Obsah (7)

§155§ 44§ 151§ 121§ 37§ 45§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1746 Haldusasi K.A.i kaebus justiitsministri 11.05.2012 kä

§155lg 5; § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 16.08.2013 sai kohus K.A.i kaebuse justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k „Tallinna notar K.A.’i ametisoleku peatamine“ (edaspidi ka peatamise käskkiri) tühistamiseks.
2. 02.09.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, esialgu tähtaja küsimuse lahendamiseks. Kaebaja väitel edastati vaidlustatud 11.05.2012 käskkiri talle (elektrooniliselt aadressile tallinna.notar@gmail.com) 17.07.
3. Kaebaja on kaebuse lisana esitanud Justiitsministeeriumi 16.07.2013 dokumendi „Vastus pöördumisele“, millises on kaebajale selgitatud, et 11.05.2012 käskkiri nr 139-k on kaebajale edastatud juba 15.05.2012 kell 13.10 aadressile info@notarid.eu ja 15.05.2012 kell 14.45 xxxxxxx@notarid.eu. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul kaebaja oli või pidi olema vaidlustatud käskkirjast teadlik oluliselt varem kui 17.07.2013 ning seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumise tunnustega. Kohus kohustas kaebajat esitama hiljemalt 16.09.2013 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja ületamise mõjuvad põhjused. Menetlusdokument tuli edastada otse ka vastustajale. Vastustajal tuli hiljemalt 15 päeva jooksul kaebaja tähtaja ennistamise taotluse saamisest esitada seisukoht tähtaja ennistamise taotluse ja kaebuse tähtaegsuse osas koos asjassepuutuvate dokumentidega.
4. 19.09.2013 edastas kaebaja kohtule (ja ka vastustajale) e-kirjaga kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja ületamise mõjuvad põhjused. Samas on kaebaja endiselt seisukohal, et vaidlustatud käskkiri jõudis kaebajani 17.07.2013, tema enda initsiatiivil tehtud päringu tagajärjel.
5. 23.09.2013 esitas vastustaja taotluse 02.09.2013 määruse (punkt 2) kohtunõudele (alapunkt 2) vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 18.10.
6. Kohus rahuldas taotluse 25.09.
8. Vastustaja on vastuses kohtunõudele seisukohal, et esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on esitanud kohtule tühistamiskaebuse, nõudes justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k tühistamist. Kõnealune käskkiri oli antud kaebaja ametitegevuse peatamiseks kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni. Distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes lõppes hiljemalt 15.02.2013, kui kaebajale toimetati avaliku kättetoimetamise teel kätte justiitsministri 01.02.2013 käskkiri nr 7-d „Otsus Tallinna notar K.A.i distsiplinaarasjas“ (edaspidi distsiplinaarotsus, tl 126-149), millega justiitsminister luges tuvastatuks kaebaja poolt distsiplinaarsüütegude toimepanemise ja määras distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks ametist tagandamise. Väljavõte K.A.i tagandamise käskkirja resolutsioonist avaldati 15.02.2013 üleriigilises väljaandes „Postimees“ (tl 152). Distsiplinaarotsuse luges kaebajale 15.02.2013 kättetoimetatuks ka Tallinna halduskohus oma 16.04.2013 määrusega (tl 153) kohtuasjas nr 313-749 (K.A.i kaebus justiitsministri 01.02.2013 käskkirja nr 7-d tühistamiseks). Seega lõppes peatamise käskkirja kehtivus hiljemalt 15.02.
9. Kehtivuse kaotanud haldusakti ei ole aga võimalik tühistada. Seega on ilmne, et kaebaja esitatud kaebusega, milles nõutakse kehtetu akti tühistamist, ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Eeltoodu annab aga aluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 2 p 1 alusel. Lisaks eeltoodule märgib vastustaja, et kaebaja ei ole oma kaebuses märkinud, millal ta sai teadlikuks oma ametitegevuse peatamisest. Kui kaebaja väidab, et sai oma ametitegevuse peatamisest teada alles 17.07.2013 peatamise käskkirja kättesaamisega, siis järelikult ei saanud käskkiri üldse kehtima hakatagi. Haldusakt, mis ei ole kunagi kehtinud, ei saa ka kaebaja õigusi rikkuda, millest tulenevalt ei saa kaebuses toodud faktilistest asjaoludest nähtuvalt kaebajal ilmselgelt olla kaebeõigust

§ 44

lg 1 alusel, mis on aluseks kaebuse läbivaatamata jätmiseks

§ 151

lg 2 p 1 või tagastamiseks

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kuivõrd kaebaja esitatud kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada ning kaebajal ilmselgelt puudub ka kaebeõigus, siis kaebuse tähtaegsuse küsimust ei saa tõusetuda. KOHUS LEIAB 6. Kuigi kohus võttis 02.09.2013 määrusega kaebuse menetlusse esialgselt tähtaja küsimuse lahendamiseks, siis kontrollinud

§-st 38 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

Nimetatud sätetest tulenevalt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud, sh kui kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (p 1), samuti juhul, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (p 2). Seega 2 käesoleva määrusega kohus võtab seisukoha ainult kaebeõiguse ja kaebuse eesmärgi saavutamise küsimustes. 7.

§ 37

lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist - tühistamiskaebus (

§ 37

lg 1); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist – kohustamiskaebus (

§ 37

lg 2 p 2); 3) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist - tuvastamiskaebus (

§ 37lg 2 p 6).

1. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktiks on ka eelhaldusakt, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). HMS § 53 reguleerib haldusakti kõrvaltingimusi. Lõike 1 kohaselt kõrvaltingimuseks on haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes (p 1). HMS § 60 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.
2. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud tühistamiskaebuse - justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k „Tallinna notar K.A.’i ametisoleku peatamine“ tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirja p-ga 1 peatati Tallinna notar K. A. ametisolek distsiplinaarmenetluse lõpuni. Seega on tegemist HMS § 53 lg 1 p 1 alusel kõrvaltingimusega antud ehk piiratud kehtivusajaga haldusaktiga.
3. Notariaadiseaduse (NotS) § 18 lg 3 kohaselt justiitsminister võib peatada notari ametisoleku kindlaksmääratud tähtajaks muu hulgas notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni (p 3).
4. Kaebaja suhtes alustati distsiplinaarmenetlust justiitsministri 29.03.2012 käskkirjaga nr 11-d „Tallinna notar K.A.i suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine“. Nimetatud käskkirja muudeti justiitsministri 24.09.2012 käskkirjaga nr 17-d, millega sisuliselt täiendati distsiplinaarmenetluse alustamise asjaolusid. K.A.i kaebused nende käskkirjade peale on Tallinna halduskohus tagastanud läbivaatamatult. Distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes lõpetati justiitsministri 01.02.2013 käskkirjaga nr 7-d (antud NotDVS § 2 lg 1 p 1; § 4; § 7 lg 1 ja NotS § 17 lg 2 p 2 alusel), millise resolutiivosa p-s 1 lõpetati distsiplinaarmenetlus Tallinna notari K. A. suhtes käskkirja nr 11-d p-s 1.
5. märgitud rikkumise osas distsiplinaarsüüteo puudumise tõttu, käskkirja p-s 2 loeti tuvastatuks K. A. poolt järgmiste distsiplinaarsüütegude toimepanemine: 2.1 käskkirja punktides 3.1.2-3.1.34 märgitud ametitegevuste korduvalt ja süstemaatiliselt registreerimata jätmisega on notar süüliselt rikkunud NotS §-s 40 lg 1 ja NM §-s 55 lg 1 sätestatud ametikohustusi registreerida kõik enda tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused notarite elektroonilises infosüsteemis(enotaris) peetavas ametitegevuse raamatus, pannes sellega toime NotDVS §-s 2 lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuste süülise täitmata jätmise; 3 - 2.2 käskkirja punktides 3.3.1-3.3.8, 3.3.10, 3.3.11, 3.3.14 märgitud ametitegevustes ärakirjade valmistamise eest korduvalt ja süstemaatiliselt alusetult tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud notari tasu seaduse(NotTS) §-s 2 lg 3 sätestatud kohustust võtta notari tasu ainult NotTS-s kehtestatud ulatuses ja korras, pannes sellega toime NotDVS § 2 lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise; 2.3 käskkirja punktides 3.3.1-3.3.12, 3.3.14-3.3.16 märgitud ametitegevustes ametiteenuste eest korduvalt ja süstemaatiliselt alusetult tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud NotTS §-s 2 lg 3 sätestatud kohustust võtta notari tasu ainult NotTS-s kehtestatud ulatuses ja korras, pannes sellega toime NotDVS § 2 lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise; - 2.4 käskkirja punktis 3.3.13 märgitud ametitegevuses registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamise, nelja isiku allkirja kinnitamise ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamise eest NotTS §-s 31 lg 91 kehtestatud tasumäärale mittevastava tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud NotTS §-s 2 lg 3 sätestatud kohustust võtta notari tasu ainult NotTS-s ettenähtud ulatuses ja korras, pannes sellega toime NotDVS § 2 lg 1 p 1 sätestatud notari poolt ametikohustuse süülise mittenõuetekohase täitmise. Käskkirja p-s 3 määrati K. A.le p-des 2.1-2.4 nimetatud distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks ametist tagandamine.
6. Ülaltoodust nähtub, et kaebaja suhtes justiitsministri 29.03.2013 käskkirjaga nr 11-d algatatud distsiplinaarmenetlus lõppes justiitsministri 01.02.2013 käskkirjaga nr 7-d „Otsus Tallinna notar K.A.i distsiplinaarasjas“. Nimetatud käskkiri on kaebajale kätte toimetatud 15.02.2013, käskkirja resolutiivosa avaldamisega ajalehes Postimees. Kaebuses vaidlustatud justiitsministri 11.05.2012 käskkirja nr 139-k puhul oli tegemist nn piiratud kehtivusajaga haldusaktiga (kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni). Et distsiplinaarmenetlus on lõppenud, siis vaidlustatud haldusakt on täidetud ja kohus ei saaks seda enam tühistada. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik kaebusega ka oma eesmärki saavutada, milleks oleks olnud distsiplinaarmenetluses ajaks ametisse tagasi asumine. Eeltoodud asjaoludel tuleb kaebus

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

13. Eelnimetatud alustel kaebuse läbi vaatamata jätmisel tuleb kohtul, lähtuvalt selgitamiskohustusest, kaebaja tahet ja eesmärki kohtusse pöördumisel tõlgendades, võimalusel suunata kaebaja õige nõude esitamisele. Kuna vaidlustatud haldusakti tühistamist ei saa kaebaja kohtus enam nõuda, siis teoreetiliselt oleks võimalik minna üle tuvastamiskaebusele. Sellega seoses peab kohus vajalikuks selgitada, et

§ 45

lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib isik esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Samas tuleb

§ 38

lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, ehk, mis on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamise suhtes. Seega tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Riigikohus on varem tõdenud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Seega tegemaks kindlaks, et isikul on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, peab kaevatav haldusakt või toiming olema kõigepealt nimetatud isikusse puutuv ja teiseks, selle haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamisest (juriidilise fakti tuvastamisest) peab isikule sündima õiguslik kasu, st tuvastamisnõude rahuldamine peab aitama tal oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta/taastada. 4

1. Kohus on seisukohal, et asjast nähtuvalt tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebajal ilmselgelt põhjendatud huvi ei saa olla. Kaebusest ei selgu täpselt, millal kaebaja sai ametisoleku peatamisest teada. Kaebaja väitel sai ta aga peatamise käskkirja alles 17.07.
2. Tuginedes eeltoodule ja lähtudes asjaolust, et käesolevaks ajaks on kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlus lõppenud (lõppes enne seda, kui kaebaja väidetavalt ametisoleku peatamisest teada sai), siis ei saanud kaebuses vaidlustatud 02.05.2012 käskkiri nr 139-k kaebajale üldse mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus, mida kohus peaks tuvastamiskaebuse kaudu kaitsma. Kuna kaebajal ei esine põhjendatud huvi

§ 38

lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes, siis leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt ka kaebeõigus. Võimaliku hüvitamiskaebuse esitamise alused aga antud hetkel puuduvad, kuna vaidlus kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse seaduslikkuse üle on pooleli Tallinna ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-13-749. Eeltoodu alusel jääb kaebus läbi vaatamata ka

§ 151

lg 1 p 1 alusel tulenevalt

§ 121lg 2 p-st 1.

Järelikult langeb ära vajadus kaebuse tähtaegsuse sisuliseks kontrollimiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 5