2-11-55500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2013. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviila

§ 181

lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Kostjale teadaolevalt ei ole osanike otsust, millega anti hagejale õigus nõuda võlgnikult töötasu maksmist. Võlgniku osanikud on lisaks hagejale veel ka XXXOÜ, XXX, XXX, OÜ XXX ja XXX. Hageja leiab, et tal on

1. aasta saamata jäänud töötasust tulenev nõue võlgniku vastu summas 18 250,48 eurot Ka selle nõude vaidlustamisel lähtus kostja käesoleva vastuse punktis 1.2 toodud põhjendustest. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas
2. märtsi
3. a määrusega välja XXXOÜ (pankrotis) pankroti. Hageja esitas
4. aprillil
5. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 133 079,83 euro tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks laenuleping ning tööleping (tl 7, 21). 30.08.
6. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja laenulepingust tulenev nõue summas 29 434,96 euro ulatuses tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu pankrotihaldur. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 3 Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue XXXOÜ (pankrotis) ja XXXning XXXvahel sõlmitud laenulepingutest. Hagiavalduse kohaselt andis XXXXXXOÜ-le
7. juulil 2007 laenu 184 104 Eesti krooni (8 000 GBP) ja XXXandis XXXOÜ-le
8. juulil 2007 laenu 276 453 Eesti krooni (12 000 GBP), seega kokku 460 557 Eesti krooni (29 434,96 eurot). Hageja palub kohtul tunnustada hageja laenulepingutest tulenevat nõuet XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 29 434,96 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (tl 7, 21). Kostja vastuväite kohaselt nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et eelnimetatud isikud on võlgnikule 13.07.2007 ülekandeid teinud, kuid ülekannete selgitustest ei tulene, et tegemist oleks laenu andmisega. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja on küll hagiavalduses väitnud, et laenu andmine nähtub pangakonto väljavõttelt ja XXXOÜ raamatupidamises, kuid kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendeid, mis hageja väiteid kinnitaksid. Kohtule on esitatud XXXOÜ (pankrotis) pangakonto väljavõte, kuid vaidlusaluste 13.07.
9. a maksete juures puudub igasugune viive laenulepingutele (tl 30), samuti ei nähtu 12.11.
10. a kinnituskirjast laenusuhe XXXOÜ (pankrotis) ja XXXja XXXvahel (tl 31). TsMS § 230 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Halduri kinnitusel puuduvad XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses raamatupidamise dokumendid, mis kinnitaksid laenusuhte olemasolu XXXOÜ (pankrotis) ja XXXning XXXvahel. Kuivõrd käesolevas menetluses on tõendamata laenusuhe XXXOÜ (pankrotis) ja XXXning XXXvahel, ei saa kohtu hinnangul ka hagejal nõude loovutuse tulemusel tekkida laenulepingutest tulenevat nõuet XXXOÜ (pankrotis) vastu. Kohtumenetluse ajal on hageja esitanud alternatiivse nõude leides, et hageja nõue summas 29 434,96 eurot kuulub tunnustamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel. PankrS § 107 järgi nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. 26.04.
11. a nõudeavalduses on hageja palunud tunnustada laenulepingutest tulenevat nõuet summas 29 434,96 eurot II järgu nõudena. Kohtu hinnangul on tegemist erinevatel alustel esitatud nõuetega. Kohtu hinnangul ei ole nõude muutmine kohtumenetluse ajal PankrS § 107 järgi lubatud, kohtule ei saa esitada nõude tunnustamise hagiavaldust mingil muul alusel kui see oli esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kostja vastuväite kohaselt oleks alusetu rikastumise nõue ka aegunud. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja väitel on XXXOÜ (pankrotis) 13.07.2007 XXXja XXXpoolt tehtud ülekannete kaudu alusetult rikastunud 29 434,96 euro võrra. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. TsÜS § 151 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vastavalt kohtule esitatud töölepingule nr 01/2007 oli hageja XXXOÜ (pankrotis juhatuse liige alates 02.01.
12. a (tl 32). Äriseadustik § 183 järgi juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et hageja pidi väidetavast alusetust rikastumisest koheselt pärast alusetute maksete saamist ka teadlik olema. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Nõude aegumistähtaeg algas
13. juuli 2007 ning kooskõlas TsÜS § 136 lg 2 lõppes
14. juulil
15. a. Hageja esitas alusetust rikastumisest tuleneva nõude 24.10.
16. a. Kohtu hinnangul hilinenult. Hageja palub kohtul tunnustada ka töötasu nõuet summas 50 108,21 eurot. Nõudeavalduse punkti 2 järgi esitas hageja tunnustamiseks oma alates
17. aastast tuleneva saamata jäänud töötasu nõude kogusummas 34 299,46 eurot (tl 21). Eesti Töötukassa määras
18. mail 2011 võlgniku töötajatele määratud hüvitisi puudutavas otsuses hagejale hüvitatava töötasu suuruseks 2 441,73 eurot, mis 4 tuleks nõudest maha arvata. Nõudeavalduse punkti 3 järgi esitas hageja tunnustamiseks oma
19. aastast tuleneva saamata jäänud töötasu nõude võlgniku vastu kogusummas 19 660,76 eurot (tl 21). Kostja vastuväite kohaselt ei olnud hagejal iseendale töötasu maksmise õigust. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kohtule on esitatud hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud tööleping nr 01/2007, mille on XXXOÜ poolt allkirjastanud juhatuse liige XXX(tl 32-33). Riigikohus on
20. septembri 2006.a. lahendis nr 3-2-1-68-06 punktis 18 leidnud järgmist: „

§ 168

lg 1 p 10 sätestab, et osanike pädevuses on juhatuse liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ning tehingus osaühingu esindaja määramine. Nimetatud sättest tuleneb, et ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liige võib teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanikud on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sh nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või tehingu vähemalt tagantjärele heaks kiitnud.“ Käesolevas kohtumenetluses ei ole kohtule esitatud XXXOÜ (pankrotis) osanike otsust hagejaga tehingu tegemiseks. Hageja ei eita osanike otsuse puudumist, kuid hageja hinnangul said teised osanikud tutvuda 2008-2009 majandusaasta aruannetega. Haldurile teadaolevalt ei ole osanike otsust, millega anti hagejale õigus nõuda võlgnikult töötasu maksmist ning teised osanikud ei teadnud, et hageja sedavõrd suurt tasu sai.

§ 181

lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Kohus on seisukohal, et majandusaasta aruannetega tutvumise võimalus ei ole samastatav osanike nõusolekuga ning hagejal puudus õigus iseendale hagiavalduses märgitud ulatuses töötasu maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5