Obsah (4)

§ 5§ 10§ 11§ 6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2612 Otsuse kuupäev 20. veebruar 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Fundus Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrit

seletuskirjaga.

1. Kaebaja leiab, et PRIA ei ole andnud taotlejale võimalust sisuliselt oma taotluse kohta lisainformatsiooni anda, ehkki formaalselt seda taotlejale võimaldati. Kaebaja märgib, et ta lähtus taotluse koostamisel PRIA poolt taotlemise aluseks avaldatud dokumentidest ning vastas tähtaegselt PRIA järelepärimisele kulude osas. Peale seda pole PRIA küsimusi esitanud ega täiendavaid selgitusi palunud. PRIA pole kaebajale esitamiseks ette näinud eelarve vormi ega soovinud saada ka 3 hinnapakkumist taotlemise faasis. Määruse seletuskiri ütleb: tehtavate kulutuste vastavus turuhindadele ja toetusraha otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse Määruse §-s 6 sätestatud võrreldavate hinnapakkumiste küsimisega. Kuna tegemist pole konkreetse eseme hankimise, vaid teadusprojektiga, pole täpse maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik.
2. PRIA poolt kaasatud ekspert ei ole välja toonud ühtegi vastuolu Määruse nõuetega. Eksperdile PRIA poolt esitatud küsimused on hinnangulised ning nendele antud vastused omavad ehk tähtsust konkureerivate taotluste omavahelisel võrdlemisel ja hindamisel, kuid kindlasti ei võimalda eksperdi vastused väita, et esitatud taotlus ei vasta Määruse nõuetele ning kuulub automaatselt rahuldamata jätmisele.
3. Kaebaja taotlus vastab kõigile Määruses ja selle lisades toodud nõuetele tootearenduse kohta.. PRIA peadirektoril puudus õigus ja pädevus otsustada taotluse üle ilma seda hindamiskomisjoni saatmata. Hindamiskomisjon, mis koostatakse PRIA peadirektori poolt põllumajandusspetsialistidest ja teadusekspertidest on Määruse järgi see organ, mis peab hindama taotlust sisuliselt, hindepunkte andes. Vastustaja vastuväited
4. PRIA vaidleb Fundus Agro OÜ kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja väited, et PRIA on rikkunud HMS § 15 lg 2 sätteid, on täiesti alusetud. PRIA 18.04.2012 kirjaga anti Fundus Agro OÜ-le võimalus puuduste kõrvaldamiseks esitatud taotluses. Taotlejalt küsiti taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruande ärakirja ja teisi nõutud dokumente. Kavandatava projekti hindamiseks kasutas PRIA vastava eriala eksperdina Marge Malbet (Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse osakonna juhataja) ja majanduslikku hinnangut andva eksperdina Inno Kalbergi (EMÜ majanduse ja finantsjuhtimise osakonna lektor), milline tegevus on vastavuses HMS § 39 lg 1 sätestatuga. Ekspert Marge Malbe esitas PRIA2 2 le oma esmase ekspertarvamuse 16.08.
5. PRIA edastas ekspertarvamuse Fundus Agro OÜ-le 22.08.2012, millele taotleja esitas oma seisukohad ja vastuväited 28.08.
6. Lisaks saadeti 26.06.2012 PRIA poolt Fundus Agro OÜ-le järelepärimised, milles küsiti selgitusi esitatud taotluse kohta ning kaebajal oli võimalus neile vastata.
7. PRIA ei nõustu kaebaja väitega, et tema poolt taotluses esitatud kulutuste otstarbekas ning säästlik kasutamine tagatakse ainult Määruses nr 29 § 6 sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimisega. Võrdlevate hinnapakkumiste küsimine taotleja poolt ei välista haldusorgani poolt teiste kontrollimehhanismide kasutamise võimalust

§ 5

lg 2 toodud nõuete kontrollimiseks vajalike tõendite hankimisel ning üheks selliseks võimaluseks on ka ekspertiisi teostamine. PRIA-l oli täielik õigus küsida teatud asjaolude tuvastamiseks eksperdi arvamust. Vastavalt eksperthinnangule on taotluses esitatud projekti eelarve ebareaalne ning sisaldab kulusid, mis ei ole põhjendatud projekti eesmärkide saavutamiseks ning on majanduslikult ebaotstarbekad. Eksperthinnangus on välja toodud, et põhjendamata on kulutused konsultatsioonifirma kaasamiseks, kuna konsultatsioonifirma on planeeritud teostama tegevusi, mis kuuluvad teaduspartneri tööülesannete hulka. Samuti ei ole põhjendatud valideerimisega interpreteerimisega seotud kulutused, millised tegevused on samuti teaduspartneri tööülesanded. Antud kontekstis ei ole põhjendatud ka välisreisidega seotud kulutused. Projektiplaanis ei ole välja toodud ühtegi tegevust, mis eeldaks viibimist välismaal. Lisaks puudub kulude selge ja üksikasjalik kirjeldus. Kaebaja ei ole suutnud põhjendada kulude vajalikkust ning neid lahti kirjutada ka oma 28.08.2012 vastuväidetes eksperthinnangule. Kaebuse esitaja ei ole lisanud ühtegi tõendit ega põhistatud seisukohta, mis lükkaks ümber PRIA poolt tellitud ekspertarvamuse ning sellest lähtuvalt ka vaidlustatud haldusaktis PRIA poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja otsus 9. Kohus ei pea kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse rahuldamata. PRIA peadirektori 13.09.2012 otsusega on jäetud rahuldamata Fundus Agro OÜ taotlus põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise investeeringutoetuse saamiseks piiritusetootmise kõrvalsaadusest (praagast) loomasööda väljatöötamiseks. Taotluse rahuldamata jätmise alusena on viidatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 ja põllumajandusministri 16.03.2010

„Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus) § 10 lg 7.

§ 10

käsitleb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist, lõige 7 sätestab, et kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Vaidlustatud otsusega ongi PRIA kaebaja taotluse

§ 10lg 7 alusel rahuldamata jätnud.

10. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on olnud asjaolu, et taotluses väljatoodud kulutused ei olnud põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ega majanduslikult otstarbekad, samuti ei olnud projekti järgi taotleja kaasanud projekti 3 3 elluviimiseks isikut, kellel on projekti valdkonnas asjaomase kvalifikatsiooniga personal. Vastustaja on leidnud, et sellest tulenevalt ei vastanud taotlus

§ 5lg 2 ja § 4 lg 1 p 1 nõuetele.

11. Otsuse põhjenduste kohaselt kasutas PRIA kaebaja poolt esitatud projekti hindamiseks vastava eriala eksperdina Marge Malbe (Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekasvatuse osakonna juhataja) ja majanduslikku hinnangut andva eksperdina Inno Kalberg’i (EMÜ majanduse ja finantsjuhtimise osakonna lektor) ekspertarvamusi (tlk.34-40). Kaebaja poolt viidatud

seletuskirjas on määruse § 10 osas selgitatud, et PRIA-l on õigus äriplaanis toodud prognooside ja projekti plaanis toodud tegevuste ning eesmärkide täitmise võimalikkuse hindamiseks kasutada eksperti. Mõlema eksperdi poolt anti kaebaja projektile kokkuvõttes negatiivne hinnang. Ekspertide hinnangul on taotletud eesmärgi saavutamiseks taotleja poolt kaadri kaasatus äärmiselt väiksearvuline ning ebapiisava kvalifikatsiooniga. Samuti leiti ekspertide poolt, et projekti eelarve on ebareaalne ning sisaldab kulusid, mis ei ole põhjendatud ning on majanduslikult ebaotstarbekad. Põhjendamata on kulutused konsultatsioonifirma kaasamiseks, samuti valideerimisega seotud kulutused ning välisreisidega seotud kulutused, puudub kulude üksikasjalik selgitus. Ekspert M.Malbe eksperthinnangus on 7-st esitatud küsimusest 4 puhul antud negatiivne hinne ning ühe küsimuse puhul ei ole olnud võimalik hinnata. 12. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud ja tsiteerinud mitmeid haldusmenetluse seaduse sätteid (§ 15 lg 2, § 40,

§ 11

, § 12), märkides, et vastustaja on nimetatud sätteid rikkunud, kuid kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, milles konkreetselt vastustaja rikkumine ja õigusvastane tegevus seisnes. Ka kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja oma väiteid põhjendanud ega pidanud vajalikuks ka seadusliku esindaja osavõttu kohtuistungist ning selle kaudu kohtuistungil põhjendusi anda. Kuna kaebaja etteheited vastustajale on üldsõnalised, piirdudes peamiselt õigusaktidest sätete tsiteerimisega, siis ei ole kohtul ka võimalik kaebaja väidete õiguspärasust põhjalikult kontrollida ega hinnata.

1. Ühe väitena on kaebuse esitaja märkinud, et PRIA on vaidlustatud käskkirja väljaandmisel rikkunud HMS § 40 nõudeid, kuna pole andnud talle võimalust lisainformatsiooni andmiseks. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja on juba kaebuses möönnud, et tegelikult talle selline võimalus anti (formaalselt võimaldati). Samas ei ole kaebaja oma väidet täpsemalt selgitanud ega välja toonud, millises etapis ta soovis lisainformatsiooni anda ning mille kohta oleks kaebaja sellist informatsiooni andnud, mis oleks võinud viia vastustaja teisele otsustusele. PRIA poolt esitatud vastuse kohaselt edastati kaebajale PRIA poolt tellitud eksperthinnangud ning anti võimalus omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Kaebaja seda võimalust ka oli kasutanud, esitades 28.08.2012 PRIA-le oma vastuväited. Seega oli vastustajal enne vaidlustatud otsuse tegemist olemas kaebaja täiendavad seisukohad, milliseid sai vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel ka arvestada. Samas on vastustaja ka välja toonud, et PRIA saatis juba varem, so 26.06.2012 kaebajale järelpärimised, milles küsiti selgitusi esitatud taotluse kohta, millele oli kaebajal võimalus vastata. Seega on alusetud kaebaja väited vastutaja poolt HMS § 40 nõuete rikkumise osas. 4 4
2. Teiseks märgib kaebaja, et PRIA on rikkunud

§ 11

ja § 12 toodud taotluse hindamise ja rahuldamise korda, kuna pole saatnud taotlust hindamiskomisjoni. Kaebaja seisukoht on ekslik.

§ 11

lg 1 käsitleb nõuetele vastavate taotluste hindamist lisas 5 sätestatud hindamiskriteeriumite põhjal ning lg 2 sätestab, et taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. Kuna vaidlustatud käskkirjaga jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et see ei vastanud nõuetele, ei olnudki PRIA-l võimalik ja vajadust taotlust hinnata ega saata seda hindamiskomisjoni vastavalt

§-le 11 ega menetleda § 12 alusel.

§-d 11 ja 12 käsitlevad nõuetele vastavate taotluste hindamist, paremusjärjestuse koostamist ja selle alusel taotluste rahuldamist või rahuldamata jätmist, kaebaja taotlus nõuetele ei vastanud, nõuetele mittevastavuse põhjused on vaidlustatud otsuses välja toodud. Seega ei saanud PRIA ka rikkuda

§-de 11 ja 12 nõudeid. 15. Kaebaja märgib, et ta on taotluse koostamisel lähtunud taotluse vormistamiseks avaldatud dokumentidest ning et PRIA ei ole ettenäinud ega soovinud saada taotlemise faasis 3 võrreldava hinnapakkumise esitamist, samuti pole teadusprojekti puhul täpse maksumuse fikseerimine enne projekti läbiviimist võimalik.

§ 5

lg 2 sätestab, et abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et taotluses esitatud kulutuste otstarbekat ning säästlikku kasutamist ei taga ega näita ainult

§ 6sätestatud võrdlevate hinnapakkumiste küsimine ja esitamine.

Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks saab kasutada ka teisi kontrollimehhanisme, antud juhul on vastustaja sellise tõendina kasutanud ekspertide arvamusi. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka eksperdi arvamus, mida on aktsepteeritud ka Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendis nr 310-

1. Seega oli PRIA poolt ekspertiisi tellimine õigustatud.
2. Esitatud tõendite ja selgituste alusel puudub kohtul alus kahelda vaidlustatud otsuse õiguspärasuses. Kohus leiab, et vastustaja on toiminud vastavalt kogutud tõenditele, otsuses on välja toodud nii õiguslikud kui faktilised asjaolud ning hinnatud neid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud ekspertarvamuste järeldused ega ka vaidlustatud haldusaktis vastustaja poolt esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmise osas.
3. Kuna vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Otsuse kehtima jäämise korral puudub alus teha vastustajale ettekirjutust taotluse uueks läbivaatamiseks. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik 5 5