← Eesti

3-13-1752/29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2013 a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1752 Haldusasi OÜ Rabnek kaebus Eesti Töötukassa
  2. juuli
  3. a otsuse nr 116 punkti 1 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Rabnek, volitatud esindaja vandeadvokaat Ljudamila Tamar Vastustaja – Eesti Töötukassa Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon
  4. Jätta OÜ Rabnek kaebus rahuldamata.
  5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
  6. detsembril
  7. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Eesti Töötukassa avaldas 16.05.2013 riigihangete registris lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihanke „Tööharjutus“ (viitenumber 142913). OÜ Rabnek esitas 31.05.2013 pakkumuse riigihanke osades 1, 2 ja 5 osalemiseks. Töötukassa 19.07.2013 otsuse nr 116 punktiga 1 tunnistati riigihange „Tööharjutus“ kehtetuks osades 1, 2 ja 5, kuna oli selgunud, et teenuse vajadust hankes toodud algses mahus ei ole.
  9. OÜ Rabnek esitas 19.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.07.2013 otsuse nr 116 punkti 1 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
  10. Hankedokumentide p 6.4 kohaselt võib hankija lükata kõik pakkumused tagasi, kui pakutud hind on kõrgem hankija poolt eeldatud maksumusest või kui ilmnevad ettenägematud ja hankijast mitteolenevad põhjused. Seega ei saanud hankija lükata pakkumusi tagasi üksnes riigihangete mõnedes osades.
  11. Hankija 19.07.2013 e-kirjast ei nähtu, millal selgus, et teenust hankes toodud mahus vaja ei ole. Samuti ei nähtu sellest, kuidas arvestati kaebaja õigusega hankelepingu sõlmimisele. Hankija koostab igal aastal hankeplaani, mis sisaldab andmeid eelarveaastal eeldatavalt planeeritavate hangete kohta. Kui hanke algatamise ajaks, s.o 16.05.2013 oli hanke läbiviimise vajadus olemas, siis ei ole arusaadav, mis tingis hanke kehtetuks tunnistamise kaks kuud hiljem. Kui ei olnud võimalik saada kaht gruppi inimesi, oli võimalik kindlasti kokku panna üks grupp ja tunnistada hange kehtetuks vaid osaliselt. Vastustaja hiljem kohtule esitatud väited teenuse vajaduse puu1

(5)dumise kohta ei ole tõendatud. Vastustaja ei ole selgitanud kohtule, millal täpselt tuvastati, et vajadus teenuse järele puudub.
  1. Kaebajal oli õigustatud ootus, et ta ainsa pakkujana võidab hanke osades 1, 2 ja
  2. Kaebaja on teinud kulutusi, mis on nüüd osutunud asjatuks.
  3. Haldusakt on motiveerimata. Haldusakti motiveerimise kohustuse rikkumisel ei vasta haldusakt vorminõuetele. Kuna otsuses ei ole märgitud selle kaalutlusi, ei ole võimalik haldusakti õigsust kontrollida.
  4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  5. Vastustaja vaatas
  6. aasta suvel korraliselt üle poolaasta tulemused ja selgus, et tööharjutuse vajadus on võrreldes varem prognoosituga oluliselt väiksem. Vaidlustatud otsuses toodud põhjus vastab tegelikule olukorrale ning sinna ei ole võimalik muid mitteasjakohaseid põhjendusi lisada. Vastustaja ei oleks saanud sõlmida lepingut teenuse osutamiseks, mida ei ole vaja.
  7. Vastustaja hankeplaan koostatakse prognoositava vajaduse alusel ning see võib muutuda. Kuigi pakkujatele saab hanke korraldamine teatavaks alles pärast riigihangete registris avalikustamist, algab riigihanke ettevalmistamine tunduvalt varem. Käesolevas asjas hinnati riigihanke vajadust hiljemalt aprillis
  8. Aprillist kuni juulini vähenes Pärnus pikaajaliste, eesti keelt valdavate töötute arv 31%. Varasema hankega tellis vastustaja Pärnusse
  9. aastaks juba neli tööharjutuse gruppi ning juulis 2013 ei olnud Pärnus hinnatud tööharjutuse vajadust piisavalt paljudel töötutel, et tööharjutust veel juurde tellida (riigihanke osad 1 ja 2). Iga töötu suunatakse tööharjutusele üksnes individuaalse tööotsimiskava alusel. Kõik Pärnus töötuna arvele võetud isikud, kellel oli hinnatud tööharjutuse vajadus, suunati tööharjutusele varasema hankelepingu raames. Riigihanke osa 5 raames telliti tööharjutust Varbla vallas Varbla külla, kus on alates aprillist pikaajaliste töötute arv, kes valdavad eesti keelt vähemalt kesktasemel, vähenenud 50%. Seega on tööharjutuse sihtrühmale vastavaid töötuid jäänud Varbla valda vähem, kui oli riigihankes määratud minimaalne grupi suurus. Hankija ei ole kohustatud tellima midagi, mida hankija tegelikult ei vaja.
  10. Riigihankes pakkumuse teinud isikul ei ole õigustatud ootust riigihanke võitmiseks. Samuti ei olnud kaebaja riigihanke vaidlusalustes osades ainus pakkuja. Kuna kaebaja ei saa olla kindel, kas ta vastab tingimustele, kas pakkumus vastab nõuetele ja kas tema pakkumus on teistest pakkumustest parem, ei saanud tal tekkida õigustatud ootust hankelepingu sõlmimiseks. Hankedokumentide kohaselt ei hüvitata pakkumuse koostamise või esitamisega seotud kulutusi.
  11. Riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses. Vastustajal oli põhjendatud vajadus hanke kehtetuks tunnistamiseks. Otsuses on ära näidatud selle tegemise faktiline alus. Kuna lepingut ei oleks olnud võimalik täita, tuli riigihange kehtetuks tunnistada. KOHTU PÕHJENDUSED
  12. Kohus selgitas 27.08.2013 määruses, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 1 lg 4 ja § 17 lg 3 koosmõjus sõlmib Eesti Töötukassa tööharjutuse teenuse osutamiseks halduslepingu, mille sõlmimisel kohaldatakse halduskoostöö seaduses, välja arvatud selle §-s 5, sätestatut. Halduskoostöö seaduse § 13 lg-te 1 ja 4 kohaselt juhindutakse halduslepingu sõlmimisel riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast, välja arvatud riigihangete seaduse (RHS) §-d 107–114 ja 117–
  13. Kuna käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele RHS § 117, ei ole tegemist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
  14. peatüki mõttes hankeasjaga ning RLS § 571 lg 5 ja § 242 lg 1 p 1 ei kohaldu riigilõivu suuruse määramisel. Käesolevas asjas ei ole kaebajal kohustust läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus ei vaata asja läbi ka hankeasjade regulatsiooni järgides. 2
(5)Pooled ei ole kohtu vastavale seisukohale vastuväiteid esitanud ning seega lähtub kohus käesoleva haldusasja lahendamisel halduskohtumenetluse üldnormidest ning asja sisu osas RHS-st, v.a §-d 107–114 ja 117–
  2. Haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega ei saa käesoleva asja lahendamisel lähtuda haldusmenetluse seaduse alusel kinnistunud kohtupraktikast põhjendamiskohustuse ning kaalutlusõiguse teostamise kohta. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus RHS sätetest, Euroopa Liidu riigihankedirektiividest ning nende tõlgendamise kohta antud asjakohasest kohtupraktikast.
  3. RHS § 29 lg 3 p 6 alusel lõppeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega mh hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Tegemist on eraldiseisva alusega hankemenetluse lõppemiseks, mistõttu ei ole asjakohased kaebaja väited, et hankedokumentide kohaselt võis kõik pakkumused tagasi lükata vaid hankedokumentide p-s 6.4 sätestatud alustel. Pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on erinevad hankemenetluse lõppemised alused. Hankija ei saa tunnistada hankemenetlust kehtetuks omal äranägemisel, vaid kehtetuks tunnistamise otsus peab olema motiveeritud. Samas ei sätesta riigihangete seadus kaalutlusõiguse piire. Tallinna Halduskohtu 31.05.2012 otsuses nr 3-12-972 viidati Euroopa Kohtu 16.09.2011 otsuse nr C27/98 p-le 25, kus märgiti, et direktiiviga 93/37 tunnustatakse vaikimisi hankija õigust mitte sõlmida hankelepingut või alustada uut hankemenetlust. Selle õiguse kasutamiseks ei pea asjaolud olema kaalukad või erandlikud (the contracting authority's option, implicitly recognized by Directive 93/37, to decide not to award a contract put out to tender or to recommence the tendering procedure is not made subject by that directive to the requirement that there must be serious or exceptional circumstances). Kohus nõustus, et ehkki direktiiv 93/37/EMÜ ei ole enam kehtiv ja tegemist on riiklike ehitustöölepingute sõlmimise korraga, on see tõlgendus ülekantav ka teistele hangetele. Sellest järeldus, et hankijal on avar kaalutlusõigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks mh ilmnenud asjaolude või otstarbekuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses samas haldusasjas viidati Euroopa Üldkohtu 14.05.2008 määrusele kohtuasjades T-383/06 ja T-71/07 (p 59), kus leiti, et enne väljavalitud pakkujaga lepingu allakirjutamist ei ole hankijal lepingu sõlmimise kohustust ja ta võib seega üldisest huvist lähtuva ülesande raames vabalt hankest loobuda või hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Kohus leiab viidatud kohtupraktikast tulenevalt, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ja aitab tagada riigihanke läbiviimise õiguspärasuse.
  4. Vastustaja on põhjendanud riigihanke kehtetuks tunnistamist asjaoluga, et teenust ei ole algses mahus vaja. Kohus leiab, et selline põhjendus ei ole meelevaldne ega suvaline, mis ei mahuks mõiste alla „põhjendatud vajadus“. Erinevalt hankelepingu muutmisest (vt RHS § 69 lg 3) võib hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjus tuleneda ka hankijast endast. Hankijast endast tulenevale põhjusele tuginemine ei ole lubatav juhul, kui see on vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega ja oli hankijale eelnevalt teada. Isegi kui hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjus tulenes küll hankijast endast ja oli ka hankija jaoks välditav, siis võib olla hankemenetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud ka juhul, kui hankija eksis ning see eksimus ei olnud teadlik. Käesolevas menetluses toodud asjaolud ei viita sellele, et hankija käitumine oli pahatahtlik ning asjaolu, et tegelikult puudub vajadus teenuse järele, oli vastustajale varem, s.o enne hankemenetluse väljakuulutamist teada. 3
(5)
  1. Kaebaja leiab, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamist ei ole piisavalt motiveeritud ning seetõttu ei ole otsuse õiguspärasust võimalik kontrollida. Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2012 otsuses nr 3-12-972 viidati hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuste põhjenduste piisavuse osas Euroopa Üldkohtu 08.10.2008 otsusele kohtuasjas nr T411/06 (p-d 118-120), kus leiti, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendusest peab selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja kohtul järelevalvet teostada. Siiski ei tulene kuskilt nõuet, et otsuses peaks välja tooma asjaomaste õiguslike ja faktiliste asjaolude kõik eri aspektid. Otsuses esitatud põhjenduste piisavust saab hinnata mitte ainult otsuse sõnastusest lähtudes, vaid ka selle vastuvõtmise asjaolusid arvestades ja kõigist asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest lähtudes. Piisab sellest, et otsuses selgitatakse õiguslike ning faktiliste asjaolude põhipunkte küll lühidalt, kuid selgelt ja asjakohaselt. Kohus leiab, et ka vastustaja lakooniline seisukoht, et teenust ei ole vaja hankes toodud algses mahus, on piisav, et hinnata nii õiguslikke kui faktilisi asjaolusid. Vastustaja on kohtumenetluses ka piisavalt täiendavalt täpsustanud teenuse vajaduse puudumist (vastustaja 04.10.2013 vastuse p 2.2, 25.10.2013 vastus ja 28.10.2013 vastus). Kuna täpsustused seonduvad juba vaidlustatud otsuses toodud põhjendusega, ei ole tegemist haldusakti tagantjärele motiveerimisega, kuna vastustaja ei ole esitanud uusi, algsest põhjendusest iseseisvaid argumente. Kohus arvestab asjaoluga, et kuna vastustaja vastuses toodud andmed pärinevad vastustaja infosüsteemist, ei ole töötute arvu võimalik tõendada muul viisil kui infosüsteemi andmete väljatrüki (tl 97-113) ja vastustaja vastavate selgitustega vastustes kaebusele (tl 52, 83 ja 96). Seda, et puudus vajadus teenuse järele, on hankija muu hulgas tõendanud sellega, et tööharjutuse teenuse osutamiseks väljakuulutatud varasema riigihanke (registreerimisnumber 139913) hankedokumentide lisa 1 p 1 kohaselt pidi tööharjutuse osa nr 6 toimuma Pärnu linnas juba
  2. aasta veebruaris (tl 86). Samas tööharjutuse toimumise kokkuleppe kohaselt toimub tööharjutuse osa nr 6 alles 16.09-20.12.2013 (tl 94). Seega on tõendatud vastustaja väide, et vajadus tööharjutuse teenuse järele sai kaetud varasema hanke raames.
  3. Kaebaja on samuti seadnud kahtluse alla teenuse vajaduse puudumise seetõttu, et hanke väljakuulutamise ja kehtetuks tunnistamise vahel on üksnes kaks kuud. Vastustaja on nimetatud asjaolusid piisavalt põhjendanud ja selgitanud. Kohus nõustub vastustajaga, et hankeplaan ei ole haldusorganile siduv dokument, mille alusel võiks hankemenetluses huvitatud isikul tekkida subjektiivne õigus hanke väljakuulutamisele või hankelepingu sõlmimisele. Vastustaja esitatud e-kirjast (tl 75) nähtub samuti, et hanke sisend valmis juba 23.04.2013, millest võib järeldada, et ka hanke väljakuulutamise vajadust hinnati kõige hiljem selle hetke seisuga. Vastustaja esitatud arvandmetest (tl 113) 30.04.2013 ja 18.07.2013 seisuga nähtub, et töötute arv Pärnu linnas ja Varbla vallas on vahepealsel ajaperioodil oluliselt vähenenud. Sellest nähtub, et hanke sisendi andmise ja hanke kehtetuks tunnistamise ajal toimusid töötute arvus olulised muutused, mille tõttu võis hankija ümber hinnata ka vajaduse tööharjutuse teenuse järele. Sealhulgas ei ole kohtu hinnangul oluline, millal täpselt vastustaja vajaduse puudumise tuvastas.
  4. Kaebaja leiab, et kui ei olnud võimalik saada kaht gruppi inimesi, oli võimalik kindlasti kokku panna üks grupp ja tunnistada hange kehtetuks vaid osaliselt. Kohus saab käesolevas asjas hinnata üksnes, kas hanke kehtetuks tunnistamine on vastavuses õigusaktidega, s.h kas esineb põhjendatud vajadus. Kohus ei saa hinnata hankija tegevuse otstarbekust. Kohus on eelnevalt käsitlenud, miks ta loeb, et vastustaja põhjendused teenuse vajaduse puudumise kohta on asjakohased ja põhjendatud. 4
(5)Kohus leiab, et isegi kui lugeda, et hankemenetluses on otsust ebapiisavalt põhjendatud ja olulised põhjendused on esitatud alles kohtumenetluses, ei too see kaasa otsuse tühistamist, sest vastustaja on piisavalt tõendanud, et need on põhjendused, millest otsuse tegemisel tegelikult lähtuti ja ka otsuse tühistamise korral ei ole võimalik teha teistsugust otsust.
  1. RHS ei kohusta hankijat ostma midagi, mida ta tegelikult ei vaja. Vaatamata sellele, mis tingis aja möödumise ja sellest tulenevalt hankija vajaduste muutumise, ei saa sundida hankijat tellima hetkel temale mittesobivat teenust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hankija peab hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel kaaluma ka pakkuja huve – seadusest ei tulene nõuet jätkata hankijale mittesobivat hanget ainuüksi põhjusel, et see oleks võimalike pakkujate huvides. RHS sätestab võimaluse, et hankija võib põhjendatud vajaduse korral hankemenetluse kehtetuks tunnistada ning see norm ei nõua võimalike pakkujate huvide kaalumist. Hankedokumentide p 3.11 (tl 54) kohaselt pakkumuse koostamise ja esitamisega seotud kulutusi pakkujale ei hüvitata. Seega pidi kaebaja pakkumuse esitamisel juba arvestama, et hankemenetlus võidakse sõltumata pakkumuste esitamisest kehtetuks tunnistada ja neid kulutusi ei hüvitata. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et ta oli hanke osades 1, 2 ja 5 ainus pakkuja. Riigihanke komisjoni 18.06.2013 koosoleku protokollist nr 7-2/111 (tl 70-71) nähtub, et kuigi kaebaja suhtes tehti riigihanke osades 1 ja 2 edukaks tunnistamise ettepanek, kvalifitseeriti ja tunnistati vastavaks veel 3 pakkujat. Hanke osas nr 5 tehti ettepanek jätta kaebaja kvalifitseerimata.
  2. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.