KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 09.detsember 2013, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-41688 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/4574 Tsiviilasja hind 1629,78 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Katrin Veldi (Klassika OÜ, Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn, e-post klassika@klassika.
- ee)Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Ahtri 8, tuba 88, 10151 Tallinn; e-post info@e-kohus.
- ee)Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/4574. 2. Jätta menetluskulud hageja XXX kanda. 3. Tühistada hagi tagamine, milleks kohus 26.09.2013 määrusega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2012/4574. 4. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 ja lg 2 alusel – nõudel puudub alus. 30.01.2006 kinnitas kohus poolte kompromissi tsiviilasjas nr 2-05-15178. Hageja kohustus kostjale maksma elatist poolte ühise tütre XXX ülalpidamiseks. Hageja täitis oma kohustusi ajani, mil tütar elas koos kostjaga. Kostja esitas kohtutäiturile avalduse elatise saamiseks 2010-2012 perioodi eest 1629,78 euro suuruses. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus elatist nõuda, sest 2010-2011 elas tütar hageja juures ja hageja täielikul ülalpidamisel; 13.10.2011-30.06.2013 elas tütar XXX, sel ajal ostis lapsele vajalikud esemed hageja; 01.07.2013-15.07.2013 ja 01.08.2013-15.08.2013 elas tütar võrdselt hageja ja kostja juures ja ülalpidamisel. Hageja arvates on kostja nõue elatise maksmiseks rahuldatud, sest lapse elamise ajal hageja juures puudus alus elatise maksmiseks kostjale. Hagejale on arusaamatu nõude 1629,78 euro suurus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagi rahuldamiseks puudub alus. Hageja ei ole tõendanud, et nõue oleks rahuldatud, tasaarvestatud või ajatatud. Seega on nõue tõendamata. Hageja ei täitnud Harju Maakohtu 30.01.2006 määrust, mistõttu kostja esitas avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks hageja vastu. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmist ning kostja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Poolte nõusolekul määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel asja lahendamiseks kirjaliku menetluse 18.11.2013 määrusega. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas hagi juhindudes TMS § 221 lg 1 ja lg 2. Hageja arvates puudub sundtäitmisel olevatel nõuetel alus. Kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendina Harju Maakohtu 30.06.2006 määruse (2-05-15178). Täitmisavalduses (lk 31-32) märgitu kohaselt ei ole hageja tasunud elatist aprillis, mais, oktoobris ja detsembris 2010 kokku 383,47 eurot; märtsis, aprillis, mais, juunis, juulis, augustis, novembris ja detsembris 2011 766,96 eurot ning jaanuarist maini 2012 479,35 eurot, kokku 1629,78 eurot. See ongi nõude suurus, mille kohta hageja on väitnud, et see on talle arusaamatu. Täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 30.01.2006 määrusest (lk 33-34) nähtuvalt kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt hageja tasub kostjale tütre ülalpidamiseks elatusraha 1500 krooni kuus alates 01.09.2005 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Vastavalt kohtumääruse resolutsiooni p-le 2 kohustus hageja tasuma elatusraha kostja arveldusarvele AS SEB Ühispangas iga kuu 25.kuupäevaks. Määruse resolutsiooni p 3 käsitleb perioodi, mille üle pooled käesolevas asjas ei vaidle. TMS 221 lg 1, mille alusel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitas, näeb ette võlgniku õiguse esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleval juhul ühtegi TMS § 221 lõikes 1 nimetatud ega muud hagi rahuldamise eeldustest ei esine. Kostja nõue, mis tuleneb jõustunud kohtumäärusest ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 järgi võib lõikes 1 nimetatud hagi esitada üksnes siis, kui alus, millel vastuväited kohtulahendi täitmisele põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja vastuväited kohtulahendi täitmisele seisnevad selles, et laps elas osa ajast, mille eest kostja elatist kohtumääruse alusel sundtäitmise läbi nõuab, tema juures; turvakeskuses elamise ajal ostis lapsele vajalikud esemed hageja. Märgitud aja eest on elatise maksmise nõue rahuldatud. 2 Kostja vaidleb hagile vastu leides, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei täitnud 30.02.2006 Harju Maakohtu määrust, mistõttu kostja esitas avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks hageja suhtes. Kohus hagejaga ei nõustu. Täitemenetluses peab kohtutäitur täitma jõustunud kohtumäärust (TMS § 2 lg 1 p 1), sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu ei ole võimalik täitedokumendiks olevat kohtumäärust muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 reguleerib elatise muutmise küsimust. Viidatud sätte järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumiseks on asjaolu, kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis väljamõisteti, asub elama vanema juurde, kellelt elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. TsMS § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. TsMS 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses. Sellise hagi esitamise eeldused tulenevad viidatud sätte p-dest 1 ja 2. Ülalmärgitust tuleneb, et hageja on valinud ebaõige õiguste kaitse vahendi. Seda kinnitab ka kohtupraktika, nt Riigikohtu 13.12.2011 otsus nr 3-2-1-125-11, mille p-s 14 on Riigikohus selgitanud, et elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses ning jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459, mille lõike 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmise põhjusest ei analüüsi kohus tõendeid, mis käesoleva nõude lahendamist ei mõjuta (elukindlustuse sooviavaldus, AT väljavõte, kviitungid poodidest, turvakeskuse tõendid jne). Juhindudes TsMS § 386 lg 4 tuleb tühistada hagi tagamine (26.09.2013 määrus) seoses hagi rahuldamata jätmisega. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel 1629,78 eurot, millelt hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3