) § 61 lg 1 raamidest. Nõue esitada kõik 2012 mai dokumendid (lepingud, arved, aktid jm), mis puudutavad LEDYARD ASSETS Ltd poolt FinTrans Business Inc Eesti filiaali kontole kantud rahasummasid, ei ole olemuslikult käsitletav kolmandale isikule esitatud teabenõudega. Teabe nõudmine küllaltki suures ajavahemikus viitega „kõikidele“ dokumentidele on omane pigem sellistele maksumenetluse vormidele nagu revisjon või üksikjuhtumi kontroll. Kuna puuduvad viited selle kohta, et Polar Tekstiil OÜ ja LEDYARD ASSETS Ltd oleks lepingulistes suhetes, siis sisuliselt soovib maksuhaldur revideerida LEDYARD ASSETS Ltd ja FinTrans Business Inc Eesti filiaali vahelist tegevust, mis ei ole vastavuses Polar Tekstiil OÜ käibemaksu kontrolliga. Maksuhalduri oluline eksimus seisneb teabe mõiste ja
Maksuhaldur väidab, et tegutsedes
§-des 59-72 loetletud maksuhalduri õiguste ja kohustuste olemasolul üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel ja
§-s 11 tulenevalt, otsustab maksuhaldur ise, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda, et realiseerida uurimispõhimõtet. Selline seisukoht ei ole õige
lg 2 sätestatud piirangu tõttu.
lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Piirang laieneb kõigile kolmandalt isikult
lg 1 alusel teabe nõudmise juhtudele, välja arvatud teises lõikes sätestatud erandid. Seega saab esimest lõiget mõista nõutava teabe ulatuse osas ainult nii, et teises lõikes sätestatud piirang oleks asjakohane. Kuna erandid, millal nimetatud piirang ei kohaldu, on sätestatud ammendavalt ja nende erandite sisust tuleneb, et eeldatakse nn kolmandalt isikult nõutava teabe valdamist kontrollitava maksukohuslase poolt, siis tuleb
lg-t 1 kohaldada nii, et kolmandalt isikult nõutakse teavet vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohustuslane. Eeldada saab, et kontrollitav äriühing valdab teavet oma tehingute kohta, mitte aga teiste äriühingute tehingute kohta, sh teiste kolmandate isiku tehingute kohta. Kui teabele poleks esitatud mingit piiri ja maksuhaldur saab otsustada ainult oma suva järgi teabe mahu ja kvaliteedi üle, poleks seadusandja kehtestanud ka normi vaide peatamiseks
146 lg 2 järgi. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine seisnebki käesolevas asjas selles, et maksuhaldur on suva järgi otsustanud nõuda seaduse mahtu ületavat teavet ja koormanud kolmandat isikut, kellel ei ole puutumust kontrollitava maksukohuslasega ja kelle suhtes ei toimu maksumenetlust. 2 4.2. Korralduse kirjeldavast osast nähtub, et korraldus on antud selle pärast, et Spordi-ja Töörõivad OÜ on kasutanud oma seadusest tulenevat õigust vaidlustada korraldus Tallinna Halduskohtus, millega
Veel nähtub, et vaatamata korralduse täitmise (sh pangadokumentide esitamise) peatumisele on maksuhaldur jätkanud korralduse täitmist ja hankinud andmeid ilma kolmanda isiku nõusolekuta AS-lt Swedbank. Maksuhaldur on täiesti meelevaldselt oma teabenõude õigust tõlgendanud ja asunud ebaseaduslikule seisukohale, et korralduse täitmise peatumise korral võib nõutud dokumente nõuda vara hoidjalt (Swedbank või Danskebank). Selline seisukoht on absoluutselt väär. Kui seaduseandja on näinud ette, et menetlus pangadokumentide esitamise nõudes on peatunud, siis on mõistlik eeldada, et selline peatumine ei tee seaduslikuks nimetatud dokumentide esitamist pankade poolt.
lg 2 kaotab igasuguse mõtte kui korralduse objektiks olev tegevus on lubatud muul moel ja maksuhaldur ning pank ei ole üldse kohustatud arvestama asjaoluga, et pangadokumentide esitamine on peatatud. Kaebaja arvates on pangadokumentidel üks sisu ja menetluse peatumisel puudub ka pangal õigus edastada dokumente ilma kliendi nõusolekuta. Arusaamatu on olukord, kus korralduse täitmine on peatatud, kuid maksuhaldur jätkab samade dokumentide nõudemenetlust läbi pankade. Korralduse kirjeldavast osast ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on maksuhaldur saanud oma valdusesse LEDYARD ASSETS Ltd pangakonto väljavõtte, sest puudub viide viimasele esitatud teabenõudele. Korraldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on AS Swedbank ja Danske Bank Eesti filiaal pangakonto väljavõtted väljastanud. Maksuhalduri viited
lg 1 maksumenetluse lihtsa, kiire ja efektiivsuse läbiviimise suhtes on ainetud, sest üld- ja erinormi vahekorra tõttu on
lg 2 primaarne.
4.3. Esitatud korraldusest nähtub, et täitmata on kolmanda isiku poole pöördumise eeldused.
lg 2 sätestab erijuhtumid, millal maksuhaldur ei pea pöörduma enne kolmanda isiku poole pöördumist maksukohuslase poole. Vaidlusalusest korraldusest nähtub, et nimetatud asjaolusid ei esine. Samas on korralduse kirjeldavas osas maksuhaldur esitanud vihjeid, et tõlgendab Spordi ja Töörõivad OÜ poolt korralduse mittetäitmist ja kohtusse pöördumist kui takistust maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Selline seisukoht on absoluutselt väär.
lg 2 on seaduse imperatiivne vorm ja seadusest tulenevate õiguste kasutamine ei saa kuidagi olla
lg 2 sätestatud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise takistamine korralduse mittetäitmise läbi. Kuna seadusandja on kehtestanud tingimused, millal ei pea enne kolmanda isiku poole pöördumist maksukohuslase poole pöörduma ning käesolevas asjas mittepöördumise alused pole tuvastatud, siis on
4.4. Kaebaja on seisukohal, et kolmandalt isikult nõutud teave ei ole puutumuses Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsusega perioodil mai 2012.
lg 1 alusel saab nõuda vaid sellist teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. Korraldusest nähtub, et sisuliselt huvitab maksuhaldurit ainult asjaolu, kellelt on Spordi-ja Töörõivad 2012 mais müüdud kauba omandanud. 3
kasutusala on piiratud maksukohuslase ja kolmanda isiku valduses oleva teabega, mis on seotud maksukohuslase maksustamisega. Millised on FinTrans Business Inc Eesti filiaali (likvideerimisel) ja LEDYARD ASSETS Ltd suhted 2012 mais, ei oma mingit tähendus kontrollitava maksukohuslase (Polar Tekstiil OÜ) maksukohustuste üle otsustamisel. Kolmandalt isikult korralduses esitatud andmete nõudmine tähendab sisuliselt FinTrans Business Inc Eesti filiaali majandustegevuse kontrollimise alustamist
Seega on tekkinud olukord, kus kolmandalt isikult nõutud teave puudutab mitte kontrollitavat isikut, vaid otsestelt kolmanda isiku majandustegevust ja teisi isikuid, kellel ei ole puutumust Polar Tekstiil OÜ kui maksumaksja kontrollimisega. Kaebaja on seisukohal, et kolmandale isikule esitatud teabenõue saab olla seotud ainult kontrollitava maksukohuslasega ja ei saa puudutada kolmanda isiku suhteid teiste isikutega. Kaebaja on seisukohal, et FinTrans Business Inc Eesti filiaali (likvideerimisel) ja LEDYARD ASSETS Ltd suhted ei ole puutumuses kontrollitava maksukohuslasega. Korralduses märgitud nõue esitada „kõik“ dokumendid viitab selgelt asjaolule, et maksuhaldur ei tea ka ise, mida ta kolmandalt isikult soovib. Puudub igasugune mõistlik eeldus kaebajalt küsitud teabe olemasolu kohta maksukohuslasel Polar Tekstiil OÜ-l ja selle tõttu puudub eeldus ja põhjendus ka kolmanda isiku poole pöördumiseks üldse. Samuti ei ole maksuhaldur korralduses märkinud, et nõutud dokumendid oleks puutumuses Polar Tekstiil OÜ tehingutega. Nõue selgitada tehinguid LEDYARD ASSETS Ltd-ga on sisuliselt kontrolli teostamine ilma maksumenetlust alustamata. Seadus ei pane kaebajale kohustust esitada andmeid isiku kohta, keda pole maksumenetlusse kaasatud. 4.
lg 1 sätestatud õigusele nõuda maksumenetluses tähendust omavat teavet, vaid ka kohustust arvestada
Puudub põhjendus selle kohta, miks kaebaja on kohustatud edastama dokumente või andmeid oma suhete kohta LEDYARD ASSETS Ltd-ga, kui kummagi suhtes puudub maksukontroll. Korralduse järgi pole LEDYARD ASSETS Ltd olnud kontrollitava maksukohuslase tehingupartner. Kaebaja mõistab
lg1 ja 2 nii, et kaebajalt saab nõuda andmeid maksukohuslase Polar Tekstiil OÜ kohta, mitte LEDYARD ASSETS Ltd kohta. Vastupidine tõlgendus saab olla ainult riiklik 4 suva. Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks pöördunud kõigepealt LEDYARD ASSETS Ltd poole. 4.8. Riigikohus on lahendis 3-3-1-98-10 tõesti osutanud, et piirang pöörduda teabe saamiseks esmalt maksukohuslase poole, ei tähenda seda, et konkreetsed küsimused peavad olema kokkulangevad, vaid seda et teavet küsitakse samade tehingute kohta. Kuid käesolevas asjas ilmneb selgelt, et mingeid küsimusi konkreetsete tehingute kohta pole esitatud, vaid teabenõudena käsitletakse nõuet dokumentide esitamiseks ja kolmanda isiku suhete selgitamiseks LEDYARD ASSETS Ltd-ga. Maksuhaldur pole osutanud korralduses, et teabenõude objektiks olevad lepingud, arved, aktid jms oleks puutumuses Polar Tekstiil OÜ kontrollitavate tehingutega. Riigikohus on hiljem menetlenud analoogilisi asju ja näiteks asjas nr 3-3-1-24-11 on Riigikohtu liige Tõnu Anton andnud selge eriarvamuse selle kohta, kuidas tema tõlgendab
4.
nõuetega, see on õiguspärane ja kehtiv haldusakt ning kaebuse väited ja seisukohad ei anna alust 8.01.2013 korralduse tühistamiseks. 5.
§-des 59 - 72 on loetletud maksuhalduri õigused ja kohustused üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel. Nimetatud sätetest ja
§-st 11 tuleneb, et maksuhaldur otsustab, milliseid toiminguid ta peab vajalikuks kontrolli läbiviimisel teha ja milliseid tõendeid koguda selleks, et 5 realiseerida uurimispõhimõtet. Seega hindab maksumenetlust läbiviiv revident kogutud tõendeid iseseisvalt ja otsustab, millises järjekorras ta toiminguid läbi viib ja milliseid kontrollimise käigus selgunud asjaolusid on vaja täpsustada või üle kontrollida selleks, et oleks arvestatud kõik asjas tähendust omavad asjaolud.
§-s 12 fikseeritud kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab maksumenetlust läbiviiv revident, kuidas on antud maksumenetluse asjaoludest tulenevalt kõige otstarbekam toiminguid läbi viia, et lõplikult tuvastada kontrollitava perioodi maksukohustus. 5.
§-st 11 tuleneva uurimiskohustusega hõlmatud ka maksuhalduri kohustus kontrollida maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud andmete usaldusväärsust. 5.7. Vaidlustatud korralduses viidatakse esmalt, et kontrollimenetluses on oluline saada teavet, kust pärines Spordi ja Töörõivad OÜ poolt OÜ-le Polar Tekstiil müüdud kaup ja kellele kauba eest maksti. Seejärel põhjendatakse, et Spordi ja Töörõivad OÜ-lt ei ole teabe saamine lähiajal võimalik, kuid kontrollimenetluse jätkamiseks on maksuhaldur kogunud tõendeid teiste kolmandate isikute kaudu. Teistelt isikutelt saadud informatsioonist on selgunud, et OÜ Polar Tekstiil poolt Spordi ja Töörõivad OÜ-le kauba eest ülekantud summad jõuavad valdavas osas välismaise äriühingu LEDYARD ASSETS Ltd pangakonto kaudu kaebaja pangakontole. Kuna välismaise äriühingu maksuhaldurile teada olevad esindajad ei asu Eestis, pöördus maksuhaldur kaebaja poole teabe saamiseks rahaülekannete sisuks olevate tehingute kohta. Ka kaebuse tekstist ilmneb, et kaebaja on mõistnud teabe küsimise eesmärki: kellelt on Spordi ja Töörõivad OÜ 2012.a maikuus müüdud kauba omandanud. Seetõttu pidi kaebajale olema korraldust lugedes arusaadav, millisel põhjusel tema poole pöörduti ja milline on korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus. 5.8.
lg 2 esitatud lisatingimus eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumise kohta on sätestatud eelkõige juhuks, et maksuhaldur ei asuks kontrollitava isiku maksukohustuse suurust kindlaks määrama ilma isiku enese poole pöördumata, millega rikutaks ärakuulamisõigust, kuid koormataks ka liigselt kolmandat isikut, pannes talle põhjendamatult tõendite esitamise kohustuse. OÜ Polar Tekstiil maksumenetluses ei saa tekkida küsimust sellest, et maksuhaldur ei oleks esmalt maksukohustuslase poole pöördunud. Vastav informatsioon on vaidlustatud korralduses esitatud ka kaebajale. 6 5.9. Kolmandal isikul, kellelt
alusel teavet nõutakse, ei ole üldjuhul piisavat informatsiooni, et otsustada, milline teave omab maksumenetluses tähendust ja milline mitte. Seetõttu ei saa kolmas isik anda pädevat hinnangut küsitava teabe seotuse kohta kontrollitava isiku tehingutega. Kuna tehingute tegelik toimumine omab käibemaksu arvestamise ja deklareerimise seisukohalt olulist tähendust, on küsitav teave seotud maksumenetluse objektiga, s.o Polar Tekstiil OÜ kontrollimisega. Vastustaja viitab selle seisukoha väljendamisel Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-98-
8.01.2013 korralduses on ilmselgelt välja toodud, et kontrollitakse Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust 2012.a maikuu maksustamisperioodil. Samuti selgitatakse, kuidas on kaebajalt küsitav teave seotud kontrollitavate tehingutega. Vastustaja on seisukohal, et vähemal määral ei olnud võimalik korraldusega nõutava teabe seotust OÜ Polar Tekstiil tehingutega selgitada. Muuhulgas on siinkohal oluline ka asjaolu, et 8.01.2013 korralduses kirjeldatud äriühingute Spordi ja Töörõivad OÜ (tema osaniku Vicinity Investments Inc kaudu), LEDYARD ASSETS Ltd ning kaebaja esindajad on kattuvad, millest tulenevalt ei oma korralduses teiste isikute kohta andmete avaldamise kohta etteheidete tegemine sisulist tähendust. 5.
5.
Sellest tulenevalt vajab MTA infot korralduse saajalt (kaebajalt), et selgitada kiirelt ja efektiivselt välja, kellelt Spordi- ja Töörõivad OÜ soetas OÜ-le Polar Tekstiil müüdud kauba. Korraldusest 8 nähtub, et MTA poolt kogutud andmete kohaselt (Swedbanki vastus) selgus, et Spordi- ja Töörõivad OÜ pangakontolt kanti OÜ Polar Tekstiil poolt makstud raha edasi LEDYARD ASSETS Ltd pangakontole Danske Bank AS Eesti filiaalis. Danske Bank AS Eesti filiaalilt saadud vastusest selgus, et LEDYARD ASSETS Ltd maksis OÜlt Polar Tekstiil saadud rahast 1 011 835,20 eurot FinTrans Business Inc. Eesti filiaali pangakontole. Korralduses märgitakse, et tegemist on suure summaga ning teabe saamine FinTrans Business Inc. Eesti filiaalilt on oluline OÜ Polar Tekstiil maksumenetluses. 6.2.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning
lg 5 p-s 6 sätestatud juhul.
lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Selle piirangu kohta on selgituse andnud Riigikohus oma lahendis 3-3-1-98-10: „Eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. /…/ Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.” Lahendis nr 3-3-1-24-11 täpsustas Riigikohus oma seisukohta: „Kolleegium selgitab, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab
lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda.
Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Kolleegiumi arvates ei ole õige
lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu.
lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.” Eelnevast tulenevalt saab kohus järeldada, et
lg 1 kohaselt saab kolmandalt isikult teavet nõuda vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga – Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. 6.3. Ka
lg-s 2 sätestatud piirangu nõude on maksuhaldur kohtu hinnangul täitnud – vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on pöördunud teabe saamiseks Polar Tekstiil OÜ poole ning Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige on tehingute kohta andnud 11.09.2012 suulisi seletusi. Maksukohustuslase poolt esitatud andmete õigust soovib maksuhaldur aga kontrollida ja täpsustada. Seejuures on maksukohuslane avaldanud, et ta ei valda andmeid selle kohta, kellelt ostis Spordi- ja Töörõivad OÜ kaubad, mille viimane müüs edasi maksukohuslasele (Polar 9 Tekstiil OÜ-le kontrollitaval perioodil). See ongi tinginud maksuhalduri pöördumise kolmanda isiku poole teabe saamiseks. Järelikult oli MTA 8.01.2012 korralduse puhul nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole, täidetud. Nagu Riigikohus ülal rõhutas, ei tule piirangu sisuks olevat nõuet mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. 6.
lg 2, tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebaja ei ole vastavate korralduste kohustatud subjektiks ja nendega ei panda talle mingeid kohustusi. Korralduste täitmisel on nende täitja kohustatud järgima kõiki seadusest tulenevaid nõudeid (ka ärisaladuse ja pangasaladusega seotut) ja tal on õigus vaidlustada korraldusi, kui ta leiab, et need ei ole õiguspärased. 6.6. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et korraldusest võib välja lugeda, et maksuhaldur tõlgendab Spordi- ja Töörõivad OÜ poolt korralduse mittetäitmist ja kohtusse pöördumist kui takistust maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (
Kohtule sellist seisukohta vaidlustatud korraldusest ei nähtu. Maksuhaldur on üksnes välja toonud vajalikud faktilised asjaolud ja põhjendused, mis tingisid kaebaja poole pöördumise. Korralduses ei ole kusagil märgitud, et maksuhaldur käsitleks seda kui takistust
6.7. Ühelegi õigusnormile ei tugine kaebaja väide, et maksuhalduril on õigus küsida kolmandalt isikult teavet üksnes sellises ulatuses, mis saab olla olemas ka maksukohuslasel endal.
Nagu kohus juba eespool märkis, on Riigikohus tõlgendanud
lõikeid 1 ja 2 nende vastastikuses seoses ja koosmõjus nii, et maksuhaldur võib kolmandalt isikult küsida igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning küsitav teave peab olema seoses läbiviidava maksumenetlusega. Tallinna Ringkonnakohus on oma 8.04.2009 aasta lahendis nr 3-08-1505 selgitanud, et: „
lg 2 eesmärgiks on kaitsta kolmandaid isikuid ebaproportsionaalse tülitamise eest. Maksumenetluses tähendust omavad asjaolud tuleb välja selgitada eelkõige maksukohustuslase enda kaasabil. Kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud juhul, kui maksukohustuslaselt pole mingil põhjusel teabe saamine võimalik. Teabe saamine maksukohustuslaselt pole lisaks lõikes 2 toodud asjaoludele võimalik ka sellisel juhul, kui maksukohustuslasel ei saa nõutavaid andmeid või dokumente olla.
lg-s 2 pole otseselt viidatud, et sättes toodud loetelu olukordadest, mil maksuhaldur on õigustatud pöörduma vahetult kolmanda isiku poole, piirdub juhtumitega, mil maksukohustuslane valdab nõutavaid andmeid või dokumente. Seda on mõistlik eeldada ning selline tõlgendus on tuletatav ka sätte eesmärgist – kolmandat isikut tuleb kaitsta põhjendamatu tülitamise eest, kui maksumenetluse läbiviimisel vajalikke andmeid maksukohustuslane ei valda, pole kolmanda isiku poole pöördumine põhjendamatu. Kolmanda 10 isiku poole pöördumise põhjus peab olema teabe nõudmise korralduses märgitud, et kolmandale isikule oleks selge tema poole pöördumise vajadus./…/.“ Nagu ka kaebaja korduvalt rõhutab, ei saa vaidlustatavas korralduses palutud teabe olemasolu eeldada maksukohuslasel, kelle suhtes antud juhul maksumenetlust läbi viiakse (Polar Tekstiil OÜ). Arvestades kaebaja enda poolt väidetuga ning eelpool viidatud kohtupraktikaga saab järeldada, et kaebajalt võis vastavat teavet küsida. Kohus leiab, et nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos on vaidlustatud korralduses selgelt ära toodud ning see võib omada tähtsust seoses läbiviidava maksumenetlusega. Samuti ei ole kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. Nimelt on kaebajalt küsitud ühe kalendrikuu lõikes ühe tehingupartneriga tehtud tehingute kohta dokumentide esitamist. Seda ei saa võrreldes näiteks keskmise maksumenetluse läbiviimisel nõutava teabehulgaga kindlasti pidada kaebajat liigselt koormavaks. Kaebaja leidis veel, et sellises mahus kaebajalt teabe küsimist võiks pidada pigem kaebaja või LEDYARD ASSETS Ltd-d revideerimiseks. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et eeltoodud teabe küsimisest ei saa teha järeldust, et maksuhaldur soovib revideerida kaebajat või LEDYARD ASSETS Ltd-d. 6.8. Kohus ei nõustu kaebajaga, et temalt vaidlustatud korraldusega nõutud teave ei ole puutumuses Polar Tekstiil OÜ käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsusega perioodil mai 2012. Riigikohus märkis asjas nr 3-3-1-98-10, et kolmandalt isikult nõutav teave peab käima samade tehingute kohta. Üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada mitut tehingut, kusjuures nende tehingute pooled võivad olla erinevad. Käesoleval juhul küsiti kaebajalt teavet, mis puudutab ühest küljest FinTrans Business Inc. Eesti filiaali tehinguid kolmandate isikutega (LEDYARD ASSETS Ltd.-ga), kuid samal ajal on see oluline info ka Polar Tekstiil OÜ poolt tehtud tehingute kontrollimiseks. Arvestades asjaolu, et Spordi- ja Töörõivad OÜ müüs Polar Tekstiil OÜ-le kaupu, mille kohta maksuhaldur kontrolli teostab ning ligikaudu samades summades liikus raha LEDYARD ASSETS Ltd.-le ning viimaselt omakorda FinTrans Business Inc. Eesti filiaali kontole oli maksuhaldur
Trans Business Inc. Eesti filiaalilt. Asjaolu, et Spordi ja Töörõivad OÜ-lt ei olnud maksuhaldurist mitte olenevate asjaolude tõttu teabe nõudmine kiirelt võimalik (see oli peatunud
lg 2 alusel), ei välista teabe ja tõendite kogumist teistelt kolmandatelt isikutelt. Seda juba seetõttu, et maksuhalduril on kohustus talle esitatud teabe õigsust kontrollida kasutades selleks kõiki seaduslikke meetmeid. Kohus leiab, et maksuhalduril ei ole vajadusel keelatud koguda kaudseid tõendid. Lisaks on kohtu arvates selgelt näidatud, millises puutumuses on küsitud dokumendid Polar Tekstiil OÜ tehingutega – kontrollitakse raha summas 1 011 835,20 eurot liikumist ning selle aluseks olevaid tehinguid. Maksuhaldur küsis seejuures FinTrans Business Inc. Eesti filiaalilt kõiki dokumente, mis on seotud 2012 maikuus LEDYARD ASSETS Ltd poolt maksutud rahasummadega. Kohus ei saa spekuleerida selle üle, mis viidatud dokumentidest nähtuks ja mida need koos teiste tõenditega näitavad, kuid pole ilmselgelt võimatu, et FinTrans Business Inc. Eesti filiaali poolt esitatud dokumendid võivad aidata maksuhalduril kontrollida Polar Tekstiil OÜ esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust ja paikapidavust. 6.9. Kohus leiab, arvestades seejuures Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-24-11 avaldatut, et asja lahendamisel ei ole määrav see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka kolmanda 11 isiku (ehk käesoleval juhul kaebaja FinTrans Business Inc. Eesti filiaali) maksustamise seisukohast. Määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada Polar Tekstiil OÜ maksukohustust. Mis puudutab kaebaja väidet, et tal puudub seadusest tulenev kohustus anda teavet isiku kohta, keda ei ole maksumenetlusse kaasatud ehk siis LEDYARD ASSETS Ltd kohta, siis antud väide on asjasse puutumatu. Maksukohustuslaseks tuleb
lg 2 selle sätte tähenduses lugeda isikut, kelle kohta käiva maksumenetluse raames maksuhaldur tõendeid ja teavet kogub (käesoleval juhul Polar Tekstiil OÜ), mitte isik, kelle kohta konkreetne teave käib (antud juhul, LEDYARD ASSETS Ltd kellega tehtud tehingute kohta kaebajalt teavet küsiti). Sellest sättest ei tule maksuhaldurile kohustust järgida kolmandatele isikutele esitatava teabenõude korral mingit konkreetset järjekorda. (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 8.04.2009 kohtuotsus nr 3-08-1505 p 12.) Kohus leiab, et kaebaja suhtes ei viida käesolevas asjas vaidlustatud korralduse alusel läbi maksumenetlust. Kaebajalt küsitakse andmeid
lg 1 alusel, millest tulenevalt on ta kohustatud esitama vastustajale korralduses nõutud andmed, mis on kaebaja valduses. Kohus viitab siinkohal veelkord Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-11, mille p 15 on sedastatud, järgmist: „Kolleegium leiab, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või maksukohustuslase tehingupartneri suhtes maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi. Maksumenetlus ja süüteomenetlus on isiku jaoks koormavamad menetlused kui temalt teabe nõudmine. Samas saab kolmas isik tugineda samadele teabe andmisest keeldumise alustele, mis kehtivad maksukohustuslase puhul (
).“ Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kaebaja väide nagu ei oleks kaebaja ja tema tehingute kohta LEDYARD ASSETS Ltd-ga info kogumine teise isiku maksumenetluses põhjendatud ja kooskõlas
6.
kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
§-st 11 tuleneb maksuhaldurile laialdane uurimisautonoomia, mis tähendab, et selle, kuidas maksuhaldur talle seadusega pandud kohustusi täidab, otsustab maksuhaldur ise talle antud pädevuse piires. Konkreetsel juhul on maksuhaldur vaieldavas korralduses kohtu arvates piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab ning kolmas isik ei ole kohtule näidanud, et selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks. Ka asjaolu, et kaebaja ise ei ole käibemaksukohuslane ei 12 muuda fakti, et kaebajalt saadav teave ei võiks omada tähtust Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses. Kaebaja on pea kõigis kaebuses toodud väidete juures rõhunud sellele, et
lg ja lg 2 koosmõjus tõlgendades, ei oleks tohtinud maksuhaldur väljuda Polar Tekstiil OÜ endaga otseselt tehtud tehingutest. Kohus on selles osas oma seisukoha juba avaldanud ning leidnud, et selline tõlgendus ei ole õige ega asjakohane. Sellest tulenevalt on põhjendamatud ka kaebaja väited sellest, et kaebajalt ei tohiks küsida teavet tema ja teiste isikute vaheliste tehingute kohta või juhul kui seda võiks teha, siis tuleks küsida eelnevalt sama teavet sellelt teiselt tehingupartnerilt (antud juhul siis LEDYARD ASSETS Ltd.-lt). LEDYARD ASSETS Ltd suhtes ei viida läbi maksumenetlust, mistõttu pole temalt vastava teabe eelnev küsimine vajalik. 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.