3-13-2081/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-2081 Kohtuasi Pjotr Godžitašvili kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.09.2013 lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamiseks, tühistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada Pjotr Godžitašvili kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 30.09.2013 koostati Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuris otsus nr 1020460294, millega pikendati Pjotr Godžitašvilile Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks antud lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 30.10.
5. Otsust põhjendati väitega, et arvesse on võetud isiku kodakondsusetust, Eestis viibimise kestust ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. 03.10.2013 koostas Pjotr Godžitašvili kaebuse, milles palub tunnistada lahkumisettekirjutuse täitmise pikendamise kohta tehtud otsus õigusvastaseks ja tühiseks, tühistada see ja määrata talle õiglane kompensatsioon. Ühtlasi soovib ta saada ka riigi kulul õigusabi ja enda vabastamist riigilõivu tasumisest. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal pole kaebusega võimalik selle eesmärki saavutada. Pjotr Godžitašvili on esitanud tühistamisnõude, tuvastamisnõude ja hüvitamisnõude. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas need on lubatavad ja võimaldavad kaebaja poolt väidetud eesmärke saavutada või tuleb kaebus tagasi lükata.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg-st 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma rikutud õiguste kaitseks. Pjotr Godžitašvili vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse otsust, millega pikendati väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 5 alusel talle Eestist lahkumise kohta tehtud kohustava ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Nimetatud sätte kohaselt võib lahkumisettekirjutuses määratud vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaega pikendada korraga kuni 30 päeva võrra, kui välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine selles sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on puudutatud isiku suhtes soodsa otsustusega, sest selle tõttu saab ta täiendavat aega Eestist lahkumise kohta tehtud ettekirjutuse täitmiseks. Seega ei saa niisugune otsus üldjuhul ka oma adressaadi õigusi rikkuda ega õigustada kohtusse pöördumist.
8. Haldusmenetluse seaduse § 60 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ainult kehtiv haldusakt. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni selle kehtivusaja lõppemiseni. Käesoleval juhul pole kaebajal võimalik lahkumiskohustuse pikendamise otsustuse vaidlustamise abil oma õigustele kaitset saada veel ka seetõttu, et niisugune otsus on väga lühikese kehtivusajaga, kohtumenetlus aga võtab paratamatult aega. Seega on ilmselge, et kohtuotsuse tegemise hetkeks oleks vaidlustatud otsus oma kehtivuse kaotanud ja selle sisu ei avalda kaebaja õigustele enam mingit mõju. Kohus ei saa kuidagi tühistada haldusakti, mis ei enam kehti. Selle õigusvastaseks või tühiseks tunnistamine ei ole samuti kaebaja huvides. Vastava nõude rahuldamine tähendaks, et tema Eestis viibimine on olnud otsuses märgitud ajavahemiku jooksul üldse ilma igasuguse seadusliku aluseta. Niisugune lahend ei tekita Politsei- ja Piirivalveametile kohustust kaebaja Eestis viibimise legaliseerimiseks ja võib kaasa tuua hoopis selle, et lahkumisettekirjutus sundtäidetakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 73 lg 1 ja 2 alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses haldusasi nr 3-12-
9. Selles vaidlustas Pjotr Godžitašvili Politsei- ja Piirivalveameti 20.01.2012 otsuse, millega keelduti pikendamast tema tähtajalist elamisluba. Eestis viibimise saab ta seega seadustada vaid juhul, kui vastav otsus tühistatakse ning elamisluba pikendatakse või esitab ta uue taotluse viisa või elamisloa saamiseks ja see rahuldatakse.
10. Pjotr Godžitašvili kaebuse väited on vastuolulised ja seetõttu raskesti mõistetavad. Neist saab siiski järeldada, et ta pole rahul sellega, et talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sunnitakse seda täitma. Samaaegselt pahandab ta ka selle üle, et tema siinviibimist ei legaliseerita, teda ei saadeta Eestist välja, ei tunnistata väljasaatmist perspektiivituks ega anta vahendeid siin elamiseks. Vaidlustatud otsust ei pea ta endale soodsaks ja leiab, et sellega seatakse tema elu reaalsesse ohtu, kuna ilma võimaluseta toidule, elukohale, arstiabile, sotsiaalsetele garantiidele ja muule sarnasele ei ole tal võimalik eksisteerida ega lahkumist teostada. Seejuures pole ta aga ilmselgelt aru saanud, et lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise pikendamise kohta tehtud otsus ei sunni teda Eestis viibima, vaid annab üksnes vastava võimaluse. Olenemata otsusest on tal õigus vabatahtlikult lahkumisettekirjutus ära täita ja seega on vaatamata tema enda teistsugusele arvamusele, siiski tegemist talle soodsa otsustusega, millega ei rikuta ühtegi tema seadusest tulenevat õigust, vaid antakse lihtsalt lisaaega nende realiseerimisega seonduva korraldamiseks. Kaebaja õigusi saab rikkuda Politsei- ja Piirivalveametis 08.02.2012 tehtud lahkumisettekirjutus. Selle on Pjotr Godžitašvili kohtus vaidlustanud ja tema vastav kaebus on haldusasjana nr 3-12-301 praegusel ajal Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Lahkumisettekirjutuse negatiivseid tagajärjed oma õigustele ja vabadustele on tal võimalik kõrvaldada nimetatud haldusasja raamides. Kuna kaebaja on lahkumisettekirjutuse ise vaidlustanud, ei ole tõsiseltvõetavad tema väited selle kohta, et tegelikult tahaks ta siit hoopis lahkuda, kuid ametnikud ei võimalda seda.
11. Lisaks tühistamis- ja tuvastamisnõuetele on Pjotr Godžitašvili esitanud ka hüvitamisnõude. Seda põhjendab ta väitega, et otsuse tühiseks ja õigusvastaseks tunnistamise korral on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud maksma talle kompensatsiooni. Selle suuruse tuvastamise jätab ta kohtu äranägemisele. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused sisalduvad riigivastutuse seaduses. Varalise kahju hüvitamist käsitleb selle seaduse § 8 lg 1, mis näeb ette, et varalise kahju rahas hüvitamisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt on rahalist hüvitist võimalik saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu puutumatuse, tervise kahjustamise, sõnumi saladuse rikkumise, vabaduse võtmise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt on kohus juba põhjendanud, miks on vaidlusalune otsus kaebaja huvides ega saa rikkuda tema seadusest tulenevaid õigusi. Samadel põhjustel ei saa sellest otsusest tuleneda ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning kaebaja vastav eesmärk ei ole saavutatav.
12. Elamisloa pikendamise ja lahkumisettekirjutuse kohtuasjades puuduvad praegu veel jõustunud kohtulahendid. Seega oleks ennatlik teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks ja soovitada tal paluda, et Politsei- ja Piirivalveametit kohustataks tunnistama tema väljasaatmine perspektiivituks või teda koheselt Eesti Vabariigist välja saatma. Kaebaja ise avaldab oma väidetes rahulolematust mõlema vastava tegevusetuse osas. Väljasaatmise perspektiivikust hinnatakse tähtajalise elamisloa pikendamisega seonduva kohtuasja käigus. Kohese väljasaatmise soovi aga ei luba kaebaja muud väited kuidagi ei tõsiseltvõetavaks ega ka tema huvidest lähtuvaks pidada. Seaduseandja pole üheski õigusaktis ette näinud, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisel tuleb vastavale isikule tagada Eestis jätkuvat viibimist võimaldavad rahalised vahendid ja sotsiaalsed garantiid. Seega ei ole kellelgi vastavat nõudeõigust ning kohtul pole vajadust teha kaebajale ettepanekut ka selleks, et ta esitaks taotluse niisuguste vahendite ja garantiide võimaldamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks.
13. Eeltoodud kohaselt pole Pjotr Godžitašvilil võimalik oma kaebusega ühtegi selles kirjeldatud eesmärki saavutada. Tartu Halduskohus ei pea tema kaebust menetlusse võtma ja võib selle koos mõlema menetlusabi taotlustega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 nimetatud alusel läbivaatamatult tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane