TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1196 Otsuse kuupäev 10.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L.’ kaebus Tartu Vanglalt (diskrimineerimine seonduvalt takistuste tegemisega venekeelsete raadiosaadete kuulamisel ja esemete mahaloopimisega) tekitatud mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 25.09.2012, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Asja arutamisest võtsid osa Kaebuse esitaja N.L.; Tartu Vangla esindaja jurist Mattias Jõgi. Resolutsioon Jätta N.L. kaebus haldusasjas 3-11-1196 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 09.11.
- Asjaolud N.L. on esitanud 16.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles on taotlenud Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot selle eest, et vanglaametnikud on takistanud kuulata kaebajal venekeelseid raadiosaateid ja 03.01.2011.a on visanud vanglaametnik väidetavalt põrandale ja trampinud jalgadega Vene sümboolikal, millega solvas kaebaja rahvuslikke tundeid. Kaebajalt on ära võetud tossude paelad ja pükste vöö (hiljem tagastati) ning vanglaametnikud on väidetavalt kaebaja kohvipakki puistanud prahti. Kaebaja esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vangla jättis 04.05.2012.a otsusega nr 3-30/42-1 rahuldamata. Kohtumäärusega 23.05.2011 on halduskohus jätnud kaebuse käiguta ning kohustanud kaebuselt tasuma riigilõivu. Kaebaja esitas määruskaebuse ning Tartu Ringkonnakohus on määruskaebuse kohtumäärusega 11.05.2012 rahuldanud ning tühistanud halduskohtu 23.05.2011 kohtumääruse ja saatnud asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Tartu Halduskohtu 12.06.2012.a kohtumäärusega võttis kohus N. L. kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja vajalike menetlusdokumentide tõlkimisel ning vajadusel tõlketeenuste osutamisel kohtuistungil esimese astme kohtus haldusasjas nr 3-11-
- Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebuse esitaja on seisukohal, et vanglaametnikud on mitmete toimingutega rikkunud tema õigusi, kuna kaebajal on keelatud ja takistatud kuulata venekeelseid raadiosaateid ja trambitud on kaebaja kambris põrandal lebaval ususümboolikal. Kaebaja on märkinud, et 03.01.2011.a kell 11.30 on vangla töötaja lülitanud välja kaebaja kambris mängiva raadio kui kaebaja viibis duši all ning väidetavalt on vangla töötajate poolt visatud põrandale ja trambitud jalgadega kaebajale kuulunud Vene sümboolikal, solvates sellega kaebaja rahvuslikke ja patriootilisi tundeid. Kaebaja märgib, et sellised sümbolid on tema jaoks osa emotsioonidest ja need on rahvuslike tunnete sümbolid. Kaebaja on seisukohal, et valvurid ei mõista seda ja püüavad igati kompromiteerida olemasolevaid sümboleid, neid hävitada või moonutada nende esialgset tähendust. Samuti märgib kaebaja, et vanglatöötajad on sorinud tema asjades, võtnud temalt ära talle kuuluvaid esemeid ning väidetavalt puistanud kaebaja kohvipakki prahti. Vastustaja seisukohad Vastustaja on seisukohal, et kaebusest ei ilmne asjaolusid, mis lubaksid arvata, et N. L. oleks diskrimineeritud rahvuse, keele või poliitiliste veendumuste tõttu. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.11 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kleepida või kinnitada kambri ehituselementidele fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Samuti sätestab kodukorra p 10.4.5, et kinnipeetav peab kasutama elektriseadmeid häirimata sellega teiste isikute rahu. Nende kodukorra punktide täitmise kontrollimisel ei ole oluline, missuguseid pilte või sümboolikat paigutatakse kambri seintele või millises keeles raadiosaadetega häiritakse teiste isikute rahu, vaid vastav fakt iseenesest. Kaebaja ei ole põhistanud, miks tema hinnangul on vastavate kodukorra punktide täitmise näol tegemist tema diskrimineerimisega. N. L.’ väitega, et tema kohvipakki on prahti lisatud, ei saa vastustaja nõustuda. Kuna kaebaja niisuguste väidete kohta ei ole märkinud ühtegi kuupäeva ning tema kambreid on vahetatud sageli, muuhulgas ka julgeoleku tagamiseks ning distsiplinaarkaristuste täideviimiseks, puudub Tartu Vanglal igasugune võimalus ka esitatud asjaolusid kontrollida. Vastustaja rõhutab, et isegi juhul, kui vangla oleks käitunud viisil, mida N. L. kirjeldab, ei oleks mõeldav tema kaebuse rahuldamine. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. On muidugi selge, et isiku terviklik identiteet, mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas religioossest, rahvuslikust ja poliitilisest identiteedist, võib moodustada omakorda osa tema väärikusest. Selleks aga, et oleks võimalik kõnelda väärikuse alandamise kvaliteedi saavutamisest mingisuguses tegevuses, peab see olema teatava intensiivsusega. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-41-10 p 23 järgi on niisuguse intensiivsusega isiku õigusi rikkuvateks tegevusteks kinnipidamisasutustes peetud näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni, põhjendamatu jõu kasutamist või muud sarnase intensiivsusega tegevust. Käesoleval juhul oleks isegi kaebuse asjaolusid jaatades võimatu niivõrd intensiivse õiguste rikkumise tuvastamine. Vastustaja on märkinud, et raadiot võib kasutada sellisel viisil, et see ei häiriks teisi isikuid. Vastustaja märgib, et valvuri töö oli häiritud, kuna kaebaja raadio mängis valjult ning kuna kaebaja ise oli duši all, sisenes valvur kaebaja kambrisse ning lülitas raadio välja. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et esemete äravõtmise ja kohvipakki prahi puistamise osas ei ole kaebaja läbinud kohtueelset menetlust. 2 Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud kohtuistungil menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et kaebajat oleks diskrimineeritud tema rahvuskeele või poliitiliste hoiakute tõttu. Kaebaja väidete kohaselt avastas ta duši alt tulles 03.01.2011 kell 11.30 ajal, et tema ususümboolika, Venemaa riigilipp ja Kremli kujutis lebasid kaebaja kambri põrandal maas ning kaebaja arvates olid vanglaametnikud sellel trampinud. Samuti avastas kaebaja duši alt tulles, et tema raadio, mis kandis edasi venekeelseid saateid, on välja lülitatud. Kohtuistungil väidab kaebaja, et ta ei ole näinud otseselt, et vanglatöötajatest on keegi tema kambri põrandal olnud ususümboolika peal trampinud, kuid ususümboolika oli põrandal ning sellel olid jalajäljed. Kohus ei pea usutavaks, et vanglaametnikud on läbiotsimise käigus astunud sihilikult kaebaja religioossetele sümbolitele, ajaloomuuseumi vaadetele(fotod) või muule sümboolikat meenutavale esemele, mis lebasid maas, samuti ei saa kohus usutavaks pidada, et vanglaametnikud on kaebajale kuulunud usu- või rahvussümboolikat põrandale sihilikult loopinud. Vastustaja esindaja on kohtuistungil väitnud, et keelatud on esemete või fotode asetamine või kleepimine seintele ning viitab Tartu Vangla kodukord p. 7.2.11 ning märgib, et need esemed võivad olla laua peal, kuid seda kas kaebajale kuuluvad vaidlusalused esemed olid asetatud seina vastu või olid sinna kinnitatud või mitte, ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha. Kohus möönab, et läbiotsimise käigus kaebaja kambris võisid kaebajale kuulunud ususümboolika – pildid , fotod ja muud religioossed sümbolid, olla laualt või seinalt maha kukkunud ning keegi võis ka sellele juhuslikult astuda, kuid see ei tähenda, et ususümboolikal on sihilikult trambitud ning solvatud kaebaja rahvuslikke tundeid. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et kaebajal oleks keelatud venekeelsete raadiosaadete kuulamist. Tulenevalt Vangistusseaduse § 31 lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval olla vanglas raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi. Kaebaja on ise märkinud, et viibis duši all kui raadio mängis ning duši alt tulles märkas, et raadio on välja lülitatud. Kuna raadio on mänginud kaebaja kambris valjult (tõenäoliselt soovis kaebaja duši all olles kuulata raadiosaateid, mistõttu oli raadio ka lubatust valjemini mängima pandud), lülitas vanglatöötaja raadio välja, kuna selle valju heli takistas vanglavalvuritel suhtlemast teiste kinnipeetavatega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei lülitatud raadiot välja mitte seetõttu, et raadiost kostusid venekeelsed sõnumid või muusika, vaid seetõttu, et raadio mängis liialt valjult. Tartu Vangla kodukord p. 10.4.5 kohaselt peab kinnipeetav elektriseadmeid kasutama kooskõlas kodukorra ja muude õigusaktidega nii, et ei häiriks teiste kinnipeetavate rahu ega vanglaametnike tööülesannete täitmist. Eeltoodut arvesse võttes ei ole vangla töötajad kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ega kaebajat keeleliselt diskrimineerinud ega solvatud kaebaja rahvuslikke tundeid. Mis puudutab tossude paelte ja püksivöö äravõtmist (hilisemalt tagastatud), kohvipaki sisse prahi puistamist, siis selles osas esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja tõepoolest läbinud kohtueelset kohustuslikku menetlust ning kohus jätab nimetatu tähelepanuta. Menetlusökonoomia seisukohalt puudub vajadus nimetatu kohta teha eraldi kohtumäärus, kuna kaebaja põhinõue on saada mittevaralist kahju seonduvalt keelelise diskrimineerimise ja väidetava solvamise ja alandamisega seonduvalt ususümboolikaga. 3 Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi, kõige laiemas mõistes inimväärikust, isiku au ja head nime. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu- või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule. Antud juhul ei ole tuvastatud kaebaja suhtes põhiõiguste rikkumist ega RVastS § 9 lg 1 sätestatud võimalike tagajärgede tekkimist. Kaebajale ei ole tehtud rohkem piiranguid ega põhjustatud rohkem kannatusi kui need mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisasutuses. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtunik Mare Priks 4