Obsah (4)

§ 670§ 679§ 195§ 113

Tsiviilasi 2-12-18072 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. august 2013, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Eastcon

§ 670

lg 1 kohaselt Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.

§ 679lg 2 2.

lause ja lg 4 kohaselt Agendil on siiski õigus agenditasule niipea, kui agendi vahendatud või 3 sõlmitud lepingu teine pool on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Agendil ei ole õigust agenditasule, kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu. Sel juhul peab agent saadud tasu tagastama alusetu rikastumise sätete järgi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping. Tulenevalt agendilepingu punktist 9.

1. oli kahjude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu kahju teadasaamise päevast. Hageja on esitanud nõude agendilepingu täitmiseks, mitte kahju hüvitamiseks. Nõude aluseks on agendilepingu p 5.
3. lauses kokkulepitu: agent on kohustatud kandma käsundiandja arveldusarvele üle kõik toodete müügist laekuvad summad. Kostja nõue jätta hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei esitanud kahju hüvitamiseks pretensiooni ühe kuu jooksul kahju tekkimisest teadasaamisest, tuleb jätta rahuldamata.

§ 195

lg 2 kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja nõue põhineb agendilepingul, mille ülesütlemise järel muutusid kõik lepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks, sh agendi poolt käsundiandjale tasumata jäänud summad. Tl 56 oleva P. Vesteri poolt 12.05.2011 allkirjastatud avalduse kohaselt on tema käes auditiga kontrollimata andmetel klientidelt vastu võetud sularaha 1 500 eurot, kusjuures summast on eelnevalt maha arvestatud klientidelt mitte kätte saadud summad, kinni peetud ja saamata provisjonid ning kuluhüvitised. P. Vester nõustub summa tagasi maksma graafiku alusel, kuid mitte üle 150 euro kuus. Kohus on seisukohal, et tegemist on kostja antud deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostja tunnistab agendilepingu alusel saadud ja käsundiandjale üle andmata rahasumma ulatuses võla olemasolu ja kohustub võla käsundiandjale (hagejale) tasuma. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe koos intressiga 10 % aastas on hageja ja kostja sõlminud 24.05.

1. Kohus jätab kõrvale väidetavalt hageja esitatud maksegraafiku P. Vesteri võlalepingule tl 58, millel puuduvad allkirjad ja koostamise kuupäev ning milles märgitud summal 1 947.79 eurot puudub igasugune selgitus. P. Vester on 35 sõlmitud müügilepingu alusel saadud sularaha väidetavalt maksnud hageja kassasse, kuid sissemaksu tegemise kohta dokument puudub (tl 110 P. Vesteri selgitus 07.11.2012 kohtuistungil). Kohus on seisukohal, et sularaha käest-kätte üleandmisega selle kohta allkirja võtmiseta käitus P. Vester raskelt hooletuna ning tema tegevusetusest tekkinud kahju jääb seetõttu tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et hageja on tl 119-126 oleva arvestusega tõendanud kostja poolt sõlmitud lepingute arvu, summad, mis kuulusid lepingute alusel hagejale tasumisele, kostjale arvutatud provisjonid ning kostja käes oleva sularaha jäägi. Tabelist nähtuvad P. Vesterile klientide poolt sularahas makstud summad, mille ülekandmise kohta hagejale kostjal tõendeid ei ole (A3 formaadis arvestus tl 197-200). Kostja pole kohtu hinnangul hageja arvutusi ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja käes oli hageja väidetud summa sularaha, so 2 114.69 eurot. Ka kohtumenetluse ajal ei esitanud kostja enda ööbimiskulude tõendamiseks raamatupidamislikult kõlbulikke dokumente, mistõttu kostja vastavasisulised vastuväited võlasumma vähendamiseks jätab kohus tähelepanuta. Hageja esitatud arvestuste kohaselt oli kostjal õigus saada agendilepingu alusel provisjone kokku 2 874.24 eurot, millest on välja makstud 1 385.75 eurot, mille üle vaidlust ei ole. Välja maksmata provisjone on 1 196.74 eurot. Nimetatud summa tuleb kostja käes olevast rahast maha arvata. 19.10.2010 sõlmitud agendilepingu p 6.
2. kohaselt on agendil õigus saada tasu ja hüvitust tehtud kulutuste eest. Kohus on seisukohal, et kostjal oli õigus nõuda tasu pärast seda, kui lepingu alusel saadud summad on agendi poolt käsundiandjale makstud. Pooled ei ole kokku leppinud agenditasu kinnipidamise õiguses agendi poolt. Agendilepingu p 6.
3. kohaselt oli käsundiandjal õigus viivitada komisjonitasu ja kulutuste hüvitamisega kuni aruandluse nõuetekohase esitamiseni. Hageja esitatud kokkuvõtliku tabeli järgi oli kostjal agendilepingu ülesütlemise ajaks hagejale üle andmata sularaha 2 114.69 eurot. Kostja ei ole millegagi ümber lükanud hageja esitatud, tl 197-200 olevat üksikasjalist arvestust P. Vesteri poolt sõlmitud 4 lepingute kohta. Kostja on tasunud mais 2011 hagejale 830 eurot, vastavalt tl 87 olevale pangakonto väljavõttele. Nimetatud summade tasumist ei nähtu hageja koostatud tabelist. Kohus on seisukohal, et kostja on vähendanud võlga hageja ees 13.05.-20.07.2011 tehtud maksete, so kokku 830 euro võrra. Hageja ei ole suutnud kohtule mõistlikult selgeks teha, milliste summade katteks arvestas hageja kostja poolt pärast 12.05.2011 toimunud võlakirja allkirjastamist tehtud maksed. Kohus uuendas asjas menetluse ja nõudis hagejalt sellekohast selgitust, millele vastuseks piirdus hageja oma võlanõude kordamisega. Kohus on seisukohal, et kostja vähendas mais 2011 tehtud maksetega oma võlga üleandmata sularaha osas 830 euro ulatuses, so (2 114.69-830) 1 284.69 euroni. Nimetatud summast tuleb maha arvata välja maksmata provisjon 1 196.74 eurot ja tühistamise reserv 291.75 eurot. Pärast kostjal saadaoleva provisjoni ja tühistamise reservi mahaarvamist (1 284.69-1196.74-291.75) oli kostjal õigus saada hagejalt 203.80 eurot. Kostjal agendina ei olnud ei seaduse ega lepingu alusel õigust saada tasu tühistatud lepingute eest, kui tühistamine toimus käsundiandjast sõltumatul põhjusel. Agenditasu on protsent müüdud kauba eest laekunud summalt, mitte igakuine konkreetne tasu. Seega on agendil õigus saada tasu pärast seda, kui kauba eest on tasu käsundiandjale laekunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus enne provisjoni väljamaksmist kinni pidada provisjon tühistatud lepingute eest. Kuivõrd kostja kogu klientidelt saadud raha hagejale üle ei andnud, tasaarvestab kohus hageja nõudel provisjoni tühistatud lepingute eest summas 192.44 eurot, mille tulemusena on kostjal õigus hagejalt saada (203.80-192.44) 11.36 eurot. Kostja võlgneb hagejale tasumata arved soojendusvööde eest. Nimetatud soojendusvööd on hageja laost kostjale välja antud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja on ekslikul seisukohal, väites, et kui laos soojendusvöösid enam arvel ei ole, siis ei saa hageja nõuda tasu nende eest, sest soojendusvööde eest on järelikult tasutud. Kostjal tuleb laost saadud kauba eest tasumist tõendada, mida kostja teinud ei ole. Tl 99 ja 100 olevatel arve-saatelehtedel nr 4862, 27.10.2010 ja nr 7299, 31.03.2011 toodud summade tasumist, kokku 255.60 euro ulatuses ei ole kostja tõendanud. Tasaarvestuse korras pärast kostjal saadaoleva 11.36 euro mahaarvamist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (255.60-11.36) 244.24 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist arvestusega 0,5 % tasumisega viivitatud summalt päevas.

§ 113

lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et selles ulatuses viivis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Vastavalt

§-s 162 lg 1 sätestatule peab kohtule vastava taotluse selleks esitama kohustatud pool. Samas nõuab hageja viivist mitte rohkem kui põhivõla ulatuses ning alates 26.04.2012. Viivis 244.24 eurolt on kohtuotsuse tegemise ajaks seega (0,5% x 460 päeva x 224.24 eurot) 515.75 eurot, mis ületab põhivõlga. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis põhivõla, so 244.24 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue summas 3 080.11 eurot rahuldatakse 488.48 euro ulatuses, seega rahuldatakse hageja nõuded kokku 16 % ulatuses. 5 Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 383.46 eurot ja õigusabi kulud 3 666.46 eurot. Kostja menetluskulud on kulu õigusabile 945 eurot. Vastaspoole menetluskulule kumbki pool vastuväiteid ei esitanud. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Kostjal vastuväite puudumise tõttu loeb kohus hageja õigusabi kulu suuruseks 1 600 eurot. Hageja menetluskulud on seega kokku 1 983.46 eurot. Lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 % 1 983.46 euro suurusest menetluskulust, so 317.35 eurot. Kostja 945 euro suurusest menetluskulust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastavalt 84 %, so 793.80 eurot. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (793.80-317.35) 476.45 eurot. Muus osas jääb hageja menetluskulu hageja enda kanda ja kostja menetluskulu tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6