Arvestades kõiki ülaltoodud 2 3-09-1405 seisukohti on vastustaja arvamusel, et vaidlustatud Viru Vangla 05.09.2009.a käskkiri nr 208 ei riku kaebaja õigusi, käskkirja andmine on õiguspärane ja puudub alus üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja esitas 16.10.2008 vanglale taotluse sooja aluspesu kambrisse andmiseks tervislikel põhjendustel. Vangla vastas 05.12.2008, et meditsiiniliselt ei ole kaebajale soe aluspesu näidustatud. Antud juhul ei olnud tegemist kaebaja isiklike riideesemete kambrisse andmisest keeldumisega, vaid meditsiiniosakonna juhataja arvamusega, mis tugines kaebaja tervise näitajatele. Kuna kaebaja taotleb jätkuvalt Viru vangla 05.12.2008.a vastuse nr 6-20.3/19172-1 ja vangla toimingute (kaebaja taotluse rahuldamata jätmine laost sooja ihupesu kambris kandmise kohta) õigusvastasuse tuvastamist, peab vastustaja vajalikuks märkida järgmist: Käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud ja kinni peetavatele isikutele, kellel on laos olemas oma isiklik soe aluspesu, on see kambrisse kätte antud. Viru vangla direktori asetäitja vangistuse alal 30.11.2009.a käskkirjaga nr 1.1-1/321 anti kinni peetavatele isikutele, va kartserikaristuse kandmise ajaks, luba ajavahemikul 01.12.2009.a kuni 31.03.2010.a kambris 1 (ühe) komplekti isikliku sooja pesu omamiseks. H.L ile anti soe pesu kambrisse tema taotluse alusel 15.12.2009.a. Samuti on kaebajale vangla poolt algselt väljastatud müts ära vahetatud ning 2009.a maikuus sai ta vanglalt uue mütsi. Kaebaja puhul ei ole täidetud ükski mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest. Lähtudes eeltoodust saab järeldada, et kaebuse osas ei ole täidetud HKMS § 7 lg 2 teises lauses toodud nõue. 17.02.2010.a Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil H.L jäi kaebuse juurde ja palus kaebus rahuldada. Kaebaja ei ole nõus sooja pesu osas perioodi määramisega 11.12-31.03. ja müts on liiga väike, mis läheb pesus kokku ja lõpuks venib uuesti välja. H.L sooviks ka suvel ja kevadel vastavat peakatet. Teistes vanglates on alussärgi kandmine lubatud. Vastustaja jäi oma vastuväidete juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja H.L on halduskohtus vaidlustanud Viru vangla toimingute – kaebaja taotlustele vastamise tähtaja ületamise ja mittepädeva ametniku poolt vastamise ning kaebaja vaide menetlemise ja vaide edastamise tähtaegade ületamise – õigusvastasuse. H.L vaidlustas 16.10.2008.a ja 24.11.2008 taotlustele sooja ihupesu kambris kasutamise lubamiseks vastamise tähtaja ületamisi, mittepädeva ametniku poolt vastamisi ja vaide menetlemise st. vaide edastamise tähtaegade ületamisi. H.L 16.10.2008 taotlusele vastas meditsiiniosakonna juhataja 05.12.2008, et meditsiiniliselt ei ole kaebajale soe aluspesu näidustatud. Antud juhul ei olnud tegemist kaebaja isiklike riideesemete kambrisse andmisest keeldumisega, vaid meditsiiniosakonna juhataja arvamusega, mis tugines kaebaja tervise näitajatele. H.L esitas 24.11.2008.a vanglale taotluse sooja aluspesu väljastamiseks laost ja selle kandmise lubamiseks seoses liigesevalude tugevnemisega. 15.12.2008.a vastas taotlusele ebapädev ametnik. Nimetatud taotluse kohta antud haldusakt on vangla poolt kehtetuks tunnistatud. H.L esitas 21.01.2009.a Justiitsministeeriumile vaide vangla 15.12.2008.a haldusakti ja Viru Vangla direktori 05.09.2008.a käskkirja tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks kambris riietusesemete lubamiseks. Kaebaja kõrvaldas vaide puudused 18.02.2009.a. Vangla edastas vaide ministeeriumile 13.03.2009.a, ületades 49 päeva vaide edastamise tähtaega. Kaebaja põhjendatud huvi antud asjas on õigusvastaste toimingute tuvastamine ning õigusvastaste toimingutega tekitatud kahjunõude esitamine, samuti riietusesemete lubamine. 3 3-09-1405 Kooskõlas HMS § 80 lg-ga 1, kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, siis edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates 7 päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Samas vaide edastamata jätmine 7 päeva jooksul ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid neid saab rikkuda vaidemenetluses tehtud kaebaja jaoks ebasoodne lahend, millist saab kaebaja vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse kättesaamisest.
lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.H.L vaie edastati Justiitsministeeriumile lahendamiseks 13.03.2009 ja vaideotsus tehti 21.05.2009.a. Lähtuvalt 25. veebruari 2010 Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-100-09 võib kaebaja saavutada halduskohtus edu, kui vaidlustab JM viivitust tema vaide lahendamisel, sest selline Justiitsministeeriumi viivitus vaide lahendamisel on Riigikohtu poolt tunnistatud õigusvastaseks. Antud juhul aga H.L ei ole halduskohtus vaidlustanud Justiitsministeeriumi viivitust tema vaide lahendamisel. Halduskohus märgib, et isegi juhul, kui vastustaja oleks edastanud vaide vaiet läbivaatavale haldusorganile HMS § 80 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, ei oleks see toonud kaebajale kaasa tema õigustesse puutuvaid tagajärgi, sest HMS § 80 lg 1 näol on tegemist delegatsiooninormiga haldusorganile. Eeltoodu haakub HKMS § 7 lg-s 1 tooduga, mille kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegiumi varasemas praktikas on tunnustatud põhjendatud huvina ka preventiivset huvi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid haldusasjades nr 3-3-1-11-02 (p 15) ja nr 3-3-1-88-08 (p 13)). Kuigi Riigikohus on tunnustanud põhjendatud huvina preventiivset huvi, leiab halduskohus, et käesolevas asjas kaebajal põhjendatud huvi puudub. Halduskohus on seisukohal, et riietusesemete kambrisse lubamine ei saa olla põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel. Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ei too kaasa kaebajale riietusesemete lubamist. Kohtumenetluse ajal on vastustaja Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal 30.11.2009.a käskkirjaga nr 1.1-1/321 antud kinni peetavatele isikutele, va kartserikaristuse kandmise ajal, luba ajavahemikul 01.12.2009.a kuni 31.03.2010.a kambris 1 (üks) komplekti isikliku sooja pesu omamiseks. Nimetatud käskkirja ei ole H.L kohtus vaidlustanud, seetõttu jätab halduskohus tähelepanuta kaebaja kohtuistungil esitatud vastuväited sooja pesu kandmise perioodi 11.12-31.03 määramise osas. Halduskohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud huviks võib olla küll kahjunõude esitamine, kuid käesoleval juhul on kaebajale tema poolt soovitud soe alusepesu kambrisse antud (15.12.2009.a) ning müts on välja vahetatud ( 2009.a maikuus). 24.11.2008 kaebaja taotlusele antud vastus on kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole täidetud ükski mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest. Lähtudes eeltoodust saab järeldada, et kaebuse osas ei ole täidetud HKMS § 7 lg 2 teises lauses toodud nõue. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et kaebaja poolt vaidlustatud Viru Vangla toimingud ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru vangla direktori 05.09.2008 käskkirjaga nr 208 määras direktor kindlaks riideesemed, mida vangla esimese üksuse lukustatud kambritesse, teise, kolmandasse ja viiendasse üksusesse ning töötavate kinnipeetavate osakonda paigutatud kinnipeetavatel on lubatud kambris omada ja kanda. Punkti 2 kohaselt võib isiklikke esemeid kambris olla järgnevalt: aluspesupüksid -7 paari, sokid- 7 paari, kindad – 1 paar, sall – 1 tk, jalanõud – 3 paari (kinnipeetava valikul, va jalgpallijalanõud). H.L leiab, et Viru vangla direktori 05.09.2008.a 4 3-09-1405 käskkiri nr 208 on antud volitusi ületades, ebamõistlik, ebaproportsionaalne ning motiveerimata. Halduskohus märgib, et nõustub vastustajaga ka selles osas, et Viru Vangla direktori 05.09.2008 käskkirja nr 208 kehtetuks tunnistamisega ei laiene H.L nimetatud üldkorraldusega antud õigus kanda lisaks vangla riietusele ka teatud isiklikke riideid. Seega tuleks lähtuda vaid
lg-s 1 sätestatud üldnormist.
lg 1 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Seega on vangistusseadusega määratud, et reeglina kannavad kinnipeetavad vangla riietust. Sama paragrahvi lõige 3 annab justiitsministrile õiguse määrata vanglad või selle osad, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust. Justiitsministri poolt ei ole Viru Vangla kinnipeetavatele nähtud ette isiklike riiete kandmist. Seega kehtib Viru Vangla suhtes
lg 1, mis tähendab, et ka kaebajal tuleb vangistusseaduse kohaselt kanda võrdselt teiste kinnipeetavatega vangla riietust. Kinnipeetaval puudub seaduslik õigus nõuda Viru Vanglas täielikult isiklike riiete kandmise õigust. Asjaolu, et enne Viru Vangla 05.09.2008 käskkirja nr 208 lubati isiklikku riietust kanda, ei tähenda, et vanglal puudub õigus vangistusseaduse ja Vangla sisekorraeeskirja nõuete järgimiseks. Vangistusseaduse järgi tuleb Viru Vangla kinnipeetavatel kanda vangla riietust. Kinnipeetava riietuse osas on olemas eraldi regulatsioon. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud käskkiri nr 208 ei riku kaebaja õigusi. Käskkiri on soodustav üldkorraldus, millega antakse kõikidele avatud sektsioonide kinnipeetavatele õigus kanda teatud isiklikke riideid ilma vastavat taotlust tegemata. Käskkiri teeb vangistusseaduse üldnormist erandid ja seda kinnipeetavate õigusi laiendades. Sooduskorra loomist ei saa tõlgendada kaebaja õigusi piiravana, ebamõistliku või ebaproportsionaalsena.
lg 2 annab vangla direktorile õiguse, mitte aga kohustuse, lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrushoiu ning reeglipärase vahetuse. Käskkirjas märgitud riietuse omamiseks ei pea direktorile taotlust esitama, direktorile tuleb esitada taotlus nende isiklike riiete kandmiseks, mida käskkirjas loetletud ei ole. Vangla direktori tehtav otsus on kaalutlusotsus, direktor võib anda loa veel täiendavalt isiklike riiete kandmiseks ja võib seda ka mitte lubada. Kui kaebaja soovib oma kasutusse saada täiendavalt isiklikke riideid, tuleb esitada vastav taotlus vangla direktorile.
lg 1 alusel kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Seega tuleneb sellest sättest, et võimalik on üldse kinnipeetaval keelata isiklike riiete kasutamise. Arvestades kõiki ülaltoodud seisukohti on kohus arvamusel, et vaidlustatud Viru Vangla 05.09.2009.a käskkiri nr 208 ei riku kaebaja õigusi, käskkirja andmine on õiguspärane ja puudub alus üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.