, arved lepingute koopiad. Dokumentides olid ka German Rodini ja A. R. nimed kirjas, aga kedagi neist H. Himberg ei tunne ega ole näinud. H. Himberg vastas maksuametile, et nendel dokumentidel ei ole tema allkirja, OÜ-st Eurocatene ei ole ta midagi kuulnud. H. Himbergi ütluste kohaselt kui talle tuli kohtukutse, siis ta otsis krediidiinfost OÜ Eurocatene kohta andmeid ning helistas seal märgitud ainsale mobiiltelefoni numbrile. Vastas naisehääl, T. R. Harry Himberg esitles end ning ütles, et temale tuli kohtukutse, mille peale T. R. ei vastanud midagi, ütles vaid, et kui tuli, siis tuli. H. Himbergile jäi mulje, et T. R. ei tea sellest asjast midagi või ei taha teada, kõne lõpetati ära, mingit teavet H. Himberg temalt ei saanud. Tunnistaja kinnitas kohtule, et ta ei ole oma ID-kaardi koopiaid kellelegi jaganud, samuti kinnitas tunnistaja, et tema isa E. H. ei ole olnud seotud OÜ-ga Eurocatene. H. Himbergi ütluste kohaselt oli ta Perspectivest OÜ juhatuse liige kuni 30.09.2009 ning tema ettevõtte kontole ei ole laekunud rahasid, mis oleksid tulnud OÜ-st Eurocatene, samuti ei ole ta väljastanud arveid OÜ-le Eurocatene. 18.01.2010 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis (juures viibis ka German Rodin) väitis OÜ Eurocatene juhatuse liige T. R., et Eesti alltöövõtjaks oli neil OÜ Perspectivest (t.l 153, I köide). 12 14.05.2010 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis (t.l 159-161, I köide) German Rodin maksuhalduri küsimusele OÜ Eurocatene Eesti klientide, hankijate, alltöövõtjate ja objektide kohta, vastas, et peast ei oska öelda. Maksuhalduri küsimusele kas ja kuidas on G. Rodinile tuttav OÜ Perspectivest, selle esindaja, tema kontaktandmed, vastas G. Rodin, et on tuttav, kuid täpselt ei osanud öelda, millega seoses, lubas saata maksuhaldurile andmed e-postiga „järgmise nädala jooksul“. Maksuhalduri küsimusele, kas OÜ Eurocatene teostas kontrollitaval perioodil majandustehinguid OÜ-ga Perspectivest vastas G. Rodin, et saadab andmed e-postiga „järgmise nädala jooksul“. 20.05.2010 e-kirjas maksuametile G. Rodin vastab eelnimetatud küsimustele, mis jäid vastuseta, järgnevalt: OÜ Perspectivest müüs OÜ-le Eurocatene
7. aastal tööriistu ja teostas
8. aasta veebruaris-mais töid Raplamaal Aespa külas Baltika 23 objektil. Kontakti said internetist, tehingupoolte esindajateks olid T. R. ja Harry Himberg, sõlmiti kirjalikud lepingud. Krohvipumba ostul olid tehingupoolteks German Rodin ja Harry Himberg. Aespa krundil vaadati tööd üle ja OÜ-le Eurocatene esitati sularahaarved, mis ka tasuti OÜ Eurocatene poolt. Sularahaarved anti OÜ Perspectivest OÜ esindaja poolt üle German Rodinile, kes tasus sularahas. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt OÜ-ga Eurocatene puutus ta kokku ühe laenutehingu raames
9. aastal, laenusumma oli 2 000 000 krooni. Kokkuleppel German Rodiniga võttis ta laenu, kõiki asjaolusid täpselt ei mäletanud. See laen vormistati OÜ-ga Eurocatene. Tunnistaja väitel kaks füüsilist isikut leppisid omavahel kokku, kuid kuna raha oli laenuandjal ettevõttes, siis see laenutehing vormistati ettevõtete vahel. M.K. väitis, et ta vajas oma äri finantseerimiseks vahendeid, mida küsis German Rodini käest, G. Rodinil aga oli võimalus talle raha laenata. Laen vormistati ettevõtete Eurocatene ja MK Railways SIA, Läti vahel. Laenuleping sõlmiti juriidiliste isikute vahel põhjusel, et German Rodinil endal sellist raha ei olnud. Tunnistaja sõnul nendel ettevõtetel puudub ühine tegevus. M.K. kinnitas, et on selle Lätis registreeritud ettevõte ainuomanik ja juhatuse liige. G. Rodinit tunneb M.K. juba varasemast ajast ja isiklikult, G. Rodin on M.K. tutvusringkonnast. Laenulepingus oli ka maksetähtaeg, mida M.K. ei mäletanud, kuid tema sõnul on see juba ammu üle läinud. M.K. ei mäletanud kui pikaks ajaks ta laenu võttis. M.K. väitis kohtus, et on
10. aasta teisel poolel 200 000 krooni neljas osas selle aja jooksul tagasi maksnud. German Rodin ei ole võla suhtes alustanud täitemenetlust ega sissenõudmismenetlust. Kogu laenusumma sai M.K. sularahas, mille kohta vormistati kassaorderid. Tunnistaja sõnul raha üleandmine toimus Tallinnas erinevates ruumides, Rodini juures kodus ja ka mujal. Väidetavalt ühel korral viis M.K. raha G. Rodini emale Energia tn-le. Tunnistaja ei osanud öelda, kas see oli tema elukoht, juriidiline aadress või kontor, ta ei ole seal sees kunagi käinud. Tunnistaja kinnitusel andis ta kahel korral raha üle Energia tn-l, ühel korral G. Rodini emale ja teisel korral G. Rodinile, tšekid sai mõned päevad hiljem, kohe mitte, sest usaldas neid, dokumendid olid vormistatud osaliselt tagantjärgi. Tunnistaja väitis, et raha üleandmine ja lepingu sõlmimine ei toimunud ühel ajal, raha sai ta paar nädalat enne lepingu sõlmimist, mida ta aga peab formaalsuseks. Tunnistaja kinnitas, et leping sõlmiti Tallinnas German Rodini juures samas kohas, kus ta raha sai. Neil oli kokkulepe, et Geraman Rodin või tema ema vormistab laenulepingu ja M.K. kirjutab sellele alla. Raha oli viiesajastes pakkides, pakke M.K. üle ei lugenud, ei võtnud isegi paberist lahti, veendus, et on 2 000 000 krooni pakkide hulga järgi. Raha üleandmisel olid kahekesi, kohaks oli Energia tänava kontor või korter, M.K. ei osanud täpselt öelda. M.K. väitis, et käis Energia tn-l, maja numbrit ei mäleta, seal andis German Rodin talle lepingu kätte. M.K. mäletas, et G. Rodin andis lepingu talle lugeda ning ta kirjutas sellele alla. 28.07.2010 kolmanda isiku suuliste seletuste protokolli (t.l 85, III köide) kohaselt M.K. kinnitas maksuhaldurile, et tunneb isiklikult OÜ Eurocatene juhatuse liiget German Rodinit juba ammu. M.K. väitel võttis ta G. Rodinilt laenu summas 2 miljonit krooni 02.11.2008 laenulepingu alusel. M.K. sõnul laenusumma andis G. Rodin temale isiklikult üle sularahas. M.K. väitis maksuhaldurile, et raha üleandmisel mingeid dokumente ei vormistatud. M.K. kinnitas maksuhaldurile, et seisuga 28.07.2010 ei ole ta nimetatud laenusummast midagi tagastanud, kuid tulevikus loodab selle tagastada käimasolevate äriprojektide abiga. Maksuhalduri küsimusele milliseid sissetulekuid ta 13 omas laenu võtmise hetkel ning millised olid tema rahalised kohustused, vastas M.K., et ametlikke sissetulekuid tal küll ei olnud, kuid ta oli maksevõimeline, samuti puudusid tal muud kohustused. Maksuhalduri küsimusele kuidas M.K. kommenteerib asjaolu, et laenulepingu kohaselt vastutab ta võetud kohustuste eest kogu oma varaga, kuid laenu võtmise hetkeks ei olnud tal likviidset vara (kinnisvarale olid seatud käsutamise keelumärked, puudusid sõidukid) vastas M.K., et võib öelda, et see oli formaalsus ning G. Rodin oli sellega kursis, et tal ei ole sellist vara, mille arvelt saaks laenukohustuse täitmist tagada. 14.05.2010 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis (t.l 161, I köide) maksuhalduri küsimusele kuidas German Rodin selgitab tema poolt näidatud teatisel (16.09.2009 OÜ Eurocatene teatis, mille adressaadiks on M.K.) esinevat vastuolu vastas G. Rodin, et teatis (võlgnevuse suuruse osas) on väljastatud e-postiga ning OÜ Eurocatene üldkoosoleku protokoll nr 4, mis kannab kuupäeva 30.10.2009 (nõusoleku andmine M.K.le raha laenamiseks), on vormistatud tagantjärgi. Kohtule on esitatud laenuleping (t.l 104-105, II köide), mis on sõlmitud 02.11.2008 OÜ Eurocatene (laenuandja) ja M.K. (laenusaaja) poolt, mille kohaselt laenuandja annab laenusaajale 2 000 000 eesti krooni (sularahas). Lepingu p. 2.2 kohaselt laenusumma üleandmine laenusaajale toimub lepingu allkirjastamise hetkest 30 kalendripäeva jooksul. 02.11.2008 laenulepingu lisa 1 (t.l 105 pöördel, II köide) on laenusumma ja intresside tagasimakse graafik. Laenulepingu ja selle lisa 1 on allkirjastanud G. Rodin ja M.K.. 16.09.2009 OÜ Eurocatene edastas M.K.le teatise (t.l 106, II köide), mille kohaselt alates 15.05.2009 on M.K.l jäänud lepingujärgsed maksed õigeaegselt tasumata. Kirjas märgitakse, et seisuga 15.09.2009 tähtaja ületanud võlgnevuse suurus koos intressidega on 250 000 krooni. Võlgnevuse summa paluti tasuda hiljemalt 29.09.2009 OÜ Eurocatene arvelduskontole. Teatise allkirjastas OÜ Eurocatene juhatuse liige Tiiu Rodin. OÜ Eurocatene 30.10.2009 üldkoosoleku protokollis nr 4 (t.l 107, II köide) märgitakse, et päevakorras on eraisikule M.K.le laenu andmine ning otsustatud on kõigi kolme juhatuse liikme (German Rodin, Tiiu Rodin ja Andres Rodin) poolt ühehäälselt anda M.K.le laenu 2 000 000 eesti krooni. Nagu eeltoodud dokumentidest nähtub on laenuleping sõlmitud mitte kahe juriidilise isiku vahel, vaid juriidilise isiku ja eraisiku vahel, M.K. seevastu väitis kohtus, et laenuleping sõlmiti juriidiliste isikute- OÜ Eurocatene ja MK Railways SIA, Läti- vahel. Samuti tunnistaja väitis, et raha üleandmine ja lepingu sõlmimine ei toimunud ühel ajal, raha sai ta kätte paar nädalat enne lepingu sõlmimist. M.K. väitis, et raha üleandmisel mingeid dokumente ei vormistatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et laenulepingu sõlmimise ajal ning väidetava laenusumma sularahas üleandmise ajal puudus OÜ Eurocatene otsus eraisikule M.K.le laenu andmiseks summas 2 miljonit eesti krooni. Selline otsustus võeti kõigi juhatuse liikmete poolt vastu ning vormistati protokollilise otsusena alles 30.10.
11. Samas aga OÜ Eurocatene 16.09.2009 teatises, mille allkirjastas Tiiu Rodin, teavitatakse M.K.t sellest, et seisuga 15.09.2009 on tema võlgnevuse suurus koos intressidega 250 000 eesti krooni. Tunnistajana üle kuulatud M.K. aga väitis kohtus, et ta on
12. aasta teisel poolel 200 000 krooni neljas osas tagasi maksnud. Maksuhaldurile seevastu M.K. kinnitas, et seisuga 28.07.2010 ei ole ta nimetatud laenusummast midagi tagastanud. Teatises väidetakse, et alates 15.05.2009 on M.K.l jäänud lepingujärgsed maksed õigeaegselt tasumata, seega teatise järgi M.K. oleks nagu juba midagi laenust tagasi maksnud
13. aastal. Maksuhaldurile väitis M.K., et pole laenusummast midagi tagasi maksnud, kohtule aga, et osaliselt on midagi tagasi maksnud
14. aasta teisel poolel ning teatise järgi on osaliselt laenu tagastanud juba
15. aastal. Seevastu vastustajale teadaolevalt kaevatava maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud midagi tagasi makstud ning maksuhalduri andmetel kaebuse esitaja ei ole laenu tagasisaamiseks ka mingeid samme astunud. Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes lepingu olemasolu ning lepingupoolte kinnitused tehingu toimumise kohta ei ole käesolevas maksuasjas piisavad tõendamaks laenutehingu tegelikku toimumist. Kaebaja pool peab esitama kohtule usaldusväärsed tõendid, mille põhjal kohus saaks veenduda, et laenu andmine tegelikkuses ka aset leidis. 14 Kohus eeltoodut kokku võttes asub seisukohale, et käesoleval juhul OÜ Eurocatene ei ole suutnud kohtule usutavalt tõendada, et väidetav laenutehing ka tegelikkuses toimus. Kohtu hinnangul ükski isik, sh ettevõtlusega tegelev, ei hakkaks suuremas summas raha laenama endale kahjumlikult ja veel ilma tagatiseta. G. Rodini ja M.K. jutust võib järeldada, et laenusumma tagasimaksmine ei olnudki oluline, mida kinnitab asjaolu, et G. Rodin ei ole algatanud võlanõudemenetlust M.K. suhtes võlasumma tagasisaamiseks ning sellele viitab ka asjaolu, et laenuleping oli sõlmitud ilma tagatiseta, samas laenuandja teadis tehingut tehes, et laenusaajal puudub vara, mille arvelt saaks tagasimakse kohustuse täitmist tagada (laenuleping ei olnud sõlmitud laenusumma tagasimakse kohustuseta, sellist klauslit lepingus ei ole). Kohus nõustub kõigi maksuhalduri põhjendustega väidetava laenutehingu kohta, mis on toodud vaidlustatud maksuotsuses, seega kohus ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Kohtu hinnangul vastuolud tunnistajate ütlustes ning ülalviidatud tõendites on olulised ning annavad kohtule alust kahelda nende usaldusväärsuses. Selliste sisult vastuoluliste suuliste ja kirjalike tõendite pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid. Kohus leiab, et kaebaja poole väited arvetel kajastatud tehingute tegeliku toimumise kohta on paljasõnalised, vastuolulised ning tõendamata. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi maksukohustuslase esitatud andmetele ei saa anda tõendamisel ülimuslikku tähendust ja lähtuda tuleb eelkõige tegelikest asjaoludest, mida on leidnud ka Riigikohus 28.05.2002 otsuses nr 3-3-121-
16. KMS § 37 sätestatud formaalsete nõuete kõrval on oluline sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks ka see, et kaup on ka tegelikult teiselt käibemaksukohustuslaselt saadud. Vastustaja on õigesti leidnud, et ainult nõuetele vastava arve väljastamine ning rahade liikumised ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust, seega vajadusel peab maksukohustuslane olema võimeline maksuhalduri nõudmisel esitama selliseid tõendeid, mis kinnitavad tehingute reaalselt toimumist ning piirduda ei saa ainult formaalsete tõenditega nagu lepingud, arved või asjaolu, et teine pool on tehingud deklareerinud. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ka OÜ Eurocatene renditöötajatele tehtud päevarahade väljamaksete ja lähetuskulude väljamaksete osas, mis on üksikasjalikult lahti kirjutatud maksuotsuses ning mida kohus ei hakka siinkohal üle kordama. Tulumaksuseaduse (edaspidi

) § 13 lg 3 p 1 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Kõnealuse sätte kohaldamise aluseks on töötaja saatmine töölähetusse, s.o töötaja ajutine viibimine väljaspool tema alalist töö tegemise kohta. Samas kui töölepingust tulenevalt on töö tegemise kohaks välisriik (renditööjõud Soome ehitustel jms), siis ei saa seda käsitleda lähetusena ning maksuvaba päevaraha maksmiseks puudub alus. Eelviidatust järeldub, et töölähetuse eelduseks on vajadus ajutiselt muuta tööandja ja töötaja vahel kokku lepitud töö tegemise asukohta. Maksuhaldur sai OÜ Eurocatene töötajatelt teavet, mille kohaselt töötasid nad eranditult Soomes, Eestis nad mingeid tööülesandeid ei täitnud. 16-st vastanust 13 tööle tulles olid teadlikud, et tööd tehakse ainult Soomes ja 11 olid teadlikud, et lisaks palgale hakkavad nad saama iga tööl oldud päeva eest ka päevaraha. Enamus töötajaid oli registreeritud Soome maksukohustuslasteks. Töötajad kinnitasid maksuhaldurile, et objektidel jagasid tööülesandeid, kontrollisid ning võtsid nende tööd vastu Soome tellija poolsed isikud. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et OÜ Eurocatene maksis ise kõigile töölistele Soomes töötamise eest töötasu, ühtlasi makstes töötajatele ka lähetuste päevarahasid ning hüvitas töötajate sõidu-ja majutuskulud. 15 Maksuhaldurile teadaolevalt kõik kulud seoses lähetusega olid tehtud maksuvabalt. Samuti Soome äriühing ei maksnud renditöötajate poolt tehtud töö eest tasu mitte renditöötajatele, vaid esitatud arvete alusel OÜ-le Eurocatene. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ Eurocatene on renditöötajad tööle võtnud määratud ajaks ning isikute tööle võtmise eesmärgiks oli töötamine Soomes asuvatel objektidel ehk välisriigis, seega tegemist ei olnud töölähetusega, kuna isikuid ei lähetatud Eestist Soome ajutiselt, vaid nende töö tegemise kohaks oligi Soome. Maksuhaldur on kohtu arvates jõudnud õigele järeldusele, et OÜ-l Eurocatene ei olnud õigust maksta renditöötajatele päevarahasid ning hüvitada nende sõidu- ja majutuskulusid maksuvabalt. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 82 kohaselt maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur on käesolevas maksuasjas kogutud tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses hinnates leidnud, et OÜ Eurocatene ei ole soetanud teenust ega ostnud kaupa OÜ-lt Royalpro, OÜ-lt Silhouette ja OÜ-lt Perspectivest (müüjad), seetõttu puudub OÜ-l Eurocatene õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks müüjate nimel väljastatud arvete alusel. Maksuhalduri arvates tuleb OÜ Eurocatene poolt müüjatele tehtud väljamaksed kvalifitseerida kui ettevõtlusega mitteseotud kulutused ning maksustada tulumaksuga.

§ 51

lg 1 kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-50.

§ 51

lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Seega kui makshaldur on tuvastanud, et maksukohustuslane on teinud väljamakseid arvete alusel, mille alusel aga kaupa või teenust ei ole soetatud, siis on alust määrata väljamaksetelt tulumaksu, sest selliste väljamaksete näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Kohtu arvates maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele, et müüjate nimel esitatud arved on fiktiivsed ja reaalset majandustehingut nende alusel ei ole toimunud, mida põhjendab vaidlustatud maksuotsuses. Maksuhaldur on revisjoni käigus tuvastanud, et eelnimetatud müüjad on reaalset majandustegevust mitteomavad äriühingud, mis tegelikkuses ei tegele kauba müümise või teenuse osutamisega ning et nimetatud äriühingud ei tegutsenud äriregistrisse kantud juhatuse liikmete juhiste alusel, vaid nende äriühingute tegevust korraldasid kolmandad isikud, millega nõustub ka kohus. Maksuhalduri kinnitusel taoliste äriühingute loomise eesmärgiks on läbi fiktiivsete arvete väljastamise võimaldada tegutsevatel äriühingutel käibemaksuarvestuses alusetult sisendkäibemaksu kajastada ning teostada maksuvabalt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Kohus nõustub vastustaja väitega, et üksnes arvete ja lepingute esitamine ning rahade liikumised väidetavatele müüjatele ei tõenda teenuse või kauba müümist ja saamist, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel ning käesoleval juhul eksisteerivad sellised asjaolud, mis seavad tehingute toimumise kahtluse alla. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist ka nn topeltmaksustamisega, millele viitab kaebaja pool. Vastustaja kinnitas kohtule, et Eestis läbi viidud maksumenetlus oli kooskõlastatud Soome maksuhalduriga muuhulgas ka topeltmaksustamise vältimiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis viitaks topeltmaksustamisele (kohus andis kaebajale võimaluse oma väidet tõendada). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhalduri väited on paljasõnalised ning et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet. Kohus hinnates asjas nii kirjalikke kui suulisi tõendeid on jõudnud järeldusele, et maksuhaldur on arvestanud kõiki asjaolusid ja kogutud tõendeid nende koostoimes ning on teinud õiged järeldused. Seega kaebaja väited on oletuslikud ning ei ole kinnitamist leidnud. 16 Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur üksikasjalikult lahti kirjutanud faktilised asjaolud, näidanud ära arvutamise metoodika ning piisavalt põhjalikult käsitlenud maksu määramise õiguslikku alust, millega kohus nõustub ning ei pea vajalikuks selles osas midagi lisada. Kohus hinnates kaevatavat maksuotsust, leiab, et see on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav ning kontrollitav. Kohus ei hakka siin kõiki maksuhalduri seisukohti üle kordama, need on lahti kirjutatud vaidlusaluses maksuotsuses, millega on tutvunud ka kaebaja pool. Kohus eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse asjas kogutud suulised ja kirjalikud tõendid, mida kohus vaatles kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebaja põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks ning kaevatava maksuotsuse tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.02.2014 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1. Jätta asja juurde võtmata ja tagastada OÜ-le Eurocatene 31.01.2014 apellandi seisukohtade lisadena nr 1-11 esitatud dokumendid. 2. Rahuldada OÜ Eurocatene apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2013 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus maksuotsuse tühistamiseks seoses käibe- ja tulumaksu määramisega OÜ Silhouette arvete alusel, ning teha uus otsus, millega OÜ Eurocatene kaebus selles osas rahuldada. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 07.01.2011 maksuotsus nr 12.2-3/14-28 osaliselt, käibe- ja tulumaksu määramist puudutavas osas OÜ Silhouette arvete alusel tehtud väljamaksetelt. 4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 409 (nelisada üheksa) eurot. 17