Obsah (12)

§ 56§ 83§ 98§ 96§ 99§ 40§ 8§ 105§ 136§ 120§ 1361§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2262 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist

) § 136¹ lg 1, mille kohaselt juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.

1. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA seisukohad: Maksuhalduri menetluses on REC Varad AS (registrikood 10680533) maksuvõlgade sissenõudmine. REC Varad AS maksuvõlg summas 205 042,529 eurot on tekkinud perioodil august 2006.a kuni august 2013.a. Maksuvõlast 149 025,88 eurot on määratud 31.05.2011.a maksuotsusega 31.05.2011.a nr 12.2-3/5904-30 perioodi august 2006.a kuni juuni 2007.a maksustamisperioodide eest. 01.09.2008 alanud revisjoni raames kontrollis maksuhaldur AS REC Varad (registrikood 10680533; endine ärinimi AS Kalev Real Estate Company) käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 (k.a). 31.05.2013 maksuotsusega määratud maksusumma 149 025,88 eurot on kujunenud järgnevalt: • käibemaks summas 58 464,70 eurot; • füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks kogusummas 24 050,32 eurot; • füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaks kogusummas 35 567,23 eurot; • töötaja töötuskindlustusmaksed kogusummas 82,38 eurot; • tööandja töötuskindlustusmaksed kogusummas 41,23 eurot; • kogumispensioni maksed kogusummas 1 942,78 eurot; • erisoodustuste tulumaks kogusummas 4 679,50 eurot; • erisoodustuste sotsiaalmaks kogusummas 6 771,15 eurot; • ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt tulumaks kogusummas 17 546,86 eurot; • vähendatud on kingitustelt ja annetustelt, vastuvõtukuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu kogusummas 120,27 eurot. 2.
2. Tasumisele kuuluv käibemaks summas 58 464,70 eurot on kujunenud alljärgnevalt: Maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 on AS REC Varad maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonidel kajastanud soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate 2 kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, kokku 13 317 325 krooni. Revisjoni käigus selgus, et AS REC Varad sisendkäibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata moodustas maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 kokku 12 402 751 krooni, sh põhivara soetamisel tasutud käibemaks 12 159 krooni ja kohalike tarnijate arvetel näidatud käibemaks 12 390 592 krooni. AS REC Varad on seega maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 rohkem deklareerinud sisendkäibemaksu 914 574 krooni (13 317 325 - 12 402 751). Maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 on AS REC Varad põhivara soetamisel tasunud käibemaksu 12 159 krooni, kuid jätnud selle kajastamata käibedeklaratsiooni eraldi real. AS REC Varad soetas põhivarana sülearvuti, MS Office tarkvara ja kinnisvara haldamise tarkvara ELKIS litsentsi. AS REC Varad poolt kuulub kontrollitaval perioodil deklareerimisele käibedeklaratsiooni eraldi real põhivara soetamisel tasutud käibemaksu kokku 12 159 krooni. AS REC Varad on rikkunud rahandusministri 30.03.2004 määruse nr 40 §-st 3 lg 2 p 5 sätestatud kohustust kirjendada sisendkäibemaksust eraldi põhivara soetamisel tasutud sisendkäibemaks. AS REC Varad on juuli 2006 kuni juuni 2007 käibedeklaratsioonides alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu kokku 6 704 krooni, mis on seotud erisoodustuste tegemisega töötajatele, äripartnerite kingitustega ja külaliste vastuvõtuga. AS REC Varad on arvestanud sisendkäibemaksu hulgas järgmiste arvete alusel tasutud käibemaksu: 1) Catwees OÜ arvete nr 261173, 261151,261663 ja 262314 alusel on tasutud ASi REC Varad töötaja K. S. isikliku sõiduauto pesu eest kokku 1 780 krooni (sh käibemaks 271,53 krooni). 2) AS Kalev Chocolate Factory arvete nr 07/126880 ja 07/140968 alusel on tasutud AS REC Varad töötajate lastele mõeldud kino „Lepatriinude jõulud” pileti eest ja jõulukommikarpide eest kokku 1 049,15 krooni (sh käibemaks 160,04 krooni). 3) Adeloone OÜ arve nr 2384417 alusel on tasutud külaliste vastuvõtukulude eest 1 160 krooni (sh käibemaks 176,95 krooni). 4) Matias WB OÜ arvete nr 100027 ja 100035 alusel on tasutud külaliste vastuvõtukulude eest kokku 1 929,60 krooni (sh käibemaks 294,35 krooni). 5) Selecta Eesti AS arvete nr 00025049, 00000146, 00001834, 00003790, 00005731 alusel on tasutud ASi REC Varad töötajate ja külaliste tarbeks soetatud kohvi eest kokku 6 690,60 krooni (sh käibemaks 1 020,60 krooni). 6) AS Tere arvete nr 1660555, 1664962, 1676500, 1679534, 1691497, 1712815, 1745317 alusel on tasutud ASi REC Varad töötajate ja külaliste tarbeks soetatud erineva AS Tere toodangu eest (kohupiimakreemid, jogurtid, kissellid jne) kokku 2 624,71 krooni (sh käibemaks 400,38 krooni). 7) Karamelle OÜ arvete nr V448, V565 alusel on tasutud klientidele tehtud kingituste eest kokku 16 232,39 krooni (sh käibemaks 2 476,12 krooni). 8) AS Kalev arve nr A-060812829 alusel on tasutud äripartnerile tehtud kingituse (kommid) eest kokku 1 494 krooni (sh käibemaks 227,90 krooni). 9) Mediato AS arve nr T-10628 alusel on tasutud äripartneritele tehtud kingituste (alkohol) eest kokku 10 988,15 krooni (sh käibemaks 1 676,16 krooni). Revisjoni käigus selgus, et eelnimetatud kulutuste kandmisega on teinud AS REC Varad erisoodustusi, kulutusi külaliste vastuvõtuks ning kingitusi äripartneritele, mida AS REC Varad on revisjoni käigus ka maksuhaldurile kinnitanud (3.11.2008, 20.02.2009, 14.08.2009). Samuti selgus, et AS REC Varad ei ole maksustanud äripartneritele tehtud kingitusi ka omatarbena (kuigi on nimetatud kulutuste arvetel tasutud käibemaksu kajastanud sisendkäibemaksu hulgas). Põhjusel, et töötajate heaks tehtud kulud loetakse erisoodustuseks 3 tulenevalt TuMS § 48 lg 4 ning kulutuse tegemine kuulub maksustamisele tulumaksuga tulenevalt TuMS § 48 lg 1 ja sotsiaalmaksuga tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 7 ning kingitused ja vastuvõtukulud kuuluvad maksustamisele tulumaksuga tulenevalt TuMS § 49 lg
3. Maksuhaldur on seisukohal, et eelnevad kulutused ei ole tehtud ASi REC Varad maksustatava käibe tarbeks, seega nende arvetel märgitud käbemaksu ei saa maha arvata sisendkäibemaksuna. KMS § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 30 sätestab sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud, mille lg 1 kohaselt arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu. Piirangud on seotud konkreetsete kulutustega, mida tulumaksuseaduse alusel käsitatakse erisoodustusena, kingitustena ja vastuvõtukuludena. Eeltoodust lähtuvalt kuulub AS REC Varad poolt vähem (sisendkäibemaks erisoodustuste, kingituste ja vastuvõtukuludega seotud arvetelt) deklareerimisele kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 sisendkäibemaksu kokku 6 704 krooni. AS REC Varad maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide kontrollimisel ilmnes, et AS REC Varad on juuli 2006 kuni juuni 2007 käibedeklaratsioonides alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu kokku 99 832 krooni tütarettevõtetega seotud kuludelt järgmiselt: Õigusteenused: AS REC Varad on tasunud kontrollitaval perioodil õigusteenuste eest‚ mis on seotud ASi REC Varad tütarettevõtete tegevusega ning arvestanud õigusteenuse arvete alusel tasutud käibemaksu 16 132 krooni sisendkäibemaksu hulgas. AS REC Varad on tasunud Advokaadibüroole Entsik & Sillar OÜ, Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ ja BLD Project Group OÜ teenuste eest, mis on otseselt seotud ASi REC Varad tütarettevõtete äritegevusega. 1) Advokaadibüroole Entsik & Sillar OÜ arvete nr 2006432, 2006506, 2006557, 2006632 alusel on tasutud 149 860 krooni, millest 63 130 krooni puudutab OÜ BCA Center ja Stude REC EOOD äritegevusega seotud kulutusi. AS REC Varad on eelnevate arvete alusel soetanud õigusteenust kokku 84 h 40 min hinnaga 1 770 kr/h (sh käibemaks), millest 35 h 40 min on seotud tütarettevõtte tegevusega. 2) Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ arvete nr 2702049, 2703056, 2705059 ja 2706053 alusel on tasutud 198 240 krooni, millest 34 220 krooni puudutab OÜ BCA Center ja Stude REC EOOD äritegevusega seotud kulutusi. AS REC Varad on eelnevate arvete alusel soetanud õigusteenust kokku 112 h hinnaga 1 770 kr/h (sh käibemaks), millest 19 h 20 min on seotud tütarettevõtte tegevusega. 3) BLD Project Group OÜ 4.01.2007 arve nr 0701041 alusel on AS REC Varad tasunud õigusabi eest seoses Bulgaaria, Boyana projektiga kokku 8 408 krooni. AS REC Varad on kajastanud eelnimetatud kulud raamatupidamisarvestuses juriidiliste kulude kontol (konto 444001) ja arvestanud nimetatud kulu arvete alusel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur hinnates revisjoni käigus kogutud tõendeid on seisukohal, et AS REC Varad on jätnud enda kanda tütarettevõtete äritegevusega seotud õigusabi teenustega seotud kulud st tütarettevõtete äritegevuse tarbeks sõlmitavate lepingutega, nende koostamise ja juriidilise hindamisega seotud kulud. AS REC Varad on soetanud tütarettevõtte OÜ BCA Center (registrikood 11251298) 1.07.2006 eesmärgiga just koolide erapartnerlusprojekti läbiviimiseks ning tütarettevõtte majandustegevuseks oli 2006/2007 aastaaruande kohaselt nimetatud projekti läbiviimine. 2006/2007 aastal sõlmiti OÜ BCA Center ja Tallinna linnavalitsuse vahel hoonestusõiguse ja rendilepingud viie Tallinna kooli renoveerimiseks 4 ning rentimiseks – Tallinna Ühisgümnaasium, Nõmme Gümnaasium, Haabersti Vene Gümnaasium, Sikupilli Gümnaasium ja Kopli Gümnaasium. ASi REC Varad juhatuse liikmed P.L. ja O.K. olid kontrollitaval perioodil ka OÜ BCA Center juhatuse liikmed (perioodil 16.05.2006 kuni 13.11.2009). Tütarettevõte Stude REC EOOD on asutatud ASi REC Varad poolt 2.06.2006 Bulgaaria Vabariigis, mille asutamise eesmärgiks oli äritegevuse alustamine Bulgaaria Vabariigis ning 2005/2006 majandusaastal alustati seal 6 500 m2 suurust korterelamu arendamist Sofias, Bulgaarias ning majandusaastal 2006/2007 alustati selle ehitustegevusega. Kortermaja ehitustegevuseks sõlmiti leping Koger&Partners EOOD´ga. ASi REC Varad juhatuse liikmed P.L. ja O.K. olid ka kontrollitaval perioodil Stude REC EOOD juhatuse liikmed. Seega kõik eelnimetatud õigusteenused st lepingute koostamisega ja nende juriidilise korrektsuse hindamisega seotud kulud on üksnes OÜ BCA Center OÜ ja Stude REC EOOD äritegevuse huvides ning seega nende ettevõtlusega seotud kulu. Nimetatud kulutuste kandmisest ei teki ASil REC Varad maksustatavat käivet ning seega ASil REC Varad puudus õigus nimetatud kulu arvete alusel tasutud käibemaksu kokku 16 132 krooni kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas. Tehingud ASiga LHV Advisory Services: AS REC Varad on saanud teenust ASilt LHV Advisory Services (registrikood 11021666) seoses tütarfirmaga OÜ BCA Center. AS LHV Advisory Services on väljastanud ASile REC Varad 29.11.2006 arve nr 411 finantskonsultatsiooni eest vastavalt lepingule 5.09.2006 summas 354 000 krooni. AS REC Varad on 5.01.2007 arve tasunud, arvel oleva käibemaksu 54 000 krooni kajastanud sisendkäibemaksuna. AS REC Varad esitas maksuhaldurile eelnimetatud arve aluseks oleva ja poolte vahel 5.09.2006 sõlmitud mandaadilepingu. Mandaadilepingu kohaselt nõustab AS LHV Advisory Services Asi REC Varad Tallinna linna poolt koolide renoveerimiseks väljakuulutatud eelläbirääkimistega pakkumisel ASi REC Varad tütarettevõtte OÜ BCA Center vahendusel pakkumise koostamisel ning omakapitali väljaselgitamisel. Mandaadilepingu punkt 2 kohaselt tegutseb AS LHV Advisory Services seoses enampakkumisega ASi REC Varad nõustajana ning abistab enampakkumisel osalemise ja pakkumise ettevalmistamise, analüüsimise, struktureerimise, läbirääkimise ja läbiviimisega. Täpsemateks ülesanneteks on enampakkumisel osalemiseks ja pakkumise ettevalmistamiseks vajamineva informatsiooni kogumine, kliendi finantseerimisvõimaluste ning esialgse omakapitali vajaduse analüüsi teostamine. Tallinna linna poolt oli eelnimetatud enampakkumisel osalemiseks tähtaeg 11.09.2006 (allikas: http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=3022). Maksuhaldur on seisukohal, et nimetatud teenus ei ole seotud ASi REC Varad maksustatava käibega, põhjusel, et AS REC Varad soetas 11.05.2006 (peale Tallinna linna enampakkumise välja kuulutamist) sõltumatult osapoolelt OÜlt EuroConsult 100%-liselt Eestis 2.05.2006 registreeritud ettevõtte OÜ BCA Center, mille soetuse eesmärgiks oli koolide erapartnerlusprojekti enampakkumisel osalemine ja läbiviimine. OÜ BCA Center puudus eelnev majandustegevus ja 2006/2007 majandusaastaaruande kohaselt piirdus esimene majandusaasta arendustegevuse ettevalmistamisega Tallinna Koolide Erapartnerluse Projekti teostamiseks. Eelnevast tuleneb, et AS LHV Advisory Services poolt osutatud teenus ei ole ASi REC Varad maksustatava käibe tarbeks ega seotud ASi REC Varad ettevõtlusega vaid tema tütarettevõtte OÜga BCA Center, kelle majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks oli vastav teenus vajalik. AS REC Varad on eelneva kulu kajastanud oma raamatupidamises muude kulude hulgas (konto 455001), ei ole sidunud vastavat kulu ka projektiga, nagu teiste kulude puhul on seda tehtud ning maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide alusel ei ole tütarettevõttele ka müügiarvet edasi esitatud. Seega AS LHV Advisory Services kulu kandes on tegemist ASi REC Varad ettevõtlusega mitteseotud kuluga ning kuulub maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena, nimetatud kulutuste kandmisest ei teki ASil REC Varad maksustatavat käivet 5 ning seega ei olnud ASil REC Varad õigus nimetatud arve alusel tasutud käibemaksu kokku 54 000 krooni kajastada sisendkäibemaksu hulgas. Tehingud Beyond Development OÜga: AS REC Varad on soetanud teenust Beyond Development OÜlt (registrikood 11091201) seoses tütarfirmaga Bulgaarias Stude REC EOOD. Beyond Development OÜ on väljastanud ASile REC Varad arved nr 13250906, 16021006 ja 18081106 kokku summas 194 700 krooni ning arvetel on viidatud Beyond Development OÜ ja ASi REC Varad vahel sõlmitud käsunduslepingule. AS REC Varad on arvete alusel tasutud käibemaksu kokku 29 700 krooni kajastanud sisendkäibemaksu hulgas. Kulutused on raamatupidamises kajastatud muude kuludena (konto 455001). AS REC Varad esitas maksuhaldurile eelnimetatud arvete aluseks oleva, poolte vahel 1.09.2006 sõlmitud, käsunduslepingu. Käsunduslepingu kohaselt osutab Beyond Development OÜ ASile REC Varad järgmiseid teenuseid: • juhtimis- ja investeerimisalased konsultatsioonid Bulgaaria Vabariigis; • käsundiandjale Bulgaaria Vabariigis kuuluvate kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjadega eesmärgipärase kasutamisega seotud nõustamine, sealhulgas kuid mitte ainult lepingute ettevalmistamine, tegevusplaanide ja eelarvete koostamine ning täitmise jälgimine; • turu-uuringud; • uute ärivõimaluste leidmine, analüüsimine ja esitamine Bulgaaria Vabariigis. Käsunduslepingu punkt 3.1.1 kohaselt kohustub Beyond Development OÜ osutama teenuseid vähemalt 100 tundi kuus ja punkt 4.1 kohaselt tasub AS REC Varad teenuse osutamise eest 55 000 krooni kuus ja Beyond Development OÜ poolt esitatud arve alusel. Maksuhaldur pöördus AS REC Varad poole, selgitamaks kuidas on nimetatud kulutuste kandmine seotud ASi REC Varad ettevõtlusega. ASi REC Varad 6.04.2009 selgituste kohaselt teostas Beyond Development OÜ teenuseid seoses ASi REC Varad tütarettevõtte Stude REC EOOD tegevusega ning selgituste kohaselt oli teenuse majanduslikult hinnatavaks tulemiks kokkuhoid palgatööliste pealt ja sujuv tõrgeteta ning professionaalne töö ASi REC Varad tütarettevõttes. Seega Beyond Development OÜ kulu kandes on tegemist ASi REC Varad ettevõtlusega mitteseotud kuluga ning kuulub maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena ning ASil REC Varad ei olnud õigus nimetatud arvete alusel tasutud käibemaksu kokku 29 700 krooni kajastada sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur tuvastas revisjoni käigus, et eelnevate kulutuste kandmine on seotud ASi REC Varad osalusega OÜ-s BCA Center ja Stude REC EOOD-s (Bulgaarias), milles äriühing omab 100% osalust. Nimetatud kulutuste valguses, arvestades kulutuste sisu ei teki ASile REC Varad maksustatavat käivet. AS REC Varad tehes kulutusi tütarettevõttega seotult ja ilma, et tal endal tekiks nende kulutuste kandmisega maksustatavat käivet, puudub võimalus arvestada maha sisendkäibemaksu. AS REC Varad maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide kontrollimisel ilmnes, et AS REC Varad on juuli 2006 kuni juuni 2007 käibedeklaratsioonides alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu kokku 573 831 krooni maksuvaba käibe tarbeks tehtud kuludelt. 1) Notarite Ragne Tehver ja Anu Nool arved on seotud AS REC Varad maksuvaba käibe tarbeks tehtud kulutustega seoses ASi REC Varad poolt maksuvaba käibena müüdud kinnistutega: Tobiase 5 (registriosa numbriga 20385901) ja Keila Joa kinnistutega (registriosa numbriga 9883702, 9884802) ning kontrollitaval perioodil soetatud maksuvaba käibe tehinguna Prääma tee kinnistutega (registriosa numbriga 338036, 659336). 2) OÜ Cassel Grupp (registrikood 10621393) rekvisiitidega arvel kajastatu kohaselt soetas AS REC Varad OÜlt Cassel Grupp teenust, mille kohta on väljastatud 28.06.2007 arve nr
4. Arvel on märgitud tehingu kirjelduseks Keila-Joa vahendustasu, kogumaksumuses 3 740 825,30 krooni, sh käibemaks 570 634,37 krooni. AS REC Varad on deklareerinud arve alusel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna. 6 AS REC Varad esitas maksuhaldurile revisjoni käigus teenusarve ja selle aluseks oleva lepingu. Ühtlasi palus maksuhaldur ASil REC Varad selgitada teenuse soetamise majandusliku sisu ja eesmärki, teenuse hinna kujunemist, millist teenust täpselt OÜlt Cassel Grupp soetati ning kuidas on teenused seotud AS REC Varad ettevõtlusega. AS REC Varad 13.02.2009 selgituse kohaselt on arve nr 250466 seotud poolte vahel 21.03.2003 sõlmitud maaklerlepinguga. Maaklerleping on seotud ASi REC Varad poolt 2003 aastal Eesti Vabariigilt soetatud Keila Joa kinnistuga, summas 52 700 000 krooni. Kinnistule ei oldud ostu hetkel tehtud detailplaneeringut. AS REC Varad koostas kinnistule krundiplaani, mis oli detailplaneeringu aluseks ning selle alusel hakati krunte realiseerima. Cassel Grupp OÜ teenuse osutamine ASile REC Varad seisnes nimetatud kinnistu omandamises, kinnistute jagamises ning tekkinud uute kinnistute müügitehinguteks vajalike eeltoimingute korraldamises ning müügilepingute sõlmimise vahendamises. Põhjusel, et asukoht oli hea ja nõudlus kruntidele kõrge, tegid ostjad ettemakseid lihtkirjaliku lepingu alusel. Ettemaksete tegemise hetkel lepiti kokku kruntide müügihinnad OÜ Cassel Grupp vahendusel klientide ja AS REC Varad vahel. Cassel Grupp OÜga oli ASil REC Varad kokkulepe, et teenuse eest tasutakse, kui kõik kinnistud on müüdud kolmandatele isikutele ning kogu protsess on lõpule viidud. Nimetatud päeval koostasid pooled akti, milles fikseeriti müügist laekunud ja saadavad summad ning maaklerile (Cassel Grupp OÜle) väljamaksmisele kuuluva tasu suurus. AS REC Varad tulu projektist oli 11-12 miljonit krooni, sellest lähtudes oli ka maaklerteenuse maksumuseks suurem summa (so ~5,8%), kui 4,5% eseme tehinguhinnast nagu maaklerlepingus esialgselt kokkulepitud. AS REC Varad selgituste kohaselt müüdi kõik kinnistud ilma EV käibemaksuta ehk kinnistute müük oli maksuvaba käive. Maksuhaldur tuvastas revisjoni käigus, et põhjusel, et eelviidatud kinnistute müügi näol on tegemist maksuvaba käibega tulenevalt KMS § 16 lg 2 p 3, siis selle käibe tekkimisega seotud kulutuste puhul ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Teisisõnu maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Seega on AS REC Varad maha arvanud sisendkäibemaksu summas 573 830 krooni, mille maha arvamise õigust tal käibemaksuseaduse alusel ei olnud. Maksuhaldur selgitab lisaks, et ettevõtluseks tehtud kulutuse puhul tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kontrollimisel kõigepealt selgitada, kas tegemist pole maksuvaba käibega ehk esmalt tuleb tuvastada kauba või teenuse soetamise otstarve. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema, kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav.

§ 56

lg 2 alusel tuleb maksukohustuslasel pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta. Seejuures peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse täitmise korras esitama vastavad põhjendused, st kas tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenustega või mitte. Antud juhul puudub vaidlus, et nimetatud teenused on ASi REC Varad poolt soetatud maksuvaba käibe tarbeks, st AS REC Varad on ise revisjoni käigus kinnitanud, et nimetatud kulutused on seotud Tobiase 5, Keila Joa ning Prääma tee kinnistutega, mida käsitatakse maksuvaba käibe tehingutena. AS REC Varad maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide kontrollimisel ilmnes, et AS REC Varad on juuli 2006 kuni juuni 2007 käibedeklaratsioonides alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu kokku 7 331 krooni ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt järgmiselt: 1) Assar Lukuauk AS arvete nr 216542, 216633 alusel on AS REC varad tasunud kokku 2 472 krooni ning arvete alusel tasutud käibemaksu 377 krooni arvestanud sisendkäibemaksuna. AS REC Varad on tasunud lukusüdamiku ja luku remondi eest, mis on seotud Rakvere Viljasalvega ning kajastanud raamatupidamises arvet nr 216542 kontol teenused edasi (konto 446005) ning arvet nr 216633 kajastanud kontol hoonete hooldus ja remondikulu (konto 431101). AS REC Varad on muuhulgas nimetatud ostuarvetele märkinud, et arved tuleb edasi teha Soltari Invest ASile, samas ei ole nimetatud kuluarveid edasi tehtud 7 ning maksuarvestuse aluseks olevatest dokumentidest nähtus, et Soltari Invest AS ei ole nimetatud kuluarveid ASile REC Varad ka hüvitanud. 2) OTO Ehitus OÜ arvete nr A-1493 ja A-1518 alusel on AS REC Varad tasunud kokku 21 103 krooni ning arvete alusel tasutud käibemaksu 3 219 krooni arvestanud sisendkäibemaksuna. AS REC Varad on tasunud Rakvere Viljasalve kontoriremonditööde eest ning kajastanud raamatupidamises arvet nr A1493 kontol hoonete hooldus ja remondikulu (konto 431101) ning arvet nr A-1518 kajastanud kontol teenused edasi (konto 446005). Revisjoni käigus selgus, et objekt Rakvere Viljasalv ei kuulu ASile REC Varad, vaid Soltari Invest ASile, kes soetas Rakvere Viljasalve tervikvarad juunis

1. AS REC Varad on kontrollitaval perioodil andnud laenu Soltari Invest ASile tema majandustegevuseks ning kandnud Soltari Invest ASi äritegevusega seotud eelnimetatud kulusid. Põhjusel, et nimetatud kulutused on seotud Soltari Invest ASi ettevõtlusega ning vajalik üksnes tema äritegevuse arendamiseks ja säilitamiseks ning nimetatud kulude väljamaksed ei ole vajalikud ja kohased AS REC Varad ettevõtluseks või selle arendamiseks ning kuna ASil REC Varad ei teki nimetatud kulutuste kandmisest maksustatavat käivet, siis ASil REC Varad puudus õigus nimetatud kulutuste arvete alusel tasutud käibemaksu arvestada sisendkäibemaksuna. AS REC Varad ei ole nimetatud kuluarveid edasi teinud Soltari Invest ASile ning maksuarvestuse aluseks olevatest dokumentidest nähtus, et Soltari Invest AS ei ole nimetatud kuluarveid ASile REC Varad ka hüvitanud. 3) Advokaadibüroo Entsik & Sillar OÜ 29.01.2007 arve nr 2701059 alusel on AS REC Varad tasunud ASi Floccosa äritegevusega seotud õigusabi teenuste eest kokku 24 485 krooni ning arvestanud arvel märgitud käibemaksu 3 735 krooni sisendkäibemaksu hulgas. AS REC Varad on kajastanud nimetatud kulu raamatupidamises juriidilise teenindamise kontol (konto 444001). Samas arvele lisatud tööaruande kohaselt puudutab teenus AS Floccosa aktsionäride nimekirja koostamist ja selle edastamist klientidele, lisaks AS Floccosa aktsiate müügilepingu projekti koostamist, selle muutmist ja täiendamist jne. AS REC Varad ei ole ASi Floccosa aktsionär ning äriregistri andmetel nähtus, et ASiga Floccosa on seotud ASi REC Varad juhatuse liige P.L.. AS REC Varad ei ole nimetatud kuluarvet edasi teinud ASile Floccosa ning maksuarvestuse aluseks olevatest dokumentidest nähtus, et AS Floccosa ei ole nimetatud kuluarveid ASile REC Varad ka hüvitanud. Põhjusel, et nimetatud kulu ei ole seotud ASi REC Varad maksustatava käibega, puudus ASil REC Varad õigus nimetatud kulutuste arvete alusel tasutud käibemaksu arvestada sisendkäibemaksuna. Maksuhaldur on seisukohal, et ASil REC Varad puudus õigus nimetatud kulu arvetele märgitud käibemaksu arvestada sisendkäibemaksu hulgas ning seega kuulub AS REC Varad poolt vähem deklareerimisele kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 sisendkäibemaksu kokku 7 331 krooni. Maksuhaldur märgib kokkuvõtteks veelkord, et kui äriühing kasutab sisseostetud kaupu või teenuseid otseselt või kaudselt uute maksustatavate kaupade tootmiseks, tagatakse äriühingule sisendkäibemaksu kohene mahaarvamise õigus. Antud juhul AS REC Varad ei kasuta eelolevaid ostetud kaupu ega teenuseid uute kaupade või teenuste valmistamiseks ja müügiks, teisisõnu ASil REC Varad ei teki eelnevate kaupade ja teenuste soetamisest maksustatavat käivet. Nimetatud kaubad ja teenused on seotud ASi REC Varad maksuvaba käibega, tütarettevõtete või teiste seotud äriühingute (Soltari Invest AS) ettevõtlusega ning üksnes vajalikud nende äritegevuse arendamiseks ja säilitamiseks ning nimetatud kulude väljamaksed ei ole vajalikud ja kohased AS REC Varad ettevõtluseks või selle arendamiseks. Asjaolu, et AS REC Varad on üritanud järjekindlalt ilma tõendeid esitamata väita, et kõik eelnimetatud kulud on seotud AS REC Varad ettevõtlusega ning maksustatava käibe tarbeks, saab lugeda tahtlikuks tegevuseks maksukohustustest kõrvalehoidmiseks. Antud juhul seisneb tahtlikkus tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamises ning teadlikult deklaratsioonides valeandmete esitamises. Maksuhaldur on seisukohal, et juhul, kui AS REC Varad oleks nimetatud kulutuste arvetel märgitud käibemaksu deklareerinud tahtmatult sisendkäibemaksu hulgas, siis oleks äriühing seda ka tunnistanud, mitte üritanud järjepidevalt ja tõendeid esitamata neid siduda oma ettevõtlusega. 8 ASi REC Varad poolt esitatud maksuarvestuse aluseks olevatest dokumentidest nähtus, et äriühing on soetanud maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 konsultatsiooniteenust oma töötaja, juhatuse liikmete ja nõukogu liikmega seotud äriühingutelt, teinud väljamakseid juriidiliste isikute vahel sõlmitud käsunduslepingute alusel kokku 1 502 907 krooni ning arvestanud nimetatud teenuste soetamisel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 226 876 krooni, mis koosnes järgnevast: Tehingud OÜga Glisten ja P.L.uga: OÜ Glisten (registrikood 10957288) on kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 väljastanud ASile REC Varad teenustöö arveid vastavalt käsunduslepingule kogumaksumuses 652 162,40 krooni sh teenuse maksumus 552 680 krooni ja käibemaks 99 482,40 krooni. AS REC Varad on kajastanud raamatupidamise arvestuses OÜ Glisten arvetel kajastatud teenuste summad konsultatsiooniteenuse ja uuringute kuludes (konto 442001) ning arvetel kajastatud käibemaksu arvestanud sisendkäibemaksu hulka. OÜ Glisten on registreeritud äriregistris 8.07.2003 ja samast kuupäevast on äriühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks P.L. (isikukood 36910142716). Äriühingu põhitegevusalaks majandusaasta aruande alusel on juhtimis- ja konsultatsiooniteenused. OÜ Glisten on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 14.07.
2. Perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 ei ole OÜs Glisten tehtud töötasu väljamakseid, tasutud juhatuse liikmele tasusid ega makstud ka dividende osanikule. Äriühing on perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 deklareerinud käibedeklaratsioonidel käivet ainult ASile REC Varad väljastatud arvete alusel (v.a detsember 2006, kus on deklareeritud käivet lisaks 8 000 krooni). P.L. on AS REC Varad juhatuse liige alates 19.03.2003, kirjalik leping on sõlmitud ASiga REC Varad 3.07.2006 ning juhatuse liikme tasu saab P.L. alates augustist 2006 summas 20 000 krooni kalendrikuus. Seega sai ASi REC Varad kontrollitaval perioodil august 2006 kuni juuni 2007 P.L. ASist REC Varad juhatuse liikme tasu ning oli samaaegselt ainuosanik OÜs Glisten, mille kaudu esitas konsultatsiooniteenuse eest arveid ASile REC Varad. AS REC Varad esitas maksuhaldurile seoses eelnevate tehingutega OÜ Glisten ja AS REC Varad vahel sõlmitud lepingu, lepingu lisad, OÜ Glisten arved osaliselt ning P.L.u juhatuse liikme lepingu. Analüüsides ja hinnates P.L.u tegevust kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 äriühingus AS REC Varad ning tuginedes faktilistele asjaoludele, jõudis maksuhaldur järeldusele, et perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 korraldas P.L. kogu AS REC Varad tegevust äriühingu juhatuse liikmena ehk täitis juhatuse liikmele ettepandud kohustusi. Järelikult tuleb käsitleda ka P.L.ule kuuluva äriühingu OÜ Glisten arvetel märgitud teenustöö summasid P.L.u, kui ASi REC Varad juhatuse liikme, tasudena. Hinnates P.L.u kohustuste tegelikku sisu ja lepingupoolte tahet ning revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Glisten arvetel kajastatud teenuse summade näol on tegemist AS REC Varad poolse juhatuse liikme tasu maksmisega juhatuse liikmele P.L.ule. Maksuhaldur on seisukohal, et AS REC Varad ja OÜ Glisten vahelised tehingud on näilikud ja on kinnitust leidnud asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist ASi REC Varad juhatuse liikme tasude maksmisega. Kokkuvõttes on jäänud antud juhul füüsilise isiku juhatuse liikmena täidetud ülesannete eest saadud tasu osaliselt deklareerimata (OÜ Glisten arvelduskontole kantud summade osas). TuMS § 13 lg 2, § 9 ja SMS § 2 lg 1 p 4 tulenevalt kuuluvad juhatuse liikme ametiülesannete täitmise eest makstavad tasud maksustamisele tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga ning seda ka juhul, kui tasu makstakse välja juhatuse liikmega seotud äriühingu arvelduskontole. Asjaolu, et nimetatud summade kohta on OÜ Glisten nimel koostatud arved, andis ASile REC Varad võimaluse äriühingust juhatuse liikmele makstud juhatuse liikme tasu äriühingust välja kanda ning sealjuures nimetatud summadelt jätta tasumata füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. See aga andis ASile REC Varad lisaks võimaluse nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu arvestada 9 ja deklareerida sisendkäibemaksu hulgas. Kuna AS REC Varad revisjoni käigus leidis kinnitust asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist AS REC Varad juhatuse liikme tasude maksmisega, siis puudus ASil REC Varad õigus perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida OÜ Glisten arvetel näidatud käibemaksu kokku summas 99 482 krooni. Tehingud OÜga Potter HB ja O.K.iga: OÜ Potter HB (registrikood 11100696) on kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 väljastanud ASile REC Varad teenustöö arveid vastavalt käsunduslepingule kogumaksumuses 498 668 krooni sh teenuse maksumus 422 600 krooni ja käibemaks 76 068 krooni. AS REC Varad on kajastanud OÜ Potter HB arvetel kajastatud teenuste summad konsultatsiooniteenuse ja uuringute kuludes (kontol 442001) ning arvetel kajastatud käibemaksu arvestanud sisendkäibemaksu hulgas. OÜ Potter HB on registreeritud äriregistris 2.02.
3. Äriregistri andmetel on alates 2.02.2005 äriühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks O.K. (isikukood xxxxxxxxxx). Äriühingu aadressiks on Masti 1-2, Tallinn ning põhitegevusalaks majandusaasta aruande alusel on kinnisvaraalane tegevus sh ost, müük, vahendus ja kinnisvaraalased konsultatsioonid ning ärikonsultatsioonid. OÜ Potter HB on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 15.09.
4. OÜs Potter HB perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 ei ole tehtud töötasu väljamakseid, tasutud juhatuse liikmele tasusid ega makstud ka dividende osanikule. Äriühing on perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 deklareerinud käibedeklaratsioonidel käivet ainult ASile REC Varad väljastatud arvete alusel. O.K. on ASi REC Varad juhatuse liige alates 31.01.2005, kirjalik juhatuse liikme leping on sõlmitud 18.01.2005 ning lepingu kohaselt on juhatuse liikme tasu 10 000 krooni kuus (kuni 31.10.2006) ja alates 1.11.2006 20 000 krooni kuus. Juhatuse liikme tasu väljamakseid summas 20 000 krooni on tehtud tegelikkuses juba alates augustist
5. Eelnevaga samaaegselt on O.K. ainuosanik äriühingus OÜ Potter HB, mille kaudu esitas ASile REC Varad konsultatsiooni teenustöö arveid. O.K.iga on sõlmitud Asis REC Varad lisaks tööleping, mille kohaselt töötaja asus tööle 20.12.2004 põhikoha ja täistööajaga äri- ja elamispindade maakleri ametikohale. Töölepingu kohaselt on töötasu 30 000 krooni kuus. AS REC Varad esitas maksuhaldurile seoses eelnevate tehingutega OÜ Potter HB ja AS REC Varad vahel sõlmitud lepingu, lepingu lisad, OÜ Potter HB arved osaliselt, O.K.i töölepingu ning juhatuse liikme ametilepingu. Analüüsides ja hinnates O.K.i tegevust perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 äriühingus AS REC Varad ning tuginedes faktilistele asjaoludele, jõudis maksuhaldur järeldusele, et perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 korraldas O.K. kogu AS REC Varad tegevust äriühingu juhatuse liikmena ehk täitis juhatuse liikmele ettepandud kohustusi. Järelikult tuleb käsitleda ka O.K.ile endale kuuluva äriühingu OÜ Potter HB arvetel märgitud teenustöö summasid O.K.ile kui ASi REC Varad juhatuse liikmele makstud tasudena. Hinnates O.K.i kohustuste tegelikku sisu ja lepingupoolte tahet ning revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Potter HB arvetel kajastatud teenuse summade näol on tegemist AS REC Varad poolse juhatuse liikme tasu maksmisega juhatuse liikmele O.K.ile. Maksuhaldur on seisukohal, et AS REC Varad ja OÜ Potter HB vahelised tehingud on näilikud ja on kinnitust leidnud asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist ASi REC Varad juhatuse liikme tasude maksmisega. Kokkuvõttes on jäänud antud juhul füüsilise isiku juhatuse liikmena täidetud ülesanded ja selle eest saadud tasu osaliselt deklareerimata (OÜ Potter HB arvelduskontole kantud summade osas). TuMS § 13 lg 2, § 9 ja SMS § 2 lg 1 p 4 tulenevalt kuuluvad juhatuse liikme ametiülesannete täitmise eest makstavad tasud maksustamisele tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga ning seda ka juhul, kui tasu makstakse välja juhatuse liikmega seotud äriühingu arvelduskontole. Asjaolu, et nimetatud summade kohta on OÜ Potter HB nimel koostatud arved, andis ASile REC Varad võimaluse juhatuse liikmele makstud juhatuse liikme tasu äriühingust välja kanda ning sealjuures nimetatud summadelt 10 jätta tasumata füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. Eelpool mainitu andis ASile REC Varad lisaks võimaluse nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu arvestada ja deklareerida sisendkäibemaksu hulgas. Kuna AS REC Varad revisjoni käigus leidis kinnitust asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist AS REC Varad juhatuse liikme tasude maksmisega, siis puudus ASil REC Varad õigus perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida OÜ Potter HB arvetel näidatud käibemaksu kokku summas 76 068 krooni. Tehingud Harrison Holding OÜga ja M. K.ga: Harrison Holding OÜ (registrikood 11038916) on kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 väljastanud ASile REC Varad teenustöö arveid kogumaksumuses 143 100 krooni sh teenuse maksumus 121 271,19 krooni ja käibemaks 21 828,81 krooni. AS REC Varad on kajastanud Harrison Holding OÜ arvetel kajastatud teenuste summa 11 271,19 krooni konsultatsiooniteenuse ja uuringute kuludes (kontol 442001) ja summa 110 000 krooni muudes kuludes (kontol 455001) ning arvetel kajastatud käibemaksu arvestanud sisendkäibemaksu hulgas. Harrison Holding OÜ on registreeritud äriregistris 26.05.
6. Äriregistri andmetel on äriühingu ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks (alates 13.08.2004) A. H.-K. (isikukood xxxxxxxxx). Äriühingu aadressiks on Näituse 1, Tallinn ning põhitegevusalaks majandusaasta aruande alusel on konsultatsiooniteenused, finantsnõustamine, kinnisvaratehingud ja investeerimistehingud. Harrison Holding OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 03.03.
7. Harrison Holding OÜ on perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 teinud töötasu väljamakseid ühele töötajale (so S. H.´ile, kes on Harrison Holding OÜ juhatuse liikme A. H.-K. ema). Äriühing on kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 deklareerinud käibedeklaratsioonidel ainult ASile REC Varad ja ASile Luterma (AS REC Varad emaettevõte) väljastatud arvetel märgitud teenuse summasid. A. H.-K. abikaasa M. K. (isikukoodxxxxxxxxxx) on AS REC Varad nõukogu liige alates 05.12.2005 (äriregistri kande kuupäev). AS REC Varad maksab M. K.le nõukogu liikme tasu 10 000 krooni kalendrikuus ja samaaegselt on M. K. esitanud teenustöö arveid läbi äriühingu Harrison Holding OÜ, milles on ainuosanik ja juhatuse liige tema abikaasa A. H.K. Analüüsides ja hinnates M. K. tegevust kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 ASis REC Varad ning tuginedes faktilistele asjaoludele, jõudis maksuhaldur järeldusele, et perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 korraldas M. K. kogu AS REC Varad tegevust äriühingu nõukogu liikmena. Revisjoni käigus selgus, et M. K. on teinud ASiga REC Varad tehinguid äriühingu Harrison Holding OÜ kaudu, st M. K. juriidiliselt äriühingus osalust ei oma, kuid osaleb tegelikkuses abikaasa kaudu selle äriühingu juhtimises. Hinnates revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et Harrison Holding OÜ arvetel kajastatud teenuse summade näol on tegemist AS REC Varad poolse nõukogu liikme tasu maksmisega M. K.le tema nõukogu liikme ametiülesannete täitmise, auditeerimisprotsessis osalemise ja heade töötulemuste eest. Maksuhaldur on seisukohal, et AS REC Varad ja Harrison Holding OÜ vahelised tehingud on näilikud ja on kinnitust leidnud asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist ASi REC Varad nõukogu liikmele lisatasude maksmisega. Kokkuvõttes on jäänud antud juhul füüsilise isiku nõukogu liikmena täidetud ülesannete eest saadud tasu osaliselt deklareerimata (Harrison Holding OÜ arvelduskontole kantud summade osas). TuMS § 13 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p 4 tulenevalt kuuluvad juriidilise isiku kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest makstavad tasud maksustamisele tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga ning seda ka juhul, kui tasu makstakse välja nõukogu liikme poolt näidatud teisele arvelduskontole (antud juhul Harrison Holding OÜ arvelduskontole). Asjaolu, et nimetatud summade kohta on Harrison Holding OÜ nimel koostatud arved, andis ASile REC Varad võimaluse äriühingust nõukogu liikmele makstud tasu äriühingust välja kanda, sealjuures nimetatud summadelt jätta 11 tasumata füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. Eelpool mainitu andis ASile REC Varad võimaluse nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu arvestada ja deklareerida ettevõtte sisendkäibemaksu hulgas. Kuna AS REC Varad revisjoni käigus leidis kinnitust asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas (maksuotsuse lisas nr 3) on tegemist AS REC Varad nõukogu liikme tasude maksmisega, siis puudus ASil REC Varad õigus perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida Harrison Holding OÜ arvetel näidatud käibemaksu kokku summas 21 829 krooni. Tehingud OÜga Kendall Grupp ja K. A.ga: OÜ Kendall Grupp (registrikood 10668124) on kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni veebruar 2007 väljastanud ASile REC Varad raamatupidamise teenustöö arveid vastavalt käsunduslepingule kogumaksumuses 193 368,60 krooni sh teenuse maksumus 163 871,73 krooni ja käibemaks 29 496,87 krooni. AS REC Varad on kajastanud OÜ Kendall Grupp arvetel kajastatud teenuste summad konsultatsiooniteenuse ja uuringute kuludes (kontol 442001, va september 2006 kui teenus on kajastatud muu sisseostetud teenustena kontol 446001) ning arvetel kajastatud käibemaksu arvestanud sisendkäibemaksu hulgas. OÜ Kendall Grupp on registreeritud äriregistris 19.04.
8. Äriregistri andmetel on alates 11.06.2002 äriühingu ainuosanikuks ja 5.06.2000 juhatuse liikmeks K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx). Äriühingu aadressiks on Pärnu mnt 160, Tallinn ning tegevusalaks on raamatupidamine ja maksualane nõustamine. OÜ Kendall Grupp on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 1.05.
9. OÜs Kendall Grupp töötas perioodil juuli 2006 kuni juuni 2007 kaks töötajat (sh K. A.). K. A. on asunud täistööajaga ASi REC Varad pearaamatupidajana tööle alates 1.02.2006, töölepingu kohaselt on pearaamatupidaja töötasu 8 545 krooni kuus ning alates 1.02.2007 25 900 krooni kuus. 01.02.2006 töölepinguga samaaegselt on K. A.le kuuluv äriühing OÜ Kendall Grupp esitanud ASile REC Varad raamatupidamisteenuse arveid. AS REC Varad esitas maksuhaldurile seoses eelnevate tehingutega OÜ Kendall Grupp ja AS REC Varad vahel sõlmitud lepingu, lepingu lõpetamise kokkuleppe, OÜ Kendall Grupp arved osaliselt ning K. A. töölepingu ja ametijuhendi. Analüüsides ja hinnates K. A. tegevust kontrollitaval perioodil juuli 2006 kuni veebruar 2007 äriühingus AS REC Varad ning tuginedes faktilistele asjaoludele, jõudis maksuhaldur järeldusele, et perioodil juuli 2006 kuni veebruar 2007 korraldas K. A. kogu AS REC Varad raamatupidamist äriühingu pearaamatupidajana. Järelikult tuleb käsitleda ka K. A. endale kuuluva äriühingu arvetel märgitud teenustöö summasid K. A. pearaamatupidaja töötasudena. Hinnates K. A. töötegemise tegelikku sisu ja lepingupoolte tegelikku tahet ning revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Kendall Grupp arvetel kajastatud teenuse summade näol on tegemist AS REC Varad poolse töötasu maksmisega pearaamatupidajale K. A.le. Maksuhaldur on seisukohal, et AS REC Varad ja OÜ Kendall Grupp vahelised tehingud on näilikud ja on kinnitust leidnud asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist ASi REC Varad pearaamatupidajale tasude maksmisega. Kokkuvõttes on jäänud antud juhul füüsilise isiku K. A. poolt täidetud tööülesannete eest saadud tasu osaliselt deklareerimata (OÜ Kendall Grupp arvelduskontole kantud summade osas). TuMS § 13 lg 1, SMS § 2 lg 1 p 1 ja töötuskindlustuse seaduse (RT I 2001, 59, 359; koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi TKS) § 42 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma käesoleva seaduse § 40 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid. Asjaolu, et nimetatud summade kohta on OÜ Kendall Grupp nimel koostatud arved, andis ASile REC Varad võimaluse äriühingust töötajale makstud töötasu äriühingust välja kanda ning sealjuures nimetatud summadelt jätta tasumata füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. Eelpool mainitu andis ASile REC Varad lisaks võimaluse nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu arvestada ja 12 deklareerida sisendkäibemaksu hulgas. Kuna AS REC Varad revisjoni käigus leidis kinnitust asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist AS REC Varad töötasude maksmisega, siis puudus ASil REC Varad õigus perioodil juuli 2006 kuni veebruar 2007 sisendkäibemaksu hulgas deklareerida OÜ Kendall Grupp arvetel näidatud käibemaksu kokku summas 29 497 krooni. Konsultatsiooniteenuste tehingute näilikkus: Hinnates revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur seisukohal, et AS REC Varad ja äriühingute Glisten OÜ, Potter HB OÜ, Harrison Holding OÜ ning Kendall Grupp OÜ vahelised tehingud on näilikud. Seega võtab maksuhaldur maksustamisel aluseks tehingu majandusliku sisu, mitte juriidilise vormi, sest maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted ega õigustoimingud, vaid majanduslikud sooritused.

§ 83lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse Vastavalt Ts

ÜS §-le 89 on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Lõige 2 sätestab, et näilik tehing on tühine ja lõikest 3 tulenevalt, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seega võetakse maksustamisel aluseks tehingu majanduslik sisu. Näiliku tehingu olemusse kuulub tehingu teinud isikute eesmärk jätta kolmandatele isikutele tehingu sisust ekslik mulje. Näilikus tehingus ei kajastu mitte tehingu teinud isikute tegelik tahe, vaid püüd seda varjata ning seda maksueelise saamiseks. Maksudega saadav ebaseaduslik eelis seisneb selles, et käsunduslepingute sõlmimisega ei kajastu füüsilise isiku tulu ja isikutele tehtavad väljamaksed ASi REC Varad maksuarvestuses ning seetõttu ei maksustata neid väljamakseid vastavalt maksuseadustele. Teisisõnu, maksuõiguslikud tagajärjed ei ole iseseisvalt lepingu esemeks, vaid kaasnevad ühe või teise tehingu tegemisel seaduses sätestatud tingimuste olemasolul automaatselt. Juhtumil, kui maksuhaldur tuvastab, et tehingu tegelik sisu on erinev poolte poolt maksuhaldurile näidatust on maksuhalduril lähtuvalt legaliteedi põhimõttest mitte ainult õigus, vaid ka kohustus tagada konkreetsel juhtumil maksustamine vastavalt maksuseadustele. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb lähtuda tehingu tegelikust sisust. Vastasel juhul oleks tehingupooltel võimalik omavaheliste kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus, kuid selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega. Maksuhaldur on seisukohal, et revisjoni käigus on leidnud kinnitust asjaolu, et Glisten OÜ, Potter HB OÜ, Harrison Holding OÜ ning Kendall Grupp OÜ arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist AS REC Varad juhatuse ja nõukogu liikmete tasude ning pearaamatupidajale töötasu maksmisega. Seega soovisid osapooled juhtimisteenuse, konsultatsiooniteenuse ja raamatupidamisteenuse osutamise lepingute sõlmimisega ja arvete väljastamisega, jätta maksuhaldurile muljet justkui oleks tegemist reaalse teenusega AS REC Varad ja väidetavalt teenust osutanud äriühingu vahel, kuid tegelikkuses oli tegemist hoopis AS REC Varad ja tema juhatuse liikmete vahelise juhatuse liikme ülesannete täitmisega, AS REC Varad ja tema nõukogu liikme vahelise nõukogu liikme ülesannete täitmisega või AS REC Varad ja tema töötaja vahelise töösuhtega. Maksukohustuslane võib teha valikuid, mis on ajendatud maksukulude kokkuhoiu kavatsusest, st maksukohustuslasel puudub kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur. Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule ja ei ole moonutatud ning järgitakse maksuseadusi. AS REC Varad revisjoni käigus selgus, et AS REC Varad soetab väidetavalt teenust oma juhatuse liikmete, nõukogu liikme ja pearaamatupidajaga seotud äriühingutelt ning teenuste sisu on sama kohustustega, milliseid nimetatud isikud täidavad tulenevalt nendega sõlmitud lepingutest (kas siis juhatuse liikme 13 ametileping, tööleping või kohustused, mis tulenevad äriseadustikust). Samal ajal on AS REC Varad teinud juhatuse liikmetele, nõukogu liikmele ja pearaamatupidajale väljamakseid vähesel määral ja suuremas määras tehakse väljamakseid isikutele kuuluvatele äriühingute arvelduskontodele. Kuna maksuhaldur tuvastas tehingute näilikkuse, siis saab tehingutega maksuhaldurile soodsama maksustamise saavutamiseks jäetud mulje olla oma olemuselt vaid tahtlik.

§ 98

lg 1 kohaselt maksusumma tahtlikult tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kokkuvõttes kuulub AS REC Varad poolt maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 vähem deklareerimisele sisendkäibemaksu kokku 914 574 krooni (6 704 + 99 832 + 573 831 + 7 331 + 226 876; maksuotsuse punktid 3.2- 3.6). AS REC Varad on eelnimetatud kuluarvetel näidatud käibemaksu arvestamisel sisendkäibemaksuna rikkunud KMS § 24 lg 1, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. 2.

1. Ülejäänud 31.05.2011 maksuotsuses kajastatud tasumisele kuuluvad maksud on kujunenud alljärgnevalt Maksukohustuslase registri andmetest nähtuvalt on AS REC Varad deklareerinud maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vormil (edaspidi vorm TSD) ja vormil TSD lisa 1 töötajatele tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku 1 994 699 krooni ning nimetatud summalt on kinnipeetud tulumaksu 402 839 krooni, arvestatud sotsiaalmaksu 657 306 krooni, kinnipeetud töötuskindlustusmakset 7 834 krooni, kohustuslikku kogumispensionimakset 38 297 krooni ja äriühingu poolt arvestatud töötuskindlustusmakset 3 922 krooni. Revisjoni käigus selgus, et AS REC Varad on teinud kontrollitaval perioodil füüsilistele isikutele sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku summas 3 682 938 krooni, millelt kinnipeetud tulumaks on 779 541 krooni, arvestatud sotsiaalmaks on 1 215 368 krooni, kinnipeetud töötuskindlustusmakse on 9 131 krooni, kogumispensionimakse 68 732 krooni ja äriühingu poolt arvestatud töötuskindlustusmakse 4567 krooni. AS REC Varad esitas revisjoni käigus maksuhaldurile parandusdeklaratsioonid, millega suurendas füüsilistele isikutele tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku 1846 krooni, kinnipeetud tulumaksu kokku 396 krooni, arvestatud sotsiaalmaksu kokku 1556 krooni, töötuskindlustusmakseid kokku 8 krooni ja kogumispensionide makseid kokku 37 krooni. Peale parandusdeklaratsioonide esitamist on jäänud ASil REC Varad lisaks kontrollitaval perioodil füüsilistele isikutele tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatest väljamaksetelt summas 1 686 393 krooni tasumata kinnipeetud tulumaksu kokku 376 306 krooni, arvestamata sotsiaalmaksu kokku 556 506 krooni, kinnipeetud töötuskindlustusmakset kokku 1 289 krooni, kohustuslikku kogumispensionimakset 30 398 krooni ja äriühingu poolt arvestatud töötuskindlustusmakset 645 krooni. Revisjoni käigus selgus, et AS REC Varad oli alusetult maksnud juhatuse liikmele O.K. väidetava lähetuse eest maksuvabalt päevaraha augustis ja septembris 2006 kokku summas 6 300 krooni. Maksuhaldur käsitleb eelnimetatud väljamakseid maksuotsuse lk 88 ja lk
2. Hinnates AS REC Varad revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur seisukohal, et O.K. ei käinud lähetuses seoses AS REC Varad juhatuse liikme ametiülesannete täitmisega, seega ei saa maksta temale ka maksuvabalt päevarahasid. Kuna AS REC Varad on teinud nimetatud väljamaksed juhatuse liikme O.K.ile, siis nimetatud summade näol on tegemist AS REC Varad poolse 14 juhatuse liikme tasu maksmisega. Lisaks selgus revisjoni käigus, et AS REC Varad poolt äriühingu juhatuse liikmetele P.L.ule ja O.K.ile, nõukogu liikmele M. K.le ning oma töötajale K. A.le väljamakstud (läbi äriühingute Glisten OÜ, Potter HB OÜ, Harrison Holding OÜ, Kendall Grupp OÜ) juhtimisteenuse, konsultatsiooniteenuste ja raamatupidamisteenuse summasid ning tulemustasusid, kokku summas 1 680 093 krooni, tuleb käsitleda sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksetena füüsilistele isikutele. Maksuhaldur võttis töötasude arvestuse aluseks AS REC Varad poolt tasutud äriühingute arvelduskontodele makstud summad. Seega summa, mille AS REC Varad on ise oma juhatuse liikmete, nõukogu liikme ja töötajale nende töö ja töötulemuste eest tasunud isikute poolt näidatud arvelduskontole. Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud: Revisjoni käigus kogutud tõendite ja saadud selgituste põhjal on selgunud, et AS REC Varad juhatuse liikmetele P.L.ule ja O.K.ile ning nõukogu liikmele Marko Kahale oli kontrollitaval perioodil tasutud juhatuse ja nõukogu liikme tasu. Samal ajal tegi AS REC Varad väljamakseid, juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste eest, juhatuse ja nõukogu liikmete poolt neile kuuluvate äriühingute nimel väljastatud arvete alusel. Hinnates revisjoni käigus kogutud tõendeid ning saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et Glisten OÜ, Potter HB OÜ, Harrison Holding OÜ arvetel kajastatud teenuse summade näol on tegemist AS REC Varad juhatuse liikmete P.L. ja O.K. ning nõukogu liikme M. K. tegevusest saadud summadega. Kogu tegevus, mille kohta Glisten OÜ, Potter HB OÜ, Harrison Holding OÜ koostasid arveid ASile REC Varad olid tegelikkuses AS REC Varad juhatuse liikmete P.L. ja O.K. ja nõukogu liikme M. K. tasud. Maksuhaldur on seisukohal, et AS REC Varad ja äriühingute Glisten OÜ, Potter HB OÜ, Harrison Holding OÜ vahel tehingute tegelik majanduslik sisu ei olnud konsultatsioonilepingute alusel juhtimisalase ja muu teenuse osutamine, vaid otseselt AS REC Varad juhatuse ja nõukogu liikmetele juhatuse ja nõukogu liikme tasu maksmine isikute poolt palutud arvelduskontodele. Asjaolu, et nimetatud summade kohta on Glisten OÜ, Potter HB OÜ ja Harrison Holding OÜ nimel arved koostatud, andis ASile REC Varad võimaluse äriühingust juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud juhatuse ja nõukogu liikme tasu äriühingust välja kanda ning sealjuures nimetatud summadelt jätta arvestamata füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Seega on äriseadustikuga pandud juhatuse liikmetele ülesanne aktsiaseltsi juhtida ning seejuures tuleb arvestada, et juhatuse liikmele aktsiaseltsi poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2). Maksuhaldur juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et kuigi juhatuse ja nõukogu liige tegutsevad ja saavad tasu käsunduslepingu alusel, on maksuõiguslikult tegemist siiski iseseisva tululiigiga ning nende tasude maksustamine ei erine töölepingu alusel töötavate isikute tulude maksustamisest (va töötuskindlustusmaksed). Seega juhatuse ja nõukogu liikmele oma ametiülesannete täitmise eest makstavate tasude maksustamisel tuleb lähtuda TuMS § 13 lg 2, § 9 ja SMS § 2 lg 1 p
3. Seega juhatuse ja nõukogu liikmetele ametiülesannete täitmise eest makstavad tasud kuuluvad maksustamisele tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga ning seda ka juhul, kui tasu makstakse välja juhatuse ja nõukogu liikmega seotud äriühingu arvelduskontole mitte isiklikule arvelduskontole. Raamatupidajale makstud tasud: Maksuhaldur on revisjoni käigus kogutud tõendite ja saadud selgituste põhjal jõudnud järeldusele, et AS REC Varad ei ole ostnud kontrollitaval perioodil Kendall Grupp OÜlt raamatupidamiseteenust. ASi REC Varad ja äriühingu Kendall Grupp OÜ vahel tehingute tegelik majanduslik sisu ei olnud raamatupidamisteenuse osutamine, vaid ASi REC Varad 15 pearaamatupidajale töötasu maksmine isiku poolt näidatud arvelduskontole. Asjaolu, et töötasu summad kanti reaalselt üle Kendall Grupp OÜ arvelduskontole andis ASile REC Varad võimaluse äriühingust pearaamatupidajale makstud töötasu äriühingust välja kanda ning sealjuures nimetatud summadelt jätta arvestamata füüsilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. Maksuhaldur on seisukohal, et Kendall Grupp OÜ poolt ASile REC Varad osutatud teenused (K. A. töölepingu kehtivuse ajal ASis REC Varad), st K. A. kui Kendall Grupp OÜ juhatuse liikme kohustused olid poolte vahel (ASi REC Varad ja K. A.) kokkulepitud otseselt ASi REC Varad raamatupidamise jooksva töö korraldamiseks, juhendamiseks, tegemiseks, tulemuste kontrollimiseks ning seega on neil töölepingule iseloomulikud tunnused. Antud juhul on revisjoni käigus tuvastatud, et K. A. tegi ASis REC Varad sõltuvat tööd ja ta oli allutatud ASile REC Varad. Kuivõrd tegemist oli pearaamatupidajaga, oli temal mõnevõrra suurem iseseisvus määr, kuid sellegi poolest allus ta ASi REC Varad juhatuse liikmete kontrollile. Maksuhaldur on seisukohal, et K. A. ei olnud lepinguliste kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, st K. A. tegi reaalselt tööd igapäevaselt ASi REC Varad kontoris, kasutades selleks ASi REC Varad töövahendeid, sh raamatupidamise programmi, AS REC Varad poolt oli K. A. kasutusse antud sõiduauto ja telefon, lisaks tasuti K. A. koolituste eest ja ka seetõttu on teenuslepingul töölepingu tunnused. Kogu lepingu sisu ja ülesanded viitavad sellele, et neid ei saanud täita täiesti iseseisvalt, sõltumatult ning eraldiseisvalt töölepingust. Maksuhaldur võttis töötasu arvestuses aluseks ASi REC Varad poolt reaalselt väljamakstud summad. Seega summa, mille AS REC Varad on ise oma töötajale tema töö eest tasunud K. A. poolt palutud arvelduskontole. AS REC Varad poolt kuulub maksudeklaratsiooni vormil TSD lisa 1 maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 juurde deklareerimisele füüsilistele isikutele tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid 1 686 393 krooni, tulumaksu 376 306 krooni, 0,6% töötaja töötuskindlustusmakset 1 289 krooni, 0,3% tööandja töötuskindlustusmakset 645 krooni, 2% kogumispensionimakset 30 398 krooni ja 33% sotsiaalmaksu 556 506 krooni. Asjaolu, et äriühing on varjanud nimetatud väljamakseid raamatupidamises teiste tehingute alla (teenuse soetamine) ning üritab järjekindlalt ilma tõendite esitamata väita, et väljamaksed on seotud ettevõtlusega ja teenuse soetamisega, saab lugeda tahtlikuks tegevuseks maksukohustustest kõrvalehoidmiseks, antud juhul seisneb tahtlikkus tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse ja kogumisepensioni makse tasumisest kõrvalehoidmises ning teadlikult deklareerimata jätmises. Sellega on AS REC Varad rikkunud TuMS § 40 lg 2, lg 4 ja lg 5, SMS § 9 lg 1 p 1 ja p 4, TKS § 42 lg 1 p 1, 2 ja 3, KPS § 11 lg 1 p 1 ja
4. Erisoodustused, kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud: Revisjoni käigus on maksuhaldur tuvastanud, et maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 on AS REC Varad jätnud deklareerimata erisoodustusi kokku 247 827 krooni (423 955 - 176 128), millelt on jäänud tasumata erisoodustuse tulumaks summas 73 218 krooni ja sotsiaalmaks summas 105 946 krooni. Sellega on AS REC Varad rikkunud TuMS § 54 lg 1 ja lg 4 ning SMS § 9 lg 1 p 3 ja p
5. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et AS REC Varad poolt kuuluvad vähem deklareerimisele kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud summas 26 855 krooni (7 058 + 19 797), millelt kuulub tagasi arvestamisele tulumaksu summas 1 882 krooni. Ettevõtlusega mitteseotud kulud ning muud väljamaksed: Maksuhaldur on tuvastanud, et maksustamisperioodidel juuli 2006 kuni juuni 2007 on AS REC Varad teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 946 075 krooni, millelt kuulub tasumisele tulumaks summas 274 549 krooni. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et tehtud kulutuste puhul ei olnud tegemist AS REC Varad ettevõtluse säilitamiseks või 16 arendamiseks vajalike või kohaste väljamaksetega ning et AS REC Varad ei ole soetanud vastavaid kaupu ja teenuseid enda ettevõtluse tarbeks, vaid on võtnud enda kanda kontserni tütarettevõtete ja teiste ettevõtete (Soltari Invest AS, AS Floccosa) tegevusega seotud kulud. Kui kaupa või teenust kasutatakse mõne teise isiku huvides nt kontserni teise äriühingu huvides, on igal juhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Asjaolu, et AS REC Varad on üritanud järjekindlalt ilma tõendeid esitamata väita, et väljamaksed on seotud ettevõtlusega, saab lugeda tahtlikuks tegevuseks maksukohustustest kõrvalehoidmiseks. Antud juhul seisneb tahtlikkus tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmises ning teadlikult deklareerimata jätmises. Maksuhaldur on seisukohal, et juhul, kui ASil REC Varad oleksid nimetatud väljamaksed jäänud deklareerimata tahtmatult, siis oleks äriühing seda ka tunnistanud, mitte üritanud järjepidevalt ja tõendeid esitamata neid siduda oma ettevõtlusega. Eeltoodust lähtudes tuleb AS REC Varad tasuda tulumaksu summas 274 549 krooni. 2.
6. Taotluse sisu ja alus ning maksuvõla sissenõudmiseks tehtud toimingud Maksuhaldur on maksuotsusega määratud maksusummade sissenõudmiseks teinud pankadele korraldused. AS REC Varad vaidlustas 31.05.2011.a maksuotsuse ning esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.08.2011.a määrusega haldusasjas nr 3-11-1987 esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas maksuotsuse täitmise ja kohustas vabastama AS REC Vara arvelduskontod kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Arvestades asjaolu, et AS REC Varad omab ka maksuvõlga, mis on tekkinud maksudeklaratsioonides deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmisest on maksuhaldur 11.01.2013.a edastanud kohtutäitur Mati Kadakule avaldused täitemenetluse algatamiseks AS REC Varad suhtes. Täitemenetluses on müüdud AS Rec Varad vara, kuid vara müügist maksuhaldurile rahalisi vahendeid laekunud ei ole. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust, omab AS REC Varad kinnistut, registriosa nr 52231, Rakvere linn, Õli tn 7, suurusega 2504m
7. Registriosale on sisse kantud kohtulik hüpoteek Clearstrean Banking S.A kasuks summas 3 431 376,40 krooni ehk 219 304,92 eurot. Tegemist on Rakvere raudteejaamaga piirneva hoonestamata kinnistuga. Maksuhalduri hinnangul kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetele tuginedes on Rakveres elamumaa keskmiseks ruutmeetri hinnaks 22,15 eurot, mis on saadud erinevate pakkumiste alusel keskmise hinna arvutamise kaudu (12,03+34,92+6,62+21,7+36,5+11,18+44,78+9,50:8). Seega on kinnistu Õli tn 7 arvestuslikuks väärtuseks 55 463,60 eurot (2504 x 22,15). Ehitisregistris ja X-tee kaudu ligipääsetava Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi alusel ei oma AS REC Vara registervara ning AS REC Vara nimel on avatud neli väärtpaberikontot. Maksuhaldur on tuvastanud, et väärtpaberikontodel väärtpaberid puuduvad. Seega puudub äriühingul piisav registervara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada maksuhalduri nõuet.

§ 96

lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest.

§ 96

lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotleja on seisukohal, et AS REC Varad maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühing ei oma piisavalt rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud. REC Vara AS juhatuse liikmeteks alates 31.01.2005.a kuni 25.02.2009.a oli O.K., perioodil 19.03.2003.a kuni 09.05.2011.a oli AS REC Varad juhatuse liikmeks ka P.L.. Maksuotsusega 17 on maksuhalduri poolt tasumiseks määratud 149 025,88 eurot maksustamisperioodide august 2006.a kuni juuni 2007.a kohta. Maksuhaldur on alustanud AS REC Varad suhtes revisjoni 01.09.2008.a ning teinud äriühingule maksuotsuse 31.05.2011.a.

§ 99

lg 1 p 3 kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjoni tulemuste põhjal maksuotsuse kättesaamise päevani või kui revisjoni tulemusel ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, sellekohase teate kättetoimetamise päevani. Maksuhaldur selgitab, et maksustamisperioodi august 2006.a maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 10 september 2006.a või siis 20 september 2006.a, millest järeldub, et maksusumma määramise kolmeaastane aegumistähtaeg standartolukorras oli

1. september 2009.a või 20 september 2009.a. ning 5 aastane aegumistähtaeg vastavalt 2011.a Revisjon algas 01.09.2008.a ning maksuotsuse sai AS REC Varad kätte 06.06.2011.a. Seega maksusumma määramise aegumistähtaeg peatus 1009 päevaks. Vastutusotsust saab teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.
2. septembril 2011.a ja 20 septembril 2011.a saabunud aegumistähtaeg pikeneb 1009 päeva võrra ning vastutusotsuse tegemine on võimalik ning ei ole aegunud. Vastutusotsuse tegemine aegub 15.06.2014.a.

§ 40

lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi. Lisaks sätestab

§ 8

lg 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava

-st maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava (ehk siis äriühingu) vara arvel. P.L.u osas: Käsunduslepingu alusel AS-le REC Varad P.L.ule tasutud summade näol on tegemist tegelikkuses P.L.ule juhatuse liikme tasu maksmisega ning osapooled on lähtunud kokkuvõtlikust summast, mis on tasutud P.L.ule tema juhatuse liikme ametiülesannete täitmise eest. Seega tegelikkuses hakkas P.L. saama ASilt REC Varad juhatuse liikme tasu kahes osas, millest suurem summa kanti P.L. soovil tema äriühingu OÜ Glisten arvelduskontole ja väiksem osa isiklikule arvelduskontole. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et ASi REC Varad poolt maksti tasu OÜ Glisten arvelduskontole perioodiliselt konstantses summas. Hinnates P.L.u kohustuste tegelikku sisu ja lepingupoolte tahet ning revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Glisten arvetel kajastatud teenuse summade näol on tegemist AS REC Varad poolse juhatuse liikme tasu maksmisega juhatuse liikmele P.L.ule. Maksuhaldur on seisukohal, et AS REC Varad ja OÜ Glisten vahelised tehingud on näilikud ja on kinnitust leidnud asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist ASi REC Varad juhatuse liikme tasude maksmisega. Kokkuvõttes on jäänud antud juhul füüsilise isiku juhatuse liikmena täidetud ülesannete eest saadud tasu osaliselt deklareerimata (OÜ Glisten arvelduskontole kantud summade osas). Maksuhaldur juhib tähelepanu asjaolule, et juhatuse liikmele oma ametiülesannete täitmise eest makstavate tasude maksustamisel tuleb lähtuda TuMS § 13 lg 2, § 9 ja SMS § 2 lg 1 p 4, millede alusel kuuluvad juhatuse liikme ametiülesannete täitmise eest makstavad tasud maksustamisele tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga ning seda ka juhul, kui tasu makstakse välja juhatuse liikmega seotud äriühingu arvelduskontole. Asjaolu, et nimetatud summade kohta on OÜ Glisten nimel koostatud arved, andis ASile REC Varad võimaluse äriühingust juhatuse liikmele makstud juhatuse liikme tasu äriühingust välja kanda ning sealjuures nimetatud summadelt jätta tasumata füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. Eelpool mainitu andis ASile REC Varad lisaks võimaluse nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu arvestada ja deklareerida sisendkäibemaksu hulgas. 18 O.K.i osas: Hinnates O.K.i kohustuste tegelikku sisu ja lepingupoolte tahet ning revisjoni käigus kogutud tõendeid ja saadud selgitusi kogumis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Potter HB arvetel kajastatud teenuse summade näol on tegemist AS REC Varad poolse juhatuse liikme tasu maksmisega juhatuse liikmele O.K.ile. Maksuhaldur on seisukohal, et AS REC Varad ja OÜ Potter HB vahelised tehingud on näilikud ja on kinnitust leidnud asjaolu, et nimetatud arvetel märgitud teenuste summade osas on tegemist ASi REC Varad juhatuse liikme tasude maksmisega. Kokkuvõttes on jäänud antud juhul füüsilise isiku juhatuse liikmena täidetud ülesanded ja selle eest saadud tasu osaliselt deklareerimata (OÜ Potter HB arvelduskontole kantud summade osas). Juhatuse liikmele oma ametiülesannete täitmise eest makstavate tasude maksustamisel tuleb lähtuda TuMS § 13 lg 2, § 9 ja SMS § 2 lg 1 p 4, millede alusel kuuluvad juhatuse liikme ametiülesannete täitmise eest makstavad tasud maksustamisele tulumaksuga ja sotsiaalmaksuga ning seda ka juhul, kui tasu makstakse välja juhatuse liikmega seotud äriühingu arvelduskontole. Asjaolu, et nimetatud summade kohta on OÜ Potter HB nimel koostatud arved, andis ASile REC Varad võimaluse äriühingust juhatuse liikmele makstud juhatuse liikme tasu äriühingust välja kanda ning sealjuures nimetatud summadelt jätta tasumata füüsilistele isikutele tehtavatelt väljamaksetelt kinnipidamisele ja riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad maksud. O.K. ja P.L. on oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus isikutele tehtud väljamaksetelt on jäänud kinni pidamata ja tasumata nõuetekohased riigimaksud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et O.K. ja P.L. on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustust tagada AS REC Vara rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmine, kus põhiliseks rahaliseks kohustuseks on maksuseadustest ja

§ 105

lg-st 1 tulenev tasumiskohustus ning mitterahalisteks kohustusteks deklareerimiskohustus.

§ 40

lg 1 näeb juhatuse liikme vastutuse ette süülise tegevuse korral, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt: raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks AS REC Vara vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Tuginedes eeltoodule on maksuhalduril

§ 96

lg 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks

§ 40alusel.

Maksuhaldur on käesoleva taotluse esitamisega algatanud O.K.i ja P.L.u suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on juhatuse liikme vastutuse tuvastamine äriühingutel tekkinud kohustuste täitmise eest, ehk algatanud vastutusmenetluse. O.K.i ja P.L.u tegevus on põhjustanud AS REC Varad maksuvõla summas 149 025,88 eurot, mille osas esitab maksuhaldur solidaarse nõude O.K.i ja P.L.u vastu vastutusotsusega. O.K. ja P.L. on osalenud näilikes tehingus, mille eesmärgiks oli vältida riigimaksude tasumist ja on AS REC Varad juhatuse liikme kohustuse süülise rikkumisega (on teadlikult jäetud deklareerimata ja tasumata riigimaksud) põhjustanud AS REC Varad maksuvõlgade tekkimise. Arvestades isiku varasemat käitumist, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib asuda isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. O.K.i omanduses on: - registriosa nr xxxxxxxx, korteriomand, xxxxxxxxx, suurusega 45,9m

1. Registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad aga on seatud hüpoteegid üldsummas 2 340 000 krooni (2005, 2006.a); 19 - registriosa nr xxxxxxx, xxxxxxxxxxx, mitteeluruum nr 13 suurusega 19,5m
2. Registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad aga on seatud ühishüpoteek registriosadega 19284701 ja 19287001 1 575 000 krooni (2006.a); - registriosa nr xxxxxxxx, korteriomand, xxxxxxxx mitteeluruum nr 25, suurusega 3m
3. Registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad aga on seatud ühishüpoteek üldsummas 1 575 000 krooni (2006.a). Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on xxxxxx Pirital müügis korter 68,8m2, hinnaga 220 000 eurot, mis teeb ruutmeetri hinnaks 3197,67 eurot. Hinna sees on kaks parkimiskohta. Eeltoodust tulenevalt on O.K.i 45,9 m2 korteri ja parkimiskoha arvestuslik väärtus 146 773 eurot (45,9 x 3197,67). Korteriomandile ja parkimiskohale ning panipaigale on seatud hüpoteegid 149 553,26 eurot. P.L.u omandis on: - registriosa nr xxxxxxxx, elamumaa, xxcxxxxxxxx, suurusega 1098m
4. Registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad aga on seatud hüpoteegid üldsummas 2 964 000 krooni (2006, 2006.a); - registriosa nr xxxxxxxxx, xxxxxxxxx suurusega 12,0m
5. Registriosal võõrandamise keelumärked ja hüpoteegid puuduvad. Maksuhaldur on kinnisvaraportaali www.city24.ee alusel analüüsinud majade müügikuulutusi Viimsi vallas Pringi külas ning leidis 13 pakkumist, mille kohaselt keskmine hoonestatud kinnistu ruutmeetri hind on 161,26 eurot (227,63+78,77+477,51+82,5+128,89+277,63+123,56+137,28+48,16+112,37+152,24+88,59: 12). Seega P.L.u omandis oleva kinnistu arvestuslik hind on 177 063,48 eurot (1098 x 161,26). Kinnistule on asetatud hüpoteeke 189 434,13 eurot. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Maksuhalduri poolt O.K.ile esitatava nõude summa on 149 025,88 eurot ning P.L.ule esitatava nõude summa on samuti 149 025,88 eurot. Nõude summale lisanduvad mõlemal juhul võimalikud täitekulud 15% ehk 22 353,88 eurot, kokku 171 379,76 eurot. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 11 kohaselt on kohtutäituri põhitasu O.K.i sissenõudelt summas 149 025,88 eurot 7,5% nõude summast ehk 11 176,
6. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. MTA taotluses on O.K.i kohtuliku hüpoteegiga koormatava vara turuväärtuseks hinnatud keskmiselt 146 773 eurot, millest 3% moodustaks 4 403,19 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul O.K.il maksimaalselt 15 596,10 eurot (15,97+11 176,94+4 403,19) ehk 10,5% nõude summast. Arvestades ka võimalikke TMS §-s 37 loetletud muid vajalikke kulutusi (teadete avaldamine, vara hindamine jms), ei saa sundtäitmise kulud käesoleval juhul mõistlikult ületada 15% nõude suurusest. MTA taotluses on P.L.u kohtuliku hüpoteegiga koormatava vara turuväärtuseks hinnatud keskmiselt 177 063,48 eurot, millest 3% moodustaks 5 311,90 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul P.L.ul maksimaalselt 16 504,81 eurot (15,97+11 176,94+5 311,90) ehk 11,70% nõude summast. Arvestades ka võimalikke TMS §-s 37 loetletud muid vajalikke kulutusi (teadete avaldamine, vara hindamine jms), ei saa sundtäitmise kulud käesoleval juhul mõistlikult ületada 15% nõude suurusest. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p 3 lõpetab 20 maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui O.K. ja/või P.L. on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 171 379,76 eurot ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU SEISUKOHT

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 sätestab, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). HKMS § 265 lg 3 kohaselt loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §
2. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. Maksukorralduse seaduse (

) § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Tulenevalt

§ 130

lõikest 1 on maksuhalduril on õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule, taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile ning pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

§ 1361

lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 4. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud, sealjuures on kohtule esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 21 Kohus, analüüsinud esitatud taotluse põhjendatust, on seisukohal, et taotluses esitatud põhistuse, faktiväidete ja tõendite alusel on taotlus põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub eelnevalt (osaliselt) refereeritud MTA üksikasjaliste ja tõenditele osutavate põhjendustega selles osas, miks on vajalik seada kohtulikud hüpoteegid O.K.i omandis olevale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, aadressiga xxxxxxx ning P.L.u omandis olevale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxx, aadressiga xxxxxxxx, mõlemale summas 171 379,76 eurot. Maksuhalduri nõue koos täitekuludega moodustab 171 379,76 eurot ning mõlema kinnistu koormamine selle nõude ulatuses on proportsionaalne, kuna mõlemad kinnistud on juba koormatud hüpoteekidega, mis ületavad kinnistute turuväärtust. Esitatud tõenditest ja asjaoludest nähtuvalt on REC Varad AS maksuvõlg kokku 205 042,259 eurot. Maksuvõlast 149 025,88 eurot on määratud 31.05.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/590430 perioodi august 2006 – juuni 2007 eest. Maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. AS REC Varad on 31.05.2013 maksuotsuse vaidlustanud ning Tallinna Halduskohus on 29.08.2011 määrusega haldusasjas nr 3-11-1987 peatanud menetluse ajaks 31.05.2011 maksuotsuse täitmise. REC Varad AS-il puudub maksuvõla sissenõudmiseks arvestatav registervara. Äriühingule kuuluva kinnistu (registriosa number 52231) turuväärtus on 55 463,60 eurot ning see on koormatud hüpoteegiga Clearstrean Banking S.A kasuks summas 219 304,92 eurot. Muud registervara äriühingul ei ole. Maksuhalduri esitatud asjaoludest ja kogutud tõenditest nähtuvalt on kohtu hinnangul maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et O.K. ja P.L. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning on maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil kajastanud maksudeklaratsioonidel valeandmeid, viinud äriühingust rahalisi vahendeid välja näilikke tehinguid kajastavate arvete alusel ning hoidunud töötasudelt ja erisoodustustelt maksude deklareerimisest ja tasumisest. Esitatud taotlusest ning tõenditest nähtuvalt võib põhjendatult järeldada, et 31.05.2011 maksuotsuses kajastatud maksuvõlg summas 149 025,88 eurot on tekkinud eelnimetatud isikute juhtimise ajal ning tegevuse tulemusel. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt

§ 96lg 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Kohus nõustub maksuhalduri toodud põhjendustega maksusumma määramise aegumistähtaja osas ning leiab, et see ei ole möödunud (

§ 98, § 99 lg 1 p 3).

AS REC Varad õigusvõime ei ole lõppenud. Taotleja on märkinud, et ta on algatanud REC Varad AS endiste juhatuse liikmete O.K.i ja P.L.u suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40ja § 96 alusel.

Vastutusotsusega esitab maksuhaldur O.K.ile ja P.L.ule nõude tasuda REC Varad AS-i maksuvõlg summas 149 025,88 EUR. Seega on vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude määramine kolmandatele isikutele, kes vastutavad seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluses esitatu pinnalt nähtub veenvalt, et põhjendatud on ka maksuhalduri kahtlus, et O.K.i ja P.L.u õigusvastase käitumise pinnalt võib eeldada, et nad võivad vastutusmenetluse raames asuda oma vara võõrandama, muutes seeläbi vastutusotsuse sissenõudmise maksuhalduri jaoks võimatuks. Kuivõrd hilisemate täitetoimingute sooritamisega kaasnevad suure tõenäosusega ka täitekulud, leiab kohus, et põhjendatud on maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Kohus nõustub taotlejaga, et võimalik 15%-line sundtäitmiskulude suurus on piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud O.K.i ja P.L.u suhtes, kui nad esitavad

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 171 379,76 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. 22 /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik 23