) § 96 alusel M.K.i((is.kood xxxxxxxxxxx) tasuma OÜ "MarKo Terrassiehitus" maksuvõlga summas 59 443,02 eurot. Otsuse kohaselt oli M.K. alates 27.04. 2005.a. osaühingu omanikuks ja juhatuse liikmeks. Maksuhaldur kontrollis äriühingu töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel veebruar 2008.a. - mai 2009.a. ning määras 28.12.2012.a. maksuotsusega nr 12.2-3/11262-4 osaühingule täiendavalt tasumiseks 19675,14 eurot (307849
§-dega 57 lg 1, 3; 58 maksukohustuslasele pandud kohustusi ning
§-st 56 lg 1 ja lg 3 tulenevat kaasaaitamiskohustust, takistades dokumentide esitamata jätmisega maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Ka pole usutav, et M.K. töötas ettevõttes alates asutamisest 2005.a. kuni tegevuse lõpetamiseni 2009.a. mais töötasu saamata ning vaatamata tulu puudumisele andis samal ajal ettevõttele summas 4 232 908 kr laenu. Osaühing pole maksuhaldurile laenulepinguid esitanud ning tal puudub laenuarvestus. Ettevõtte Swedbanki arvelduskonto nr 221027671974 väljavõtte järgi tehti perioodil veebruar 2008.a. - mai 2009.a. M.K. arvelduskontole regulaarselt rahaülekandeid selgitusega „töötasu" samal kuupäeval, kui töötajatele palka maksti ning töötasu summa oli igakuiselt sama mis viitab töötasu maksmisele. Rahaülekanded M.K. arvelduskontole selgitusega „laenu tagasimakse" on tehtud erinevates summades ja erinevatel kuupäevadel, mõnel kuul 2-3 korda. Töötajatele tehtud töötasu väljamaksete deklareerimata jätmist kontrollitaval perioodil ei saa pidada juhuslikuks eksituseks, vaid tahtlikuks valeandmete esitamiseks, kuna kõik töötasu väljamaksed olid tehtud samalt OÜ "MarKo Terrassiehitus" Swedbanki arvelduskontolt, kuid maksudeklaratsioonidel deklareeriti töötasu väljamakseid valikuliselt. Tahtlik valeandmete esitamine on ka tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide esitamine 0-dega perioodil märts-mai 2009.a., kuigi töötasu väljamakseid oli tehtud 2009.a. märtsis ja mais 18 töötajale ning aprillis 17 töötajale ja pangaülekandeid teostas M.K. ise. Äriseadustiku(ÄS) kohaselt on juhatuse liige vastutav äriühingu raamatupidamise korraldamise eest(§ 183) ning peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega(§ 187 lg 1). Juhatuse liikme kohustus on organiseerida ettevõtte tööd selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele ja ettekirjutustele. Mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma ettevõtte juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välistatud kolmandate isikute kahjusta2 mine. Vastavalt ÄS §-le 180 on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadustest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Lojaalsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab äriühingu huve ja heaolu eelistama enda isiklikele huvidele ja heaolule.
lg 1 järgi on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Põhilisteks rahalisteks kohustusteks on tasumiskohustus, mis tuleneb
§-st 31. Põhilisteks mitterahaliseks kohustuseks on deklareerimiskohustus. Juhatuse liige peab tagama, et esindatav äriühing esitaks deklaratsioone õigeaegselt ning et neis oleks kajastatud õiged andmed.
isik, kes maksuseadustes sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma. Deklaratsiooni esitaja on juriidiline isik OÜ "MarKo Terrassiehitus", deklaratsioonile kirjutab alla (kinnitab e-maksuametis) juriidilise isiku seaduslik või volikirjaline esindaja. Deklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine toob endaga kaasa maksuseaduste rikkumise. Väärarvestus on lõpule viidud maksudeklaratsiooni esitamisega. Deklaratsiooni allkirjastades kinnitab allkirja andja deklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust ja võtab selle eest vastutuse. Seega on M.K. juhatuse ainuliikmena kohustatud maksudeklaratsioone esitama(KMS § 27 lg 1 ja 2) ja korraldama äriühingu raamatupidamist(ÄS § 183).
§-dest 96 lg 1; 40 lg 1; 8 lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest, kui: 1)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2)rikutud on kohustust tagada
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3)sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Maksude deklareerimata ja tasumata jätmine perioodil veebruar 2008.a. - mai 2009.a. on juhatuse liikme M.K. tahtlik tegevus eesmärgiga hoiduda kõrvale maksude tasumisest. M.K. on teinud endale ja OÜ-le "MarKo Terrassiehitus" äriühingu arvelduskonto kaudu väljamakseid, mis on käsitatavad töötasuna, kuid jättis väljamaksed nõuetekohaselt deklareerimata. Pangakonto kasutajana oli M.K. töötasumaksete tegemisest teadlik ja juhatuse ainsa vastutava liikmena vastutas ettevõtte raamatupidamise korraldamise ning maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse eest. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-07-1863 märkinud, et sularahamüügikäibe varjamine ja nn ümbrikupalga maksmine on oma olemuselt tahtlikud tegevused. Riigikohus on 12.12. 2012.a. lahendis nr 3-3-1-23-12 sedastanud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad, kuna seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. M.K. on rikkunud tahtlikult maksuseadustest tulenevat deklareerimiskohustust,
§-st 105 lg 1 tulenevat tasumiskohustust ja
§-st 8 lg 1 tulenevat juhatuse liikme kohustust tagada äriühingu mitterahaliste kohustuste täitmine, millest olulisemaks mitterahaliseks kohustuseks on deklareerimiskohustus. Nende kohustuste tahtliku rikkumise tulemusena esitas OÜ "MarKo Terrassiehitus" maksudeklaratsioonides TSD valeandmeid, mistõttu maksud jäid kinni pidamata ja maksukohustused täitmata, mis viis äriühingul maksuvõla tekkimiseni summas 59 443,02 eurot. Kui M.K. oleks täielikult deklareerinud ja tasunud maksukohustused, poleks OÜ-l maksuvõlgnevust tekkinud.
lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg 3 aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral 6 aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vastavalt maksuseadustele on maksude/maksete kinnipidaja/maksja kohustatud kandma tasumisele kuuluvad maksud/maksed üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava deklaratsiooni. 3
lg 5 sätestab, et maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse võib §-des 38-40 nimetatud isikutele teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
§-s 130 lg 1 p 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel pole õnnestunud 3 kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. OÜ "MarKo Terrassiehitus" majandustegevus on lõppenud, äriühing on püsivalt maksejõuetu ning ajutisele pankrotihaldurile likvideerija ülesannetes on tehtud ülesandeks likvideerida äriühing 1. märtsiks 2013.a. Ettevõttelt maksuvõla sissenõudmine on võimatu ning kuna maksuvõlg on tekkinud juhatuse liikme süülise tegevuse tagajärjel, on vastutusotsuse koostamine põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vastutusotsus tühistada. Osaühing pole tahtlikult maksusummat tasumata ja kinni pidamata jätnud, mistõttu kuulub kohaldamisele
§-s 98 lg 1 sätestatud 3-aastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. See tähendab, et perioodi veebruar 2008.a. - mai 2009.a. osas maksusumma määramise aegumistähtaeg oli juba enne maksuotsuse tegemist möödunud ning seega on nii maksuotsuse kui ka vastutusotsuse tegemine õigusvastane. Tahtlust ei saa motiveerida oletuste pinnalt tehtud järeldustega. Ettevõte pole maksuhaldurile tahtlikult ega teadlikult valeandmeid esitanud, võimalikud ebatäpsused töötajate töötasude ja deklaratsioonides esitatud andmete vahel olid põhjustatud raamatupidaja puudumisest ja kaebaja ebapädevusest/ebapiisavast informatsioonist deklaratsioonide õigeks täitmiseks. Seda kinnitab ka fakt, et töötajatele on töötasu makstud vaid äriühingu arvelduskontolt töötajate arvelduskontole. Maksude tasumisest tahtliku kõrvalehoidumise korral poleks neid makseid tehtud ettevõtte arvelduskontolt, mis võimaldab maksuhalduril hõlpsalt kontrollida ülekantud töötasu suurust. Siinjuures jääb arusaamatuks maksuhalduri viide sularahamüügikäibe varjamisele ja nn ümbrikupalga maksmisele. Arvestades OÜ "MarKo Terrassiehitus" rasket majanduslikku seisu kõnealusel perioodil on ilmne, et firmal puudusid rahalised vahendid maksukohustuse kohaseks täitmiseks, mistõttu oli õigustatud juhatuse poolt hädavajalike maksete nagu töötajate töötasud tegemine, sest vastasel juhul oleks äriühingu igasugune majandustegevus kohe lõppenud. Paljasõnaline on vastutusotsuse väide, et maksukohustuse deklareerimisel poleks maksuvõlga tekkinud arvestades ettevõtte majanduslikult rasket seisu poleks ka maksukohustuse deklareerimisel olnud võimalik maksukohustust rahaliste vahendite puudumise tõttu täita. Osaühingu juhatuse eesmärgiks oli firma pankroti vältimine ja kõikide kohustuste kohane täitmine, just sel põhjusel andis kaebaja isiklikult äriühingule korduvalt ilma intressita suures summas laenu, mis samuti viitab sellele, et tahtlikku maksusumma tasumata ja kinni pidamata jätmist ei esine. Seega pole äriühingu maksuvõlg tekkinud kaebaja poolt deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu. Et ettevõttel olid majanduslikud probleemid juba 2008.a. nähtub ainuüksi sellest, et juba 2008.a. olid osaühingul maksuvõlad, mida ta ei suutnud rahaliste vahendite puudumise tõttu tasuda. Samuti tõendab seda asjaolu, et kaebaja oli ka perioodil 2008/2009 sunnitud andma äriühingule suurtes summades laenu, et oleks võimalik äritegevuse jätkamiseks tasuda töötajatele töötasu. Väär on maksuhalduri seisukoht, et kaebajal polnud laenu andmiseks raha, kaebaja sai seda oma Kiili vallas Luige külas asuvate kinnistute võõrandamisest 2002.a. ning (ligi 1,5 milj kr) 2007.a. oma elukoha müügist xxxxxxxxx. Kokku on kaebaja 2005.a. - 2009.a. andnud ettevõttele laenu 4 232 908 kr, millest 438 000 kr on osaühingu kontole kantud kaebaja ema L. K. arvelduskontolt, 3 144 500 kr kaebaja poolt ja 650 408 kr tasus kaebaja kahe äriühingule ostetud sõiduauto BMW eest. Asjakohatu on maksuhalduri etteheide, et laenulepinguid pole talle esitatud, sest seadus ei nõua laenulepingule kirjalikku vormi. Kuna kaebaja on ettevõtte juhatuse liige ja osanik ning laenu anti seoses firma majandusraskustega ilma intressi tasumise kohustuseta, ei pidanud kaebaja vajalikuks laenulepinguid kirjalikult vormistada. Laenu andmist tõendab OÜ "MarKo Terrassiehitus" arvelduskonto väljavõte, millest nähtub vastavates summades laenu saamine. Vaatamata antud laenudele ei õnnestunud aga äriühingu maksejõuetust ära hoida. 4 Kontrollitaval perioodil kaebaja kontole osaühingu kontolt kantud maksete näol oli tegemist laenu tagasimaksetega, mitte töötasuga ning sel põhjusel ei deklareerinud ettevõte maksudeklaratsioonides nimetatud summasid töötasuna. Rahaülekannete selgituseks märgiti „töötasu” sellepärast, et oleks täidetud kaebaja eluasemelaenulepingust tulenev kohustus igakuise regulaarse töötasu laekumise osas. Maksuotsuse seisukoht, et krediidiasutus kontrollib töötasu laekumist ainult enne laenu andmist, on ilmselgelt ebaõige ega põhine mitte ühelgi tõendil. Nii kaebaja lepingus kui ka kõikide teiste Eesti tegutsevate krediidiasutuste eluasemelaenulepingutes sisaldub laenusaajale kohustuslik nõue kanda ka laenulepingu kehtivuse ajal arvelduskontole oma igakuine sissetulek ning selle tingimuse rikkumine annab pangale õiguse laenuleping üles öelda. Kui kaebaja oleks soovinud saada ettevõttest tulu, oleks tal äriühingu ainuosanikuna olnud võimalik teha otsus dividendide väljamaksmise kohta, millisel juhul väljamakseid sotsiaalmaksuga ei maksustata. Majanduskuludeks tehtud rahaülekannete ja sularaha väljavõtmiste kohta on maksuhaldurile esitatud dokumentaalsed tõendid(arved, tšekid jm), mis tõendavad väljamaksete seotust osaühingu ettevõtlusega, maksuhalduri etteheited selles osas on põhjendamatud.
lg 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt pole õnnestunud 3 kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui talle on välja kuulutatud pankrot. OÜ-le "MarKo Terrassiehitus" tehtud maksuotsusele on äriühing 28.01.2013.a. esitanud vaide, mida MTA pole veel lahendanud, samuti pole ettevõtte suhtes algatatud sissenõudmist
lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ega välja kuulutatud pankrotti(pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata). Seega pole täidetud
§-s 96 lg 5 nimetatud eeldused kaebajale vastutusotsuse tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TSÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Kuna OÜ "MarKo Terrassiehitus" on käesoleva hetke seisuga äriregistrist kustutatud, on lõppenud nii tema maksukohustus kui ka kaebaja kui äriühingu juhatuse liikme solidaarne vastutus ettevõtte maksuvõla eest, mistõttu tuleks vastutusotsus ka sel põhjusel tühistada. Osaühingu 15.04.2005.a. asutamisotsusest nähtuvalt on kaebaja valitud ettevõtte juhatuse liikmeks alates samast kuupäevast. ÄS § 184 lg 2 (kuni 1.01.2011.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas pole ette nähtud lühemat tähtaega. Riigikohus on 26.04.2005.a. lahendis nr 3-2-1-39-05 rõhutanud, et juhatuse liikme kohustused lõpevad hiljemalt 3 aasta möödumisel tema valimisest. Ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks ÄS § 33 lg 1 teise lause järgi. Lahendis nr 3-21-89-07 p 13 on Riigikohus rõhutanud, et juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on deklaratiivne, mitte õigust loov(konstitutiivne). Seega lõppesid kaebaja kohustused OÜ "MarKo Terrassiehitus" juhatuse liikmena 15.04.2008.a. ning alates sellest kuupäevast ei vastuta ta enam äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest ning seda ei muuda ka vastustaja väide, et kaebaja käitus nagu äriühingu juhatuse liige. ÄS § 184 lg 1 kohaselt ei pikene juhatuse liikme volitused automaatselt ilma osanike vastava otsuseta. Kaebaja volituste tähtaega pole pikendatud.
§-de 8 lg 1; 96 kohaselt on vastutusotsust võimalik teha vaid juriidilise isiku seaduslikule esindajale, kelleks TsÜS § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku juhatuse liige. Seega pole kaebajale võimalik teha vastutusotsust maksusummade osas, mis puudutavad perioodi alates 15.04.2008.a. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks kaevatud haldusaktis toodud seisukohtadele järgmise põhjendused. MTA 28.12.2012.a. maksuotsusega nr 12.2-3/11262-4 määrati OÜ-le "MarKo Terrassiehitus" tasumiseks maksukohustusi kokku 59 443,02 eurot. Äriühingu vaide jättis MTA 13.02.2013.a. vaideotsusega nr 6-1/1260-2 rahuldamata. Vaideotsus saadeti ettevõtte juriidilisele aadressile tähtkirjaga, mis aga tagastati AS-i "Eesti Post" poolt 4.03.2013.a. märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 20.02.2013.a. kustutati OÜ "MarKo Terrassiehitus" äriregistrist. Töötajatele tehtud töötasu väljamaksete deklareerimata jätmine/valikuline deklareerimine ei saa olla tingitud kaebaja ebapädevusest/ebapiisavast informatsioonist deklaratsioonide õigeks täitmiseks. Äriühingu pangakonto kasutajana tegi kaebaja töötasu ülekanded, juhatuse liikmena oli 5 vastutav raamatupidamise korraldamise eest ning pidi olema teadlik ettevõtte kohustusest deklareerida ja tasuda makse. Kaebaja väidab 29.11.2012.a. seletuses, et perioodil 1.02.2008.a. - 31.05. 2009.a. esitas maksudeklaratsioone endine raamatupidaja H.S., kelle kätte tema usaldas selleks vajalikud koodid. Samas oli kaebaja alates 22.02.2007.a. e-maksuameti kaudu OÜ "MarKo Terrassiehitus" nimel deklaratsioonide esitamiseks volitatud isik ning pole usutav, et töötasude väljamakseid tehes ei tea juhatuse liige, et need tuleb kajastada ka maksudeklaratsioonides. Isegi kui deklaratsioonid esitas kaebaja ülesandel raamatupidaja H.S., on juriidilise isiku seaduslik esindaja
lg 1 alusel kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Tõendamata ja paljasõnaline on kaebaja väide, et perioodil veebruar 2008.a. - mai 2009.a. ettevõtte kontolt tema kontole kantud maksete näol oli tegemist tema poolt äriühingule antud laenu tagasimaksetega. OÜ "MarKo Terrassiehitus" Swedbanki arvelduskontolt tehti kaebaja arvelduskontole regulaarselt rahaülekandeid selgitusega „töötasu“ samadel kuupäevadel, kui töölistele palka maksti ning töötasu sai kaebaja töödejuhataja T. K. võrdses suuruses. Rahaülekandeid selgitusega „laenu tagasimakse“ tehti OÜ arvelduskontolt 2008. aastal M.K.`i arvelduskontole erinevates summades ning mõnel kuul 2-3 korda. Seega on äriühing ülekandeid tehes teinud selget vahet, millisel juhul on tegemist laenu tagasimaksega ja millisel juhul töötasuga. Kaebaja maksumenetluses antud seletusest ei nähtu, et ta eitaks endale töötasu ülekandmist. Kaebajal oleks äriühingu ainuosanikuna olnud küll võimalik isikliku tulu saamiseks teha otsus dividendide väljamaksmise kohta, kuid seeläbi saadav tulu oleks olnud äärmiselt väike võrreldes kaebajale ülekantud töötasuga. Ettevõtte 2007. majandusaasta aruandest nähtuvalt on jaotamata kasum, mille arvelt saaks osanikule dividende välja maksta, 16 354 kr, kaebaja arvelduskontole kanti 2008.a. veebruarist kuni 2009 maini selgitusega „töötasu“ aga kokku 347 271 k. Kaebuse väide, et 2008.a. - 2009.a. puudusid osaühingul raske majandusliku seisu tõttu vahendid maksukohustuse kohaseks täitmiseks, on vastuolus kaebaja 29.11.2012.a. suuliste seletuste protokolliga, kus ta väidab, et probleemid tekkisid 2009.a., kui firmal ei läinud enam hästi. Järelikult 2008.a. polnud äriühingul majanduslikke probleeme. Ka analüüsides rahade liikumist OÜ "MarKo Terrassiehitus" Swedbanki pangakontol pole alust asuda seisukohale, et 2008.a. 2009.a. puudusid ettevõttel vahendid maksukohustuse kohaseks täitmiseks. Siinjuures tuleb märkida, et sellelt arvelduskontolt kontrollitaval perioodil pangaautomaatide kaudu välja võetud 646 600 kr sularaha ettevõtluses kasutamine ning kaebaja(1 717 000 kr), töötajate T.K.(424 500 kr), R.V.(74 000
§-s 96 lg 5 nimetatud eeldused selleks: OÜ-le "MarKo Terrassiehitus" tehtud maksuotsusele on äriühing 28.01.2013.a. esitanud vaide, mida MTA pole veel lahendanud; ettevõtte suhtes pole algatatud sissenõudmist
lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ega välja kuulutatud pankrotti; kuna osaühing on äriregistrist kustutatud, on TSÜS §-st 45 lg 2 tulenevalt lõppenud nii tema maksukohustus kui ka kaebaja kui juhatuse liikme solidaarne vastutus ettevõtte maksuvõla eest. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga.
lg 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt pole õnnestunud 3 kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui talle on välja kuulutatud pankrot. Harju Maakohtu 25.09.2012.a. määrusega lõpetati OÜ "MarKo Terrassiehitus" pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.
ÜS-i vastavaid sätteid, kui
-st või maksuseadusest ei tulene teisiti. TsÜS sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest(§ 26 lg 2) ning juriidiline isik lõpeb eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega(§ 45 lg 2). Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-75-09 selgitanud, et kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuste lõppemist. Juriidilise isiku õigusvõime lõppemisel võivad jääda kehtima juriidilise isiku kohustuste täitmise tagamiseks eraõiguse sätete alusel antud mitteaktsessoorsed tagatised, kuid
alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne(lisanduv, täiendav) ning lõpeb koos äriühingu õigusvõime lõppemisega. Riigikohus sedastas, et kui maksuhaldur soovib rakendada
§-st 40 lg 1 7 tulenevat kolmanda isiku vastutust, tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. OÜ "MarKo Terrassiehitus" kustutati äriregistrist 20.02.2013.a., kaevatud vastutusotsus tehti aga 13.02. 2013.a., seega enne osaühingu õigusvõime lõppemist. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsuse tegemise ajaks oli vaidlusaluse maksuvõla sissenõudmine aegunud.
sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise; rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel(§ 8 lg 1). Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega(§ 40 lg 1). Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse, mis peab vastama
§-s 96 toodud tingimustele; vastutusotsust ei tehta, kui maksuvõlga pole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või kui maksuvõlg on kustutatud(§ 96). Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ja kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ning kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud põhjendustega, miks ettevõtte arveldusarvelt kaebaja arvelduskontole regulaarselt laekunud rahaülekandeid selgitusega „töötasu" tulebki käsitada töötasuna, mitte laenu tagasimaksetena ning miks töötajatele tehtud töötasu väljamaksete deklareerimata jätmist kontrollitaval perioodil ei saa pidada juhuslikuks eksituseks, vaid tahtlikuks valeandmete esitamiseks, millisel juhul maksusumma määramise aegumistähtaeg vastavalt
§-le 98 lg 1 on 6 aastat, ega pea vajalikuks neid korrata. Riigikohus märkis 6.11.2001.a. otsuses nr 3-3-1-5401, et maksumaksja tahtlus maksude tasumata jätmisel tuleneb eelkõige maksuotsuse aluseks oleva õiguserikkumise iseloomust, maksuameti poolt tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest. Vastustaja on vastutusotsuses tuvastanud, et kaebaja on tahtlikult esitanud OÜ "MarKo Terrassiehitus" maksudeklaratsioonides TSD valeandmeid, mistõttu maksud jäid kinni pidamata ja maksukohustused täitmata, mis viis äriühingul maksuvõla tekkimiseni summas 59 443,02 eurot. Kui kaebaja oleks täielikult deklareerinud ja tasunud maksukohustused, poleks ettevõttel maksuvõlgnevust tekkinud. Niisuguse tegevusega on kaebaja rikkunud tahtlikult maksuseadustest tulenevat deklareerimiskohustust,
§-st 105 lg 1 tulenevat tasumiskohustust ja
§-st 8 lg 1 tulenevat juhatuse liikme kohustust tagada äriühingu mitterahaliste kohustuste, sh deklareerimiskohustuse täitmine. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.