lg 1 p 8 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohtuistungi protokoll ei pea olema stenogramm, mis fikseerib öeldu täpse sõnastuse. 31.05.2013.a istungil ei suutnud hageja kohtule selgitada, millist tõendit ja milliste vaidlusaluste asjaolude kohta ta soovib esitada. Kuivõrd hageja kohtule selget taotlust ei esitanud ning kõik tõendite esitamiseks hagejale antud tähtajad olid möödunud, selgitas kohus hagejale tõendite esitamise ja asjakohasusega seonduvat ega pidanud vajalikuks hageja ebakonkreetset taotlust protokollis kajastada. Sisuliselt ei ole hageja kohtule ega kostjale oma protokolli parandamise taotluses väidetud tõendit ka esitanud ning kohus ei ole seda tõendit hagejale tagastanud. Hageja taotluste osas on protokollis õigesti kajastatud, et hageja esitas järjekordselt vaid XXX arvamuse lisamise taotluse, millise tõendi kohus hagejale tagastas. Eeltoodu alusel tuleb hageja taotlus istungi protokolli täiendamiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et ka hageja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-04). Menetluse peatamine teise menetluse tõttu on
Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada (Riigikohtu 2
lg 1 järgi hindab kohus lahendi tegemisel kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei saa hageja mõjutada kohtu poolset tõendite hindamist läbi politseile esitatavate avalduste. Politsei- ja Piirivalveametil puudub pädevus hinnata kohtu asemel tõendeid käesolevas tsiviilasjas. Hageja taotlus toob kaasa ilmselge ja põhjendamatu menetluse venimise. Kohus osundab, et hageja on antud menetluses korduvalt oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud. Hageja on eiranud kohtu antud menetlustähtaegu ilma mõjuva põhjuseta. 30.05.2013.a esitas hageja kohtule taotluse eelmise istungi protokollis kajastatud eksperdi ütluste muutmiseks viisil, mis ei vastanud eksperdi tegelikele ütlustele. Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.