KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse avalikult teatavaks 31.05.2012. a tegemise aeg ja koht tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2

§ 376

ei võimalda hagejal menetluslikult toimida selliselt nagu hageja käesolevaga tegi, s.t loobus hagi alusest ning kaks kuud ja 9 päeva hiljem tõi uue aluse. Kostja seisukohalt on tegemist hageja poolse menetlusõiguste pahatahtliku kuritarvitamisega, ehk peale kostjalt kõikide vastuväidete kättesaamist alustas hageja nn hagi aluse sobitamist kostja vastuväidega.

§ 376

nõudeid ei ole hageja poolt järgitud ja neid ei saagi enam menetluslikult järgida. Kostja ei anna oma nõusolekut hagi muutmiseks. Kokkuvõttes ei ole võimalik menetluslikult aru saada kas hageja soovis/soovib hagi alust täiendada ja/või muuta ja/või täpsustada ja/või vahetada. Igal juhul eelpool märgitud põhjustel ning seoses vastava nõusoleku puudumisega ei saa hageja hagi alust ei täiendada ja/või muuta ja/või täpsustada ja/või vahetada Hagis on täpsustamata, millises osas ei ole kostja näidanud heaperemehelikku hoolsust. Väite, et XXXAS ei olnud nõus ostma kõnealust sõidukit ilma remondita, alusel ei saa järeldada, et kostja ei ole näidanud sõiduki suhtes üles heaperemehelikku hoolsust. Tegemist on hageja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppega (tehinguga), milles kostja ei osalenud. Kostja ei vastuta XXXAS-i otsustuste eest. Tegevus ja tegevusetus on ühtteist välistavad asjaolud. Korraga need eksisteerida ei saa.Hageja müügikahjum on ebaselge. Tegemist oli hageja otsusega, müüa sõiduk sellise hinnaga. Kostja ei vastuta hageja põhjendamatute ja kostjaga kooskõlastamata otsuse eest. Hageja viide hooldusvälba ületamisele ei ole selge. Hageja ei ole tõendanud, ega ka väitnud, et kõik hagis toodud rikkumised on toimunud selle tagajärjel, et hooldusvälp on ületatud 8557 km. Puuduste ja selle asjaolu vahel puudub põhjuslik seoses. Jääb arusaamatuks, miks ei või esineda teistel sarnastel sõidukitel analoogseid kulumeid. Sõiduk oli kindlustatud hageja kasuks. Kui hageja leidis, et ei ole alust kindlustusseltsi pöördumiseks, siis on tegemist hageja otsustusega, mille eest ei saa kostja varalist vastutust kanda. Tagastatud sõidukis oli tagumise põrandaliistu all kott koos tõkiskingade, ohukolmnurga, tulekustuti ja apteegiga. Ei ole mõistlik arvata, et kostja ei ole seda tagastanud, kuna sõiduk omas kehtivat tehnoülevaatust. Alates tehnoülevaatuse tegemisest kuni sõiduki tagastamiseni ei olnud sõidukil olukordi, kus oleks olnud vaja kasutada neid seadmeid. Aktis ei ole viidatud, et neid seadmeid ei ole üle antud. Hageja seisukohast ei ole võimalik järeldada, mille alusel ja miks kostja oleks pidanud tegelema teistelt ettevõtetelt kalkulatsioonide küsimisega kui tema ei olnud nõus asjaoluga, et sõidukil olid puudused. Hageja arusaam tõendamiskoormusest tsiviilkohtumenetluses on ekslik ja ebaõige. Kostja ei või tõendada negatiivselt neid asjaolusid, mida ei olnud olemas. Hageja peaks meelde tuletama, millal tema tegi kostjale ettepaneku ekspertiisi tegemiseks ning samuti miks kostja pidi sellest ekspertiisist osa võtma. Hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate kohustuste eest ei saa kostja võlaõiguslikult vastutada. Hageja arusaama, et kostja oleks pidanud teadma hageja tegevusest ja käitumisest tulenevalt liisingulepingu lõppemisest ja XXXAS-i pakkumusest, on meelevaldne ja kohatu. Lepingu järgi ei olnud kostjal kohustust lepingu lõppedes teada hageja edaspidiseid toiminguid. Selle kohta poolte vahel kokkulepet ei olnud. Hageja uus väide, et sõidukiga on toimunud kahjujuhtum või avarii, on ebaselge. Kõigepealt on aktis antud küsimus üldistatud. Teiseks ei ole selge millist järeldust peaks tegema antud hageja väitest. Hageja ja XXXAS-i vahelised lepingulised suhted ei oma tähtsust käesolevas menetluses. Kostja ei olnud antud lepingu pooleks. Kostja andis sõiduki üle kõnealuse akti alusel. Muid akte ei ole koostatud. Hageja ühepoolsed aktid (allkirjastamata) ei ole veenev tõend. Seda enam, et akti ühepoolne tegemine on vastuolus VÕS põhimõtete ja poolte vahel sõlmitud liisingulepingus toodud põhimõttega, et kõik võimalikud kokkulepped ja 7 dokumendid vormistatakse kirjalikult, kui pooled ei kinnita suulist kokkulepet. Kostja ei kinnita mingite kokkulepete sõlmist hagejaga, sh XXXAS-i poolse sõiduki ülevaatamise osas. Kostjale ei tutvustatud allkirja vastu Renault tehase eeskirju. Kõigepealt kohustust teha neid töid just XXXAS-is kostjal ei olnud. Teiseks ei ole hageja suutnud veenvalt, mõistlikult ja arusaadavalt selgitada, et kui sõiduk on tulnud XXXAS-i keskusesse omal jõul (ja seda korduvalt), sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus, siis millisel otstarbel oli vaja vahetada sõiduki töötavaid osasid A-kategooria uute detailide vastu ja seda Renault tehase esinduses. Hageja pidevad tuginemised XXXAS-i toimingutele on kohatud ja ainetud. Hageja ei ole tõendanud, et XXXAS-i pakkumises nr 103-65 toodud tööd on hädavajalikud. Hageja viitamine liisingulepingu p.5.

1. on pahatahtlik (vt käesoleva koondvastuse p.6). Kostjale ei antud eraldi mingeid juhendeid ega eeskirju. Lisas 5 puudub kostja allkiri. Kostja tutvus antud dokumendiga alles kohtumenetluses. Viie aasta jooksul (s.o sõiduki kasutamise perioodil) ei ole kunagi liisingulepingu p.5.
2. näidatud isikud andnud kostjale teada, et tema oleks kasutanud sõidukit liisingulepinguga vastuolus. Kostjale jääb arusaamatuks kuidas hooldusvälba ületamine 8 557 km võis mõjutada sõiduki väärtust. Seda enam, nagu eelnevalt sai mainitud, sõiduk oli töökorras ning vaidlust selle üle, et sõiduk sõitis omal jõul, ei ole. Hageja selgitused, et hammasrihma ja generaatoririhma õigeaegne vahetamata jätmine võib põhjustada auto laiaulatusliku tehnilise rikke, on kohatu, kuna sõiduk ei vajanud sellist remonti. Hageja oletusi ei saa kohus hinnata. Kui hageja suhtub sõiduki tehnilisse olukorda hoolsalt, siis peab ta selgitama, et miks tema ei nõudnud XXXAS-il mootoriõli, õlifiltri ja pidurivedeliku vahetamist. Tegemist on sõiduki osas väga tähtsate kulumaterjalidega. Vajadust antud töödele ei olnud kuna kostja oli need tööd ära teinud. Hageja peab tõendama, et kostja on teadlikult jätnud tegemata kohustuslikud hooldus ja remonditööd. Hageja tuginemine hagi lisale 3 seoses tõkiskingade, ohukolmnurga, tulekustuti ja apteegiga on arusaamatu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema olevat nõustunud, et tema tagastas sõiduki selgete väliste kahjustustega. Kostja ainult tsiteeris seda, mis oli kirjutatud esialgse hagi juurde lisatud aktis. Kostja allkirjastatud aktis sõidukil selliseid vigastusi ei olnud. Kostja ei ole suutnud mõista hageja loogikat kaskokindlustuse osas. Kui hageja leidis, et need nn kahjustused on tema arvates kahjulikud, siis oli temal õigus seda parandada kindlustusjuhtumi käigus. Millisel alusel pidi XXXAS ostma sõiduki, ei puutu käesoleva vaidluse esemesse. Kostja ei ole kinnitanud hagi lisas 3 liisingueseme kahjustatud ja vahetamist vajavaid detaile. Nii hageja, kui ka XXXAS selgitasid korduvalt kostjale, et akti puhul on tegemist formaalsusega ja mingit õiguslikku tähendust varalises mõttes kostjale akt kaasa ei too. Peale sõiduki üleandmist soovis hageja kasutada akti selliselt nagu kostja oleks omaks võtnud sõidukil olevad väidetavad kahjustused. Sellise hageja pahatahtliku käitumise vältimiseks avaldas kostja oma postisooni akti osas oma 09.02.2010.a. teates. Hagi lisas 3 kostja vastavaid kinnitusi ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, täpsustatud hagiga ja kostja vastustega hagile ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et AS-i SEB Pank hagi XXXvastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolet vahel puudub vaidlus alljärgnevas: 8 1) Poolte vahel sõlmiti 27.01.2005 liisinguleping nr XXX, millega kostja kui liisinguvõtja võttis kasutusse sõiduauto Renault Megane Grandtour, registrimärgiga XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.01.2010; 2) Kostja tagastas sõiduauto hagejale 14.01.2010; 3) Pooled nõustuvad (08.05.2012 protokoll), et sõiduki turuväärtus vara hagejale tagastamisel 14.01.2010 võis olla 4850 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma tegevusega/tegevusetusega tekitanud hagejale kahju puudustega sõiduki tagastamisega. Hageja 07.11.2011 esitatud hagi alus 07.11.2011 esitatud hagis tugines hageja kahju hüvitamise nõude alusena liisingulepingu punkti 10.7 rikkumisele. Liisingulepingu punkti 10.7 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja tegevuse tõttu on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem kui normaalse kasutamise korral, on liisinguvõtja kohustatud liisinguandja nõudmisel ennistama selle tavaliselt esitatavatele nõuetele vastavasse seisukorda või hüvitama liisinguandjale kulutused, mis viimane tegi liisingueseme sellisesse seisukorda viimiseks. Hageja leiab, et kostja ei ole olnud hoolas liisingueseme väärtuse säilitamisel, mille tulemusena tekitas kostja hagejale kahju summas 1962,32 eurot. 01.02.2012 vastuses märkis hageja vastuses kohtu kirjale, et hageja tuginemine liisingulepingu punktile 10.7 oli ekslik. Kostja vaidles hagi aluse muutmisele vastu ja leidis, et hagi muutus alates 01.02.2012 alusetuks, kuna uut alust hageja 01.02.2012 menetlusdokumendis ära ei toonud. Kostja leidis, et

§ 376

ei võimalda hagejal menetluslikult toimida selliselt nagu hageja tegi, s.t loobus hagi alusest ning kaks kuud ja 9 päeva hiljem tõi uue aluse. Kostja seisukohalt on tegemist hageja poolse menetlusõiguste pahatahtliku kuritarvitamisega, ehk peale kostjalt kõikide vastuväidete kättesaamist alustas hageja nn hagi aluse sobitamist kostja vastuväidega. Kostja leidis, et kohus ei tohiks lubada hagejal üritada sobitada hagi alust tulenevalt kostja väidetest.

§ 376

nõudeid ei ole hageja poolt järgitud ja neid ei saagi enam menetluslikult järgida. Kostja ei anna oma nõusolekut hagi muutmiseks. 10.04.2012 pealkirjastatud hagiavalduse täpsustuses tugineb hageja nõude alusena VÕS § 363 lõikele 1-3 (kohtu hinnangul on hageja silmas pidanud VÕS § 363 punkte 1-3). Samuti märgib hageja, et kostja puuduste kõrvaldamata jätmine tingis hinna alandamise. 09.05.2012 kohtuistungil teatas hageja esindaja, et hagejal tekkis kahju seetõttu, et kostja poolt üle antud sõidukil olid puudused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Lõikest 2 tulenevalt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Tulenevalt

§ 363lõike 1 punktiga 2 on hagi aluseks faktilised asjaolud (hagi alus).

9 Hagi aluse muutmine tähendab hagi aluseks olevate eluliste sündmuste kirjelduse olulist muutmist. Kohus leiab, et hagi aluse muutmiseks tuleb lugeda käesolevas menetluses hageja poolt täpsustamist, kuna kostjal ei tulnud enam alates 01.02.2012 tõendada, et liisinguvõtja tegevuse tõttu on liisingueseme väärtus vähenenud rohkem kui normaalse kasutamise korral, vaid VÕS § 363 punktides 1-3 toodut s.t et kostja kasutas liisingueset hoolikalt ja säilitas seda sellisena, nagu see talle üle anti. Kohus leiab, et on piisavalt hagejale selgitanud selge aluse ja esemega hagi esitamise vajadust ning kostja võimatust vaielda hagile vastu enne, kui on esitatud selge aluse ja esemega hagiavaldus. Kohus täitis selgitamiskohustust 10.01.2012 kirjas, 27.03.2012, 08.05.2012 ja 09.05.2012 kohtuistungitel. Kohus leiab, et kuna hagejale õiguste korduv selgitamine ei andnud tulemusi ning eelduslikult peab hagejat esindama õigusteadmistega isik, siis ei ole menetlusökonoomiliselt põhjendatud hagejale täiendav õiguste selgitamine. Kohus kostjaga selles, et nimetatud rikub juba kostja menetlusõigusi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega asja lahendamisel. Hageja ei suutnud vaatamata kohtu korduvatele kirjalikele ja suulistele selgitustele ning kostja kirjalike ja suuliste tähelepanu juhtimistele esitada selget hagi alust. Samuti on hageja selline käitumine menetluses raskendanud oluliselt kostjal vastuväidete esitamist, kuna hageja ei ole väidete esitamisel järjepidev ja selge. Seetõttu on ka kohtul oluliselt raskendatud hageja hagis toodud hagi aluse esinemise ja nõude (eseme) põhjendatuse hindamine. Kohus ja kostja ei ole hageja poolt hagi aluse muutmisega nõustunud ning on korduvalt selgitanud selge aluse esitamise vajadust. Kohus leiab, et juba korduva ja ebaselge hagi aluse muutmise tõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole suutnud esile tuua asjaolu, et hagejal on üldse kahju tekkinud, samuti milliseid kohustusi on võlgnik rikkunud, mis põhjustasid kahju tekkimise, milline oli kostja süü ning milline on seos kostja tegevuse/tegevusetuse vahel kahju tekkimisega. Kohus hindab menetlusökonoomikast tulenevalt hageja poolt alates 10.04.2012 esile toodud asjaoludega hagi, et vältida samadel alustel uue kohtumenetluse alustamist. Hageja hagi alates 10.04.2012 esitatud alusel 10.04.2012 pealkirjastatud hagiavalduse täpsustuses tugineb hageja kahju nõude alusena VÕS § 363 punktidele 1-

1. Samuti hinna alandamise vajadusele puudustest tulenevalt. 09.05.2012 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hagejal tekkis kahju seetõttu, et kostja poolt üle antud sõidukil olid puudused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega tuleb kohtul tuvastada nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, samuti kostja süü rikkumises. Poolte vaheline suhe 10 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 27.01.2005 sõlmiti liisinguleping nr XXX, millega kostja kui liisinguvõtja võttis kasutusse sõiduauto Renault Megane Grandtour, registrimärgiga XXXi tähtajaga 15.01.
2. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tagastas sõiduauto hagejale 14.01.
3. Hageja on 10.04.2012 menetlusdokumendis tuginenud VÕS § 363 tulenevatele liisingulepingust tulenevatele liisinguvõtja kohustuste rikkumisele. Seega oli poolte vahel lepinguline võlasuhe. Kohustuse rikkumine (kostja süü rikkumises) Hageja leiab, et kostja on rikkunud nende vahel sõlmitud lepingut seetõttu, et ei ole sõidukit viinud õigeaegselt hooldusesse ning on tagastanud puudustega sõiduki. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei oleks kasutanud sõidukit vastavalt sihtotstarbele või hoolikalt. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga (t.lk 73) on tõendatud, et ületatud on hooldusvälpa 8557 km võrra, kuid hageja ei ole mingil moel tõendanud, et hooldusvälba ületamine oleks kaasa toonud kohustuse rikkumise. Kohus leiab, et hageja ei ole üldse tõendanud, et kohustuse rikkumine esines. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus sõiduki vastavust lepingule (sõiduki seisundit) hindab sama isik (XXXAS), kellel on tulenevalt kolmepoolsest lepingust (t.lk 108-109) liisingueseme tagasiostmise kohustus. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et nimetatud isikut ei saa pidada objektiivseks sõiduki puuduste hindajaks ning sellele on kostja korduvalt ka tähelepanu juhtinud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et nimetatud isiku huvi on näidata võimalikult suures ulatuses puudusi, et sõiduk osta tagasi võimalikult väikese hinnaga. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt puudustega esitatud eseme tagastamine ei ole tõendatud. Samuti on kostja vaidlustanud üleandmis-vastuvõtmisaktis märgitud puudused, teatades koheselt, et ei nõustu seal nimetatud puuduste sõidukil esinemisega. Nimetatud akt tõendab kostja hinnangul, vaid sõiduki hagejale üleandmist. Samuti juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjale teatanud milliseid töid (milliseid puuduseid kõrvaldama) oleks kostja olnud kohustatud teostama enne sõiduki tagastamist. Ei ole tõendatud, et kostja oli teadlik, milliseid liisingueseme juhendeid ja eeskirju pidi kostja täitma. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et liisinguesemega oli toimunud kahjujuhtum või avarii. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks ei saanud hageja võimalike puuduste olemasolul hüvitust kindlustuselt. Hageja märkis korduvalt, et sõiduki hagejale tagastades oli sõidukil kehtiv kaskokindlustuse leping, mille alusel oleks saanud kindlustusandja kuludega sõidukil esinevad puudused parandada. Hageja ei ole märkinud, milles seisnes kostja süü. Kahju olemasolu Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõikest 4 tulenevalt peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 11 Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal üldse kahju tekkis. Hageja selgitas 09.05.2012 kohtuistungil, et tal tekkis kahju seetõttu, et kostja poolt tagastatud esemele esinesid puudused. Hageja kinnitas, et kostja vabatahtlikult puudusi ei kõrvaldanud ja hageja müüs sõiduki puudustest tulenevalt tagasi ostma kohustatud isikule odavamalt. Asjas on tõendatud, et sõiduk on müüdud 2000 euroga (hageja on väidetavalt kokkulepitud hinnast 3628,88 eurost maha arvutanud puuduste hinna). Seega on hagejal tekkindu kahju väidetavalt 1962,32 eurot. Hageja ise puudusi ei kõrvaldanud. Kohus leiab, et kuna hageja on ise tunnistanud, et hageja ja sõiduki tagasi ostma kohustatud isiku vahel oli leping, millest tulenevalt oli nimetatud isik kohustatud tagasi ostma sõiduki 3628,88 euroga (56 779,65 krooniga). Seega oleks hageja nimetatud sõiduki pidanud kohustatud isikule ka nimetatud hinnaga müüma. Sõiduki müümisel lepingus näidatud hinnaga ei oleks hagejal kahju tekkinud. Veelgi enam hageja on tunnistanud, et kostja poolt tagastatud sõiduki väärtus tagastamise hetkel võis olla 4850 eurot s.t suurem kui tagasiostu lepingus fikseeritud hind. Seega ei olnud hagejal põhjust müüa sõidukit 2000 euroga s.t 2850 eurot väiksema hinnaga kui oli sõiduki turuväärtus tagastamise hetkel. Kohus leiab, et kui hageja müüs sõiduki kolmandale isikule odavamalt kui sõiduki turuväärtus (või lepingus kokku lepitud hind), siis on hageja ise oma tegevusega endale kahju tekitanud. Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hagejal väidetava kahju tekkimisel ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel esineks mingi põhjuslik seos. VÕS § 139 lõikes 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Hageja poolt tõendina esitatud 27.01.2005/31.01.2005 allkirjastatud kolmepoolse müügilepingu nr XXX punkti 10.3 kohaselt oli eseme tagasiostmise hind 3628,88 eurot (56 779,65 krooni). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tegi endast kõik oleneva, et sõiduk nimetatud hinnaga (3628,88 eurot) eseme ostjale tagastada. Eseme ostjaks oli XXXAS, kes hindas sõidukil ka väidetavate puuduste olemasolu. Hageja ei ole menetluses selgitanud, miks ta ei teostanud sõidukil esinevate puuduste hindamiseks ekspertiisi s.t ei lasknud puuduste mõju sõiduki turuhinnale hinnata sõltumatul eksperdil. Hageja kinnitas 08.05.2012 toimunud kohtuistungil, et kostja poolt tagastatud sõiduki turuväärtus kostja poolt eseme tagastamise hetkel võis olla 4850 eurot. Kohus leiab, et kui isegi eeldada, et hooldusvälba ületamine tõi kaasa pakkumises nr 103-65 nimetatud puuduste kõrvaldamise vajaduse, siis ei ole tõendatud, et nimetatud puuduste kõrvaldamata jätmine tekitas hagejale kahju. Hinna alandamine Hageja on täpsustatud hagiavalduses märkinud, et seoses lepingu rikkumisega toimus hinna alandamine. 12 VÕS § 112 lg 1 alusel kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohus leiab, et hageja ei ole mingil moel tõendatud, et teatas kostjale hinna alandamisest, et hinna alandamine oli põhjendatud ning, et 27.01.2005/31.01.2005 allkirjastatud kolmepoolse müügilepingust nr XXX oli hinna alandamine alla sõiduki turuväärtust üldse võimalik. Eeltoodud põhjustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas

§ 174

lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Moonika Tähtväli kohtunik 13