3-11-2035/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-11-2035 Haldusasi OÜ Demokapital kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8726-82 ning Maksu- ja Tolliameti 21.07.2011 vaideotsuse nr 6-1/382-4 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tagastada vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma koos ettenähtud intressidega Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Demokapital Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Demokapital apellatsioonkaebus ning Maksu- ja Tolliameti vastuapellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 24.03.2014 RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Demokapital apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2035 osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, muutmata.

2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti vastuapellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-2035 osas, millega mõisteti vastustajalt OÜ Demokapital kasuks välja kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 105,30 eurot.

Ülejäänud osas, summas 1121,77 eurot, jätta otsus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt muutmata.

3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada OÜ-le Demokapital riigilõiv summas 105,30 eurot (Aavik ja Partnerid AB OÜ arvelduskontole nr EE511010220054319012, selgituseks kohtuasi nr 3-11-2035).

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. aprillil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- 3-11-2035 tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis OÜ Demokapital käibemaksu arvestamise õigsust maksustamisperioodil september 2009. Üksikjuhtumi kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud toodi välja PMTK 19.04.2011 üksikjuhtumi kontrollaktis nr 12.2-3/8726-78, millele kaebuse esitaja esitas eriarvamuse.

2.PMTK 13.06.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/8726-82 vähendati OÜ Demokapital 2009. aasta septembrikuu deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1320,61 eurot, nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma 1320,61 eurot ning määrati OÜ-le Demokapital tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 2106,27 eurot.

Maksuotsuse kohaselt on OÜ NexStates Grupp (OÜ NSG) nimel OÜ-le Demokapital väljastatud arved metallijäätmete müügi kohta kokku summas 123 978 krooni fiktiivsed. Nende arvete alusel ei ole metallijäätmeid müüdud. Seega on OÜ Demokapital 2009. a septembri käibedeklaratsioonis deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu ning jätnud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu.

Nimetatud järeldusele jõudis maksuhaldur järgmiste asjaolude põhjal:

1)OÜ Demokapital on kontrollitaval perioodil väidetavalt soetanud metallijäätmeid OÜ-lt NSG, kuid OÜ NSG on jätnud PMTK poolt esitatud teabe andmise ja dokumentide esitamise korraldused täitmata.

2)OÜ NSG nimel OÜ-le Demokapital väljastatud arvete olemasolu ning nende arvete eest tasumine OÜ Demokapital poolt ei ole piisav tõend selleks, et järeldada tehingute toimumist.

3)OÜ NSG endise juhatuse liikme N. Gontšarovi selgituste kohaselt on OÜ NSG raamatupidamisdokumendid uue juhatuse liikme Mauno-Tanel Paesüldi käes, raamatupidamisdokumentide üleandmisel koostati akt. N. Gontšarov lubas vestluse käigus, et edastab maksuhaldurile e-posti teel akti, kuid jättis dokumendi saatmata. OÜ NSG kustutati 19.11.2009 käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg 3¹ alusel, kuna äriühing jättis maksuhaldurile esitamata ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid.

4)OÜ-lt Tolmetex saadud kaalulehtede koopiatel on metalli müüjateks OÜ Demokapital ja K. Gigojan. Metall on toodud OÜ Tolmetex laoplatsidele veokitega, mille on organiseerinud OÜ Tolmetex. Kaalulehtedel ei ole märget, et metallijäätmed soetati OÜ-lt NSG.

2(19) 3-11-2035

5)OÜ Tolmetex kaalulehtedelt nähtub, et metallijäätmeid on transporditud tehasest Dvigatel ja Suur-Sõjamäelt, mitte Rakvere lähedalt Näpi külas asuvalt platsilt, nagu väitis selgitustes N. Gontšarov.

6)Arvete alusel on OÜ Demokapital soetanud OÜ-lt NSG musta metalli jäätmeid 3A ja 5A. N. Gontšarov on väitnud, et nimetatud arvete alusel müüdi OÜ-le Demokapital peale musta metalli jäätmete ka värvilise metalli jäätmeid. Eeltoodust nähtuvalt on vastuolus isikute poolt antud seletused metalli liigi osas.

7)N. Gontšarovi selgituste kohaselt korraldas transpordi OÜ Demokapital ja kuna transporditavaid metallijäätmeid oli vähe, siis teostati nende vedu pakiautoga ja kastiga džiibiga.

Metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt teostati aga metallijäätmete vedu veokitega.

8)K. Gigojan ja N. Gontšarov on andnud vastuolulisi selgitusi metallijäätmete soetamise osas OÜ-lt NSG. K. Gigojani selgituste kohaselt helistavad tarnijad metallijäätmete müügipakkumist tehes esmalt OÜ Demokapital kontorisse. N. Gontšarovi selgituste kohaselt helistas ta metallijäätmete müügipakkumist tehes esmalt ise K. Gigojanile ja M. Strogile.

9)K. Gigojani selgitustest nähtub, et K. Gigojan ei käinud OÜ NSG poolt pakutavaid metallijäätmeid vaatamas. N. Gontšarovi suuliste selgituste kohaselt käisid metallijäätmeid vaatamas K. Gigojan ja tööline Sergei, kelle perekonnanime ta ei mäleta.

10)K. Gigojani selgituste kohaselt ütles OÜ NSG esindaja autojuhile, kust kuhu tuleb metallijäätmed transportida. Seevastu N. Gontšarov selgitas, et vastava info andis autojuhile K.

Gigojan.

11)N. Gontšarovi selgituste kohaselt võttis metallijäätmed vastu ja kontrollis OÜ Demokapital poolt K. Gigojan. Samas K. Gigojani selgituste kohaselt kontrollis ja teostas metallijäätmete kaalumist OÜ Refonda või OÜ Tolmetex.

12)K. Gigojani selgituste kohaselt koostas OÜ Demokapital metallijäätmete üleandmisevastuvõtmise aktid pärast metallijäätmete kaalumist OÜ Tolmetex. N. Gontšarovi suuliste selgituste kohaselt koostas ja vormistas aktid aga N. Gontšarov ise.

13)PMTK korraldusega kohustati M.-T. Paesüldi esitama dokumentide koopiad, mis kajastavad OÜ NSG ja OÜ Demokapital vahelisi tehinguid, kuid korraldus tagastati AS Eesti Post poolt hoiutähtaja möödumisel.

14)Äriregistri andmetel asub OÜ NSG aadressil Roosikrantsi 8, Tallinn, kuid maksuhalduri poolt läbi viidud vaatluse käigus selgus, et OÜ NSG seal ei asu.

15)OÜ Demokapital ja OÜ NSG vahelistes tehingutes puuduvad veoselehed, millest nähtuks OÜ Tolmetex poolt veoteenuse osutamisel kauba lähetuse alguspunkt, mille olemasolul oleks maksuhalduril võimalik kindlaks teha kauba päritolu.

16)OÜ Demokapital ja OÜ NSG vahelised kauba üleandmise aktid on koostanud OÜ Demokapital, kes maksuhalduri arvamusel on märkinud aktidele valeandmeid, nagu oleks metallijäätmeid müünud OÜ NSG, ja oli seega teadlik, et metalli ei võõrandanud OÜ NSG.

17)Veoki 872ATX omaniku seletuse kohaselt septembris 2009 transporditeenust OÜ-le NSG ei osutanud. Septembris 2009 tellisid transporditeenust OÜ-d Tolmetex ja Baltfer&Co.

Veokile laaditi metallijäätmeid Keila lähedalt Tallinna mnt äärest ja tehasest “Metallist”, Suur-Sõjamäe 30, Tallinn. Metallijäätmeid Rakvere ümbrusest ei laadinud.

18)Veoki 068MLA juhi suuliste selgituste kohaselt on OÜ Demokapital ja OÜ NSG talle tundmatud äriühingud. Septembris 2009 tellis transpordi metallijäätmete veoks enamasti OÜ Tolmetex ja metalli pealelaadimised toimusid sel perioodil enamasti Tallinnas, Narva maanteel, Männikul, Betooni tänaval ja endise tehase “Dvigatel” territooriumil. Tavaliselt toimusid metalli mahalaadimised septembris 2009 OÜ Tolmetex platsil Betooni tänaval. Metallijäätmete pealelaadimist Rakveres ei toimunud.

19)Veoki 558AVL juhi selgituste kohaselt ta ei mäleta, kus toimus metallijäätmete laadimine. Metallijäätmete mahalaadimine toimus nimetatud kuupäevadel aadressil Betooni 30, Tallinn ja aadressi, kust metallijäätmed veokile peale laadida, andis talle OÜ Tolmetex esin3(19) 3-11-2035 daja. OÜ Demokapital ja OÜ NSG on tundmatud firmad. Revidendi poolt esitatud fotokoopiatelt tundis veokijuht ära R. Kogani, kes töötas enne OÜ-s Refonda, ja K. Gigojani, keda on näinud BLRT territooriumil.

20)N. Gontšarovi selgituste kohaselt soetas OÜ NSG metalli Eestis registreeritud ettevõtetelt ning eraisikutelt, kuid koheselt ei teadnud ta nimetada ühegi äriühingu ega eraisiku nime.

Ühe metalli tarnijana meenus Kiviõli Keemiatööstus. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ juhatuse liikme kirjalike selgituste kohaselt Kiviõli Keemiatööstus OÜ perioodil september 2009 metallijäätmete müüki teostanud ei ole.

21)N. Gontšarovi selgituste kohaselt rentis OÜ NSG platsi metallijäätmete hoiustamiseks Viru BioEnergy OÜ-lt, kus N. Gontšarov ise on juhatuse liige. Samas OÜ NSG pangakontolt ei nähtu rendimaksete eest tasumisi. Eeltoodu seab tõsise kahtluse alla Näpi külas Sõmeru vallas oleva laoplatsi kasutamise. Veokite 068MLA ja 872ATX juhtide selgituste kohaselt ei pärinenudki metallijäätmed, mida nad vedasid, Rakverest, seega on N. Gontšarovi seletus paljasõnaline ja tõendamatu.

22)Maksuhaldur on seisukohal, et K. Gigojan ja N. Gontšarov, olles ammused tuttavad, leppisid kokku fiktiivsete arvete osas, mis võimaldas OÜ-l Demokapital alusetult kajastada sisendkäibemaksu käibemaksuarvestuses. Nimetatut kinnitavad asjaolud, kus mõlemad isikud selgitavad, kuidas toimus OÜ NSG isikuandmete kontrollimine ning käibemaksukohustuslase registris oleku kontrollimine, kuid väidetavate teostatud tehingute ja dokumentide vormistamise osas lähevad isikute selgitused oluliselt lahku, mis ei ole tavapärane reaalselt tehinguid teostanud isikute puhul.

23)Eeltoodut kokkuvõttes asub maksuhaldur seisukohale, et OÜ Demokapital ei ole kontrollitaval perioodil soetanud metallijäätmeid 3A ja 5A OÜ-lt NSG.

3.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 21.07.2011 vaideotsusega nr 6-1/382-4 jäeti OÜ Demokapital vaie rahuldamata.

OÜ-le Demokapital väidetavalt metallijäätmeid müünud OÜ NSG on jätnud PMTK poolt esitatud teabe andmise ja dokumentide esitamise korraldused täitmata. Vaideorgan nõustub ühelt poolt vaide esitajaga selles, et üksnes faktist, et tehingupartner ei ole maksuhaldurile kättesaadav, ei saa teha järeldust tehingute fiktiivsuse osas. Samas on sellise asjaolu kajastamine maksuotsuses asjakohane, kuivõrd juhtumil, mil tõendeid tehingute toimumise kohta napib, peab maksuhaldur neid omal initsiatiivil juurde hankima ning antud asjaolu viitab sellele, et vaatamata maksuhalduri uurimispõhimõtte järgimisele ei ole õnnestunud ikkagi tehingu toimumise kohta tõendeid saada. Samuti tekitab ühe tehingupoole mitteleidmine kahtluse, et tehingupoolt kasutatigi üksnes fiktiivsete tehingute vormistamiseks ning tegemist on nn riiulifirmaga. Seega, kuigi eeltoodud asjaolu ei kinnita eraldiseisvana kuidagi tehingute fiktiivsust, on selle äramärkimine asjakohane, kuna see võib koos teiste asjaoludega kogumis aidata maksuhalduril võtta seisukohta tehingu toimumise osas. Samas ei ole PMTK viide ülaltoodud asjaolule päris korrektne. Kuigi OÜ NSG ei ole teabe nõudmise korraldusi täitnud, on äriühingu endine juhatuse liige (oli juhatuse liige väidetavalt toimunud tehingute tegemise ajal) N. Gontšarov maksuhaldurile siiski tehingute kohta seletusi andnud.

Teise põhjendusena tuuakse välja see, et arve olemasolu ja arve eest tasumine ei ole piisav tõend, et järeldada tehingute toimumist. See väide vastaks tõele vaid juhul, kui esinevad täiendavad asjaolud, mis tekitavad maksuhalduris põhjendatud kahtluse, et arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud. Lihtsalt eeltoodud deklaratiivne lause ei kinnita käesoleval juhul kuidagi tehingute fiktiivsust, pigem on see asjakohane vastuväitena eriarvamuses esitatud seisukohale, kui lisaks arvetele ja tasumisele esineb täiendavaid tõendeid, mis viitavad tehingu fiktiivsusele.

4(19) 3-11-2035 Kolmanda põhjusena on viidatud asjaolule, et N. Gontšarovi selgituste kohaselt on OÜ NSG raamatupidamisdokumendid uue juhatuse liikme M.-T. Paesüldi käes, kuid vaatamata lubadustele ei ole N. Gontšarov esitanud maksuhaldurile raamatupidamisdokumentide üleandmise akti. Eeltoodud asjaolu viitab küll sellele, et tõenäoliselt on soov mitte esitada maksuhaldurile OÜ NSG raamatupidamisdokumente, kuid seda asjaolu ei saa negatiivsena ette heita tehingu teisele poolele (vaide esitajale).

OÜ-lt Tolmetex saadud kaalulehtede kohaselt on metalli müüjateks OÜ Demokapital ja selle juhatuse liige K. Gigojan. Veo on organiseerinud OÜ Tolmetex. Ühelgi kaalulehel ei ole märget, et metallijäätmed soetati OÜ-lt NSG. Vaide esitaja selgituste kohaselt oli metallijäätmete üleandjaks OÜ Demokapital. Eeltoodud väidet ei ole maksuotsuses ümber lükatud. Seega juhul, kui OÜ Demokapital oli metallijäätmete üleandja, siis pidigi vastaval dokumendil kajastuma üksnes OÜ Demokapital andmed (vt jäätmeseaduse (JäätS) § 106 lg 1 p 1), ning asjaolu, et dokumendil ei kajastunud OÜ NSG andmeid, ei saa kuidagi kinnitada tehingute fiktiivsust.

OÜ Tolmetex kaalulehtede kohaselt transporditi metallijäätmeid Suur-Sõjamäelt Tallinnast.

N. Gontšarov väitis oma selgitustes, et metallijäätmeid veeti Rakvere lähedalt Näpi külas asuvalt platsilt. MTA on seisukohal, et metallijäätmete ladustamisplatsi asukoht ning asjaolu, et seal toimus ka metallijäätmete pealelaadimine, on oma olemuselt sellised andmed, mis ilmselt 1,5 aastaga ära ei unune. Samuti ei väitnud N. Gontšarov oma seletustes, et ta ei mäleta, kus pealelaadimine toimus, vaid väitis kindlalt, et see toimus Rakvere lähedal asuval platsil. Kuivõrd kaalulehtedelt nähtuvalt on metallijäätmete pealelaadimine toimunud sootuks mujal, siis nõustub MTA PMTK-ga selles, et eeltoodud asjaolu seab kahtluse alla selle, et eeltoodud kaalulehtede alusel on vaide esitaja müünud OÜ-le Tolmetex seda metalli, mis ta eelnevalt soetas OÜ-lt NSG. See omakorda seab kahtluse alla ka tehingu toimumise vaide esitaja ja OÜ NSG vahel, kuivõrd tehingu toimumise korral puuduksid igasugused motiivid, esitamaks soetatud kauba edasimüügi kohta ebaõigeid tõendeid. Võimalik, et selliselt toimides varjati kauba tegelikku puudumist.

Arvetelt nähtuvalt on OÜ Demokapital soetanud OÜ-lt NSG musta metalli jäätmeid 3A ja 5A.

See asjaolu on vastuolus N. Gontšarovi selgitustega, mille kohaselt müüdi OÜ-le Demokapital musta metalli ning ka värvilise metalli jäätmeid. MTA nõustub, et selgituse ja arvete vahel teatud vastuolu esineb, kuid kindlasti ei ole see sellise iseloomuga, mis tooks kaasa kahtlusi tehingu toimumise osas. See vastuolu oleks oluline juhtumil, kui PMTK oleks tuvastanud, et OÜ NSG rohkem metallitehinguid teinud ei ole kui ainult tehingud OÜ-ga Demokapital. Sellisel juhul oleks selge, et vastuolud dokumentidel ja seletustes toodu metallijäätmete olemuse osas on olulised. Kui aga OÜ NSG on tegelenud metallijäätmete müügiga laiemalt kui üksnes tehingud OÜ-ga Demokapital, võib lugeda sellise vastuolu vähetähtsaks ja tulenevaks sellest, et äriühing tegeles metallijäätmete müügiga, mis enamjaolt koosnes musta metalli jäätmete müügist, kuid vähesel määral müüdi ka värvilise metalli jäätmeid, ning on inimlik, et ei ole täpselt meeles, kellele millist metalli sellisel juhul müüdi.

OÜ Demokapital juhatuse liige K. Gigojan ja OÜ NSG endine juhatuse liige on andnud vastuolulisi selgitusi metallijäätmete vedusid teostanud sõidukite osas. Ühel juhul väidetakse, et tegemist on olnud pakiautoga ja kastiga džiibiga ning teiselt poolt väidetakse ning dokumentidest nähtub, et metallijäätmete vedu toimus veoautoga. Vaideorgani hinnangul on siin tegemist olulise vastuoluga, kuivõrd metallijäätmete äraveo osas ei saa nii suures mahus eksida.

Siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et N. Gontšarov on eraldi ütlustes välja toonud, et kasutati pakiautot ja džiipi – st ütlused on selles osas üsna üksikasjalikud. Ei ole usutav, et isik 5(19) 3-11-2035 ajas veoauto ja pakiauto või džiibi omavahel segamini. Tegemist on vastuoluga, mis kinnitab PMTK kahtlusi tehingu mittetoimumise osas.

K. Gigojani ja N. Gontšarovi ütlused on vastuolulised metallijäätmete soetamise osas. Üks väidab, et tarnijad helistavad metallijäätmete müügipakkumist tehes OÜ Demokapital kontorisse ja teine väidab, et ta helistas müügipakkumist tehes ise esmalt K. Gigojanile ja Mihhail Strogile. MTA on seisukohal, et vastav vastuolu on näilik ja otsitud. Nii K. Gigojan kui M.

Strogi on OÜ-ga Demokapital seotud isikud ning seega võivad võtta kõnesid vastu ka OÜ Demokapital kontoris. Isegi kui see mingil põhjusel nii ei oleks, on vastuolu ebaoluline ning ei viita kuidagi tehingute võimalikule fiktiivsusele.

K. Gigojan on selgitanud, et ta ei käinud OÜ NSG poolt pakutavaid metallijäätmeid vaatamas.

N. Gontšarovi suuliste seletuste kohaselt käisid metallijäätmeid vaatamas K. Gigojan ja tööline Sergei. Siin on selgituste vahel otsene vastuolu, mis ei saa ilmselgelt tuleneda sellest, et tehingute ja seletuste andmise vahele jäi üle aasta pikkune ajavahemik. Eeltoodud vastuolu tekitab kahtlusi tehingute toimumise osas.

K. Gigojani seletuste kohaselt ütles OÜ NSG esindaja autojuhile, milliselt aadressilt millisele aadressile tuleb metallijäätmeid transportida. N. Gontšarov väidab aga, et vastavat infot andis autojuhile K. Gigojan. Lisaks eeltoodule lähevad seletused lahku selles osas, kes võttis vastu ja kontrollis metallijäätmeid ning kus ja kes koostas metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Siin on tegemist samuti otseste vastuoludega, mida ei saa kuidagi õigustada väidetava tehingu toimumise ja seletuste andmise vahele jäänud ajavahemikuga.

Asjaolu, et OÜ NSG juhatuse liikmele M.-T. Paesüldile saadetud korraldus tagastati hoiutähtaja möödumisel, ei oma tehingutele hinnangu andmisel mingisugust tähtsust ning ei ole maksuotsuse resolutiivosa põhistava järeldusena asjakohane.

PMTK on maksuotsust põhistanud muuhulgas asjaoluga, et OÜ NSG ei asu juriidilisel aadressil Roosikrantsi 8. Antud asjaolu selgus 30.08.2010 läbi viidud vaatluse käigus. Vaideorgan leiab, et eeltoodud asjaolust ei ole võimalik tuvastada sama äriühingu poolt peaaegu aasta varem toimunud tehingute fiktiivsust.

OÜ Demokapital ja OÜ NSG vahelistes tehingutes puuduvad veoselehed, millest nähtuks OÜ Tolmetex poolt veoteenuse osutamisel kauba lähetuse alguspunkt, mille olemasolul oleks maksuhalduril võimalik kindlaks teha kauba päritolu. Vastavate veolehtede puudumine võiks osutada küll kahtlusele, et tehing ei pruugi olla toimunud sellisena, nagu arvel näidatud, kuid selle eelduseks oleks see, et tavapäraselt on äriühingud selliseid tehinguid tehes veolehti koostanud. Kui äriühingud ei ole ka tavapäraselt teisi samalaadseid tehinguid sõlmides (selliste tehingute puhul, kus tehingu toimumine ei ole kahtluse alla seatud) veoselehti koostanud, ei saa veoselehtede puudumist lugeda eripäraseks käitumiseks. Kuivõrd antud juhul on väidetavalt vedusid teostanud OÜ Tolmetex (tellides seda teatud juhtudel OÜ-lt Lamarca Auto), siis oleks vastava veoselehe nõudmise õigus olnud võlaõigusseaduse § 775 lg 1 kohaselt OÜ-l Tolmetex kui vedajal. Asjaolu, et vedaja seda vaide esitajalt ei nõudnud, ei saa seada kahtluse alla vaide esitaja tehingute toimumist.

Maksuotsuse järelduste õigsust saab faktiliselt põhjendada üksnes faktiliste asjaoludega, mitte aga maksuhalduri arvamustega, seetõttu ei ole asjakohane maksuotsuse põhjendus nr 16 ning põhjendused nr 22 ja 23.

6(19) 3-11-2035 Veokijuhid Aleksei Malleus ja Dmitri Kozõrev on oma selgitustes välistanud võimaluse, et nende poolt juhitud veokitele oleks metallijäätmeid peale laaditud Rakveres. Veokijuht Sergei Garmaš ei mäletanud, kus toimus metalli pealelaadimine tema juhitud veokile, kuid talle olid täiesti võõrad äriühingud OÜ Demokapital ja OÜ NSG. See asjaolu seab vaide esitaja ja OÜ NSG vaheliste tehingute toimumise kahtluse alla.

MTA nõustub PMTK-ga selles, et asjaolu, et metallijäätmete müüja ei suuda nimetada peale ühe äriühingu ühtegi teist isikut, kellelt ta väidetavalt edasimüüdud metallijäätmeid soetas, seab kahtluse alla selle, et ta üldse vastavaid metallijäätmeid omas ning edasi müüs. Kahtlust kinnitab ka asjaolu, et ainsana nimetatud äriühing on andnud selgituse, mille kohaselt ta metallijäätmeid müünud ei ole.

N. Gontšarovi selgituste kohaselt rentis OÜ NSG platsi metallijäätmete hoiustamiseks Viru BioEnergy OÜ-lt, kus ta ise on alates 21.02.2008 juhatuse liige. OÜ NSG pankakontolt ei nähtu rendimaksete eest tasumisi. Viru GioEnergy OÜ ei oma kinnistuid ning samuti ei nähtu tema pangakontolt tasumisi rendi eest kolmandatele isikutele. MTA nõustub PMTK seisukohaga, et eeltoodu viitab asjaolule, et tegelikult OÜ-l NSG ei olnudki Näpi külas Sõmeru vallas laoplatsi, mistõttu ei saanud ta seda seal kasutada ning seal ei toimunud ka metallijäätmete pealelaadimist ning äravedu.

Maksuotsuse järeldusi tehingu mittetoimumise osas toetavad vaide esitaja juhatuse liikme K.

Gigojani ning OÜ NSG juhatuse liikme N. Gontšarovi seletuste vastuolud eelkõige selles, mis puudutab vedusid teostanud sõidukeid; metallijäätmete vaatamas käimist vaide esitaja seadusliku esindaja poolt; autojuhtidele teabe andmist metallijäätmete peale- ja mahalaadimiskohtade osas; metallijäätmete vastuvõtmist ja kontrollimist ning üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamist. Vastuolud on väga otsest laadi ning ei saa seega olla tingitud seletuste andmise ja tehingute toimumise vahelisest ajast. Mis puudutab vaide esitaja väidet, et K. Gigojan ei pruukinud eesti keelest aru saada ning antud seletused võivad olla sellest tingituna vastuolulised, siis vaideorgan eeltooduga ei nõustu. K. Gigojan on andnud selgitusi andes allkirja ja ka selles osas, et protokoll on koostatud tema sõnade järgi ning talle vene keelde tõlgitud. Samuti kinnitab tehingute toimumata jätmist asjaolu, et kauba müüja ei suutnud nimetada isikuid, kellelt ta väidetavalt vaide esitajale edasimüüdud metallijäätmed soetas. Selline olukord ei ole tavaelus usutav ning viitab sellele, et vastavat metalli pole ilmselt olemas olnudki. Ainuke äriühing, kelle ta nimetas, selgitas, et pole metallijäätmeid müünud. Kolmandaks toetab vaidlustatud maksuotsuse järeldusi ka asjaolu, et veoautojuhtide seletused välistavad selle, et metallijäätmeid võeti peale OÜ NSG laoplatsilt. Samuti on nii vaide esitaja kui ka OÜ NSG autojuhtidele täiesti tundmatud äriühingud. Siinkohal on oluline ka asjaolu, et maksumenetluses on seatud tõsise kahtluse alla ka fakt, et OÜ-l NSG üldse oli tehingute tegemise ajal laoplats, kus metallijäätmeid ladustada. Viimasena peab vaideorgan vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et tehingupartnerite juhatuse liikmete selgitused ei ole vastuolus mitte üksnes omavahel, vaid nad on vastuolus ka teiste asjas kogutud tõenditega – autojuhi seletustega, samuti müüja pangaarvelt nähtuva asjaoluga, et metallijäätmete laoplatsi ei ole renditud. MTA leiab, et kuigi mitmed maksuotsuses sisaldunud põhjendused ei olnud asjakohased, on PMTK tuvastanud maksumenetluses siiski piisaval määral fakte, mille pinnalt tuleb asuda seisukohale, et metallijäätmete müügitehinguid OÜ NSG ja OÜ Demokapital vahel tegelikult ei toimunud.

4.OÜ Demokapital esitas 19.08.2011 halduskohtule kaebuse PMTK 13.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8726-82 ja MTA 21.07.2011 vaideotsuse nr 6-1/382-4 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tagastada vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma koos intressidega.

7(19) 3-11-2035 Maksuotsuses on maksuhaldur kaebaja maksukohustuste tuvastamisel lähtunud üksnes kaebuse esitaja tehingupartneri OÜ NSG kohta tuvastatud asjaoludest. Selliselt on maksuotsuses loobutud käibemaksu määramisest OÜ-le NSG ja sellelt ettevõttelt käibemaksu sissenõudmisest. Kaebaja leiab, et vaidlustatav maksuotsus on ebapiisavalt motiveeritud ning on oma järeldustes vastuoluline. Arvestatud ei ole maksumenetluses kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega, mis iseenesest välistab kaebajale täiendava maksukohustuse määramise. Tähelepanuta on jäetud maksumenetluses esitatud seisukohad ja põhjendused OÜ-ga NSG toimunud tehingute asjaolude kohta. Käibemaksu osas on maksuhaldur tuginenud põhjendamatult kolmanda isiku käitumisele, millel ei ole kaebajaga mingisugust seost, ning jätnud arvestamata topeltmaksustamise keelu.

Maksuotsuse asjaolud kaebuse esitaja käibemaksukohustuse muutmiseks 2009. aasta septembrikuu osas ei ole õiged ning sisendkäibemaksu määramiseks puudub maksuotsuses toodud põhjendustel nii faktiline kui ka õiguslik alus. Metallijäätmete vastuvõtmisel OÜ-lt NSG on koostatud JäätS § 106 lõikes 1 nõutud üleandmise-vastuvõtmise aktid ja need on mõlemapoolselt allkirjastatud ning maksuotsuses ega vaideotsuses ei ole üleandmise-vastuvõtmise aktide vastavust tegelikkusele kahtluse alla seatud. Seega on järeldus fiktiivsetest arvetest vastuolus asjaoludega, mida ei ole kahtluse alla seatud. Metallijäätmete müüki kajastavad OÜ NSG arved on esitatud üleandmise-vastuvõtmise aktide andmete alusel. Seega on metallijäätmete üleandmine müüjalt ostjale tõendatud.

Maksuhaldur käsitleb N. Gontšarovi selgitusi metallijäätmete veo kohta, samuti seda, et N.

Gontšarov on jätnud maksuhalduri korraldusele reageerimata ega ole esitanud arveid, lepinguid või muid dokumente, mille alusel maksuhaldur saanuks täiendavalt kontrollida OÜ NSG ettevõtlusega tegelemist. OÜ NSG kustutati 19.11.2009 käibemaksukohustuslaste registrist.

Maksuotsusest tuleneb samuti, et OÜ-d NSG kohustati esitama teavet ja majandustegevuse dokumente perioodi 2009 jaanuar kuni august kohta, mitte aga septembrikuu kohta, kui toimusid vaidlusalused tehingud kaebajaga. OÜ NSG oli tehingute toimumise ajal registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tal oli kohustus kauba müügil lisada kauba hinnale käibemaksusumma. Maksuhaldur ei saa mahaarvamise õigsuse hindamisel tugineda kolmanda isiku teole, vaid üksnes maksukohustuslase teole. OÜ NSG esindaja on kinnitanud kaebajaga toimunud tehinguid ning on maksuhalduri näidatud fotol tundnud ära kaebaja esindaja K.

Gigojani, seega maksuhaldur tuvastas tehinguosaliste esindajad. Kaebaja on seisukohal, et on täitnud seadusest tulenevaid hoolsusnõudeid tehingute tegemise ajal OÜ-ga NSG ulatuses, mida tal oli võimalik järgida.

Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt ei sea maksuhaldur kahtluse alla tehinguid kaebaja ja OÜ Tolmetex vahel. Maksuhaldur osundab maksuotsuses, et OÜ-lt Tolmetex saadud kaalulehtede koopiatel on müüjateks OÜ Demokapital ja selle juhatuse liige. Kaebaja leiab, et kaalulehtedel ei ole märget, et metalli soetas kaebuse esitaja OÜ-lt NSG, mille müüs edasi OÜ-le Tolmetex. Maksuhaldur ei eita maksuotsuses ka metalli vedu OÜ Tolmetex tellimusel. Kaebaja on seisukohal, et üksnes asjaolust, et kaaluaktidel ei ole viidet OÜ-le NSG, ei saa teha järeldust, et viimane ei ole müünud OÜ-le Demokapital arvetel märgitud kaupa. Maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud uurimispõhimõtet, sest ei ole pidanud vajalikuks võtta selgitusi D. Voloskovilt, kes oli kaebaja ja OÜ NSG vahel toimunud tehingutes OÜ Tolmetex poolseks kontaktisikuks.

Maksuotsust ei ole tehtud asjaolul, et kauba üleandmist OÜ-lt NSG ei ole reaalselt toimunud.

Vaideotsuse järeldus, et püüti varjata kauba tegelikku puudumist, on uus põhjendus maksuotsuse tõendamiseks, mida maksuotsuses märgitud ei ole. Samas on tegemist vaideorgani oletusega, sest konkreetseid viiteid tõenditele ei nähtu. Vaideotsuses ei ole kahtluse alla seatud OÜ NSG poolt kaebajale kauba müüki tõendavate arvete ehtsust, samas maksuotsus on tehtud 8(19) 3-11-2035 asjaolul, et arved on fiktiivsed. Vaideotsuse järeldused on samade asjaolude hindamisel ebajärjekindlad. Maksuhaldur on K. Gigojani ja N. Gontšarovi selgituste erinevuste hindamisel jätnud tähelepanuta, et isikud räägivad erinevatest metallijäätmete üleandmise tehingutest. K.

Gigojan andis selgitusi metalli müügi kohta OÜ-le Tolmetex, N. Gontšarov müügist kaebajale. Nii maksuotsuses kui vaideotsuses leitakse, et tehinguosaliste seletused erinevad metalli ülevaatamise osas ja üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise osas. Samas ei ole maksuhaldur teostanud kaebaja tegevuskohas vaatlust ega palunud selgitada, kuidas metallijäätmete kokkuost toimub.

Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et N. Gontšarov ei suutnud meenutada teisi isikuid peale Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Kaebaja leiab, et tulenevalt valdkonna eripärast ei soovi metallitöötlejad tihti oma allikaid avaldada ning metall võidi saada teenuse osutamise korras kolmanda äriühingu territooriumilt, eraisikutelt või näiteks metsast kogudes. Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, kas OÜ NSG omandab metallijäätmete kogumiseks kogumisplatsi või rendib ta seda mõnelt äriühingult või mitte, ei oma kaebaja ja OÜ NSG tehingutega vähimatki seost.

Maksuotsuses ei nähtu põhjendusi kaebuse esitaja esitatud tõendite kõrvalejätmise kohta, mis on maksukorralduse seaduse rikkumine. Tõendite kõrvalejätmist tuleb maksuhalduril motiveerida.

Kaebaja vaidlustab ka vaideotsust ja leiab, et vaideorgan on vaide läbivaatamisel jätnud vaide esitaja põhjendused täiesti tähelepanuta. Vaidemenetluses ei ole vaideorgan kogunud ainsatki tõendit, millele tuginedes saanuks vaideorgan asuda seisukohale, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Kaebaja leiab, et maksumaksja poolt vaidemenetluses esitatud väiteid ei saa lihtsalt kõrvale jätta ning OÜ Demokapital on seisukohal, et vaideotsuses vaide põhjendustega mittenõustumist tuleb käsitleda kaebuse esitaja õiguste rikkumisena vaidemenetluses.

5.Maksu- ja Tolliameti 22.11.2011 vastuses paluti jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et OÜ-lt NSG väidetavalt soetatud metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel metallijäätmete üleandmine arvetel näidatud ostjale on tõendatud.

Maksuhaldur on maksuotsuses seadnud kahtluse alla nimetatud aktide tõesuse. Maksumenetluses selgus, et aktides sätestatud metallijäätmete transpordiks kasutatud sõidukid ei ühti N. Gontšarovi poolt märgitud sõidukitega. Sellest tulenevalt on vastustajal põhjendatud kahtlus üleandmisvastuvõtuaktide tõesuses. Samuti oli erinevus metalli pealelaadimiskohtade osas autojuhtide ja N.

Gontšarovi selgitustes. Lisaks märgib vastustaja, et aktide ja arvete nõuetekohane vormistamine väidetavate tehingupartnerite vahel ning samuti arvete eest tasumine ei kinnita iseenesest tehingute toimumist poolte vahel, kui muud maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud seda ei kinnita. Vastustaja on seisukohal, et esitatud arved on fiktiivsed, sest muud maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei kinnita tehingute toimumist kaebaja ja OÜ NSG vahel. Põhiliselt viitavad tehingute mittetoimumisele kaebaja juhatuse liikme K. Gigojani ja OÜ NSG juhatuse liikme N. Gontšarovi seletuste vastuolud metallijäätmete vaatamas käimise, transpordi korraldamise, transporti teostanud sõidukite ja metallijäätmete vastuvõtmise, kontrollimise ning üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise osas. Oluline on ka see, et selgitused ei ole vastuolulised ainult omavahel, vaid ka vastuolus teiste kogutud tõenditega. Põhjendatud kahtluse tekitab ka asjaolu, et kinnitust ei ole leidnud OÜ NSG poolt väidetavalt kaebajale võõrandatud metalli omamine. Metallijäätmete mitteomamine omakorda välistab tehingute toimumise kaebaja ja OÜ NSG vahel, kuna puudub tehingu ese. Kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik väita, et kaebaja ja OÜ NSG vahel on toimunud arvetel näidatud metallijäätmete ostu-müügi tehingud. Esitatud arved on fiktiivsed. Ühe väidetava tehingupoole esindaja kinnitus tehingu tegemisest ei ole käsitletav vastuvaidlematu tõendina tehingute toimumise 9(19) 3-11-2035 osas, kui muud kogutud tõendid seavad tehingute toimumise kahtluse alla. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et ettevõtete juhatuse liikmed teineteist teavad, vaid tehingute toimumise nende ettevõtete vahel.

Maksukohustuse tuvastamisel on lähtutud kõigist kogutud tõenditest, hinnates neid kogumis ja vastastikuses seoses. Kuna maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik väita, et kaebaja ja OÜ NSG vahel toimusid arvetel märgitud metallijäätmete ostu-müügi tehingud, siis ei ole OÜ-l NSG tekkinud käivet KMS § 4 lg 1 mõttes.

Maksuotsuse kehtetuks tunnistamise piisavaks aluseks ei ole vaideotsuses kaebajaga nõustumine selles, et OÜ NSG andmete kajastamata jätmine OÜ Tolmetex kaaluaktidel ei ole kaebajale etteheidetav. Need kinnitavad üksnes OÜ Tolmetex ja kaebaja vahelist tehingut ning kaebaja poolt metalli üleandmist OÜ-le Tolmetex. Väidetavalt on metallijäätmed veetud OÜ NSG laoplatsilt OÜ-ni Tolmetex sama autoga. Seega peaks OÜ Tolmetex poolt koostatud kaalulehtedel märgitud metallijäätmete pealelaadimiskoht kattuma OÜ NSG esindaja poolt väidetava metallijäätmete pealelaadimise kohaga. Need aga ei kattu, seega on tehingu toimumine kaebaja ja OÜ NSG vahel kahtluse all.

Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, sest maksuhaldur on maksumenetluse käigus küsinud informatsiooni nii kaebaja kui ka OÜ NSG esindajalt. Maksuhaldur ei teostanud vaatlust, sest kaebaja on kinnitanud, et OÜ-lt NSG omandatud metallijäätmeid ei viidud kaebaja tegevuskohta.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et õigusi rikuti ka vaidemenetluse esemest sõltumatult.

Vaidemenetluses on menetleja kohustatud objektiivselt hindama mõlema poole argumente ning seadusest ei tulene kohustust nõustuda vaide esitaja põhjendustega. Täiendavate tõendite kogumise vajadus on vaideorgani hinnata ning käesoleval juhul oli vastustaja hinnangul võimalik maksumenetluses kogutud tõendite pinnal vaie lahendada. Vaideotsuses ei toodud välja uusi asjaolusid vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vastustaja on märkinud, et kaebaja poolt OÜ-le Tolmetex üle antud metall ei kuulunud varasemalt OÜ-le NSG, seega ei ole maksuotsuses kaheldud, et olemas oli metall, vaid kaheldi, kas kaebaja ja OÜ NSG vahelises väidetavas tehingus oli reaalselt olemas kaup, mida võõrandati.

6.MTA esitas 08.11.2012 halduskohtule taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks maksuotsusega OÜ-le Demokapital tasumisele kuuluva tulumaksu määramise osas summas 2106,27 eurot. MTA 07.11.2012 otsusega nr 6-4/337-5 tunnistati maksuotsus eelnimetatud osas kehtetuks, sest maksuhaldur ei kaalunud tulumaksu määramisel hindamist.

7.Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 otsusega lõpetati menetlus PMTK 13.06.2011 maksuotsuse tühistamiseks 2106 euro ja 27 sendi suuruse tulumaksu määramist puudutavas osas.

Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata ning mõistis vastustajalt OÜ Demokapital kasuks välja menetluskulud summas 1227 eurot ja 7 senti.

Vaidlustatud maksuotsus on PMTK 07.11.2012 otsusega tulumaksu määramist puudutavas osas kehtetuks tunnistatud.

Vaidlustatud haldusaktis on leitud, et OÜ NSG arvete näol oli tegemist reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvetega ja et kaebuse esitaja ei suutnud kontrolli käigus tõendada, et OÜ NSG on arvetel kajastatud kaupu müünud, mis tähendab ka seda, et kaebajal ei olnud õiguslikku alust arvetel kajastatud 20 663 krooni suuruse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingud tegelikult toimusid või mitte.

MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul 10(19) 3-11-2035 hinnata, kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused arvetel näidatud tehingute toimumisest ümber lükanud või mitte. Asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur nimetatud järeldusele jõudis, sisalduvad põhiliselt maksuotsuse teise osa punktides 1-23. Vastustaja osundab teabe andmise ja dokumentide esitamise korralduste täitmajätmisele OÜ NSG poolt, asjaolule, et OÜ NSG kustutati 19.11.2009 käibemaksukohustuslaste registrist, et OÜ-lt Tolmetex saadud kaalulehtedel ei ole märget metallijäätmete soetamise kohta OÜ-lt NSG ja et metallijäätmed transporditi erinevatelt territooriumidelt ning mitte sellelt laoplatsilt, mida väitis N.

Gontšarov. Samuti on viidatud asjaolule, et OÜ Demokapital juhatuse liige K. Gigojan ja OÜ NSG endine juhatuse liige N. Gontšarov on andnud vastuolulisi selgitusi metallijäätmete vedu teostanud veokite kohta. N. Gontšarovi selgituste kohaselt toimus jäätmete vedu nende vähese koguse tõttu pakiauto ja kastiga džiibiga, kuid näiteks metallijäätmete üleandmisevastuvõtmise aktist nr 909030 nähtuvalt toimus vedu veokiga 068 MLA, mille puhul oli tegemist veoautoga Scania (I kd, tl 108), ning teistes üleandmise-vastuvõtuaktides märgitud veokite 558 AVL ja 872 ATX puhul oli liiklusregistri andmetel tegemist veoautodega MAN ja Volvo. Maksuhaldur on toonud välja veel OÜ NSG ja OÜ Demokapital juhatuse liikmete selgituste vastuolulisuse seonduvalt sellega, kes võttis metallijäätmed vastu ning kes koostas metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktid pärast jäätmete kaalumist. Vaatluse käigus selgus veel täiendavalt, et OÜ NSG ei asunud ka ametlikult registreeritud aadressil, mis vastustaja hinnangul viitas (kaudselt) samuti asjaolule, et tegemist ei saanud olla tegutseva äriühinguga. Maksuhaldur on küsitlenud ka veokite 068 MLA, 558 AVL ja 872 ATX juhte, kelle andmetel transporditeenust OÜ-le NSG ei osutatud, kusjuures transpordi oli tellinud metallijäätmete veoks enamasti OÜ Tolmetex. Vastustaja on juhtinud tähelepanu veel N.

Gontšarovi selgitustele, mille kohaselt soetas OÜ NSG metalli Eestis registreeritud ettevõtetelt ning eraisikutelt, kuid ei teadnud nimetada ühtegi nime. Hiljem meenus küll tarnijana Kiviõli Keemiatööstus, kuid Kiviõli Keemiatööstuse 07.03.2011 vastusest ilmneb, et 2009. aasta septembris metallijäätmete müüki ei teostatud (II kd, tl 7). Maksuhaldur on toonud maksuotsuse teises osas välja ka muid väiksemaid vastuolusid, mida kohus üle ei korranud.

Kokkuvõttes on vastustaja jõudnud järeldusele, et OÜ NSG poolt kaebuse esitajale väljastatud arvete puhul oli tegemist fiktiivsete arvetega, mille alusel ei saanud käibemaksu deklareerida.

Vastustaja selgitas, et OÜ Demokapital võis küll müüa metallijäätmeid OÜ-le Tolmetex, kuid küsimus on selles, kas need soetati 2009. aasta septembris OÜ-lt NSG ja kas eelnimetatud osaühingu arvete alusel võis sisendkäibemaksu maha arvata (kohtuistungi protokoll, II kd, tl

213). Sisuliselt on sellega vastatud kaebuse kõikidele väidetele, sest kaebaja viitab küll OÜ Tolmetex poolt esitatud materjalile kauba vastuvõtu kohta eelnimetatud osaühingu lattu, kuid see ei tõenda, et OÜ Demokapital soetas vanametalli OÜ-lt NSG. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ NSG ja kaebuse esitaja vahel ei saanud arvetel nimetatud tehinguid toimuda ning see seisukoht on kaebaja poolt ümber lükkamata.

Kohus nõustus vastustajaga ning vaideotsuse nende põhjendustega, mis seonduvad sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubatavusega. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb käibemaksu määramist puudutavas osas rahuldamata, ei saa rahuldada ka maksuotsuse alusel tagasi nõutud ja kaebuse esitaja poolt tasutud 1320 euro ja 61 sendi suuruse käibemaksusumma tagastamisele suunatud kohustamisnõuet. Tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 ei ole vaja kaebuse rahuldamata jätmise korral kõiki vaidlustatud haldusaktis ja kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses toodud põhjendusi üle korrata, kui kohus neid põhjendusi järgib.

Mis puutub kaebuse esitaja väitesse õiguste rikkumisest vaidemenetluses sõltumata vaidemenetluse esemest, siis kohus sellega ei nõustu. Vaidemenetluse õiguspärasuse eelduseks ei ole täiendavate tõendite kogumine ja vaideotsuse motiividest ei saa tuletada kaebaja õiguste rikkumist sõltumata vaidemenetluse esemest. Vaidemenetluses kehtib samuti MKS § 150 lg-st 1 tulenev põhimõte, mille kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise 11(19) 3-11-2035 korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Vaide esitaja ei lükanud maksuotsuses toodud põhiseisukohti ümber ning seetõttu jäi vaie rahuldamata.

Kohus nõustub vaideotsuses toodud põhjendustega selle kohta, et käibemaksu mahaarvamiseks ei olnud alust. Seega jääb kaebus rahuldamata ka vaideotsuse vaidlustamist puudutavas osas. Kohus selgitas täiendavalt, et ainuüksi formaalselt nõuetekohase arve, üleandmisevastuvõtmise akti või lepingu olemasolu ei tõenda tehingu toimumist, kui puuduvad muud faktilised asjaolud, mis tõendavad majandustehingute tegelikku toimumist. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vastupidine seisukoht tähendaks, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi.

Kaebaja taotles menetluskuludena 1996 euro ja 54 sendi väljamõistmist, milles sisaldub ka kaebuselt tasutud riigilõiv summas 171 eurot ja 34 senti. Õigusabikulud ja riigilõiv tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuluna välja mõista, kuid seejuures tuleb arvestada, millise osa moodustas vaidlustatud maksuotsusega määratud terviksummast kehtetuks tunnistatud tulumaksusumma. Maksuotsuse kohaselt oli tasumisele kuuluv summa 3426 eurot ja 88 senti, mis tähendab seda, et kehtetuks tunnistatud 2106 euro ja 27 sendi suurune tulumaks moodustab sellest 61,46%. Vastav proportsioon seoses 1996 euro ja 54 sendi suuruste menetluskuludega on 1227 eurot ja 7 senti. Ülejäänud menetluskulude hüvitamise küsimus tõusetub sel juhul, kui kaebus rahuldatakse. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad ülejäänud menetluskulud OÜ Demokapital kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. OÜ Demokapital 17.01.2013 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega jäeti jõusse PMTK 13.06.2011 maksuotsus käibemaksu määramiseks summas 1320,61 eurot, ja kaebus rahuldada, samuti kohustada MTA-d tagastama kaebajale maksuotsuse alusel tasutud käibemaks koos MKS § 116 lg 1 sätestatud intressidega ning tühistada MTA 21.07.2011 vaideotsus.

Kohtuotsuse põhjendamata jätmine HKMS § 165 lg 2 alusel ei ole käesoleval juhul põhjendatud, sest kaebuses on esitatud väiteid nii seoses vaidemenetluses tähelepanuta jäetud tõenditega kui ka tõenditele antud väärhinnangutega. Samuti on kaebuses vaidlustatud ka vaideotsus, kuna selles võetud seisukohad rikuvad kaebuse esitaja õigusi sõltumatult vaidemenetluse esemest. Kaebuses pööras kaebuse esitaja tähelepanu maksumenetluses kogutud tõenditest tehtud väärjäreldustele ning asjaolule, et vaidemenetluses andis maksuhaldur vaidemenetluse esemest sõltumata kaebuse esitaja õigusi iseseisvalt rikkuva haldusakti.

Halduskohtu järeldus, et vaideotsuse motiividest ei saa järeldada kaebuse esitaja õiguste rikkumist, on motiveerimata ja paljasõnaline. Kaebuses on kaebaja osundanud uuele, maksuotsuses välja toomata asjaolule, mis leidis esmakordselt kajastamist alles vaideotsuses, samuti asjaolule, et vaideotsuses on kajastatud tõendeid teisiti, kui need on leidnud kajastamist ja analüüsimist maksuotsuses. Vaide läbivaatamisel ja vaideotsuses maksuotsusega võrreldes uute asjaolude väljatoomine vaidemenetluse esemest sõltumatult on käsitletav kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumisena.

Halduskohus ei ole kohtuotsuses arvestanud, et vaideorgan jättis vaide läbivaatamisel vaide põhjendused täiesti tähelepanuta. Kohtule esitatud kaebuses tõi kaebaja välja, et vaide kahekümne kuues punktis esitatud kahekümnest põhjusest, miks vaide esitaja leiab, et maksuotsus on ebaõige, on vaide esitaja seisukohaga täielikult nõustutud kümnel juhul ning viiel juhul osaliselt. Vaidemenetluses ei ole vaideorgan kogunud ainsatki tõendit, millele tuginedes saanuks vaideorgan asuda kindale seisukohale, et tehingud ei ole reaalselt toimunud, ehkki hal12(19) 3-11-2035 dusmenetluses, sh vaidemenetluses juhindutakse uurimispõhimõttest. Vaideorgan ei saa maksumaksja poolt esitatud väiteid vaidemenetluses lihtsalt kõrvale jätta pelgalt oletustele või tõendamata kahtlustele tuginedes. Kohus ei ole vastanud kaebuse põhjendustele kaebuse esitaja õiguste rikkumisest vaideotsuses vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohus ei ole kaebuse punkte analüüsinud, vaid on paljasõnaliselt leidnud, et kaebaja pole tõendanud maksu valesti määramist. Apellandi hinnangul ei saanud kohus tugineda HMKS § 165 lg-le 2 ja jätta omapoolsed hinnangud kohtuotsuses asjaoludele ja tõenditele andmata, olenemata kaebuse mitterahuldamisest.

Kohus jõudis järeldusele, et maksuotsus käibemaksu määramiseks on õige, üksnes seetõttu, et kohus ei ole maksuotsuse asjaolusid ja selle tegemise aluseks olnud tõendeid õigesti hinnanud. Kohus on jätnud tähelepanuta MKS §-st 46 tuleneva kohustava haldusakti motiveerimise nõude.

Keskseks küsimuseks käesolevas vaidluses on, kas vanametallijäätmete müüjaks kaebajale oli kaebajale kauba müügiarveid esitanud äriühing OÜ NSG ja kas kaebaja vanametalli kogujana JäätS § 106 mõttes pidi teadma või võis teada, et talle vanametalli müünud isik ei olnud tegelikult isikuks, kes end üleandmise-vastuvõtu aktidel ja arvetel müüjana esitles. Apellandi hinnangul ei ole kohus kaevatavas otsuses sellele asjaolule üldse mingit tähelepanu pööranud.

Seega ei ole kohtuotsus vaidlustatud maksuotsuse jõusse jätmisest osas, millega määrati kaebuse esitajale täiendav käibemaksukohustus hoolsuskohustuse mittejärgmise eest tehingutes OÜ-ga NSG, seaduslik ega põhjendatud.

Kohtupraktikas kujundatud seisukohtade järgi tuleb maksuhalduril selleks, et põhjendada käibemaksukohustuse määramist, iga üksiku tehingu juures motiveerida, milline teave oli kaebajal tehingu või kauba kohta ja kuidas see teave viitab just sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kaevatavas kohtuotsuses sellist analüüsi maksuhalduri haldusakti motivatsiooni kohta ei ole.

Apellandi hinnangul on kohtuotsuse järeldused, nagu kinnitaksid kohtu poolt viidatud maksuotsuse järeldused tehingute mittetoimumist, kohtu poolt jäetud põhjendamata.

Käesolevas asjas tuleb apellandi hoolsuskohustuse täitmisel ja seega ka tõendite hindamisel lähtuda metallijäätmete kogumist reguleeriva JäätS normidest (§ 106), kuivõrd apellant metallijäätmeid koguva ettevõtjana peab järgima antud seaduse nõudeid metallijäätmete kogumisel koostatavatele dokumentidele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et arvetele lisatud metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel on metallijäätmete üleandmine müüjalt ostjale tõendatud.

Metallijäätmete vastuvõtmisel OÜ-lt NSG on apellant koostanud JäätS § 106 lg-s 1 nõutud üleandmise-vastuvõtmise aktid iga metallijäätmepartii kohta. Aktid on mõlemapoolselt allkirjastatud. Seega on kaebaja metallijäätmete kogujana täitnud vajaliku hoolsuskohustuse ning tõendanud seda maksumenetluses. Aktid on esitatud hindamiseks kohtule ja kohus on vanametalli vastuvõtmist kinnitavaid akte kohtumenetluses ka uurinud. Sellele vaatama ei ole halduskohus kaevatavas kohtuotsuses vähimalgi määral JäätS § 106 lg-st 1 tuleva hoolsuskohustuse täitmist kaebaja poolt analüüsinud. Mõlemad tehingus osalejad kinnitavad kauba üleandmist, allkirjad aktil kinnitavad nende ütluste õigsust. Kaebaja metallijäätmete vastuvõtjana on aktide koostamisel metallijäätmete vastuvõtmisel OÜ-lt NSG kinnitanud kauba saamist, kes esitas ka arved kauba eest. Ostjale esitatud arved on müüjale tasutud. OÜ-lt NSG soetatud vanametall on edasi müüdud OÜ-le Tolmetex. Kaebaja ja OÜ Tolmetex vahel toimunud majandustehinguid ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Seda on maksuhaldur kohtumenetluses aktsepteerinud ja tunnistanud kehtetuks kaebuse esitajale tehtud maksuotsuse tulumaksu määramist puudutavas osas ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt. Seega on kaebaja täitnud 13(19) 3-11-2035 enda tõendamiskoormuse müüja isiku ja kauba olemasolu osas. Kaebuse esitajalt ei saa nõuda selliste asjaolude tõendamist, milleks ta seaduse järgi kohustatud ei ole. Kohus ei saanud asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt motiveeritud.

Kohus on kaevatavas kohtuotsuses nõustunud maksuhalduri põhjendustega vaidlustatud maksuotsuses ning leidnud, et tehingute mittetoimumist kinnitavad maksuhalduri väited, ei ole seejuures aga pööranud vähimatki tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud maksuotsuses on maksuhalduri järeldused oletuslikud ja üldsõnalised. Ühestki maksuotsuses osundatud asjaolust või tõendist ei saa teha järeldust, et kaebaja võis kuidagi olla teadlik või pidi teadma, et kauba müüjaks ei ole OÜ NSG.

Arvestades, et kohus ei ole kohtuotsuse tegemisel analüüsinud maksuotsuse tegemisel aluseks võetud tõendeid ja asjaolusid, vaid on tuginenud õiguslikult motiveerimata maksuotsuse järeldustele, on kohus ka ise jõudnud ebaõigele seisukohale KMS § 24 ja § 29 lg 1 ning lg 3 p 1 kohaldamisel.

9.Maksu- ja Tolliameti 20.02.2013 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata.

1)Kohus ei ole HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes jätnud otsust täielikult põhjendamata, vaid ei ole pidanud vajalikuks otsuses tuua välja kõiki vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses toodud põhjendusi, kuna kohus nõustus nende põhjendustega. Kohus käsitles kokkuvõtvalt asjaolusid ning võttis seisukoha, et OÜ NSG poolt apellandile väljastatud arvete alusel tegelikkuses tehinguid ei toimunud, millega on sisuliselt antud kohtu poolt seisukoht ka kaebuse kõikidele väidetele. Kuigi kohus on maksu määramise õigsust põhjendanud ka nende maksuotsuse põhjendustega, mis vaidemenetluses leiti olevat mitteasjakohased, siis lõppkokkuvõttes ei muuda see kohtuotsust õigusvastaseks, kuna pärast vaidemenetlust püsima jäänud põhjendused (maksuotsuse II osa punktid 1, 5, 7, 9-12 ja 17-21) on piisavad, jõudmaks seisukohale, et tehinguid OÜ NSG ja apellandi vahel ei toimunud. Ühtlasi nõustudes vaideotsuses toodud põhjendustega, mis seostuvad sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubatavusega, on kohus andnud ka enda seisukoha, et alusetud on apellandi väited, mille kohaselt vaidemenetluses on tähelepanuta jäetud tõendeid ning tõenditele on antud väärhinnanguid.

2)Vastustaja möönab, et kohtuotsuses oleks võinud olla põhjalikumalt selgitatud, miks vaideotsus eraldiseisvalt apellandi õigusi ei rikkunud, kuid see ei muuda lõppotsust. Nimelt erinevalt apellandi poolt märgitust ei esinenud vaideotsuses kaebuses märgitud uusi asjaolusid.

Samuti ei nähtu kaebusest, et oleks osundatud asjaolule, et vaideotsuses on kajastatud tõendeid teisiti, kui need on leidnud kajastamist ja analüüsimist maksuotsuses. Kuna ei ole võimalik tuvastada, milliseid valesti kajastatud tõendeid apellant võis silmas pidada, siis puudub võimalus sellele väitele vastamiseks.

MKS § 143 lg-st 5 tuleneb, et vaideorganil puudub kohustus täiendavate tõendite kogumiseks, vaid seda tuleb teha siis, kui selleks on vajadus. Käesoleval juhul oli vaideorgan seisukohal, et juba tuvastatud asjaolud, hoolimata sellest, et osad neist vaidemenetluse käigus ära langesid, on piisavad asumaks seisukohale, et metallijäätmete müügitehinguid OÜ NSG ja apellandi vahel tegelikult ei toimunud. Asjaolud, millele vaideorgan tugines, on kokkuvõtvalt toodud vaideotsuse punktis 3.2. Vastustaja on seisukohal, et vaideorganil puudus vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, kuna olemasolevad tõendid ja asjaolud kogumis näitavad veenvalt, et apellant pidi teadma, et OÜ NSG ei olnud tegelik müüja ning tehinguid OÜ NSG ja OÜ Demokapital vahel ei toimunud.

14(19) 3-11-2035

3)Väär on väide, et vaideorgan jättis vaide läbivaatamisel vaide põhjendused täiesti tähelepanuta, mida kinnitab apellant ka ise apellatsioonkaebuses, tuues välja konkreetsed vaideotsuse punktid, kus tema väiteid on analüüsitud. Samuti osade vaides esitatud väidetega on vaideorgan ka nõustutud. Apellant on ebaõigesti märkinud, nagu vaideorgan oleks osaliselt tema seisukohaga nõustunud vaideotsuse punktides 3.1.5., 3.1.10., 3.1.15., 3.1.16. ja 3.1.17. Eeltoodud punktides vaideorgan just ei nõustunud apellandi seisukohaga ning tõi välja vastavad põhjendused. Samuti ei ole õige väide, et vaideorgan nõustus täielikult apellandi seisukohaga vaideotsuse punktides 3.1.1. ja 3.2.1. Nimelt punktis 3.1.1. vaideorgan üksnes osaliselt nõustus apellandiga. Punkti 3.2.1. vaideotsuses aga ei eksisteerigi. Kuigi vaideotsuses osaliselt nõustuti apellandi väidetega, jäi alles piisavalt fakte, mis kinnitavad, et metallijäätmete müügitehinguid OÜ NSG ja OÜ Demokapital vahel tegelikult ei toimunud.

4)Apellant leiab, et kohus võis jõuda järeldusele, et maksuotsus käibemaksu määramiseks on õige, üksnes seetõttu, et kohus ka ise ei ole maksuotsuse asjaolusid ja selle tegemise aluseks olnud tõendeid õigesti hinnanud. Tegemist on apellandi poolsete paljasõnaliste oletustega ning apellant ei ole näidanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kohtu poolt maksuotsuse asjaolude või tõendite valesti hindamist. Samuti puudub alus väitmaks, et kohus jättis tähelepanuta haldusakti motiveerimise nõude.

5)Kohus on pööranud otsust tehes tähelepanu asjaolule, kas metallijäätmete müüjaks võis olla arved esitanud äriühing OÜ NSG, ning on jõudnud seisukohale, et tegelikkuses apellandi ja OÜ NSG vahel arvetel märgitud tehinguid ei ole toimunud. Seega puudub alus ka eeldamaks, et metallijäätmete müüjaks võis olla OÜ NSG. Ühtlasi on apellant valesti aru saanud, nagu oleks talle käibemaksukohustus määratud hoolsuskohustuse mittejärgimise eest tehingutes OÜ-ga NSG. Nimelt käesolevas asjas puuduvad küll otsesed tõendid, mis kinnitaksid apellandi teadmist, et OÜ NSG puhul ei olnud tegemist tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud viitavad apellandi teadmisele. Seetõttu muutub antud asjas teisejärguliseks äris nõutava hoolsuse (sh JäätS sätestatud nõuete) ja äris tavapärase hoolsuskohustuse täitmise tuvastamine.

6)Kohus on selgitanud, et ainuüksi formaalselt nõuetekohase arve, üleandmisvastuvõtmisakti või lepingu olemasolu ei tõenda veel tehingu toimumist, kui puuduvad muud faktilised asjaolud, mis kinnitaksid majandustehingute tegelikku toimumist. Seega ei ole kohus apellandi väidet jätnud tähelepanuta, vaid on selgitanud, miks apellandi esitatud üleandmis-vastusvõtmisaktid ei ole piisavad, et jaatada tehingute toimumist. Kuna käesoleval juhul muud asjaolud tehingute toimumist ei kinnita, siis nõustub ka vastustaja kohtuga.

7)Poolte kinnitused tehingute toimumise kohta, arvete tasumine ning üleandmisvastuvõtmisaktide olemasolu ei kinnita eraldiseisvalt tehingute toimumist, kui muud käesolevas vastuses eespool juba viidatud asjaolud lükkavad tehingute toimumise ümber. Apellandi ja OÜ Tolmetex vahel tehingute toimumine ei saa kuidagi kinnitada, et tehing on toimunud ka apellandi ja OÜ NSG vahel. See üksnes näitab, et apellandil oli kaup olemas, kuid mitte seda, kellelt ta selle kauba sai. Apellant ei ole ka viidanud konkreetsemalt, milliste asjaolude tõendamist temalt nõutakse, milleks ta seaduse järgi kohustatud ei ole. Käesoleval juhul nõutakse apellandilt üksnes maksuotsusega määratud käibemaksusumma vaidlustamise tõttu maksusumma valesti määramise tõendamist, milleks alus tuleneb MKS § 150 lg-st 1. Apellant ei ole aga senini esitanud mingeid tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et apellandile juurdemääratud maksusumma on ebaõige.

8)Maksuotsuse kehtetuks tunnistamine tulumaksu määramist puudutavas osas ei olnud tingitud sellest, et maksuhaldur aktsepteeris apellandi ja OÜ Tolmetex vahelist tehingut, vaid asja- 15(19) 3-11-2035 olust, et Riigikohtu 01.02.2012 otsuse nr 3-3-1-60-11 kohaselt oleks maksuhaldur pidanud tulumaksu määramisel kaaluma hindamist, kuid maksuhaldur ei olnud seda teinud.

10.Maksu- ja Tolliameti 31.01.2013 vastuapellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega apellandilt mõisteti OÜ Demokapital kasuks menetluskuludena välja riigilõiv proportsioonis, mille moodustas maksuotsusega määratud terviksummast kehtetuks tunnistatud tulumaksusumma, ning teha selles osas uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

Kohtuotsusest nähtuvalt lähtus halduskohus apellandilt OÜ Demokapital kasuks riigilõivu välja mõistmisel HKMS § 108 lõigetest 1 ja 6. HKMS § 108 lg-t 6 kohaldades on halduskohus aga tähelepanuta jätnud, et see säte ei hõlma endas riigilõivuga seonduvat. Riigilõivu osa reguleerib sellistel juhtudel hoopis HKMS § 104 lg 5 p 4, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 pide 2 või 4 alusel.

Kuna käesoleval juhul on menetlus maksuotsusega määratud tulumaksu osas kohtu poolt lõpetatud HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis tuginedes HKMS § 104 lg 5 p-le 4 puudus halduskohtul alus mõista maksuhaldurilt OÜ Demokapital kasuks välja riigilõivu proportsioonis, mille moodustas maksuotsusega määratud terviksummast kehtetuks tunnistatud tulumaksusumma. Selles osas oleks tulnud riigilõiv OÜ-le Demokapital Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt tagastada.

11.OÜ Demokapital 04.03.2013 vastuses palutakse jätta MTA vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Antud juhul on halduskohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu välja mõistnud kaebuse esitaja menetluskulude koosseisus ja see vastab HKMS § 108 lg-s 6 toodule. Kuna riigilõiv on HKMS § 101 lg 2 järgi kohtukuluks, mis samaaegselt on ka menetluskuluks sama paragrahvi esimese lõike järgi, on kohus riigilõivu menetluskulude ühe komponendina välja mõistnud vastustajalt. Seega ei ole põhjendatud vastuapellatsioonkaebuse väited HKMS § 108 lg 6 ebaõigest kohaldamisest kohtuotsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja apellatsioonkaebuse (a), seejärel vastustaja apellatsioonkaebuse (b) ning lõpetuseks menetluskulude jaotuse (c). a. Kaebaja apellatsioonkaebus 13. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada maksuotsus käibemaksu määramist puudutavas osas ning kohustada vastustajat käibemaksu tagastama koos sellelt arvestatud intressidega. Samuti taotleb kaebaja vaideotsuse tühistamist.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja järeldusega, et kohus ei saanud tugineda HKMS § 165 lg-le 2 ja jätta omapoolsed hinnangud asjaoludele ja tõenditele andmata, olenemata kaebuse mitterahuldamisest. Ringkonnakohtu hinnangul just sellise õiguse HKMS § 165 lg 2 halduskohtule annab, kui kohus viitab, et nõustub vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses toodud põhjendustega.

Vaideotsuses ei ole maksuotsuse järeldustega täies mahus nõustutud, ent vaideotsuses on piisava selgusega analüüsitud, milliseid maksuotsuse argumente ei saa lugeda maksukohustuse tuvastamise seisukohast määravaks ning millistele asjaoludele tuginedes on maksuotsus oma 16(19) 3-11-2035 lõppjäreldustes siiski põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vaideotsuse põhjendustega käibemaksu määramist puudutavas osas ning seega tuleb lugeda põhjendatuks ka halduskohtu poolt kaebuse rahuldamata jätmine vastavas osas.

Kaebaja õiguste väidetavat rikkumist vaidemenetluses sõltumata vaidemenetluse esemest on halduskohus käsitlenud, leides et vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, lisades omalt poolt järgmist.

15.Kaebaja apellatsioonkaebusest ei selgu üheselt, millised tõendid on vaidemenetluses või sellele eelnenud maksumenetluses tähelepanuta jäetud. Vaidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidemenetluse raames esitanud uusi tõendeid. Kui silmas on peetud JäätS § 106 lg-s 1 nimetatud metallijäätmete kokkuostu akte, siis nimetatud aktide suhtes on maksuhaldur seisukoha võtnud: vaideotsuses on asutud seisukohale, et tehinguid kaebaja ja OÜ NSG vahel ei ole toimunud, millest järeldub, et vastavat tehingut kajastavad dokumendid ei vasta tegelikkusele.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et ainuüksi formaalselt nõuetekohased dokumendid ei saa kinnitada tehingu toimumist, kui muud kogutud tõendid või tuvastatud asjaolud seavad dokumendil kajastatud kujul tehingu toimumise piisava kindlusega kahtluse alla (vt näiteks Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-34-07 p 10 ja otsuse nr 3-3-1-32-09 p 10). Samale seisukohale on asunud ka halduskohus vaidlustatud otsuses. Käesolevas vaidluses on sellistele tõenditele ja asjaoludele, mis tekivad põhjendatud kahtluse tehingute mittetoimumisest, viidatud vaidlustatud vaideotsuses. Kaebaja ei ole vastavaid kahtlusi ringkonnakohtu hinnangul ümber lükanud (MKS § 150 lg 1).

16.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaideotsus on tõenditele antud hinnangute osas maksuotsusega vastuolus või erineks tõenditele antud hinnang oma lõppjäreldustes maksuotsusest.

Maksuotsuses ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja müügitehinguid, seega ei ole järeldatud, et kaebajal puudus OÜ-le Tolmetex ja OÜ-le Refonda müüdud kaup. Samas on asutud seisukohale, et kaebaja poolt müüdud kaupa ei ole kaebaja hankinud OÜ-lt NST. Maksuhaldur on loonud põhjendatud kahtluse selles, et kaupa ei ole hangitud kaebaja kirjeldatud viisil, seega ei puuduta maksuõiguslik etteheide hoolsuskohustuse rikkumist, vaid kaebaja teadlikkust soetusarvete sisu tegelikkusele mittevastavusest. Olukorras, kus kaebaja poolt kirjeldatud sündmusi ei ole tegelikkuses aset leidnud, ei saa rääkida sellest, et kaebajat oleks kõnealuste sündmuse raames müüja isiku osas eksitusse viidud (hoolsuskohustuse rikkumise küsimus). Tegelikkuses mittetoimunud sündmuste kinnitamine viitab kaebaja teadlikkusele sellisel kujul tehingute mittetoimumisest ja eesmärgile deklareerida formaalselt nõuetekohastele dokumentidele tuginedes KMS § 31 lg 1 alusel alusetult sisendkäibemaksu.

Sama maksuõiguslik käsitlus nähtub ka vaideotsusest, seega on maksuotsus ja vaideotsus omavahel kooskõlas.

17.Kaebaja põhjendustega mittenõustumine ning tõenditele kaebajast erineva hinnangu andmine vastustaja ja kohtu poolt ei ole käsitletav tõendi tähelepanuta jätmisena ega menetlusnormide rikkumisena.

Samuti ei ole menetlusnormide rikkumisega tegemist olukorras, kus vaideotsuses hinnatakse kogutud tõendeid erinevalt vaidlustatud maksuotsusest, leides samas, et maksuotsus on oma lõppjäreldustes õige. Olukorras, kus vaidlustatud haldusaktis võidakse olla eksitud õigusliku või faktilise aluse käsitlusega, kuid on selge, et kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud toetavad lõppjäreldust, oleks eesmärgipäratu haldusakt tühistada, sest sellisel juhul tuleks samasisulise kohustusega haldusakt uuesti välja anda (HMS § 58).

17(19) 3-11-2035 b. Vastustaja apellatsioonkaebus 18. Vastustaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastustaja hinnangul kuulub menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 4 alusel riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastamisele.

19.Kaebus halduskohtule esitati käesolevas asjas 19.08.2011. Riigilõiv summas 171,34 eurot tasuti kaebaja poolt samal päeval (I kd, tl 124).

Kehtiv HKMS jõustus 01.01.2012. HKMS § 285 lg 1 sätestab, et enne sama seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS-s sätestatut. Menetluskulude hulka kuulub ka riigilõiv (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2).

20.Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 84 lg 4 sätestas, et tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud.

Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS regulatsioon on antud küsimuses analoogne kehtiva HKMS § 104 lg 5 p-ga 4.

21.HKMS § 285 lg-st 1 ja kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 84 lg-st 4 tulenevalt kuulub vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega seonduva menetluse lõpetamise korral riigilõiv kaebajale tagastamisele, mitte vastustajalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust kuulub vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamisele ning halduskohtu otsus tühistamisele osas, millega mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv summas 105,30 eurot (171,34 x 61,46%). Vastustajalt väljamõistetud menetluskulude suuruseks jääb seega 1121,77 eurot (1227,07 – 105,30).

22.Riigilõivuseaduse § 57 lg 16 (kuni 01.07.2012 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte üle 958,67 euro. Halduskohus lõpetas menetluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tulumaksu määramist puudutavas osas summas 2106,27 eurot. Nimetatud summalt arvestatud riigilõivu suuruseks on 105,30 eurot (2106,27 x 5%). Riigilõiv summas 105,30 eurot kuulub kaebajale tagastamisele. c. Menetluskulude jaotus apellatsiooniastmes 23. Kaebaja on palunud mõista enda menetluskulud välja vastustajalt. Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt soovib apellant menetluskulude väljamõistmist summas 289,24 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ja vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist apellandilt (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 18(19) 3-11-2035 19(19)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.