Obsah (7)

§ 20§ 21§ 15§ 35§ 14§ 5§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2024 Otsuse kuupäev 19.02.2013 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vjatšeslav Belõi kaebus Tartu Vangla toimi

) § 15 lg 2 kohaselt võimalust kõrvaldada puuduseid tema poolt esitatud lühiajalise kokkusaamise taotluses, vaid taotlus tagastati. Sellega rikuti kaebaja õigusi. Tartu Vangla väide, et nad on võimaldanud tal osaleda eesti keele kursustel, tänu millele on tal võimalik esitada taotlusi eesti keeles on puhas demagoogia. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla on talle eesti keele õpet võimaldanud, kuid keeleõpe lõppes seetõttu, et ta ei mõistnud üldse midagi. Kursused kestavad 10 h ja isegi kõige andekam õpilane ei ole võimeline selle ajaga selgeks õppima ladina tähestikku, vajalikku sõnavara ja kõiki käändeid selleks, et esitada korrektselt ja arusaadavalt kirjalik taotlus Tartu Vanglale. Oma kaebusega soovib V. Belõi muuta Tartu Vangla suhtumist, et edaspidi vältida samasuguste situatsioonide tekkimise võimalust. Seega esitab ta tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil. Vastustaja vastuväited

1. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) preambula kohaselt on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri võõrandamatu osa, milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab Põhiseaduse § 6, et eesti riigikeel on eesti keel. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt toimub riigiasutustes ja kohalikes omavalistustes asjaajamine eesti keeles. Eesti keele tähtsust on rõhutanud ka Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 05.02.
2. a otsuses nr 3-4-1-4-98, märkides, et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud.

§ 20lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 8 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus 2 või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Tõlgi kaasamist haldusmenetluses reguleerib

§ 21

lõige 1, mille kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.

1. Alates 01.07.
2. a muutunud töökorralduse kohaselt peavad kinnipeetavad esitama kõikides vanglates vanglatele adresseeritud pöördumised eesti keeles või koos eesti keelse tõlkega. Sellest kohustusest teavitati kinnipeetavaid ning vastav teave pandi üles eluosakonna teadetetahvlile. Muutuse eesmärgiks oli ühel poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. Põhjendatud juhul võimaldati erandi tegemine st vene keeles taotluse esitamine kinnipeetavale, kelle osas esinesid üheaegselt järgmised tingimused: puudub reaalselt keeleoskus; puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet ning pöördumine on esitatud isiku oluliste õiguste ja vabaduste kaitseks. Kaebajale tagastati vene keeles esitatud taotlus, kuna tema suhtes erandi tegemiseks ettenähtud tingimused ei olnud täidetud. Kuigi kaebaja väidab, et tema ei oska eesti keeles kirjutada ning temal puuduvad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, võimaldati kaebajale
3. aasta lõpus tasustatud riigikeele õppimist, millest kaebaja 02.01.
4. a loobus tuues põhjuseks, et ta ei saa millestki aru ning õppida on raske. Kaebaja on kogu oma Tartu Vanglas viibimise aja andnud teada, et ta ei ole eesti keele õppimisest huvitatud. Oma kaebuses õigustab kaebaja enda eesti keele õpingute katkestamist sellega, et isegi kõige andekam õpilane ei suuda 10 tunni eesti keele õppimise jooksul õppida selgeks ladina keele tähestikku, omandada vajalikku sõnavara ning saada selgeks kõiki käändeid selleks, et esitada arusaadavalt eesti keelne taotlus. Kaebaja seisukohaga võib osaliselt nõustuda. Ilmselgelt on tõesti 1kümnetunnisest õppest vähe selleks, et suuta kasutada kõiki käändeid õigesti, aga kaebaja isegi ei pinguta selle nimel, et vähegi teadmisi juurde omandada. Kaebaja on õppinud Kadrioru Põhikoolis ning lõpetanud 6 klassi. Põhihariduse omandamise raames õppis kaebaja ka eesti keelt. Vastustaja on seisukohal, et ka mitte kõige andekam ja usinam õppija peaks suutma kuue aasta jooksul selgeks saada eesti keele tähestiku ning omandama ka teatud sõnavara ning seega ei saa kaebaja väita, et ta eesti keelt üldse ei oska. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et tema venekeelse taotluse tagastamisega on vangla rikkunud VangS § 23 tulenevat kohustust soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtelemist. Kuna vastustaja ei ole kaebajale keeldunud tema lähedastega kokkusaamise andmisest, siis ei ole vangla ka eelviidatud kohustust rikkunud.
5. Asjakohatu on kaebaja põhjendus, et vastustaja tegevus taotluse tagastamisel on õigusvastane, kuna temale ei antud

§ 15alusel tähtaega taotluses puuduste kõrvaldamiseks.

Samas jääb arusaamatuks, kuidas see asjaolu kaebajat negatiivselt mõjutas. Kuna kaebaja sooviks on, et tema saaks esitada taotlusi vene keeles ning on avaldanud, et ta on rahatu, siis oleks kaebajale taotlus ju niikuinii tagastatud, sest puudusi ta kõrvaldanud ei oleks. Isegi kui oletada, et ta oleks seda teinud, siis ei olnud ju kaebajal mingit takistust esitada uus taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks lähedastega eesti keeles või korraldada taotluse juurde eesti keelne tõlge. 3 Kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik. Eesti Vabariigi taastamisest on möödunud 20 aastat ja kogu selle aja vältel on Eesti Vabariigi ainsaks riigikeeleks olnud eesti keel. Alaliselt riigis elava isikuna on kaebajal kui Eesti Vabariigi kodanikul olnud piisavalt palju aega omandada riigikeel määral, mis võimaldab riigiga vähemalt elementaarseltki suhelda riigikeeles. See, et isikul võib olla mugavam suhelda haldusorganiga võõrkeeles, ei anna kaebajale kui Eesti Vabariigi kodanikule õigust nõuda, et teda koheldaks võrreldes teiste kodanikega teisiti, eriti olukorras, kus temale on antud võimalus eesti keelt õppida, mis oleks temale, erinevalt vabaduses viibivatest isikutest, ka tasustatud. Õiguskantsler on kahel korral käsitlenud kinnipeetava pöördumiste tõlkimise ja neile vastamisega seonduvat keele aspektist. Oma 17.01.

1. a seisukohas nr 7-4/101606/1100205 on õiguskantsler korranud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on ennekõike vaja kaitsta küll nende isikute õigusi, kes tõepoolest riigikeelt küllaldaselt ei valda, kuid samas ei tähenda see, et isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik omaks õigust nõuda, et vanglateenistuse ametnik räägiks temaga isikule sobivas keeles ja korraldaks talle tasuta riigikeelsete dokumentide tõlkimist mõnda võõrkeelde. Riigikeelt mittevaldavate kinni peetavate isikute kaitseks ette võetud meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest riigikeelt oma õiguste kaitseks küllaldaselt ei oska ning seda ei saa temalt ka kuidagi mõislikult eeldada. On äärmiselt tähtis eesti keele kui riigi olulise väärtuse säilimine ja selle kaitsmine ning kõik meetmed riigikeele kaitseks ja arendamiseks on eestluse ja Eesti Vabariigi igikestvuse säilimiseks igati vajalikud. Kaebaja toodud tuvastamisenõude esitamise põhjendatud huvist lähtuvalt, et tulevikus sellised situatsioonid ei korduks, peab vastustaja vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu veel sellele, et kui kaebaja soovis oma lähedastega kokkusaamist saada, oli kaebajal olemas võimalus esitada taotlus juba algselt vanglale eesti keeles. Seda, et kaebajal on võimalik kasutada abi eesti keeles taotluse kirjutamiseks tõendab kas või see, et halduskohtusse esitatud kaebus ning selles puuduste kõrvaldamine on esitatud eesti keeles. Samuti on kaebaja esitanud vanglale 10.12.
2. a taotluse lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks ning ka see on eesti keeles, mis annab kinnitust sellest, et kaebaja on mõistnud, et taotlused tuleb vanglale esitada eesti keeles ning selles ei ole midagi õigusvastast. Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta Vjatšeslav Belõi kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
3. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja esitas 08.08.
4. a Tartu Vangla direktorile venekeelse avalduse (registreeritud nr-ga 6-23/893) 08.09.
5. a lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks oma õega ja onuga. 08.08.
6. a tegi inspektor-kontaktisik Erki Sankovski selle avalduse peale kirjaliku märke järgmise sisuga:„K/p taotleb kokkusaamist oma sugulastega. K/p on võimaldatud eesti keele õpe, millest ta ise on loobunud“ (t.l 10). 17.08.
7. a tagastas vastustaja kaebajale tema võõrkeelsed pöördumised (sealhulgas venekeelse 08.08.
8. a avalduse) tõlkimise korraldamiseks ning kaebaja sai vastuse kätte 21.08.
9. a allkirja vastu. Tagastamise põhjuseks oli märgitud see, et Eesti riigikeeleks on eesti keel, riigiasutuses asjaajamise keel on eesti keel, haldusmenetluse keel on eesti keel ja see, et kaebaja on ise loobunud osalemisest eesti keele kursustel (t.l 32). 4 Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla toimingu – venekeelse taotluse tagastamise tõlkimiseks ja taotleb selle õigusvastasuse kindlakstegemist preventiivsel eesmärgil (t.l 48-48 pöördel). Seega peab kohus käesolevas asjas tuvastama, kas kaebaja 08.08.
10. a võõrkeelse pöördumise nr 6-23/893 tagastamine 17.08.
11. a kirjaga nr 6-23/893-1 tõlkimise korraldamiseks on õiguspärane.
12. Kaebaja esitas vastavalt VangS § 24 vanglale avalduse lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 32 lg 1 kohaselt toimub kokkusaamine kinnipeetava või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt koostatakse saabunud taotluste põhjal kokkusaamiste graafik ja taotluse esitajatele teatatakse nende kokkusaamise aeg. Kokkusaamine märgitakse graafikusse ka siis, kui taotlus on esitatud telefoni teel. VSkE § 35 lg 2 kohaselt tehakse keeldumine kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks taotluse esitamisest arvates viie tööpäeva jooksul. Tuvastatud on, et vastustaja ei käsitlenud kaebaja avaldust kokkusaamise taotlusena ja ei järginud ülalnimetatud sätteid põhjusel, et avaldus oli vormistatud võõrkeeles (vene keeles). Samuti on tuvastatud, et vastustaja registreeris kaebaja avalduse, kuid seda ei menetletud ja tagastati tõlkimiseks.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile, kuid vastustaja ei alustanud haldusmenetlust toimingu sooritamiseks. 8. VangS § 11 lg 1 kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 14

lg 1 esimese lause kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata või teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest. Vastustaja vastusest kaebaja avaldusele lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks nähtub, et kaebaja avaldust ei jäetud läbi vaatamata.

§ 15

lg 1 kohaselt on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega pidi vastustaja andma kaebajale aega taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Vastustaja ei järginud seaduse nõuet (

§ 15lg 2) ja tagastas 17.08.2012.

a kirjaga kaebajale tema võõrkeelsed pöördumised tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja sai 17.08.

1. a kirja kätte 21.08.
2. a allkirja vastu.
3. Taotluse tagastamisega rikkus vastustaja kaebaja õigust avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja seega võttis kaebajalt võimaluse puudused kõrvaldada. On tõenäoline, et kaebaja oleks oma väga tähtsa õiguse realiseerimiseks (kokkusaamine sugulastega) võtnud tarvitusele abinõud, s.o oleks taotluse tõlkinud kasvõi kambrikaaslase või teise kinnipeetava abil. 5 Kohus märgib siinkohal, et vastustaja sai kaebaja taotlusest aru ehk sai aru sellest, et V. Belõi soovib kokku saada oma sugulastega (inspektor-kontaktisiku Erki Sankovski 08.08.
4. a märge kaebaja 08.08.
5. a taotlusel (t.l 10)). Lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumine tehakse kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks taotluse esitamisest arvates 5 tööpäeva jooksul (VSkE § 35 lg 2). Seega ei ole vastustaja kohtu arvates järginud haldusmenetluse põhimõtteid, eelkõige

§ 5

lg 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

1. Vaidemenetluses ja kahju hüvitamise menetluses on ette nähtud eraldi kord selleks, kui vaie või kahju hüvitamise taotlus esitatakse võõrkeelsena. VSkE § 491 tuleneb, et võõrkeelsed vaided ja taotlused saadetakse enne menetlusse võtmist tõlkijale. Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kinnipeetava ümberpaigutamise menetluses on samuti ettenähtud kord võõrkeelse dokumendi menetlemiseks (justiitsministri 25.03.
2. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ § 21). Kohus leiab, et kui kinnipeetav on esitanud võõrkeelse taotluse (avalduse), siis peaks analoogselt eeltoodud juhtumitega, taotluse menetlemisele olema kohaldatavad samad reeglid – kui kinnipeetaval on raha, siis peab vangla organiseerima tõlkimise kinnipeetava enda kulul ja kui raha ei ole, siis vangla kulul. 11.

§ 20

lg 1, mille kohaselt haldusmenetluse keel on eesti keel, ei sätesta, et võõrkeelse taotluse saab tagastada. Haldusmenetluse seadus ei näe ette taotluse (avalduse) tagastamist põhjusel, et see on esitatud võõrkeeles.

§ 21

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist.

§ 15

lg 3 kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema. Seega ei ole välistatud, et kui vastustaja oleks andnud kaebajale aega puuduste kõrvaldamiseks ja kui kaebaja ei oleks puuduseid kõrvaldanud ja oleks selgitanud raskusi eesti keeles avalduse esitamisel, oleks vastustaja võtnud tema taotluse menetlusse. 6 Kohus leiab, et taotluse tagastamine oli ebaproportsionaalne arvestades kaebaja õigusi, mis on talle garanteeritud PS § 26 ja VangS §

2. Vanglas kui kinnises asutuses peab haldusmenetlus olema korraldatud järgides VangS § 41 sätestatut. Kehtestatud piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohus kahtleb vastustaja toimingu õiguspärasuses seetõttu, et selle konkreetse juhtumi puhul kaalus eestikeelse asjaajamise tähtsus üles kinnipeetava õigused, mis on talle tagatud PS § 26 ja VangS §
3. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine ja kui kinnipeetav ei valda eesti keelt piisavalt selleks, et vormistada konkreetset taotlust eesti keeles, siis ei ole õige jätta realiseerimata tema õigusi, mis on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga. Lühiajalised kokkusaamised sugulastega suunavad kahtlemata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja kaebajal on õigus suhelda oma perega ja lähisugulastega (õde, õepoeg, samuti onu). 13.

§ 43

lg 4 kohaselt lõpeb toimingu menetlus: 1) toimingu sooritamisega; 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga. Vastustaja 17.08.

1. a kirja nr 6-23/893-1 ei saa kuidagi käsitleda „põhjendatud otsusena toimingut mitte sooritada“, või „haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisena“, sest kaebaja taotlus lihtsalt tagastati ning see toiming oli õigusvastane.
2. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et isegi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel oleks kaebajale tema taotlus tagastatud, sest ta ei oleks puudusi kõrvaldanud. Vastustaja ei saa oletada, kas kaebaja oleks puudused kõrvaldanud ja taotluse tõlkinud või mitte. Ülaltoodu alusel kaebus rahuldatakse ja kohus tunnistab Tartu Vangla toimingu, millega tagastati kaebajale tema võõrkeelne pöördumine tõlkimise korraldamiseks, õigusvastaseks. Vjatšeslav Belõi on 17.12.
3. a määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning tõlkekulude kandmisest haldusasjas 3-12-
4. Muude menetluskulude väljamõistmist kaebaja taotlenud ei ole. Kuna käesolevas asjas on vastustaja Tartu Vangla, siis vastavalt HKMS § 109 lg-le 3 menetluskulusid (riigilõiv ja tõlkekulud) Tartu Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja ei mõisteta. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 7