Oma 19.10.2011 vastuses kaebaja taotlusele on vangla jätnud põhjendamata, miks ei ole võimalik jõusaalis kehakultuuriga tegeleda. Spordisaalis asuv palliplats on korvpalli mängimiseks alamõõduline ja kuigi seal asub ka lauatennise laud, ei ole pallimängu ajal võimalik lauatennist mängida ega millegi muuga tegeleda, sh isegi puhata ja istuda, pole ruumi ega istekohti. Puhkamiseks ja istumiseks tuleb minna eesruumi, kus temperatuur on sama mis õues. Palliplatsil ei ole ühtegi hantlit, tõstekangi ega trenažööri. Kaebuse esitajale ei piisa pallimängust kord nädalas, ta soovib ka lihasgruppe arendada. Vangla spordisaalis asuvad jõusaal, WC, riietus- ja duširuum, mis on kinnipeetavate jaoks pärast nende renoveerimist suletud ja neid kasutavad nüüd vanglaametnikud. Vanglal ei tuleks teha lisakulutusi, sest spordisaalis on kehakultuuriga tegelemiseks olemas vajalikud ruumid ja vahendid. Duširuum, mida kaebaja saab kasutada, asub spordisaalist ca 200 m kaugusel ja selle teekonna läbimisel higiste riietega võib haigestuda, pealegi ei ole iga kord võimalik kohe pesema saada, kui saali kasutajaid on rohkem kui dušše. WC kasutamise vajadus võib inimesel tekkida igal ajal.
lg-le 1, taotleb kaebaja tunnistada
lg 1 põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ja § 19 lg-ga 1 vastuolus olevaks, milles see ei kaitse kaebajat riigivõimu omavoli eest ning keelab vangla jõusaali kasutamist kehakultuuriga tegelemisel. VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 9.
lg 1 küll sätestab vangla kohustuse tagada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemine, kuid seda millises mahus ning millistes tingimustes kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tuleks tagada, vangistusseadus ei täpsusta.
lg-st 1 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada üksnes võimalus kehakultuuriga tegelemiseks üldiselt. Puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale subjektiivselt meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud mahus. Tallinna Vangla sotsiaalosakonna juhataja direktori asetäitja ülesannetes 04.08.2011 kinnitatud „Tallinna Vangla spordisaali kasutamise graafiku“ kohaselt kasutavad esimese üksuse kambri nr 221, kus taotluse esitamise ajal viibis ka A.E., kinnipeetavad spordisaali pühapäeviti ajavahemikul kell 10.10-11.
lg 1 sätestatut ei saa tõlgendada selliselt, et sportimine tuleks tagada just jõusaalis, vaid sportimisvõimaluse korraldamine on jäetud siiski vangla otsustada. Kinnipeetavatel ei ole võimalik jõusaali kasutada ka võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt, kuna vangla ei saaks kõigile kinnipeetavatele võimaldada jõusaali kasutamist just selle väikestest mõõtmetest ja vähestest vahenditest tulenevalt. Spordisaali kasutavad korraga 10-20 esimese üksuse kinnipeetavat ning arvestades spordisaali suurusega on seal piisavalt ruumi, et kinnipeetavad saaksid spordiga tegeleda. Näiteks on kinnipeetavatel spordisaalis võimalik mängida võrk- ja korvpalli, saalihokit ning lauatennist või teha lihtsalt erinevaid spordiharjutusi. 11. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec
Õigusaktid ei sätesta konkreetsemalt, millises mahus ja millistel tingimustel tuleb kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemine tagada. Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.2009 määruses nr 3-3-1-9508 p-s 9 on leitud, et
lg 1 järgmiseks tuleb vanglal talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemist vastavalt Euroopa Vanglareeglistikus sätestatud tingimustele. Vanglareeglistiku punkti 27.1 kohaselt tuleb igale vangile iga päev võimaldada vähemalt üks tund sportimist värskes õhus, kui ilm lubab; punkti 27.2 kohaselt tuleb halva ilma korral vangile võimaldada sportimist muudes tingimustes; punkti 27.3 kohaselt õigesti organiseeritud tegevus füüsilise vormi edendamiseks ning küllaldaste sportimis- ja meelelahutusvõimaluste tagamiseks moodustab vanglarežiimi lahutamatu osa. Ning punkti 27.4 kohaselt muretsevad vanglaasutused sellise tegevuse soodustamiseks asjakohased seadmed ja varustuse. Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud 15.10.2012 kohtumääruses haldusasjas nr 3-121871 leidnud järgmist: „Väljakujunenud kohtupraktika (vt Riigikohtu 05.02.2009 määrus nr 3-3-195-08, p 9; 07.04.2010 otsus nr 3-3-1-5-10, p-d 18, 19; Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2011 otsus nr 3-09-2793, p 12; 29.05.2012 määrus nr 3-12-970, p-d 7, 8; Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2011 otsus nr 3-10-695, p 7; 24.05.2011 otsus nr 3-10-954, p-d 14-16; 27.04.2012 otsus nr 3-08-1842, pd 19-22) kohaselt tuleneb
lg-st 1 kinnipeetavale üksnes üldine õigus sellele, et tal võimaldatakse tegeleda kehakultuuriga, kuid vanglal puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale subjektiivselt meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud viisil või mahus. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides. /…/ Kohtupraktikas on lisaks rõhutatud, et ka
lg-s 2 ettenähtud jalutuskäik vabas õhus on oma olemuselt võimalus sportimiseks vabas õhus, sest kinnipeetavatel ei ole jalutuskäigu ajal keelatud ka tegeleda kehakultuuriga (nt sörkida, joosta, võimelda või teha muid kehalisi harjutusi).“ 17. Tallinna Vangla 19.10.2011 vastuses nr 1-13/41071-1 ja 05.12.2011 vaideotsuses viidatud Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (koos hilisemate muudatustega) punkti 4.6 esimese lause kohaselt toimub spordisaali kasutamine sektsioonide kaupa graafiku järgi. Kaebusele vastuse ja vaideotsuse koostamise ajal oli kaebajal ja teistel esimese üksuse V sektsiooni kinnipeetavatel võimalik kasutada spordisaali üks kord nädalas poolteist tundi. Vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et kinnipeetavatel on spordisaalis võimalik mängida võrk- ja korvpalli, saalihokit ning lauatennist või teha lihtsalt erinevaid spordiharjutusi. Ka kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et talle on võimaldatud kasutada spordisaalis asuvat palliplatsi, kus on võimalik mängida korvpalli, võrkpalli ja lauatennist. Seega on kaebajale üldiselt kehakultuuriga tegelemine tagatud. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 29.05.2012 kohtumääruses haldusasjas nr 3-12-970 (p 8) ja 15.10.2012 kohtumääruses haldusasjas nr 3-121871 (p 12) leidnud, et A.E.ul on Tallinna Vanglas üldiselt kehakultuuriga tegelemine pallimängude mängimisega spordisaalis tagatud, lisaks on tal võimalik kehakultuuriga tegeleda ka igapäevasel jalutusajal jalutushoovis ning igapäevast jalutamishoovi kasutamist tuleb lugeda vanglareeglistiku tähenduses värskes õhus harjutuste tegemise võimaldamiseks. Seega ei ole kaebajal õigust nõuda jõusaali kasutamist, kui talle on tagatud
Kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse, endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. 18.Samuti ei tulene
lg-st 1 ega ühestki teisest
sättest, samuti vangla sisekorraeeskirja (VSE) ühestki sättest kaebajale subjektiivset õigust nõuda ega vanglale kohustust võimaldada vanglas kinni peetavale isikule tema valikul vangla ruumide, käesoleval juhul jõusaali ning spordisaali WC, riietus- ja duširuumi, kasutamist.
lg 2 kohaselt 5 võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. Sellest sättest tuleneb kinnipeetavale õigus sellele, et tal võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš, kuid kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda tema valitud duširuumi kasutamist. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale on võimaldatud pärast spordisaalis kehakultuuriga tegelemist duši kasutamine. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja on saanud enne spordisaali minekut sobiva riietuse selga panna elusektsioonis ning puhtad riided selga panna pärast pesemist duširuumis. Kaebusest nähtuvalt on kaebajal võimalik spordisaalist duširuumi minekul riietuda vastavalt ilmale, mistõttu on väidetav külmetamise oht kohtu hinnangul otsitud põhjus. Kaebuses toodud asjaolust, et kinnipeetaval võib igal ajal tekkida WC kasutamise vajadus, ei tulene kinnipeetavale ühestki õigusaktist õigust nõuda konkreetselt tema valitud WC kasutamist. 19. Asjakohatu on kaebaja 24.09.2012 seisukohtades viitamine Justiitsministri 27.01.2010 käskkirjale nr 17 „Kinnipidamiskohtade 2010.a eelarve kinnitamine“ (tl 77-80), mille kohaselt eraldati Tallinna Vangla vanglaametnike spordikuludeks 50000 krooni. Raha on eraldatud konkreetselt vanglaametnike spordikuludeks, mis tähendab, et seda tuleb kasutada sihipäraselt vaid vanglaametnike spordikuludeks. 20.
lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vanglateenistuse ametnik. Seega ei ole kinnipeetavate pädevuses hinnata ja otsustada, kas jõusaali ja selle inventari kasutamine kinnipeetavate poolt võib ohustada kinnipeetavate tervist ja elu ning sellest tulenevalt ohustada üldist julgeolekut vanglas, mistõttu ei ole käesolevas haldusasjas asjakohasteks tõenditeks kaebaja esitatud kaaskinnipeetavate selgitused julgeolekuohu puudumisest jõusaali kasutamisel (tl 71-75). 21. Kaebajalt on vabadus võetud jõustunud kohtuotsusega, millega ta tunnistati süüdi kuriteo toimepanemises.
lg 2 esimese lause kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Vangistuse täideviimise eesmärgi (
lg 1) saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel (
lg 1) on vanglas kehtestatud ranged kinnipidamistingimused.
p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Seega põhiseaduse §-s 19 sätestatud igaühe õigus vabale eneseteostusele on vanglas kinnipeetava osas allutatud seaduses toodud piirangutele.
Tegemist ei ole kaebaja õigusi piirava normiga. Normist ei tulene kinnipeetavale keeldu vangla jõusaali kasutamiseks. Seda, millises mahus ning millistes tingimustes, ruumides, vahenditega kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tuleks tagada,
Eeltoodust tulenevalt ei ole
lg 1 põhiseaduse § 13 lg-ga 2, mis sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest, ega § 19 lg-ga 1 seetõttu vastuolus, et kaebaja ei saa kasutada vangla jõusaali ning kaebaja taotlus
22. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas asjas on kaebaja olnud kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, pole kaebaja menetluskulusid kelleltki välja mõista ning need jäävad riigi kanda (vana HKMS § 95 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 3). Vangla pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (vana HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1). 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.