42 lg 5 punkti 2 teise poole kohaldamata jätmiseks selle vastuolu tõttu põhiseadusega.
) § 4² lg 1 määratava tagatise suuruse vähendamist, tuginedes
42 lg 5 punkti 2 teise poole kohaldamata jätmiseks selle vastuolu tõttu põhiseadusega. II KAEBUSE MOTIIVID 4.Kaebuse esitaja peab vaidlustatud otsust õigusvastaseks, sest
lg 5 punktis 2 toodud lause teine osa (isiku ega tema juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust) ei ole kohaldatav põhiseadusega vastuolu tõttu. 5.
² piirab ebaproportsionaalselt kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ja on seega vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 31.
² on ebaproportsionaalne osas, milles seadus ei võimalda maksuhalduril valida,kas vähendada kütusemüüja tagatist. Riigikohus on märkinud kohtuasjas 3-3-1-11-03, et kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. MKS § 120 ja KMS § 44² lg 2 sätestatakse maksuhalduri õigus nõuda tagatise esitamist, mis viitab maksuhalduri kaalutlusõigusele ja seadusega antud volitusele kaaluda tagatise määramise õigustatust.
ei jäta maksuhaldurile kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse alusel tagatise määramisel piisaks, kui maksuhaldur lähtuks ettevõtja varasemast käibest või alustava ettevõtja puhul äriplaanis planeeritud käibest. 6.
² tulenev tagatise summa on ebamõistlikult suur ja see ei ole seoses reaalselt tekkida võiva käibemaksukohustusega. Kaebajalt nõutav tagatis tuleneb küll
² lg 1, kuid see summa ei ole mõõdukas, mistõttu kaebaja taotles summa vähendamist. Tagatis 1000 000 eurot on liiga kõrge ja käib keskmise või väiksema suurusega kütusemüüjale üle jõu. Suure tagatise nõudmine toob kaasa 2 olukorra, kus mitmed ausalt tegtusevad väiksemad kütusemüüjad lõpetavad oma tegevuse. Riigi soovitud eesmärki – ohjeldada maksupettusi, on võimalik saavutada ka väiksema tagatise määramisega, mille juures saaks riik arvestada iga kütusemüüja eripära ja usaldusväärsust. 7.Kaebaja märgib, et olukorras, kus
² tulenevalt on kütuse tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kütuse müüja tagatis juba 1 000 000 eurot, eksisteerib seaduses ka alus tagatise suurendamiseks. Seetõttu on kaebaja hinnangul
² vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna seadus ei sisalda käibemaksutagatise ulatuse ülemmäära ja tagatise ulatuse arvestamiseks olevad kriteeriumid on ebamäärased ega võimalda isikul ette näha oma kohustuse ulatust. 8.Kaebaja arvates ei ole tagatis 1 000 000 avalikes huvides. Tagatise määramisel tuleks lähtuda reaalselt tekkida võivast käibemaksukohustusest. Tagatissumma vähendamist lubavad kriteeriumid käibemaksukohustuse suurusest ei lähtu, samas on see kirjas suurendamise alusena
Seega on kriteeriumid, millst tagatise vähendamisel ja suurendamisel lähtutakse, kaebajale arusaamatul põhjusel erinevad. 9.KS § 4² lg 5 p 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 22. 10.Ainuüksi asjaolu, et tagatise vähendamiseks peavad olema täidetud
Kaebaja juhatuse liige on kriminaalasjas kahtlustatav, mistõttu on kaebaja õigusi eriti riivav
² lg 5 p 2 , mille kohaselt ei ole maksuhalduril võimalik tagatist vähendada ka sellisel juhul kui isik või tema juhtimis- või kontrollorgani liikme suhtes on alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade või
rikkumise süüteomenetlust. Nimetatud säte ei ole kooskõlas põhiseadusega, kuna PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 11.
² on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, sest analoogset tagatist ei ole ette nähtud muudes majandusharudes tegutsevatele ettevõtjatele. Lisaks koheldakse ebavõrdselt ka erinevaid kütusemüüjaid, kuna tagatise esitamise kohustus ei kohaldu kütusemüüjatele, kes käitlevad ainult lennukikütust või vedelgaasi. Samuti on kaebajale arusaamatu, milllest tuleneb 10-kordne vahe kütuse tarbimisse lubamisel ja maksuladustamise lõpetamisel ja tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatiste vahel.Ebavõrdne on kohtlemine ka Euroopa Liidu tasandil, sest tagatise esitamise kohustus takistab oluliselt teiste liikmesriikide kütusemüüjate sattumist Eesti kütuseturule. 12.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuses toodud
² lg 5 punkti 2 teine pool on vastuolus PS § 11 ja § 31 ning tuleb jätta seetõttu kohaldamata. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 13.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja seisukohad ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. kaebuses toodud
4² regulatsioon piisavalt selge ja tagatise suurused selgelt määratletud ning vastuolu õigusselguse põhimõttega ei ole. 16.Kaebaja seisukoht
4² lg 5 p 2 vastuolust põhiseaduse §-ga 22 on põhjendamatu, kahtlustatavaks ei ole tunnistatud äriühing, vaid juhatuse liige. 17.
4² ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, erinevat kohtlemist õigustab kütusevaldkonna erinevus, kus kütus on kiiresti realiseeritav kaup ja väga atraktiivne, mistõttu pettused toimuvad suures mahus lühikese aja jooksul. Käibemaksupettuste avastamine saab toimuda aga alles peaae pettuse toimepanekut, kui kahju on juba riigile tekitatud. Tagatist nõutakse ka teistel tegevusaladel, millega kaasneb suur avalikkusele suunatud risk. IV KOHTU PÕHJENDUSED 18.Kaebuse väitel on vaidlustatud otsus õigusvastane seetõttu , et
² lg 5 punkti 2 teine pool on vastuolus põhiseaduse § 11 ja § 31 ning tuleb jätta seetõttu kohaldamata . Seega taotleb kaebaja vaidlustatud otsuse tühistamist otsuse aluseks oleva regulatsiooni väidetava vastuolu tõttu põhiseadusega. 19.Põhiseaduse § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. HkMS § 158 lg 4 sätestab, et kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 1.lausest tulenevalt võib asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kohtuasjas 3-4-1-9-08 ( p.14 ja 15). selgitanud :Asjassepuutuvuse kindlaksmääramine on õigustatud ja vajalik, sest nii PS § 15 lg 1 kui PSJKS § 14 lg 2 järgi võib Riigikohus tunnistada põhiseaduse vastaseks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Kui säte ei ole asjassepuutuv, pole normikontroll lubatav ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Eelnevast tulenevalt on oluline, et õigustloova akti põhiseaduse vastaseks tunnistanud ja Riigikohtule taotluse esitanud kohus oleks veendunud, et just seda seadust või muud õigusakti tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada ning igasugune muu lahendus on välistatud. Kohus ei saa analüüsida kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud normide põhiseadusele vastavust Eeltoodust tulenevalt on õigustloova akti või selle normi kohaldamata jätmise eelduseks selle asjassepuutuvus. Riigikohtu üldkogu 22.12.2000.a. otsuse kohaselt peab vaidlustatud säte olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega ning Riigikohtu 28.10.2002.a. otsuses asjas nr 3-4-1-5-02 on Riigikohus määratlenud normi asjassepuutuvust selliselt, et Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral. Ülaltoodust järelduvalt peaks vaidlusalune norm mõjutama kohtulahendi resolutsiooni sisu.
² , mis reguleerib tagatise suurust, koosneb mitmest lõikest ning viimased ka alapunktidest, mida kaebuse esitaja taotluse lahendamisel maksuhaldur kohaldanud ei ole. Asjas vaidlustatud otsuse tegemisel on maksuhaldur tuginenud
3 lg 3, § 4¹, § 4² lg 1 ja § 4² lg 5. 4 20.
² lg 1 kohaselt on kütuse tarbimisse lubamisel kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot ja lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot. Seega
² lõiked 1 ja 2 sätestavad selgelt ja üheselt arusaadavalt kütuse müüjalt nõutava tagatise suuruse ning annavad normi adressaatidele piisavalt täpset informatsiooni nende kohustuste eeldatava suuruse kohta. Asjaolu, et
² lõigetega 4 ja 5 on maksuhaldurile teatud erandlikel juhtudel antud kaalutlusõigus tagatise suurust muuta või et mõned nimetatud kaalutlusotsuste aluseks olevatest kriteeriumitest on määratlemata õigusmõisted, ei tähenda veel, et isikul puuduks üldse võimalus määratava tagatise suurust ette näha ja hinnata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et õigusselguse põhimõte ei välista määratlemata õigusmõistete kasutamist (otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 34-1-5-05, p 16) ega kaalutlusõiguse sätestamist (otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-04, p 16). 21.Vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse ( 895 SE) tehtud muudatusettepanekute ( ille kohaselt loeti ettepaneku tekstiks teisele lugemisele16.02.2011 esitatud eelnõu tekst) loetelus esitatud põhjendustest tervele eelnõule uue sõnastuse andmise kohta nähtuvalt vastab tagatise suurus 1 000 000 eurot kütuse müüjal, kelle kütus lubatakse tarbimisse, Eesti Õliühingu arvutustele selliste kütusemüüjate poolt tekitatava keskmise käibemaksu riski osas. Samas märgiti, et kui kütuse tarbimisse lubamisel tuleb tasuda käibemaks kogu kütuse maksumuselt ning teistes etappides kütuse lisandunud väärtuselt, siis kütuse tarbimisse lubamisel on riigile tekkiv võimalik kahju käibemaksupettuste puhul tunduvalt suurem võrreldes teiste etappidega.Seega on ka tagatissumma 1 miljon eurot määramine avalikes huvides.
.4 lg 2 sätestab, et kui esitatud tagatis on tekkida võiva käibemaksukohustuse tagamiseks ebaproportsionaalselt suur, on kütuse müüjal õigus taotleda Maksu- ja Tolliametilt tagatise vähendamist. Sealjuures arvestab Maksu- ja Tolliamet
² lg 5¹ tulenevalt tagatise vähendamisel lisaks samas lõikes loetletud isikut iseloomustavatele andmetele ka sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut ( kriteeriumid tagatissumma suurendamiseks), mistõttu on põhjendamatu kaebuse väide tagatise summa ebamõistlikust suurusest ning seose puudumisest tekkida võiva käibemaksukohustusega. Kaebuse väite, mille kohaselt on tagatis 1 000 000 eurot liiga kõrge ja käib keskmise või väiksema suurusega kütusemüüjale üle jõu, mistõttu Sedavõrd suure tagatise nõue toob kaasa olukorra, kus mitmed ausalt tegutsevad väiksemad kütusemüüjad lõpetavad oma tegevuse jätab kohus tähelepanuta, sest kaebuse esitajal puudub õigus kohtusse pöörduda kolmandate isikute õiguste kaitseks. 22.
² lg 5 sätestab: Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja alates
² lg 1 fikseeritud 1 000 000 euro suuruse tagatise summa vähendamine
² lg 5 alusel on maksuhalduri ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, sealjuures on kaalutlusõiguse teostamise eelduseks osundatud sättes seatud kõigile eeldustele vastamine. Kaebuse esitaja suhtes on tuvastatud, et ta ei vasta
² lg 5 p 2 seatud tingimusele ning on sel põhjusel jäetud tema taotlus tagatise vähendamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt 5 ei ole kaebuse esitaja puhul täidetud tagatise vähendamise kohta kaalutlusotsuse tegemise eeldused, mistõttu ei ole ka asjassepuutuvaks kaebuse väited tagatise vähendamise kriteeriumide ebaselgusest, samuti ole käesoleval juhul kaebuse esitajalt nõutud 1000 000 eurost suuremat tagatist , mistõttu puudub vajadus selle regulatsiooni osas vastava hinnangu andmiseks, sest halduskohtule esitatud kaebuse lahendamine ei sõltu vastava regulatsiooni põhiseaduspärasusest või –vastasusest. 23.
4² lg 5 on seatud tingimused, millele vastavat äriühingut saab pidada sedavõrd usaldusväärseks, et on alust kaaluda tema suhtes erandi kohaldamist, mis võimaldab äriühingul tegutseda vähendatud tagatisega. Vaidlus puudub selles, et kaebaja juhatuse liikme suhtes on alustatud süüteomenetlust . Vedelkütuse seaduse eelnõu 228 SE seletuskirjas on märgitud, et tagatise vähendamise võimalus peab olema üksnes neil isikutel, kes ise ja kelle juhtkond kogumis on usaldusväärse taustaga ning kelle puhul ei esine võimalikele maksude maksmata jätmise riskidega seostatavaid tegureid.
4² lg 5 p 2 vastuolu Põhiseaduse §ga 22 puudub, sest kaebaja juhatuse liiget ei käsitata kuriteos süüdi olevana, vaid tema suhtes alustatud maksuseaduse rikkumise süüteomenetlus osundab võimalikule riskitegurile äriühingu usaldusväärsuses . Kohus rõhutab, et
² lg 5 loetletud tingimustele vastamine on tagatise vähendamise eelduseks, kuid eeltoodust ei tulene, et maksuhalduril on kohustus igal juhul tagatist vähendada. 24.Kohus möönab, et
–s sätestatud tagatise esitamise kohustus riivab kütusemüügiga tegelevate isikute vabadust tegeleda ettevõtlusega, samas tuleb märkida, et riivet ettevõtlusvabadusele vähendab võimalus tulenevalt MKS § 122 valida erinevate tagatise liikide vahel. Kaebuse esitajalt ei nõuta, et ta peaks ilmtingimata kandma tagatissumma maksuhalduri pangakontole. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 10.mai 2002.a. otsuses asjas nr 3-4-1-3-02 (p 14) Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused. Käesoleval juhul on ettevõtlusvabaduse piiranguks olemas kaalukas legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks on nimetatud piirang vajalik ja sobiv.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul on maksupettuste vähendamise ja kütuseturul ausa konkurentsi soodustamine legitiimsed eesmärgid (31.jaanuari 2012 a. otsus asjas nr 3-4-1-24-11 ) ja fikseeritud tagatise regulatsioon vajalik, kuna soovitud eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormavama abinõuga, mis on sama efektiivne kui esimene. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks ülaviidatud otsuses esitatud vastavate põhjenduste kordamist. 25.Riigikohtu varasemast praktikast tuleneb, et põhiseaduse § 12 lõike 1 esimene lause hõlmab ka õigusloome võrdsuse põhimõtet ( Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02). Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas 20.03.2006.a. otsuses asjas nr 3-4-1-33-05, et Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee:võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine.Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, 6 isikute gruppi või olukordi koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt.Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kolleegium möönab, et kuigi meelevaldsuse kontroll langeb seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar otsustusulatus.Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikutud seadusloome võrdsuse põhimõtet, kuna ebavõrdsele kohtlemisele leidub mõistlik ja asjakohane põhjus. Muudest majandusharudest teeb kütusevaldkonna erinevaks see, et kütus on kaubana kiiresti realiseeritav ja väga atraktiivne, mistõttu pettused toimuvad väga suurtes mahtudes ja lühikese aja jooksul . Maksude tasumise tähtajaks on petturist äriühing oma tegevuse lõpetanud või liikunud variisikute kontrolli alla ja käibemaks jäetakse tahtlikult tasumata. Eelnõu ( 895 SE)seletuskirja kohaselt kaotab riik sellise tegevuse tagajärjel aastas üle 700 miljoni krooni. Selliste olukordade ennetamiseks on vältimatu piisava suurusega tagatise esitamise nõue. Ekslik on kaebuse seisukoht, nagu oleks kohustusliku tagatise esitamine tegutsemisloa saamiseks nõutav üksnes kütuse müügil. Sellist tagatist nõutakse ka mitmetel teistel tegevusaladel . Näiteks on reisiteenust pakkuvatele ettevõtjatele sätestatud tagatise nõue turismiseadusega, tolliagentuurilt nõutakse tagatise esitamist tolliseadusega, kohustusliku tagatise nõue on prügila käitjalale sätestatud jäätmeseadusega jne. Tingimused tagatise vähendamiseks ei saagi olla ühesugused kõigis seadustes, kohus on eespool rõhutanud kütusevaldkonna erisusi. Kohus jätab tähelepanuta kaebuse väited teiste liikmesriikide kütusemüüjate õiguste riivest, sest kaebuse esitajal puudub õigus kohtusse pöörduda kolmandate isikute õiguste kaitseks. 26.Ülaltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebuses väidetud vastuolu põhiseadusega ei esine , mistõttu ei kuulu ka rahuldamisele taotlus
Money Train OÜ ei vasta kõigile
² lg 5 sätestatud tingimustele, mistõttu on põhjendatult jäetud vaidlustatud otsusega rahuldamata äriühingu taotlus tagatise suuruses 1000 000 eurot vähendamiseks ning on määratud äriühingule tagatis summas 1000 000 eurot. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ning otsuse aluseks olev regulatsioon ei ole vastuolus põhiseadusega, siis Maksu- ja Tolliameti 20.02.2013 otsuse nr 12.2-3 tühistamise nõue rahuldamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt on täitmata kohustamisnõude rahuldamise üks eeldusi, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. V MENETLUSKULUD 27.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.