) § 54¹ lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur (edaspidi haldur) pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt.
lg 3 p 1 kohaselt selgitab haldur välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise.
lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
Selle kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostjale täideti rahaline kohustus ühe aasta jooksul (perioodil 31.01.2010-04.05.2010) enne pankroti väljakuulutamist (20.12.2010). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejalt raha saamise kohta.
lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ning juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Seega oli antud juhul kostja võlgniku (hageja) lähikondne. Hageja on seisukohal, et võlgniku (kostja) poolt võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et võlgnik (kostja) on vahetult enne võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamist tagastanud lähikondsele isikule laenu. Kui laenu kostjale tagastatud ei oleks, siis kuuluks antud 4 raha proportsionaalselt vastavalt jaotusettepanekule jagamisele kõikide võlausaldajate vahel. Seega on antud tehinguga eelistatud üht, lähikondset võlausaldajat, teistele võlausaldajatele, mistõttu jäävad selles ulatuses rahuldamata teiste võlausaldajate nõuded. Kostja leidis, et kostjale maksti välja kokku 90 000 krooni. Kostja maksis teisele juhatuse liikmele välja 140 000 krooni 15.07.
lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejalt raha saamise kohta. Hageja on tõendanud, et kostja oli hageja lähikondne isik ja eelistas laenu tagasi saades enda huve teiste võlausaldajate huvidele, mistõttu on tehingud teiste võlausaldajate huve kahjustavad. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pankrotimenetluse üks peamisi põhimõtteid on võlausaldajate võrdne kohtlemine. Pankrotiseadus näeb ette võlanõuete esitamise, kaitsmise ja rahuldamise korra. Võlausaldajate nõudeid rahuldatakse proportsionaalselt vastavalt nõude suurusele. Kohus leiab, et kostja poolt kahele välja valitud võlausaldajale raha tasumine ei ole kooskõlas
§-iga 44 ning kahjustab teiste võlausaldajate huve, kelle nõudeid on kaitstud kogusummas 142 910,65 eurot. Kostja on võlausaldajatele kokku tasunud 18 398,96 eurot (tl 43-51). Kostja oleks antud summa pidanud tasuma pankrotipesasse, millest haldur oleks vastavalt jõustunud jaotusettepanekule rahuldanud osaliselt kõikide võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et vastavate ülekannetega, laenulepinguga ja seletuskirjaga on vähendatud hageja kohustusi (tl 4748). Võlausaldajad ei ole hageja pankrotihaldurit teavitanud oma nõuete vähenemisest. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Kohus leiab, et kuna hageja oli kostjale laenu tagastamise ajal maksejõuetu, millest kostja oli ka teadlik, on käesoleval juhul kostja teadlikult kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Kostja poolt kahele võlausaldajale võlgade tasumisega on kostja kahjustanud teiste hageja võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel toimunud järgmised laenu tagasimakse tehingud: 31.01.2010 summas 30 000 krooni, 20.02.2010 summas 30 000 krooni ja 04.05.2010 summas 30 000 krooni, kokku summas 90 000 krooni (5 752,04 eurot) tuleb tunnistada kehtetuks. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 5 752,04 eurot. Menetluskulude jaotus 5 Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.