TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1433 Otsuse kuupäev 21. detsember 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi FIE Alidia Tamm kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2010.a käskkirja nr 12-6/973 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Alidia Tamm Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 20.jaanuar 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. FIE Alidia Tamm (Tamme Talu) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse 2010. aastal ühtse pindalatoetuse saamiseks 18,53 ha osas. 21.09.2010 ja 23.09.2010 viis PRIA Tamme Talu majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused vormistati kontrollaruandel 200083-86-018. Kohapealse kontrolli käigus mõõdeti GPS-seadmega üle taotlusel deklareeritud põldude toetusõiguslikud pindalad ning tuvastati taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus kokku 4,45 ha, mis moodustas 31,61% kindlaksmääratud pindalast, s.o 14,08- ha-st. Kohapealse kontrolli tulemusena tuvastati taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevusi põldude nr 1 (0,08ha), nr 1,1 (1,00 ha), nr 2 (0,19 ha), nr 18 (0,15 ha), nr 5 (0,16 ha), nr 5,1 (0,14 ha), nr 8 (0,88 ha), nr 9 (0,050 ha), nr 10 (0,00 ha (kindlaksmääratud pindala oli alla 0.30 ha ning põld ei moodustanud ühest maa-ala)), nr 11 (0,09 ha), nr 14 (0,10 ha), nr 13 (0,17 ha), nr 21 (0,40
- ha)ja nr 3 (0,15
- ha)osas. 1 PRIA 01.12.2010.a peadirektori käskkirjaga nr 12-6/973 jäeti Tamme Talu taotlus pindalatoetuse saamiseks tervikuna rahuldamata. PRIA 10.03.2011.a. vaideotsusega nr 124/63 jäeti vaie rahuldamata. 2. 09.06.2011 esitas Alidia Tamm kaebuse Tartu Halduskohtusse PRIA 01.12.2010 peadirektori käskkirja nr 12-6/973 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused 3. Kaebaja selgitab, et 21.09-23.09 käis PRIA Võru töötaja tema põldusid mõõtmas. Mõõtmise tulemuste põhjal selgus, et mõõtmise tulemused erinesid üle 20%. Kaebaja märgib, et ametnik mõõtis põllu nr 1, nr 21 ja nr 16 üksinda ära, sel ajal kui kaebaja ajas loomi kokku ega tulnud kaebajale ka selles osas appi. Hiljem läks kaebaja koos ametnikuga põllu 68740160794 juurde. Kaebaja istus autos, kui ametnik mõõtis 68740164155 põldu 68740144411. Kui kaebaja 23.09.2010 ametnikule helistas, oli ametnik puhkusele läinud. Kaebaja ei mõista, miks ametnik ei tulnud maid kontrollima peale 31. juulit, kui kõik oli näha, kust oli karjatatud, niidetud või koristatud. Samuti on kaebajale arusaamatu, miks ei öelnud ametnik talle mõõtmise tulemusi enne puhkusele minemist. Kaebaja selgitab, et põllu nr 1 deklareeris PRIA ametnik ise ja kirjutas oma käega selle põllu suuruseks 4,6 ha. Hiljem PRIA korrigeeris põllu nr 1 suurust ja see jäi 4,37 ha. Kaebaja märgib, et pindala ei ole vähenenud. Renditud põld nr 1.1 mõõdeti kaebaja põlluga nr 1 kokku. Kaebaja märgib, et põllu nr 5 osas tegi ta 2009.a mahetootmise jätkamise lepingu 68540131286 põllumassiivil, mille pindala on 2,06 ha. PRIA ametnik sai selle põllumassiivi mõõtmistulemuseks 1,19 ha. Põllu suurus tegelikult muutunud ei ole, küll aga on põllu äärtest pidevalt maha langenud puid, koristatud ja tärganud haavapuid raiutud. Põllumassiiv nr 685540100538, põld nr 19, suurusega 0,72 ha ja põllumassiiv nr 68540111204 põld nr 20 suurusega 0,32 ha ühendati 21.05.2011 kaebaja põllumassiiviga nr 68540110545 üheks massiiviks numbriga 68540110545 suurusega 1,62 ha. PRIA ametnik sai selle põllu mõõtmisel suuruseks aga 1,47 ha. Ühendatud põllumassiivil 68540110545 1,62 ha maa-alal asub puuvilja-marjaaed, mille kohta kirjutas kaebaja 15.04.2006 avalduse aia kandmiseks PRIA registrisse. See aed puutub kokku 2,06 ha põllumassiiviga nr 68540131286. See maa pole kunagi hooldamata olnud. Praegu kasvab sellel alal 7 õunapuud ja on väike kilekasvuhoone. Kaebaja märgib, et 2009.a sai ta endale karja- ja heinamaaks põllu numbriga 68540007490 pindalaga 2,47 ha. PRIA ametnik sai selle põllu nr 21 pindalaks 2,08 ha. 4. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et tal olid kõik põllud 31. juuliks 2010 nõuetekohaselt hooldatud. Põllud nr 9 ja 8 said karjatatud, niidetud ja hooldatud juba enne 31. juulit 2010. Kontroll käis poolteist kuud hiljem. 8 ja 9 maa puhul on mõõdetud metsa, mitte õiget piiri mööda. Pildid ei klapi loodusega kokku, seal on osa teiste maid. Põld 1.1 sellist ala ei ole, on märgala, mis piirab põldu. Kaebaja märgib, et iga aasta põlde mõõdetud ei ole, kuid kaarte on korrigeeritud. Enn Kipper PRIA Võru osakonnast mõõtis eelmistel aastatel need põllud täpselt välja. Vastustaja vastuväited 2 5. Vastustaja selgitab, et taotleja loomade kokkuajamine ei kuulu inspektori tööülesannete hulka, samuti ei olnud inspektoril tulenevalt tihedast ajagraafikust võimalik Tamme Talu majandusüksuse kohapealse kontrolli alustamisega viivitada ning oodata, millal Alidia Tamm oleks saanud loomad kokku ajada ning kõikide põldude mõõdistamisest osas võtta. Taotleja esindaja osavõtt kontrolli teostamisest ei ole nõutav. Ühtlasi ei reguleeri õigusaktid seda, millal tuleb kontrollaruande koopia taotlejale väljastada ning vastustaja leiab, et kontrollaruanne edastatud mõistliku aja jooksul. 6. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaksid ümber kontrollaruandes tuvastatud mõõtmistulemused. Vastustaja leiab, et kontrolli teostamise ajal oli inspektoril visuaalsel vaatlusel võimalik kindlaks teha, kas rohumaa oli tähtaegselt ning nõuetekohaselt hooldatud või mitte. Rohumaa hooldamise jäljed on tuvastatavad ka hiljem vegetatsiooniperioodi vältel. Kontrolli läbiviimise hetkel tuvastati, et Tamme Talu majandusüksuses olid niitmata ning karjatamata põllud nr 8 ja nr 9. Vegetatsiooniperioodil tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud rohumaadel ei saaks kasvatada selline taimestik, nagu fotodelt nähtub. 7. Asjaolu, et põllumassiivid on teatava pindalaga 2003. või 2004. aastal PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris registreeritud, ei tähenda seda, et kogu deklareeritud ala oli 2003. või 2004. aastal reaalselt toetusõiguslik, kuivõrd deklareerimisel deklareeriti põllumassiivide pindalad vastavalt taotlejate endi poolt kaardimaterjalil osundatud piiridele. Liiati on võimalik ka kasutatava maa piiride muutumine aja jooksul (nt on fotodelt tuvastatav paljudes kohtades mitmeaastane võsa, mis viitab sellele, et varasemalt hooldatud ala on vahepealsetel aastatel muutunud mittekasutatavaks). 8. Ka taotlemise aastal põllumassiivide kaardile kantud põllumassiivi pindala ei tähenda seda, et tegemist on automaatselt toetusõigusliku pindalaga. Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 art 12 lõike 3 kohaselt väljendab põllumassiivide kaardil põllumassiivi pindala nimetatud põllumassiivi maksimaalset abikõlblikku pindala. Kogu põllumassiivi kaardil toodud pindala ei pruugi aga tegelikkuses olla konkreetsel toetusaastal abikõlblik ning põllumajandustootjad peavad pindalatoetuste taotlusele märkima toetuse taotlemist ikkagi ainult sellisele pindalale, mis on antud põllumassiivi pindalast jooksval toetusaastal reaalselt põllumajanduslikus kasutuses. 9. Kohapealses kontrollis mõõdeti põllud nr 1 ja nr 1.1. kokku, kuivõrd maastikul oli tegemist ühtse maa-alaga. Eksitav on väide, et Ivar-Elbert Parmann deklareeris põllu nr 1 2004. a 4,60 ha suurusena. Ivar-Elbert Parman on põllumassiivi nr 68540001669 kaardi, millel põld nr 1 asub, tõepoolest 2004. a välja trükkinud, ning aidanud tõenäoliselt Alidia Tammel tema poolt kasutatava ala piirid põllumassiivide kaardile märkida ning määratleda näidatud piiridest tulenevalt ka selle ala pindala. Ivar-Elbert Parmann ei teadnud ega saanudki 2004. aastal vastava kaardimaterjali põhjal teada, kas deklareeritav ala oli tõepoolest reaalselt kasutuses ja toetusõiguslik. Lisaks, nagu eelpool märgitud, on võimalik, et põllu nr 1 kasutatava ala piirid on aastate jooksul muutunud. Asjakohane ei ole ka esitatud rendileping, kuivõrd rendilepingul toodud pindala ei tähenda ega tõenda seda, et tegemist on ühtse pindalatoetuse jaoks toetusõigusliku pindalaga. Vastusele on lisatud 5 põllul nr 1 tehtud fotot ning 1 põllul nr 1.1 tehtud foto. Esitatud kaartidelt nähtuvad ka fotode tegemise kohad ja suunad. Nimetatud fotodelt ilmneb, et taotletud põllu nr 1 ja nr 1.1. sees oli ulatuslikult võsaga kaetud ala ning samuti alaliselt üleujutatud ala. Nimetatud pinnad ei saa olla toetusõiguslikud, kuivõrd tegemist ei ole põllumajanduslikus kasutuses olevate aladega. 3 Puuvilja-marjaaed asus põllul nr 2. Tõene ei ole kaebuses toodud väide, mille kohaselt on puuvilja-marjaaed mõõtmisest üldse välja jäänud. Põldu nr 2 on mõõdetud ning nimetatud põllu toetusõiguslikuks pindalaks on saadud 0,16 ha. See, et kaebaja on 2006. aastal esitanud avalduse põllu nr 2 osas, ning on sellel avaldusel ise märkinud puuvilja-marjaaia suuruseks 0,40 ha, ei tõenda, et põllu nr 2 suurus oli tõepoolest 0,40 ha. Kohtu põhjendused ja otsus 10. Kohus, läbi vaadanud esitatud materjalid ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu, vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 11. Tamme talu on taotlenud ühtset pindalatoetust 18,53 ha osas. PRIA poolt läbi viidud kontrollimisega tuvastati, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli kokku 4,45 ha, mis moodustas 31,61% kindlaksmääratud pindalast, s.o 14,08 ha-st. Kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast, jäeti Tamme Talu ühtse pindalatoetuse taotlus tervikuna rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmise aluseks on märgitud ELÜPS § 14 lg 1 p 3, § 19 lg 1, põllumajandusministri 24.03.2010 määruse nr 36 § 8 lg 3 (määrus 36 ) ja EK määrus nr 1122/2009 art 58 lõik 2. 12. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 14 lg 2 kohaselt võib ühtset pindalatoetust taotleda vähemalt 1 ha heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa kohta, kui põld on pindalaga vähemalt 0,3 ha, kui põllumajandusmaa oli 2003 heas põllumajanduslikus korras ja kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15.juunil. Määruse nr 36 § 8 lg 3 sätestab, et kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et maa tegelik pindala erineb märgitud pindalast, mille kohta toetusi taotleti, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 58 kohaselt. Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklist 58 (2.lõik) tuleneb, et kui deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erineb üle 20%, siis pindalatoetust ei maksta. Antud juhul Tamme Talu ühtse pindalatoetuse taotlus jäeti PRIA poolt tervikuna rahuldamata tulenevalt taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusest, mitte selle tõttu, et oleks rikutud nõuetele seatud tingimusi (nt. rohumaa niitmata või karjatamata). Põldude toetusõigusliku pindala hulka arvati vaid tegelikkuses põllumajanduslikul eesmärgil kasutatav ala. 13. Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 artikli 34 lg 2 kohaselt võib pindalade kindlaksmääramisel põllu kogupindala arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi kohalike tavade kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala. Vastustaja on kohtule esitanud kontrollaruande koos kontrollaktide ja kohapeal põldudest tehtud värvifotodega, mis tõendavad, et milline osa taotletud põldudest sai reaalselt olla kasutuses, milline mitte. Samuti on esitatud koopiad põllumassiivide kaartidest, milles on märgitud fotode tegemise kohad ja suunad. Nende materjalidega on tõendatud, et kõik kaebaja poolt deklareeritud põllud ei olnud kasutuses ehk ei olnud toetuskõlbulikud. Kohtul puudub seejuures alus kahelda kontrollimist läbiviinud vastava spetsialisti mõõtmise tulemustes. Kaebuse esitaja ei esitanud kohtule selliseid tõendeid ega veenvaid selgitusi, mis võiksid viia teistsugusele järeldusele. Kaebaja ei ole ka ise, peale kontrollaruande ja mõõtmistulemuste kättesaamist mõõtmistulemusi vaidlustanud, milleks oli võimalus olemas. 4 14. Vastustaja on õigesti märkinud, et asjaolu, et kaebaja ei ole põldude deklareerimisest 2003-2004 alates nende pindalasid muutnud, ei tähenda, et kogu deklareeritud pind oleks olnud kas deklareerimise ajal või hiljem toetusõiguslik. Põllumassiivide deklareerimine toimus taotlejate endi poolt esitatud andmete alusel, samuti on võimalik ka hilisem kasutatava maa piiride muutumine. A.Tamm on kontrollaruandele omakäeliselt märkinud, et kui pindalade mõõtmisel esineb lahkuminekuid, siis see ei ole tingitud pettusest, vaid sellest, et ta ei ole täpseid mõõtmisi kunagi teinud ja tal puudub ka vastav aparatuur. Samuti selgub kontrollaruandele märgitust, et kaebajal puudub ka ülevaade põldude täpsetest piiridest, kuna piirimärgid puuduvad. Nagu selgus, ei ole kaebaja kunagi oma põldusid mõõtnud, vastustaja väitel kontrolliti nende poolt 2010 septembris esmakordselt Tamme talu põldusid. Seega pole võimalik üheselt järeldada, kas toetusõiguslik pind on vähenenud eelnevate aastate jooksul või ei olnud kogu deklareeritud ala toetusõiguslik algaastatest alates. Seejuures tuleb just taotlejal arvestada iga taotluse puhul, et pindalatoetust saab taotleda ainult sellisele pindalale, mis on jooksval toetusaastal reaalselt põllumajanduslikus kasutuses. 15. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega sellist selgitust, mis annaks aluse kahelda vastustaja kontrollimise tulemuste õiguspärasuses ning sellest tulenevalt vaidlustatud käskkirja õiguspärasuses. Kaebaja selgitused selles, et ta oli kodus üksi, et osa loomi oli elektrikarjusest väljas, ja ta pidi neid otsima, ei saa mõjutada kontrollimise tulemust ega ole seega asjasse puutuvad. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat oli PRIA poolt eelnevalt teavitatud kontrollimise läbiviimisest. Nii on kontrollaruandes märgitud, et 21.09.2010 algavast kohapealsest kontrollimisest oli kaebajat teavitatud 15.09.2010 (tlk.56). Seega oli kontrollitaval piisavalt aega seada majapidamine selliselt, et ei oleks olnud takistusi soovi korral viibida kogu mõõtmisprotsessi juures. Kaebaja on teinud etteheite, et miks Parman, (kontrollija) ei tulnud mõõtma enne 31.juuli, siis kui oli näha, kus on karjatatud, niidetud või koristatud. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud tõendite järgi oli kontrollijal ka umbes poolteist kuud hiljem võimalik visuaalselt kindlaks teha, kas ja millises osas olid põllud hooldamata või millises osas täielikult kasutamata. Samas ei ole toetust vähendatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu, vaid taotletud ja toetusõigusliku pinna erinevuse tõttu. 16. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, PRIA kohapealne kontrollimine on toimunud nõuete kohaselt. Kohapealse kontrollimise tulemusena on kindlaks tehtud, et taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevus oli üle 20%, mistõttu puudus alus kaebajale ühtse pindalatoetuse määramiseks. Asjassepuutumatud on seejuures kaebaja viited Põllumajandusameti (varasemalt Taimetoodangu Inspektsioon) dokumentidele, kuna Põllumajandusameti ülesandeks on kontrollida seda, ka kaebaja tootmine toimub mahepõllumajanduse nõudeid järgides. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse jaoks seatud nõuded ei ole samased pindalatoetuse taotlemiseks ja saamiseks seatud nõuetega. 17. Nende faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 tulenevalt jätta rahuldamata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamiseks taotlust esitanud. Eda Muts kohtunik 5 6