KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2013; Tallinn Haldusasja number 3-12-2167 Haldusasi E.T.i kaebus Eesti Töötukas

§ 6

lg 1 p 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatult olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

1. 14.10.2012 saabus Tallinna Halduskohtule E.T.i kaebus Eesti Töötukassa 13.09.2012 otsuse nr 112029989 tühistamise ning uue otsuse tegemise kohustamise nõudes. Koos kaebusega esitas E.T. taotluse kaebuse liitmiseks haldusasjas nr 3-12-1009 lahendatava kaebusega HKMS § 48 lg 1 alusel.
2. Tallinna Halduskohtu 15.11.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati seisukoha andmiseks Eesti Töötukassale. Kaebuse esitaja taotlus käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-12-1009 jäeti sama määrusega rahuldamata (tl 21-22).
3. Tallinna Halduskohtu 08.08.2013 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg.
4. 08.10.2013 esitasid menetlusosalised ühise taotluse asja lahendamiseks ilma poolte kohalolekuta (tl 40).
5. Kohus ei pidanud poolte puudumist asja läbivaatamist takistavaks, sest menetlusosalised olid esitanud vastava taotluse ning vaidluse asjaolud on põhimõtteliselt sarnased haldusasjaga 3-12-1009, milles olid samad osapooled ning kohtuistung toimus 08.10.
6. Kohus määras kindlaks ka otsuse avalikult teatavakstegemise aja (kohtuistungi protokoll, tl 43). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7. E.T. taotleb Eesti Töötukassa 13.09.2012 otsuse nr 112029989 tühistamist ja uue otsuse tegemist. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub taotlejal õigus töötuskindlustushüvitisele, kuna täidetud ei ole

§ 6

lg 1 p 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kindlustatul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Otsuse kohaselt on taotlejale määratud ja makstud töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 12.04.2010 - 06.01.2011.

§ 7

lg 3 kohaselt kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti. E.T.i poolt esitatud dokumentidest ja töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et taotlejal on töötuskindlustusstaaži 5 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

1. Kaebuse esitaja otsusega ei nõustu ning leiab, et otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega määrata kaebajale töötuskindlustushüvitis. Õige ei ole vastustaja otsuses väljendatud seisukoht, et kaebajal puudub töötuskindlustusstaaž 12 kuu ulatuses töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kaebajal on töötuskindlustusstaaži isegi rohkem kui vajaminev 12 kuud ning need põhjendused on kaeba üksikasjaliselt esile toonud 16.05.2012 kohtusse esitatud kaebuses. Vastustajal tuleb arvestada ja kasutada tööandja (eelkõige MTÜ HOL) poolt esitatud tekkepõhiste tõendite andmeid. Vastasel juhul kaotaksid paljud kindlustatud (sh kaebaja) õiguse hüvitisele, sest ainult MTA andmete kasutamise korral jääksid reeglina kindlustusstaaži arvestamisel välja kahe, vahel isegi enama viimase töökuu andmed, kuna need ei ole maksutehnilistel põhjustel hüvitise taotlemise ajaks veel MTA andmekogusse jõudnud. Kaebaja juhtumi näol ongi tegemist erandjuhtumiga, kus MTA andmebaasist laekunud andmed näitavad üksnes kassapõhiseid andmeid, so kindlustatule (kaebaja) tasu välja maksmist ja MTA-le deklareerimist, kuid ei võimalda tuvastada, milliste kuude eest töötuskindlustusmakset tegelikult tasuti. Vastustajal oleks tulnud töötuskindlustusstaaži määramiseks pöörduda kaebaja endise tööandja MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit poole tekkepõhiste andmete kohta tõendi saamiseks. Kuivõrd vastustaja on olnud töötuskindlustushüvitise mittemääramisel eksimuses juba eelnevalt (haldusasjas nr 3-12-1009 vaidlustatud otsuse tegemisest alates, 15.02.2012 otsus nr 112006537), siis on nimetatud eksimus kandunud edasi ka käesoleva kaebusega vaidlustatud 13.09.2012 otsusesse nr
2. Seega ei saa kaebajat "karistada" uuesti, so töötuskindlustushüvitise määramata jätmisega põhjendusel, et ta on hüvitist varasemal perioodil saanud ning kindlustusstaaź on nullitud. Lisaks ei saa kaebaja kindlustusstaaž olla nullitud, kuivõrd kaebaja ei asunud MTÜ-sse HOL uuesti teenistusse, vaid ennistamise tõttu oli kogu aeg teenistuses. Viimane aga tähendab, et kaebaja ei olnud töötu ning ei saanud ka töötuskindlustushüvitist (kohus tasaarvestas saadud hüvitise palgaga).
3. Kaebajale on saanud kahel järjestikusel korral takistuseks töötuskindlustushüvitise määramisel

§ 7

lg 2, milline on vastuolus põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva üldise 2 võrduspõhiõigusega osas, milles see jätab töötuse vastu kindlustatud isiku (kaebaja) juhtudel, mil tööandja on töötuskindlustusmaksu tasunud küll iga nõutud kuu eest (ühekordse maksena kahe aasta eest peale teenistusse ennistamist kohtu poolt), aga mitte igal kuul, töötuskindlustushüvitiseta. Kaebaja on õigustatud taotlema, et halduskohus tunnistaks

§ 7lõike 2 vastuolus olevaks põhiseaduse § 12 lg 1 esimese lausega.

Töötuskindlustusstaaži arvestamine

§ 7

lg 2 järgi jätab kaebaja, sõltumata tema tahtest ja tööandja tegevuse tõttu ilma töötuskindlustushüvitisest, mille saamise nimel on kaebaja tasunud töötuskindlustusmakseid märkimisväärselt suures ulatuses. End töötuse vastu kindlustanud inimeste (sh kaebaja) niisugune erinev kohtlemine (võrreldes nende kindlustatutega, kelle eest makstakse töötuskindlustusmakseid igal kuul) on õigustamatu ning põhiseadusega vastuolus (§ 12 lg 1 esimene lause). VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Eesti Töötukassa on seisukohal, et vaidlustatud otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele.
2. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole õige vastustaja otsuses toodud seisukoht, et kaebajal puudub töötuskindlustusstaaž 12 kuu ulatuses töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kaebus esitaja arvates tuleks vastustajal kasutada töötuskindlustushüvitise määramisel ka tekkepõhiseid andmeid, mitte üksnes töötuskindlustuse andmekogu andmeid ehk kassapõhiseid andmeid. Kaebuse esitaja leiab, et tema puhul on tegemist erandjuhtumiga, kuna temast mitteolenevatel põhjustel maksti talle töötasu ja deklareeriti see kolme ühekordse maksena, ehkki tegelikult arvestati tasu iga kuu eest, kui kaebuse esitaja oli sunnitult teenistusest puudunud. Seega peaks staaži arvestusse lisama vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele väljamõistetud palga ja sellelt kinni peetud töötuskindlustusmakse (november 2009-september 2011). Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et tema kindlustusstaaži hulka tuleb lugeda november 2009-september 2011, kuna selle perioodi eest on välja makstud tasu kogu teenistuses viibitud aja eest ning kinni peetud kogu summalt töötuskindlustusmakse.

§ 7

lg 1 järgi on kindlustusstaaž periood, mil kindlustatu sai töölepingu alusel töötamise, avalikus teenistuses olemise või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest tasu või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on käesolevas seaduses sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse käesolevas seaduses sätestatud korras (

§ 7lg 2).

Lähtudes

§ 7

lg 1 ja lg 2 võetakse töötuskindlustusstaaži arvestamisel aluseks ainult need kalendrikuud, mil kindlustatule maksti välja tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. 12. Töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et kaebuse esitajale on pärast kindlustusstaaži nulliks lugemise päeva 22.04.2010 makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, järgmiselt: 1) juuni 2011 – tööandja Harjumaa Omavalitsuste Liit; 2) oktoober 2011 – tööandja Harjumaa Omavalitsuste Liit; 3) detsember 2011 – tööandja Harjumaa Omavalitsuste Liit; 4) juuli 2012 – tööandja Catwees OÜ; 5) august 2012 – tööandja Catwees OÜ. Seega töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtub, et pärast kindlustusstaaži nulliks lugemist on kaebuse esitajale makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, kokku 5 kuud. Vastustaja osundab, et

§ 7välistab kindlustusstaaži arvestamise tekkepõhiste andmete alusel.

Töötuskindlustuse andmekogus kajastuvad andmed isikule väljamakstud tasude summadena kuude lõikes ning andmetest ei nähtu, mis liiki tasu (nt töötasu/palk, puhkustasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, muud tasud) või milliste töötatud kuude eest on isikule tasu välja makstud. Seadusest tulenevalt puudub töötukassal kindlustusstaaži arvestamisel, hüvitise määramisel ja arvutamisel kaalutlusõigus ning pädevus hinnata, mis liiki tasu ja/või mis põhjusel on tööandja isikule tasu välja maksnud, miks on makstud tasud erinevad kuude lõikes või pärast töösuhte lõppemist. 3

§ 7

lg 4 ütleb üheselt, et kindlustusstaaži arvestatakse töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel (viimase kolme kuu andmete puudumise korral tööandja tõendil toodud andmete alusel) ehk kassapõhiste andmete alusel ning töötukassa ei saa kindlusstaaži arvestamisel valida omaalgatuslikult muid andmeid, kui need ei nähtu andmekogust. Eeltoodud põhjendustel ja tulenevalt

§ 7

ei saa vastustaja kindlustusstaaži arvestamisel aluseks võtta Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 kohtuotsust haldusasjas nr 3-09-2737 ja MTÜ Harju Omavalituste Liidu poolt esitatud andmeid (tekkepõhised andmeid) kaebuse esitajale arvestatud töötasude kohta. 13. Tuginedes õiguskantsleri 10.04.2012 Riigikogule esitatud ettepanekule nr 15, millega õiguskantsler teeb ettepaneku

§ 7

lg 2 põhiseadusega kooskõlla viimiseks, leiab kaebuse esitaja, et

§ 7

lg 2 ei ole kooskõlas põhiseaduse § 12 lg 1 esimese lausega ning palub tunnistada

§ 7lg 2 vastuolus olevaks põhiseaduse § 12 lg 1 esimese lausega.

Õiguskantsler leiab, et

§ 7

lg 2 on oma ebaproportsionaalsuse tõttu vastuolus põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega osas, milles see jätab töötuse vastu kindlustatud isikud juhtudel, mil tööandja on töötuskindlustusmakset tasunud küll iga nõutud kuu eest, aga mitte igal kuul, töötuskindlustushüvitiseta või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul erinevalt töötuse vastu kindlustatutest, kelle kindlustusmakseid on tööandja tasunud igal kuul. Eelnimetatud õiguskantsleri ettepanek on alles Riigikogus arutlusel ning seni, kui

ei ole muudetud , puudub vastustajal õiguslik alus ja pädevus teistsugust kindlustusstaaži arvestamise korda rakendada. Lisaks ei ole ette teada, kuidas

muudetakse ja kindlustusstaaži arvestama hakatakse. Kehtiv

§ 7

sätestab üheselt, et kindlustusstaaži arvestatakse töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel ning vastustaja ei saa kindlustusstaaži arvestamisel valida omaalgatuslikult muid andmeid (nt palgatõendeid, MTÜ Omavalitsuste Liit tõendil toodud andmed, õiguskantsleri arvamust). Isegi kui õiguskantsleri ettepaneku tulemusena

muudetakse, saab

§ 7uut redaktsiooni rakendada üldjuhul selle jõustumisest, mitte tagasiulatuvalt.

See tähendab, et ka pärast uue redaktsiooni jõustumist ei ole ilmselt võimalik haldusmenetlust uuendada ja kaebajale töötuskindlustushüvitist määrata. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 13.09.2012 otsust nr 112029989 ning taotletud selle tühistamist. Täiendavalt on taotletud kaebaja poolt 11.09.2012 esitatud töötuskindlustushüvitise määramise avalduse uue läbivaatamise ja uue otsuse tegemise kohustamist.
2. Eesti Töötukassa 13.09.2012 otsusega nr 112029989 jäeti kaebaja 11.09.2012 avaldus rahuldamata ning töötuskindlustushüvitis määramata. Vastustaja on seisukohal, et taotlejale ei saanud töötuskindlustushüvitist määrata, sest

§ 6

lg 1 p 2 kohaselt on õigus sellist hüvitist saada (vaid) kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Vastustaja hinnangul ja tulenevalt töötuskindlustuse andmekogu andmetest oli kaebajal töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži ainult 5 kuud ning seega

§ 6lg 1 p-s 2 sätestatud (põhi)tingimus täitmata.

Haldusaktis on viidatud veel ka töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikele 3, mille kohaselt kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse eelnimetatud seaduse alusel töötuskindlustushüvitis ning kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti. Vaidlustatud haldusaktis on osundatud asjaolule, et taotlejale oli määratud ja makstud töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 12.04.2010 – 06.01.

1. Selles ei ole menetlusosaliste vahel ka vaidlust. Enne töötuskindlustushüvitise määramise avalduse esitamist töötas kaebaja ajavahemikul 25.06.2012 – 27.08.2012 osaühingus Catwees (tl 14-17). Peale töölepingu lõpetamist võeti E.T. 11.09.2012 töötuna arvele, kuid samal kuupäeval esitatud töötuskindlustushüvitise määramise taotlus jäeti käesolevas haldusasjas vaidlustatud 13.09.2012 otsusega rahuldamata, sest vastustaja tugines 4 töötuskindlustuse andmekogu andmetele. Nendest andmetest ilmneb, et kindlustusstaaži nulliks lugemise järgselt (22.04.2010 seisuga) on kaebajale makstud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (sellist) tasu, millelt on ühtlasi ka töötuskindlustusmakse kinni peetud,
2. aasta juunis, oktoobris ja detsembris ning
3. aasta juulis ja augustis (tl 31). Selles iseenesest ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust, kuid kaebaja leiab, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2011 otsusega haldusasjas nr 3-09-2737 ennistati ta viivitamatult teenistusse, oleks tulnud lugeda teda tagasiulatuvalt ka teenistuses olnuks ning sel juhul ei oleks pidanud 11.09.2012 avalduse lahendamisel küsimust vajaliku töötuskindlustusstaaži olemasolust üldse tekkima. Antud juhul ei saagi olla sisulist vaidlust selles, et igakuiste töötuskindlustusmaksete kinnipidamise eelduse ja teenistusstaaži töötuskindlustusstaažiga võrdsustamise korral oleks olnud kaebuse esitajal töötuskindlustusstaaži enam kui minimaalselt nõutavad 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Küsimus on aga selles, et MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit maksis kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja kolmel erineval kuul ühekordsete maksetena. Eesti Töötukassa lähtubki töötuskindlustuse andmekogu andmetest ning selles teenistusest sunnitult puudutud periood tervikuna ei kajastu. Vastustaja viitab seejuures töötuskindlustuse seaduse § 7 lõigetele 2 ja 4.

§ 7

lg 2 sätestab, et üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse samas seaduses sätestatud korras. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi neljanda lõike kohaselt võetakse kindlustusstaaži arvestamisel aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete ning viimase kolme kuu andmete puudumise korral sama seaduse § 42 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööandja tõendil toodud andmete alusel. Vastustaja hinnangul on kindlustusstaaži arvestamine tekkepõhiste andmete alusel välistatud, sest summad kajastuvad andmekogus väljamakstud tasude kuude lõikes ning nendest ei nähtu, mis liiki tasu (töötasu, võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, muu tasu) või milliste töötatud kuude eest on isikule tasu välja makstud. 16. Vastustaja on lähtunud kehtivast õigusest ning tuginenud seejuures töötuskindlustuse andmekogu andmetele. Selles mõttes on vaidlustatud haldusakt õiguspärane. Põhiküsimus, mis seonduvalt käesoleva vaidlusega tekib, on teenistusest sunnitult puudutud aja arvessevõtmise lubatavus, olenemata sellest, et töötuskindlustusmakse igakuiselt kinni ei peetud ja et need töötuskindlustuse andmekogu andmetes ei kajastu või siis kajastuvad üksnes osaliselt. Kaebuse esitaja peab seda erandlikuks olukorraks ning leiab, et taolises situatsioonis oleks vastustaja pidanud lähtuma mitte kassapõhistest, vaid tekkepõhistest andmetest. Vastustaja aga leiab, et see oleks seaduses sätestatuga otseses vastuolus. Vastustaja on ka seisukohal, et selles osas ei ole Eesti Töötukassal üldse kaalutlusõigust ja andmekogust lähtumine on selge seaduses sätestatud nõue. Samuti on vastustaja pidanud tarvilikuks nimetada ja eraldi välja tuua senist praktikat, mille kohaselt ei ole taolistes võrreldavates olukordades, kus isikutel puudub nendest sõltumata põhjustel nõutav kindlustusstaaž, erandeid tehtud ega hüvitist määratud. Kaebuse esitaja on taotlenud küll

§ 7

lg 2 põhiseadusevastaseks tunnistamist ning kohaldamata jätmist selle vastuolu tõttu võrdsuspõhiõigusega ja viidanud ka õiguskantsleri vastavasisulisele ettepanekule, kuid nimetatud taotlust ei saa rahuldada. Haldusasjas nr 3-12-1009, milles oli tegemist praktiliselt samasisulise vaidlusega, asus Tallinna Ringkonnakohus 01.06.2012 määruse punktis 11 seisukohale, et õiguskantsleri 10.04.2012 ettepanekus nr 15 avaldatud seisukohad

§ 7

lg 2 põhiseadusevastasuse kohta ei näita ilmselgelt, et selle sätte kohaldamine kaebuse esitaja suhtes oleks põhiseadusega vastuolus. Samuti on eelnimetatud ringkonnakohtu lahendi samas punktis selgitatud, et isiku teenistusse ennistamine kohtu kaudu ja temale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmine ei taasta teenistussuhet tagasiulatuvalt, et ATS § 135 lg 1 alusel teenistusse ennistatavale ametnikule makstav tasu ei ole olemuselt töötasu, vaid kahjuhüvitis ja et sellise hüvitise maksmise aluste põhjal ei ole mõistlik eeldada, et seda hüvitist makstakse igakuiselt nagu töötasu. Veel on märgitud sama lahendi samas punktis, et taolise regulatsiooni õigustuseks võib tuua argumendi, et see peaks teenistusest vabastatud isikut täiendavalt motiveerima otsima endale kohtumenetluse ajaks muu töökoht, mispuhul saab eeldada temale tehtavatelt väljamaksetelt 5 töötuskindlustusmaksu igakuist kinnipidamist. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et seadust on võimalik alati muuta, kuid see ei tähenda seda, et senine regulatsioon ilmtingimata põhiseadusega vastuolus oleks. Kogu töötuskindlustusega seonduv taandub suures osas teatavatele riigipoolsetele valikutele. Riigipoolne valik on ka see, et töötuskindlustushüvitist võib saada kindlustatu, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning siinkohal ei oleks küsimus nimetatud perioodide (liigsest) pikkusest või taolise valiku otstarbekohasusest kuidagi põhjendatud. Seega juhindus vastustaja kehtivast seadusest kui lähtus töötuskindlustuse andmekogu andmetest ning ei lugenud kaebaja teenistusse ennistamise järgselt kogu vahepealset perioodi töötuskindlustusstaažiks üksnes sellel eeldusel, et teenistuses oleku korral oleks võinud töötuskindlustusmakse (põhimõtteliselt) laekuda. Antud juhul on peetud töötuskindlustusmakse töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul kinni ainult viiel kuul, milles ei ole ka vaidlust ja mis tähendab seda, et

§ 6lg 1 p-s 2 ettenähtud tingimus oli kaebuse esitaja suhtes täitmata.

Seega on vastustaja 13.09.2012 otsus nr 112029989 õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Seetõttu jääb rahuldamata ka vastupidisele eeldusele tuginev taotluse uue läbivaatamise kohustamisele ja uue otsuse tegemisele suunatud nõue. 17. Halduskohtumenetluse seadustiku seadustiku § 108 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 6