3-13-18/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. veebruar 2013, Tallinn 3-13-18 Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised
2. nr V. S. kaebus Maksu-ja Tolliameti detsembri 2012 maksuotsuse 12.2-3/11361-2 tühistamise nõudes. Kirjalikus menetluses Kaebaja: V.S. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Dmitri Zdobnõh RESOLUTSIOON - Rahuldada V.S.i kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti
3. detsembri 2012 maksuotsus nr 12.2-3/11361-2 osas, millega kohustati kaebajat tasuma tollimaksu (505 eurot). Muus osas jätta kaebus rahuldamata. - Mõista Maksu- ja Tolliametilt V.S.i kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot ja 15 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, § 181 lg 1). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
5. oktoobril 2012 pidasid Maksu- ja Tolliameti ametnikud Tallinna Sadamas kinni M.T., kelle pagasist avastati 11 000 sigaretti More Vene Föderatsiooni maksumärkidega pakendites. M. T. teatas, et sigaretid kuuluvad V.S.ile. Samal päeval avastasid ametnikud V.S.i kaubikust 12 200 sigaretti More, samuti Vene Föderatsiooni maksumärkidega pakendites. V.S. kinnitas nii väärteomenetluses kui hiljem maksumenetluses, et kõik eeltoodud sigaretid olid tema omad. 1
6. Maksu- ja Tolliamet tegi
7. detsembril 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/11361-2, millega kohustas V.S.it tasuma 505 eurot tollimaksu, 1908,78 eurot tubakaaktsiisi ning 658,10 eurot käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et eelnimetatud 23 200 sigareti näol oli tegemist ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga ning V.S. pidi neid omandades sellest aru saama.
8. jaanuari 2013 otsusega nr 12.2-3/11361-3 tunnistas Maksuja Tolliameti 'eelnimetatud maksuotsuse kehtetuks osas, millega pandi V.S.ile käibemaksu tasumise kohustus. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
9. V.S. esitas
10. jaanuaril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti
11. detsembri 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/11361-2 tühistamist. Kaebaja selgitab, et soetas sigaretid Balti Jaama turult enda ning sugulaste tarbeks ning kingituseks ja kuna mõned sugulased elavad Rootsis, plaanis need viia neile jõulukingitusena. Kaebaja selgitab, et sigarettide ära võtmise ajal oli ta väga ehmunud, mistõttu ei ole tema poolt väärteomenetluses antud ütlused õiged ning tal ei ole maksuotsusega määratud maksude tasumise kohustust, iseäranis arvestades seda, et sigaretid on temalt väärteomenetluses konfiskeeritud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
12. Maksu- ja Tolliamet vaidleb V.S.i kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et Vene Föderatsiooni maksumärgid sigaretipakkidel kinnitavad, et need olid ühenduse tolliterritooriumile toodud ebaseaduslikult, kaebaja pidi olema neid sigarette omandades sellest teadlik ning seega tuleb teda käsitada võlgnikuna ÜTS mõttes. Vastustaja rõhutab, et selline tollivõlg ei lõpe kauba konfiskeerimisega sisemaal. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet, et kaebaja poolt väärteomenetluses antud ütlused ei ole õiged, siis märgib vastustaja, et isegi kui uskuda, et sigarettide avastamise ja ära võtmise ajal soovis V.S. tervislikel põhjustel asja kuidagi kaelast ära saada, siis ei takistanud tal miski andmast õigeid seletusi poolteist kuud pärast seda rahulikus situatsioonis Maksu- ja Tolliameti ametiruumides.
13. Vastustaja selgitab, et tubakaaktsiisi tasumise kohustus tuleneb kaebajale ATKEAS § 24 lõikest 12 ja § 22 lg 1 punktist
14. Vastustaja märgib, et antud juhul on tegemist ATKEAS § 57 lõike 1 rikkumisega, mida ei ole küll toime pannud V.S., ent mille objektiks olid asjaomased sigaretid. Vastustaja hinnangul ei nõua ATKEAS, et rikkumise peaks olema toime pannud isik, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Vastustaja leiab, et V.S.il tekkis tubakaaktsiisi tasumise kohustus, sõltumata sellest, mis põhjusel asjaomased Eesti maksumärkideta sigaretid tema valduses olid. Mis puudutab M. T. käes olnud spordikotist ära võetud sigarette, siis selgitab vastustaja, et need olid kaebaja kaudses valduses, samuti tunnistas kaebaja ise, et tegemist on talle kuuluvate sigarettidega. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Vaadanud läbi kaevatava haldusakti, kaebuse ning vastustaja kirjaliku seletuse ning hinnanud poolte esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leian, et V.S.i kaebus on põhjendatud üksnes osaliselt. Vaidlustatud maksuotsus tuleb ilmsete põhjendamispuuduste tõttu tühistada tollimaksu määramise osas, seevastu aktsiisi määramise osas on otsus õiguspärane.
16. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja valduses oli kokku 23 200 sigaretti Vene Föderatsiooni maksumärkidega pakkides. Vaidlust pole ka selles, et kõnelused sigaretid on väärteomenetluses tehtud otsusega konfiskeeritud ning kaebajat on väärteokorras karistatud. Samuti pole vaidlust selles, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja isiklikult oleks kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri toonud. Vaidlus on aga selles, kas kaebajal on, vaatamata asjaolule, et tema sigarette Euroopa Liidu tolliterritooriumile ei toonud ning vaatamata sellele, et sigaretid konfiskeeriti ning teda väärteo korras karistati, siiski kohustus tasuda tollimaksu ja tubakaaktsiisi.
17. Nõukogu
18. oktoobri 1992 määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS) art 202 lg 1 punkti a kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Nõukogu määruse 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta lisas I sisalduva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt kuuluvad sigaretid kaubagrupi 24 alamrubriiki 2402 20 90 (muud tubakat sisaldavad sigaretid), mis kuuluvad maksustamisele kokkuleppelise tollimaksumääraga 57,6%. Seega on tegemist kaubaga, millel tuleb tasuda impordimaks. Kaebajalt leitud ja konfiskeeritud sigarettide pakkidel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid, ühtegi tõendit selle kohta, et need sigaretid oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud, ei ole. Neil asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tegemist on ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile toodud kaubaga.
19. ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt on võlgnikuks isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et sigarettide valdajaks oli V.S.. Väärteomenetluses antud ütlustes (väärteoprotokoll tl 3), samuti maksuhaldurile maksumenetluses
20. novembril 2012 antus suulises selgituses (protokoll tl 35) on V.S. kinnitanud, et nii tema kaubikust ära võetud kui ka Tallinna Sadamas M. T. käes olnud kotist leitud sigaretid olid tema omad. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et andes osad sigarettidest üle M. T.le üksnes edasi toimetamiseks jäid need V.S.i kaudsesse valdusesse.
21. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et V.S. teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult. Kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa Liitu mittekuuluvate kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol 3 on tegemist aktsiisikaubaga, samuti see, et kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb üldjuhul tasuda imporditollimaksu, välja arvatud teatud väikeste koguste puhul, on üldteada ning pidid teada olema ka kaebajale. Kaebaja, võttes vastu talle tundmatu isiku käest kokku 1160 pakki sigarette, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. Kaebaja poolt väärteomenetluses antud selgitus, et ta ei teadnud sellise teguviisi ebaseaduslikkusest, ei ole eluliselt usutav ega tõsiseltvõetav. See, kas või mil määral oli kaebaja tegelikult teadlik tollieeskirjadest ning sigarette kui erilist kaubaliiki puudutavatest normidest, ei ole siinkohal oluline. Tuleb lugeda, et isik oleks pidanud teadma, et kaup on toodud sisse ebaseaduslikult, kui vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. See, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on üldteada asjaolu ning seega tuleb eeldada, et maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate sigarettide puhul, iseäranis, kui neid pakutakse suures koguses, peab isik eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik kauba päritolu välja selgitama, vajadusel tehes endale selgeks asjassepuutuvate eeskirjade ja sisu ning kui see pole võimalik veenduda, et kaup on sisse toodud seaduslikult, jätma kauba vastu võtmata.
22. Põhjus, miks kaebaja ilmselgelt ebaseaduslikult Eestisse toodud sigaretid enda valdusesse võttis, ei oma tähtsust. Seega pole vaidlusaluse maksukohustuse seisukohast oluline, kas kaebaja soovis neid viia kingituseks oma Rootsis elavatele sugulastele või nõustus tundmatu isiku ettepanekul neid edasi toimetama mingil muul eesmärgil. Eeltoodud põhjustel on maksuotsuses õigesti leitud, et kaebajat tuleb vaidlusaluste sigarettide osas käsitada võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt.
23. Tollimaksu tasumise kohustust ei muuda iseenesest see, et sigaretid kaebajalt konfiskeeriti või et kaebajat väärteokorras karistati. Tollivõla lõppemist reguleerivad ÜTS artiklid 233 ja
24. ÜTS art 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg kui kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. See tähendab, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla üksnes juhul, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Tollivõlg ei lõpe selle sätte kohaselt, kui ebaseaduslikult sisse toodud kaup peetakse kinni pärast selle sissetoomist. Käesoleval juhul ei peetud vaidlusaluseid sigarette kinni nende sissetoomisel, nende sissetoomise täpsed asjaolud ning täpne aeg on teadmata. Ka ühtegi teist ÜTS art 233 ja 234 sätestatud tollivõla lõppemise alust ei esine. Kaebaja karistamine väärteokorras ei mõjuta maksukohustuste kehtivust ega suurust mingil moel. Maksu määramise näol ei ole tegemist karistusliku meetmega.
25. Küll aga tuleb maksuotsus tollimaksu määramise osas tühistada põhjusel, et maksuotsuse põhjal ei ole võimalik kontrollida tollivõla suuruse arvestamise õigsust. Maksuotsusest nähtuvalt on tollimaksu summa arvutatud tolliväärtuse ning tollimaksumäära korrutisena. Juba eelpool viidatud nõukogu määruse 2658/87 kohaselt on sigarettide tollimaksumääraks tõepoolest 57,6%. Küll aga ei nähtu maksuotsusest, kuidas või millist metoodikat kasutades või milliste andmete alusel on kauba tolliväärtuseks määratud 876,73 eurot. Maksuotsuses viidatakse tolliväärtuse kindlaksmääramisele vastavalt tehinguväärtusele ehk tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast. 4 Maksuotsusest ei selgu aga, milliste tõendite alusel on maksuhaldur leidnud, et vaidlusaluste sigarettide puhul oli selleks hinnaks 876,73 eurot. Tegeliku tehinguväärtuse järgi tolliväärtuse kindlaksmääramine on käesoleval juhul seda enam küsitav, et arusaadavalt ei ole suudetud sigarettide tolliterritooriumile toonud isikut ega muid selle kauba tolliterritooriumile saabumise asjaolusid tuvastada. Seda enam peaks maksuotsus sisaldama põhjendusi tolliväärtuse kindlaksmääramise kohta.
26. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lõikest 2 tuleneb, et maksuhalduri haldusakt, millega piiratakse selle adressaadi õigusi või pannakse talle kohustusi, peab olema kirjalik ning põhjendatud. Sama paragrahvi
27. lõike punktis 5 sätestatakse, et selline haldusakt peab sisaldama haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Samasugused nõuded haldusaktile tulenevad ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõigetest 1 ja
28. Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku põhjendust. Faktilises põhjenduses peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku põhjenduse omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Viimatinimetatud seisukohale asus Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 tehtud otsuses. Kohtuasjas 3-3-1-61-00 tehtud otsuses rõhutas Riigikohus, et maksuhalduri ettekirjutus, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule alusele ja olema motiveeritud ning haldusakti õigusliku aluse kohtulik kontroll hõlmab viite arusaadavust, piisavust, asjakohasust kui ka õigsust. Kohtuasjas nr 3-3-1-49-08 märkis Riigikohus, et kohus ei saa üldjuhul asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud. Samas lahendis selgitas Riigikohus, et isik peab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu mõistma, miks selline haldusakt tema suhtes anti ning et vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse, millisel juhul ei kontrollitaks enam haldusorgani tegevust, vaid otsitaks põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Veel rõhutas Riigikohus, et ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Olukorras, kus maksuotsusega määratud tollimaksusumma koosneb kahe komponendi (st. maksumäära ja tolliväärtuse) korrutisest, ent samas ei nähtu, kuidas ja milliste tõendite alusel on leitud tolliväärtus, ei ole maksuotsus selles osas kontrollitav.
29. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud aga tubakaaktsiisi määramise osas. ATKEAS § 22 lg 1 punkti 2 kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnikul ühenduse tolliseadustiku mõistes. Juba eelpooltoodud põhjustel tuleb vaidlusaluste sigarettide osas ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat. Asjaolu, et maksuotsus kuulub tollimaksu määramise osas tühistamisele, ei muuda tõdemust, et kaebajat tuleb käsitada võlgnikuna ÜTS mõistes. Võlgniku staatus tuleneb ÜTS art 202 lõikes 3 sätestatud asjaoludest, mitte tollimaksu tasumiseks kohustava kehtiva maksuotsuse olemasolust. ATKEAS § 24 lõikest 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi. Maksuotsuses on 5 viidatud ka ATKEAS § 27 lg 7 viimasele lausele, milles on sätestatud, et maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. Käesoleval juhul ei ole see norm tegelikult asjassepuutuv, sest ÜTS art 233 kohaselt ei lõppenud kaebajalt kauba konfiskeerimisega ka tollivõlg. Igal juhul ei lõpeta kauba konfiskeerimine aga aktsiisi tasumise kohustust. Samuti ei mõjuta kaebaja kohustust aktsiisi tasuda see, mis põhjusel ta vaidlusalused sigaretid enda valdusesse võttis. Kaebaja ei ole esitanud ühtki konkreetset vastuväidet maksuotsuses esitatud aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lõikele 1 ja 11 ja §-le
30. Nõustun maksuotsuses esitatud arvestusega ega korda seda siinkohal.
31. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesoleval juhul tuleb maksuotsus tühistada tollimaksu määramise osas. Ainsa menetluskulu dokumendina on koos kaebusega esitatud tõendi 92,16 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta. Eelnevalt on käesolevas asjas menetlus lõpetaud käibemaksu osas ning seetõttu on kaebajal õigus taotleda kohtult 19,74 euro suuruse riigilõivu tasumist. Maksuotsuse tühistamise nõudelt, mis puudutab tollimaksu ja aktsiisi, on kaebaja tasunud iigilõivu 92,16-19,74= 72,42 eurot. Tollimaksusumma, mille osas maksuotsus tühistatakse, suuruseks oli 505 eurot ning sellele vastav riigilõiv oli seega 505x3%=15,15 eurot. See summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 6