3-12-29 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06. 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-12-29 Haldusasi M.S. kaebus Tallinna

§ 9

lg 10 p2 kohaselt, kui tiheasustusalal soovitakse ehitada maja olemasolevale krundile, nõuab seadus, et järgitakse maja püstitamisel piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid. Hoonestuslaad eeldab, et järgitakse hoonestuse stiili, sobivust. Planeerimispõhimõtete järgimine eeldab, et kaalutakse maja asukohavalikut. Kohalik omavalitsus pidi saama projekteerimise eelnõu kohta naabrite nõusoleku, nende puudumisel otsustab omavalitsus küsimuse lahendamise ise. Selle käigus ei tohi jätta arvestamata kõigi huve, st otsuse, kas saab ehitada projekteerimistingimuste alusel, saab teha, kui kõik naabrid sellega nõustuvad. Seotult eskiisi nägemisega märgib kaebaja, et vestluse käigus A.E. küsis temalt omapoolset lähenemist, mille peale tema võttis arhitektidega ühenduse ja need asusid tegevusse, 5-

1. 06.11 a asusid otsima lahendusi. 15.06.
2. oli tema majas kohtumine ja seal viibis ka A.E., kes ütles, et viis juba eskiislahenduse ära. Kontrollimisel nähtus planeeringute registrist, et juba 08.06.11.a. oli A.E. viinud eskiisi ära, seega A.E. ei käitunud usaldusväärselt, mistõttu 16.06.11.a. hakkas 6 3-12-29 kaebaja üksteise austamise puudumisest esitama erinevaid kaebusi. TLPA saatis tema töökohta kirja, kus märkis, et eskiisis on tehtud mõned muutused ja TLPA kordas, et tema seisukohtadega arvestatakse, vastusele oli lisatud 3 lehte eskiisist. Tema vastas TLPA-le, et annaks oma seisukoha, kuid 3 lehe pinnalt ta arvamust kujundada ei saanud, seda ta oli väitnud. TLPA –il ei oleks olnud mingit raskust saata kogu eskiisprojekt. Kaebaja möönab, et tema kirjas linnale ei olnud esitatud nõuet, et ta palub saata endale dokumente. Ta oleks võinud ka ise minna dokumentidega tutvuma, „aga ta puutub kokku maksuameti tegevusega, need saadavad dokumendid tutvumiseks“. Kui ta läks TLPA-sse tutvuma oma maja dokumentidega, siis sai teada, et temale on xxxxxxx saadetud kirju ja et teda kutsuti tutvuma projektiga. Temale saadetud 3 kirja oli Eesti Post tagastanud vastustajale, tema ei ole väljastusteateid kätte saanud. xxxxxx rahvastikuregistrijärgses elukohas elabki ta enamuse ajast, st suvel enamuse ajast ja oleks pidanud saama väljastusteated kätte. Abikaasa on rahvastikuregistri andmetel Tartu elukoha aadressiga, see on jäänud muutmata ja sinna saadetud kirjad ei ole samuti kätte saadud, kuna abikaasa seal tegelikult enam ei ela ja seal elavad tema vanemad, kes suvel omakorda elavad suvilas. Nemad ei teatanud, et sinna saabus kirju. Juriidiliste isikute puhul on oluline, et posti saatmisel järgitakse aadressi nõuet aga füüsiliste isikute puhul tuleb haldusakt kätte toimetada. Eesti Posti tegevust ta ei pea ega pidanud kokkuvõttes vajalikuks kontrollida, kuna on seisukohal, et vastustajal on olemas dokumendid, mis kinnitavad, et Eesti Post on jätnud teated postkasti. Oma elukohas ta käis kindlasti igal nädalal posti kontrollimas, aga ei saanud mingeid teateid. Kui sai kohtumäärused, milles kohus küsis Eesti Post kaudu väljastusteadete kontrollimise vajadust, siis esitas kohus teistes haldusasjades soovituse uurida, kuhu jäid väljastusteated. Ehitusloa vaidlustamise küsimuses on etteheiteks, et vastustaja pole teostanud diskretsiooni. Kõik tema seisukohad on jäänud tähelepanuta, kui ei olnud olemas tema seisukohti, millega oleks saanud arvestada, siis ei ole teostatud diskretsiooni õiguspäraselt, seda ei saadudki teostada. 27.01.12.a. märkis kaebaja kohtule, et tänane lahendus on halvim, kuna: 1) uus ehitis asub tema maja ees, peaks aga asuma seal, kus oli vana eluhoone. Ajalooliselt olid seal hooned paigutatud sik-sakina, nüüd asub hoone tema maja kõikide akende ees; kui hoone asuks teises kohas, siis ta leiab, et teised 2 naabrit oleksid lahendusele olnud vastu, kuna 1 naaber oleks varjutatud päikesevalguse osas täielikult; 2) maja arhitektuurne lahendus ei sobi, kuna juhul, kui on vaja ehitada tema maja ette, siis oleks saanud kaaluda 2 lahendust. Nimelt oli võimalik 2 lähenemist: 1) viilkatusega maja, st poleks akende ees betoonseina. Sobinuks klassikaline viilkatus, mistahes kattematerjaliga; 2) oleks olnud maja teine korrus sisseastega. Selles otsaseinas, mis asub kaebaja eluhoone akende poole, ei ole aknaid, see säilitab küll privaatsuse, kuid kaebaja oleks soovinud viilkatusega hoonet või hoonet nt sisseastega II korruse osas. Visuaalselt jääks niimoodi parem vaade, kui astmeteta sein; 3) välisfassaadi materjali osas ei ole ta nõus lahendusega, kuigi, kui pind värvitakse, nagu seda kinnitab A.E., siis on see lahendus sobivam, kuna ta ei soovinud valgendatud betoonseina lahendust. Hele krohvsein või värvitud betoon on olemuselt sarnased, need on paremad lahendused, kui valgendatud betoon, kui naaber teostab selle lahenduse, siis on kõik korras, kuna selline lahendus ei jäta tööstuslinnaku muljet; 4) oleks saanud kaaluda hoone kõrgust. Kui oleks olnud viilkatus või eenduv osa, siis kõrgem hoone oleks igati sobiv, kuna aga ehitatakse betoonkarp, siis oleks võinud kaaluda madalama hoone ehitamist, so kõrgust, mis minimaalselt vajalik kahekordse hoone 7 3-12-29 ehitamiseks, nt 6.5 m. Ehitati 7, 2 m kõrgune eluhoone. Nüüd on maja otste ääred kõrgemad, kui katus, mis asub maja sees; 5) magamistoa akende all on nüüdse lahenduse kohaselt parkimine jäänud, kuid see oleks tulnud planeerida maja ette tänava äärde. Kuigi tema enda maja keldrikorrusel on teinegi garaaž, siis seda enam ei kasutata. Väljasõit garaažist on kaetud kiviga, kuid see ei asu täiel määral kohakuti A.E. kinnistule planeeritud parkimiskohaga. Tema pargib oma auto seal, kus plaanilt nähtuvalt on märgitud A.E. esimene autole määratud koht, so magamistoa akende all. Oleks saanud korraldada parkimise teisele poole maja või tänava äärde. Vanaema tuba on planeeritud nii, et tegelikult on 60 a projekt juba muudetud ja eelmine omanik teostas sisetööde muutuse, 70 -aastatel ehitati eraldi toad ja linna arhiivis ei pruugi see plaanimaterjalil kajastuda. Temale planeeritud toast näeks vaid teise maja otsaseina. Kaalumist ei teostatud tema argumentide osas, milline peaks maja välja nägema. Jääb selle juurde, et soovib ehitusloale hinnangut, kinnitab veelkord, et nõuet ei soovi muuta, vaidlustab ehitusloa ja palub selle tühistamist. Vastuseks A.E.le kinnitab, et ta pole saanud e-postiga A.E. esindaja kirjalikus vastuses märgitud 08.06.11.a. kirja, ülejäänud kirjad, mis 3.isik märkis oma vastuses, on ta saanud. 29.03.11.a sõlmis oma maja ostmisel notariaalse võlaõigusliku lepingu; 17.05.11.a. asjaõigusliku lepingu, hoone valdus pidi lepingu alusel üle minema 27.05.11.a. aga tegelikult see venis. Saab aru, et tühistamisnõue midagi ei anna, kuid midagi muuta esitatud kaebuse osas ei soovi. Kaebaja palub kolmanda isiku menetluskulud välja mõista vastustajalt või jätta menetluskulud poolte endi kanda. 25.05.
3. ja 12.01.12 menetluskuludes tundub olevat liialt suur, st liiga palju aega kulutatud; mõistlik summa oleks 1000 eurot. Kaebaja palub kaebus rahuldada, hüvitada tema tasutud riigilõiv summas 15,48 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4. TLPA ei nõustu esmalt kaebaja esitatud andmetega ja väidetega ehitusloa andmisele eelnenud menetluse kohta ja ta on esitanud oma seletused juba EÕK taotluse raames, millest nähtusid vastustaja seisukohad ja tegevus. Vastustaja kordab neid ja märgib ära olulised momendid.
5. Kaebaja oli segi ajanud asendiskeemi ja eskiisiga seotud küsimused ning projekteerimistingimuste väljastamise menetlus lõppes projekteerimistingimuste andmisega, sel ajal ei olnud kaebaja Xxxxx 6 b kinnistu omanik. Projekteerimistingimustes tuli taotlejal ette nähtud esitada eskiislahendus TLPA-le, mille on eelnevalt kooskõlastanud Pirita LOV ja muud PT136130 näidatud asutused ning isikud; eskiislahenduse menetlus ei ole enam seotud projekteerimistingimuste menetlusega. Projekteerimistingimuste juurde kuulus asendiskeem, kehtivad on projekteerimistingimused PT136130, need kehtivad 2 aastat. Projekteerimistingimuste väljastamisel ei olnud M.S. kinnistu omanik, teda ei saanud ega pidanud amet kaasama selles menetlusetapis, piirinaabrite kooskõlastused olid selleks olemas. Kuna seotult uue hoone ehitamisega tuli lammutada vana hoone, siis anti lammutamiseks välja ehitusluba nr 51145 07.09.2011.a. (kättesaadav ehitisregistris www.ehr.ee). Lammutusprojekt ei vajanud naabrite kooskõlastamist, seega on kaebaja esitanud väiteid, mis ei ole seotud haldusasjas nr 3-12-29 vaidlustatud ehitusloaga, so Xxxxx 6a väljastatud 8 3-12-29 ehitusluba nr
6. Vastustaja poole oli M.S. pöördunud veel ka 19.01.12.a., mil märkis, et tuleb koheselt arhiivi ja soovib ka Xxxxx tn 6a projekti koopiat ja kaebaja oli ka küsinud, milliseid tema eskiisile ja projektile esitatud seisukohti kaaluti ja kuidas kaalutlusõigust teostati. TLPA vastas M.S.ile 25.01.12.a. kirjalikult, et 08.06.11.a. oli ametile esitatud menetlemiseks PT alusel koostatud Xxxxx 6a üksikelamu eskiislahendus, kuna sealt puudusid naaberkinnistu omanike kooskõlastused, siis kaasas amet 07.07.11 kirjaga nr 1063 eskiisprojekti menetlusse ka M.S.i. Kiri, mis M.S.ile saadeti, oli Eesti Post tagastanud seotult hoiutähtaja möödumisega, seega jäid tähikud postkasti ja neile sai kaebaja reageerida. Kuna eskiislahendus ei saanud naabrite kooskõlastust, esitati 02.09.11 ametile uus eskiislahendus, milles hoone asukohta oli muudetud nii, et see jääb naaberkinnistute piiridest vähemalt 4 m kaugusele. Amet teavitas M.S.i uuest eskiislahendusest 26.09.11 kirjaga 4-1/1063, sellele lisati eskiisprojekti 3 lehte ja 3.10.11 a tuli kaebajalt ka tagasiside, nähtus selle materjali kättesaamine ja ekirjas oli M.S. teatanud, et hetkel tal pole võimalik seisukohta kujundada. Uuesti teavitati M.S.i kirjaga 4-3/1063 28.09.11, mille Eesti Post tagastas hoiutähtaja möödumisel. 16.11.11.a. esitas A.E. Xxxxx tn 6 a ametile ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti menetlemiseks ja 30.11.11.a. saatis amet naabritele kirjad, sj kaebajale, et on soovi korral võimalus tulla tutvuma ehitusprojektiga ja esitada kirjalikud vastuväited kuni 15.12.11.a. Kaebajale saadetud kiri tuli tagasi Eesti Postist hoiutähtaja möödumisel, seega pidid tähikud postkasti jääma. Kaebaja ei andnud teada, millal ta saab seisukohti kujundada, ta ei soovinud täiendavat teavet ja alles kohtule avaldas põhjused, millega ta ei nõustuks, kuid need ei eri varasematest seisukohtadest, mis oldi teada. Juba EÕK taotlusele vastas TLPA, miks ta kaebusega ei nõustu. Neid seisukohti ei muuda kaebaja ebaõiged väited ja valeandmed. Kaebajal oli eskiisi alusel võimalik esitada kõik seisukohad, eskiisjoonised, mis edastati, ongi needsamad ja põhilised dokumendid, mis sisaldavad just nimelt neid andmeid, mille alusel kujundatakse seisukoht ja mille suhtes kaebaja nüüd väidab, et ta neid andmeid sooviski näha ja nende pinnalt oma arvamuse kujundada. Seega ei ole kaebajal olnud takistusi andmete saamisel, ta neist oli teadlik ja kujundas oma seisukohad. Kõik kirjad kaebajale on saadetud rahvastikuregistrijärgsele elukohaaadressile ja selgitus, et kuigi korter kuulub küll kaebajale, kuid ta ei kasuta seda igapäevaselt, ei selgita, miks ta lõppeks kirju vastu ei võtnud. Vastustajal oli õigus saata kirjad Rahvastikuregistrijärgsele aadressile ja Rahvastikuregistriseaduse § 39.1 lg 1 tulenevalt hoolitseb isik ise elukoha aadressi õigsuse eest. Kohtuvaidlustes on kaebaja näidanud sellesama aadressi oma elukohaks ja kaebaja on kohtule vastamisel 12.01.12.a. p-is 2.3.6 tegelikult esitanud valeandmed sellest, et ta palus kirjad saata e-mailile või töökohta põhjusest, et ükski kiri ei läheks kuhugile kaduma. Niisugust teavet kaebaja ei esitanud, ta on tegutsenud pahatahtlikult ja ei soovinud oma seisukohti ehitusloa menetluses avaldada, kuna tema tegelikuks sooviks on ehitusloa väljastamise takistamine. Erinevates kaebustes ja kohtumenetlustes samuti ei soovinud kaebaja avaldada oma seisukohti veel ka siis, kui kohus seda korduvalt üle küsis. Vastustaja järgis head tava, andis kaebajale erinevates planeerimismenetluse etappides võimaluse vastamiseks, ka ehitusloa menetlemisel. Vastustaja peab järgima muuhulgas ka ehitusloa taotleja õigusi ja menetluse läbi viima tähtaegselt ning vähemalt mõistlikul ajal saab ta oodata vastuseid, kuid kui neid ei soovita esitada ja ei esitatagi ning keeldumise põhjused puuduvad, siis ehitusluba tuli väljastada. 9 3-12-29 Kaebaja ei olnud senimaani avaldanud põhjusi, mis tooksid esile ehitusloa õigusvastasuse. Vastuolu suhtes ehitusnormide või majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ ja Eesti Standardile EVS 811:2006 „Hoone Ehitusprojekt“ jäigi kaebajal välja toomata, kuigi ta seda oli lubanud teha hiljem. Vaate halvendamisele viitamine ei ole aluseks ehitusloa vaidlustamisel (Riigikohtu 02.03.06.a. lahend). Kaebaja ei ole märkinud oma subjektiivsete õiguste rikkumise õiguslikku alust, tal ei ole selliselt kaebeõigust. TLPA viitas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile nr 3-2-1-33-05 p 13 ning leiab, et kinnisasja omaniku huvi realiseerida oma õigusi kinnisasjal on oluline ja kui ta peaks vaid naabrite seisukohti arvestama, oleks omandiõigus näiv. Naaber ei saa keelata ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja lähedal elaks või ei tagaks talle nt metsavaadet. Vastustaja on läbivalt M.S. kaebustes ja ka käesolevas kaebuses selgitanud, et kuna käesolevalt on vaidlustatud ehitusluba, siis kaebuse põhiargumendiks on ehitusloa andmisel justkui kaalutlusõiguse teostamata jätmine, kuid antud juhul nähtubki, et TLPA ei saanud kaebajalt mingeid täpsemaid seisukohti, need mis esitati, olid arvestatud. Seega ei olnud võimalik ehitamise lubamisel arvestada nende väidetega, mida kaebaja esitab alles kohtumenetluses ja seda ka mitmekordselt üleküsimisel, kuid kaebaja ikkagi neid vastuolusid rohkem ka ei täpsusta. Kaebajale oli posti teel väljastatud piisav materjal, et seisukohti esitada. Kaebaja ei märgi, mis talle tegelikult on jäänud teadmata, et esitada veel seisukohti. Hiljemalt kohtuvaidluseks tuli need esitada. Lisaks on saadetud posti osas vastustaja endiselt seisukohal, et väljastusteatega oli saadetud teateid projektiga tutvumise, seisukoha ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta. Kuigi kaebaja väidab, et oleks tulnud kasutada muid sidekanaleid või saata teated töökoha aadressile, ei vii see järelduseni, et kaebajal oli oma seisukoha kujundamine võimatu ja et ta teatas muude sidekanalite kasutamise vajadusest. Kaebaja on nüüd avaldanud, et ehitis võiks asuda krundi lõunaküljel või siis teiste naabrite vastuseisu korral küll põhjaküljel, kuid sel juhul kaebajale paremat vaadet võimaldava teistsuguse arhitektuuriga, nt A E. maja võiks olla eendumisega, väljaastega teise korruse osas ja kogu hoone peaks olema viilkatusega, välisfassaad peaks betooni asemel olema maitsekalt krohvitud või laudisega, hoone peaks olema madalam ja parkimislahendus teistsugune. Kaebaja on aga sj käesolevalt taandunud mitmest oma senisest seisukohast. Juba ringkonnakohus oli kaebaja tähelepanu juhtinud sellele, et väited menetlusvea osas ei pruugi tuua kaasa ehitusloa tühistamist, kuid kaebaja sellest mingeid järeldusi ei teinud ja ei ole eelhaldusakti vaidlustanud, ta ei saa ka väita, et ta üldse käimasolevast haldusmenetlusest ei teadnud. Kaebaja sooviga, et ehitis püstitataks varasema ehitise asukohta, oli vastustaja arvestanud, kuna kaebaja on teises haldusasjas algatatud vaidluses esitanud DP algatamise soovi, milliseks ajaks oli talle teada, mida A.E. soovib ehitada ja millega ta ei nõustunud, muidu ei oleks ta esitanud DP algatamise taotlust. 20.06.2011 a ja 25.08.2011 vastuse ja sellele lisatud asendiplaani põhjal sai vastustaja teada seisukohad, mida kaebaja ei soovinud kohtule avaldada. TLPA jääb seisukohale, et elamu projekteerimine krundi lõunaküljele, parkimislahendus, ehitise välisilme ja fassaadimaterjal, olid kaebajale teada TLPA 26.09.2011 vastusest ja sellele lisatud eskiisprojekti väljavõttest, mille kaebaja sai kätte ja millele ta vastas. Ehitise lubatud kõrguseks oli teada antud 9 m ja 10 3-12-29 ehitusloaga lubatud kõrguseks jäi 8 m peale maapinna täitmist, need on kaebajale teada projekteerimistingimustest, seega ei saanud talle jääda küsimuseks, justkui ehitatakse tema hoonest kõrgem eluhoone. TLPA 26.09.2011 palus eskiisprojekti muudatus kas kooskõlastada või kui seda ei soovita teha, siis mittekooskõlastamise puhul anda piirinaabritel põhjalik seletus oma seisukohtadele, et TLPA saaks asjas teha otsuse. Nagu nähtus kaebaja 13.10.2011 vastusest, ta ei esitanud mittenõustumist ja põhjendusi ka keeldumise kohta. Tegelikult oli väljastamata tiitelleht, mis ei oleks takistanud seisukoha võtmist ning kõik olulised andmed olid justnimelt väljastatud materjalil (3 lehel) olemas.
7. Kokkuvõttes kirjalike seisukohtade ja suuliselt antud seletuste alusel väidab TLPA järgmist. Kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Väites, et A.E. elamu peaks asuma teises kohas või olema vastupidiselt hoopiski teistsuguse arhitektuurse ilmega, madalam, teistsuguse parkimislahendusega, ei viita endiselt kaebaja põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. Kaebaja on kinnitanud, et tal ei ole õigust keelata püstitada A.E.l ehitamist, või et see ehitatav hoone ei tohiks olla üle teatud kõrguse. Valguse küsimuses oli A.E. teinud spetsialisti abiga kontrolli ja koostanud projekti, seda küsimust kaebaja enam ka ei püstitanud. Kaebaja väljavaated aknast ei ole takistatud, valikult on projekt selline, mis tagab kaebaja hoovis privaatsuse, ületatud ei ole ehitusmahtu ja tõele ei vastnaud, et kaebaja honest on ehitatav hoone kõrgem. Kuigi kaebaja on osadest väidetest taandunud, ta ikka kaebaba edasi, seega jääb vastustaja ka oma varem esitatud seisukohtade juurde. Kuna kaebaja on käesolevalt vaidlustanud ehitusloa ja ta on asunud seisukohale, et ehitusloa aluseks on õigusvastased projekteerimistingimused, need on vastuolus planeerimisseaduse § 9 lg 10 p-ga 2 ja Tallinna Linna Ehitusmääruse § 13 lg 8 pga
8. Tegelikult õigusvastasus puudub,

§ 9

lg 10 p 2 tulenevalt võib kohalik omavalitsus lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega. Puudub vaidlus selles, et Xxxxx tn 6a kinnistu ei asu riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. 29.03.2011 TLPA-is registreeritud A.E. projekteerimistingimuste taotlusele üksikelamu püstitamiseks olid lisatud asendiskeemid, millelt nähtusid naaberkinnistute omanike nõusolekud. Seega olid

§ 9

lg 10 p-s 2 toodud tingimused üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste alusel täidetud ning 15.04.2011 väljastas vastustaja projekteerimistingimused üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks aadressil Xxxxx tn 6a.

§ 9

lg 10 p 2 toodud tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks olid täidetud. Kui ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste alusel on tingimused täidetud, ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik ning reeglina puudub ka alus nõuda detailplaneeringu koostamist. Eeltoodut kinnitab ka

§ 9

lg 11, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral 11 3-12-29 algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele

§ 3lg 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et projekteerimistingimuste väljastamisel puudus põhjendatud vajadus nõuda detailplaneeringu koostamist. Kaebuses on kokkuvõttes vaid asutud hüpoteetiliselt seisukohale, et Ehitusprojekt ei pruugi vastata projekteerimistingimustes toodud nõuetele. Kaebajal on kahtlus, et projektis ei pruugi olla piisava põhjalikkusega kirjeldatud drenaaži ja sademevee äravoolu põhimõtteid. Väide, et ehitusprojekt ei vasta drenaaži ja sadevee äravoolu põhimõtetele ei vasta tõele. Kui ametile esitati täiendatud ehitusprojekt (peale märkuste parandamist), oli sellele lisatud vertikaalplaneerimise joonis, millelt nähtus, et sadeveed ei valgu naaberkinnistule. Seega olid vastavad märkused täidetud. Vertikaalplaneerimise joonis sisaldub esitatud ehitusprojektis Leht AS

1. Projekteerimistingimused vastavad PalnS § 9 lg 10 punktile
2. Piirinaabritega ehitusprojekti kooskõlastamise, nagu igasuguse kooskõlastamise, nõudmine peab olema põhjendatud. Kõne alusel juhul nähtus esitatud projektlahendusest (muudetud naabrite osas oluliselt soodsamaks ning naabrite huve mitte puudutavaks võrreldes projekteerimistingimuste taotlemise ajal esitatud lahendusega), et piirinaabritega ehitusprojekti kooskõlastamise nõue ei ole põhjendatud. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Põhjendamatute kooskõlastuste nõudmine ehitusprojektile oleks eelviidatud põhimõttega vastuolus. Samuti on Riigikohus oma
3. mai 2002 kohtuasja nr 3-3-1-25-02 p 16 asunud seisukohale, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides muuta. Nii tingimuste kehtestamise kui ka ehitusloa andmise pädevus on kohalikul omavalitsusüksusel (vallal või linnal). Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega. Vastustajale esitati 08.06.2011 menetlemiseks PT alusel koostatud eskiislahendus. Kuna esitatud eskiislahenduselt puudusid naaberkinnistute omanike kooskõlastused, kaasas TLPA 07.07.2011 kirjaga nr 1063 eskiisprojekti menetlusse teiste hulgas ka kaebaja, kuna E-kinnistusraamatu andmetel oli M.S. selleks hetkeks Xxxxx tn 6b kinnistu omanik. Eskiislahendus ei saanud naabrite kooskõlastust, mistõttu esitati 02.09.2011 LPA-le uus eskiislahendus, milles hoone asukohta oli muudetud selliselt, et hoone asus naaberkinnistute piiridest vähemalt 4 m kaugusel. Asjakohatu on
5. 2012 puuduste kõrvaldamise dokumendi pdes 2.2.3 ja 4 toodud väited, et ehitusloa alusel ehitatav maja on kaebuse esitaja majast kõrgem ning ka mahult suurem. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.04.2005 kohtulahend nr 3-2-1-33-05 p-s 13). Käesoleval juhul kaebaja oma subjektiivse õiguse õiguslikule alusele osundanud ei ole.
6. Täiendavalt märgib vastustaja, et 05.01.2012 sai amet avalduse, millega taotleti ehitusjärelevalve läbiviimist Xxxxx tn 6b kinnistul paikneva üksikelamu juures teostatud tööde üle. Kontrollimisel selgus, et kaebajale kuuluval kinnistul Xxxxx tn 6b paiknevat üksikelamut on rekonstrueeritud ja laiendatud: suurendatud on 12 3-12-29 ehitise mahtu juurdeehitamise teel ja muudetud ehitise piirdekonstruktsioone, sh on täielikult elamuga kokku ehitatud garaaž. Kuna ameti poolt tehtud ettekirjutus ei ole tänaseks veel täidetud (tähtaeg 01.08.2012), ei ole selge, milliseks kujuneb kaebaja enda hoone maht. Väär on väide nagu oleks ehitusloa alusel ehitatav üksikelamu kõrgem, kui kaebaja elamu. Ehitusloa alusel ehitatava üksikelamu kõrgus on 8 m, kaebaja maja kõrgus on aga 8,45 m, vastavad tõendid on kohtule esitatud.
7. Xxxxx tn 6b elamu ehitusprojekti plaanidelt ei nähtugi, et Xxxxx tn 6a kinnistu poolsele küljele jääks 4 tuba (vanaema tuba, vanemate tuba, elutuba ja lastetuba) ja et esimesel korrusel oleks Xxxxx tn 6a kinnistu poolsel küljel tuba, millel on eraldi tualett ja pesemisnurk. Samas nähtub, et elutoal on aknad ka teise suunda ning sealjuures lõunasse.
8. 02.09.2011 vastustajale esitatud eskiisprojektist teavitas amet kaebajat 26.09.2011 kirjaga nr 4-1/1063 ja sellest nähtub veelgi täpsemini, et kirjale lisas vastustaja eskiisprojekti 3 lehte, millel kajastusid asendiplaan koos pildistussuundadega, korruste plaanid ja hoone vaated. Sellele ongi kaebaja vastusena teatanud, 13.11.2011 e-kirjaga, et edastatud väljavõtte alusel ei ole hetkel võimalik seisukohta kujundada. Kaebaja ei andnud teada, millal on võimalik seisukohta kujundada või et ta soovib veel lisaks täiendavat teavet. Kaebaja vältis igati oma seisukohtade esitamist – kord ei saanud kirju kätte, kord oli vähe materjali.
9. Esitatud kaebuse osas on vastustaja seisukohal, et ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning on ka muidu õiguspärane.
10. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb välja mõista kaebajalt. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
11. Kolmas isik leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, sest vaidlustatav ehitusluba ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.
12. 16.11.2011 esitas A.E. TLPA-le Xxxxx 6a ehitusprojekti ning TLPA teavitas 30.11.2011 kirjaga nr 4-3/1063 Xxxxx 6a naaberkinnistute omanikke esitatud projektist ning sellega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalustest. 22.12.2011 väljastas TLPA ehitusloa nr 53524 Xxxxx 6a üksikelamu ehitamiseks. Kuigi kaebaja väidab, et ehitusluba rikub kaebaja õigusi seetõttu, et ehitusluba on väljastatud ilma projekti ja eskiisi kaebajaga kooskõlastamata ja tema seisukohtadega ei ole arvestatud. Kaebaja on leidnud, et antud juhul kehtib Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-4203, mille kohaselt asjaosalised, kes pole ehitusloa aluseks olevat haldusakti vaidlustanud, ei saa ehitusloa üle käivas vaidluses esitada vastuväiteid aluseks oleva haldusakti lahendustele, isegi kui viimane on vastuolus seadusega. Kaebaja ise möönab, et õigus käesolevas asjas vaidlustada ehitusluba sõltub selle aluseks olevate projekteerimistingimuste vaidlustamise tulemustest. Riigikohus ei võtnud 27.03.12 menetlusse M.S. vaidlust projekteerimistingimuste üle, seega pidi kaebaja arvestama, et kohtus ei ole menetluses nõuet projekteerimistingimuste vaidlustamiseks. Kaebaja kaebusest kohtuistungil ei loobunud, ka ei soovinud esitatud nõudeid täiendada, siis ei ole sellist nõuet kohtule esitatud, mille alusel väita, et projekteerimistingimused oleksid õigusvastased. Kuna kaebaja jääb ehitusloa vaidlustamise nõude juurde, siis jääb kaebaja oma seniesitatud seisukohtade juurde ja esitab täiendavalt M.S. ja A.E. kirjavahetuse kokkuvõtte (tlk 184-185 II kd) ja kuna kaebaja seda kirjavahetust tunnustab, va 13 3-12-29 kiri 08.06.11, siis kohtuistungil kaebaja seisukoha alusel neid eraldi toimikusse ei lisanud, kuid sealt nähtub selgelt, et A.E. arvestas naabrite soovidega igas planeerimise menetlusetapis; 06.06.11 a e-kirja palus kolmas isik võtta toimikusse, kuna sealt nähtub, et kaebaja nägi eskiisprojekti, see oli kõigile tutvustatud, selle soovis kolmas isik esitada kaebajale ja uuris, kuhu see jätta, et siis see viia TLPAsse. M.S.il oli siis probleemiks, et A.E. maja hakkab varjutama tema maja, eskiisprojekt oli kaebajale esitatud tutvumiseks. Kaebaja lubas ise teha plaani, mis tema väidet kinnitab, kuid ta seda ei teinud. 09.06.11 küsis kaebaja alternatiivsete lahenduste mõtlemise kohta ja M.S. saatis e-kirja 13.06.11.a. A.E.le, mille päris, kas kolmas isik on otsustanud selle projektiga edasi minna, kaebaja lubab selle projekti jätkamisel anda negatiivse kooskõlastuse ja teatab, et astub õiguslikke samme, samas nõustub alternatiive arutama. 13.06.11.a. saatis A.E. vastuse ja märkis, et ootab ettepanekuid, et ta saaks neid kaaluda. Kolmas isik küsib üle, kas kaebajal on juba andmed ja joonis sellest, kas planeeritav hoone varjutab kaebaja aknaid. Ta annab teada kokkusaamise aja. 15.06.11 oli A.E. arhitekt koostanud päiksevalguse-varjude plaani, sealt selgus, et mingisugust varju planeeritav hoone ei heida. Plaani kohta jm küsimuste kohta vastust A.E. ei saanudki ja 16.06.
13. teatas A.E. maja asukoha muutusest, kirjeldas maja asetust ja vaatamata sellele teatas juunis M.S., et teeb kõik, et majaehitust takistada. Korduvad ettepanekud saada kaebaja seisukohti jäid tulemusteta kaebaja tegevusetuse tõttu, 28.06.11 sai A.E. halduskohtult teate haldusasjas nr 3-11-
14. Kuna kaebaja enam kaebust ei muutnud ega esitanud täiendavaid nõudeid ning kohtuistungil kaebusest ei loobunud, siis jääb A.E. ka oma varasemate seletuste ja seisukohtade juurde. Kaebaja hinnang, mille kohaselt koostatud eskiisprojekt ja projekt ei vasta projekteerimistingimustele nõutava kooskõlastuse osas, on seadusele mitterajanev.

§ 9

lg 10 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 13 lg 8 p 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada, ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole naaberkinnisasja omanike nõusolek nõutav, nagu ekslikult leitud kaebuses, vaid on ette nähtud pädevus anda luba nõusoleku puudumisel. Tegemist on tavapärase kaalutlusotsusega.

1. Kaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt projekt ei pruugi vastata projekteerimistingimustes toodud muudele nõuetele, on perspektiivitu. Kaebus tugineb sj vaid oletustel. Kaebuse kohaselt on kaebajal kahtlusi projekti piisava põhjalikkuse osas. Kaebuse kohaselt kaebajal “puudub kindlus”. Hiljem (27.01.2012 täienduses) on kaebaja sellest väitest ka sisuliselt loobunud. Viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-3-25-02 p 16 nähtub, et kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sh ehitusnõuetega.
2. Asjakohatu on kaebuse alusena toodud hinnang, mille kohaselt planeerimisülesanne võidakse lahendada Xxxxx 6a kinnistul detailplaneeringu kaudu. Detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine kaebaja poolt ei ole seaduse kohaselt ega saa olla takistuseks käesolevas ehitusloa menetluses, kui Tallinn linn on rakendanud

§ 9

lg-t 10, mis näeb ette ehitusprojekti 14 3-12-29 koostamise ja ehitise püstitamise detailplaneeringut koostamata. Sellisest väitest ei ole tuletatav kaebaja õiguste rikkumine. Kaebaja pretensioonid seoses detailplaneeringu algatamata jätmisega ei ole käesoleva, vaid ühe teise kohtuasja ese.

1. A.E.le kuuluval Xxxxx 6A kinnistul asus algselt hoone, mille lammutamisega seotud tööd teostati vastava loa alusel
2. aastal. Samuti on asunud ja asuvad kinnistul mitmed rajatised, muu hulgas kanalisatsioonitorustik, mis nähtub ka kaebuse materjalidest ja milline oli kinnistul olemas varasemast ajast. Kinnistul on teostatud kanalisatsioonitorustiku remonttöid, mida vastavalt kirjavahetusele Tallinna linnaga oli kolmas isik sunnitud toimetama oma vahendite arvelt, kuna süsteem ei olnud antud linnale teenindamiseks üle. Krundil asunud vana hoone lammutamisega koos ning lammutamise järel on kolmas isik tegelnud ka krundi korrastamisega.
3. Ka kaebuse täiendav osa 27.01.12.a. ei ole esile toodud subjektiivsete õiguste rikkumist ega väidetavad tegelikud huvid, eesmärgid ja pretensioonide alus ja kaebuse sisu ei muutunud selgepiirilisemaks. Kaebus on jäänud perspektiivituks. Tallinna Ringkonnakohus on 08.03.12.a. määruse p –is 12 leidnud, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebajale olid kõik asjaolud teada.
4. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kui seda saab menetleda sisu osas. Menetluslikes küsimustes leiab A.E., et ta on teinud kaebaja tõttu endale kahjulikke järeleandmisi ja rohkem pole mõistlik, va saab nõustuda, kui kaebaja soovib kaebusest loobuda. Kolmas isik oli nõus ka kirjaliku asja arutamisega.
5. Kohtuistungil täpsustas A.E. ka seda, et parkimise osas on kaebaja esitanud valeandmeid, kuna kaebaja kinnistul on 2 garaazi ja projektikohane maa-alune garaaž, sõltumata, kas seda kasutatakse, on selle väljasõidul kaetud kivikattega, selle ees on parkimiskoht ja kahe kinnistu parkimisalad ongi ühitatud nii, et alad on kõrvuti kattuvad. Kui kaebaja ise pargib oma akende all, siis naaberkinnistul parkimisala kattumine ei saa mõjutada kaebaja kinnistu olukorda, teisel kinnistul parkimine on seatud sõltuvusse ka sellest, et eluhoone paigutamisel tuli järgida ehitusjoont, maja ette ja teisele poole ei saanud parkimisala kavandada, kuna vastavalt ei olnud seal vaba maad. Ta esitas oma suuliste seletuste juurde tlk 190 II kd skeemile kaebaja maja asetuse, selle kuju on nüüdseks muutunud ebaseaduslike ehitamiste tõttu, kuid kokkuvõttes istungil esitaust nähtub, et kaebaja enam ei vaidle ka vastu, et Xxxxx 6 a üksikelamu ja kaebaja eluhoone all oleva garaaži asukohas on parkimiseks mõeldud ala, seega kahel kinnistul on need alad olemas nii, et Xxxxx 6 a oma ei ulatu kinnistul sügavamale, kui kaebajal tema kinnistul. Koos uuriti kaebaja kinnistult ja eluhoonest vaateid ja ta ei varjanud, millal ta missugused dokumendid TLPA-le esitas. Kaebaja oli tegelikult kõigist plaanidest ja asjaoludest teadlik ja selles osas, mis ta avaldas, oli A.E. sunnitud ise tellima täiendavad uurimistööd ning kui enam argumente kaebajal ei jagunud, siis kaebaja ignoreeris lahendusi ja koostööd. Kaebaja oli asjaoludega kursis, kuna ta ka esitas erinevaid kaebusi, siis ta uuris asjaolusid; tegelikult oli just kaebaja paremini kursis, kui tema. Ta tegi projekti valiku arvestusega, et ehitis on perspektiivis energiasäästlikum, piirkonnas on erinevat tüüpi arhitektuurilisi lahendusi, tegemist on valikuga, mis peab tagama perekonnale vajaliku miinimum elamispinna ja liigendusi ei saanud enam lubada, kuna siis ei oleks ehitamisel enam mõtet, kuna vajalik pind väheneb, samal põhjusel ei saaks veelgi madalamat maja ehitada. Kaebaja poole on tagatud maksimaalne privaatsus, kuna maja paikneb otsaga kaebaja vaadete poole, sellesse ei raja ta aknaid, seega on see lahendus kaebajale soodsam. Passiivmaja projekt, mis pakuti ja oli valida, rahuldas 15 3-12-29 pere vajadused, kuna kinnistu ei ole piisavalt suur, et teistsugust lahendust leida, kuid ehitada ei saa ka enam väiksemat eluhoonet; järelandmiste tõttu jäi ka see lahendus juba perekonna huvides väikseks, seega ei saa kuidagi teha liigendusi. Ka ei saa tekkida nn betoonseina efekti, kuna maja otsmine osa jääb kaebaja poole, seal kasutatakse puitu ja ta on vastu tulles kaebaja soovile värvimas maja valgeks nii nagu seda soovis kaebaja.
6. Kolmas isik taotleb välja mõista kaebajalt menetluskulud 1896, 00 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus uurinud kaebaja ja vastustaja esitatud seisukohti ja tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Kaebus on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti väljastatud ehitusloa nr 53524 tühistamiseks.
9. Vastustaja ja A.E. on sisuliselt leidnud, et õigus ehitusloa vaidlustamiseks ei saa tuleneda igaühe kaebeõigusest, vaid kaebaja peab ära näitama subjektiivsete õiguste rikkumise ja õigusliku aluse, kuid kaebaja seda ei ole teinud. Ehitusluba ei ole õigusvastane, see vastab projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile, mis on kehtivad ning seega õiguspärased; kaebaja menetluslikke õigusi ei rikutud ning temale oli tagatud kogu planeerimismenetluse kestel seisukohtade esitamine.
10. Kohus leiab, et ehitusloa õiguspärasuse hindamisel ei saa toetuda nn populaarkaebusele omastele väidetele ning asjakohased selle tõttu ei ole väited, mis viitavad avaliku ruumi kasutamisele, selle kitsendustele või arhitektuursete lahenduste ebasobivustele piirkonna huvides vms, kui need ei seondu kaebaja võimalustega kasutada temale kuuluvat kinnistut. Kaebaja EÕK taotluste esitamisel tehtud viited üldistele huvidele planeerimismenetluses ja ruumilisel planeerimise ja ehitamise tingimustes kaebaja kaebeõigust ei tagaks, mistõttu kaebuse esitaja siiski kohtu nõudel täpsustas, et ta ei taotle kaebuse läbivaatamist nn igaühe kaebeõiguse alusel, mida seadusandja ehitusloa vaidlustamisele ette ei ole näinud. Kohus märgib, et õigusaktidest tulenev kaebeõigus planeeringute vaidlustamiseks ei laiene ehituslubade vaidlustamisele (Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-3-06). Seega huvi isikule kuuluva naaberkinnistu ehitustegevuse õiguspärase läbiviimise suhtes ei ole kaitstav avaliku õiguse normidega, kui ehitustegevuse õigusvastasus ei riku isiku subjektiivseid õigusi. Kaebaja M.S. ei soovinud täpsustada kaebeõiguse aluseid, kuid kohtule nähtub, et kuivõrd kaebaja on ühes kaebuse täienduses siiski märkinud ära kinnistu naabri õigused, siis võib järeldada, et sisuliselt väidab A.E. kinnistu naabrina naabrusõiguste rikkumist, kuigi tema kaebuse täpsustamised ei viinud selgema tulemuseni. Kaebaja oli õigusliku viitena ära näidanud PS § 13 ja 14 õiguse, so saada koheldud hea halduse tava kohaselt. Samas on kaebaja esile toonud, miks ehitusluba on õigusvastane. Kaebaja jäi seisukohale, et tühistada tuleb antud kaebuse alusel ehitusluba, kuna rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi, st kaalumist ei teostatud tema argumentide osas, milline peaks maja välja nägema, ta on nimetanud ka tema arust need olulised piirangud, mis ehitamisest saabuvad ja rikuvad kaebaja õigusi, seega ei saa kohus jätta neid seisukohti tähelepanuta.
11. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et subjektiivsete õiguste rikkumise peab ära näitama kaebaja, samuti nõustub kohus seisukohaga, et kui kaebaja jääb vaid A.E. kavandatud ehitise suhtes vaidlustama selle esteetilist väärtust ja kavandatava 16 3-12-29 elamu mittesobivust piirkonda, siis sellisel juhul ei peaks uurima menetluslikke rikkumisi, kuna arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused lahendavad tegelikult küsimuse, mida antud piirkonda ehitada. Kui neid tingimusi ei ole rikutud, siis ei saa ehitusloa tühistamist nõuda pelgalt väites, et rikutakse isiku subjektiivseid õigusi. Kohus nõustub vastustaja ja A.E. seisukohaga, et pelgalt väites, et projekteerimistingimused on antud oluliste menetluslike rikkumistega ja selle tõttu õigusvastased, ei tähenda veel, et nendega ei tule arvestada, kuna kaebaja nende tühisust ei väida ja projekteerimistingimuste tühistamise nõuet ei esitanud.
12. M.S. ei olnud projekteerimistingimuste ajal Xxxxx tn 6B kinnistu omanik ja seetõttu ei olnud tema vastavasse haldusmenetlusse kaasamine õigusaktide järgi nõutav. Vastavalt kaebuse materjalile ei ole vaidlust selles, et M.S. on Xxxxx tn 6B kinnistu praegune omanik, kuid ei olnud seda projekteerimistingimuste väljastamise ajal. Projekteerimistingimuste väljastamise menetlus on projekteerimistingimuste väljastamisega lõppenud. Projekteerimistingimused on ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Elamule määratakse projekteerimistingimustes arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused. 54.

§ 9

lg 10 p 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti kultuurimälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega. Projekteerimistingimused on EhS § 19 lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Xxxxx tn 6a kinnistu omanik A.E. soovis lammutada ja ehitada oma kinnistule uue üksikelamu, siis ei olnud selleks vaja koostada uut detailplaneeringut. Sellises olukorras asendavad projekteerimistingimused detailplaneeringut ja elamule määratakse projekteerimistingimustes arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused. Seega ei saaks kaebaja õiguste rikkumist selgitada ka seletused ja asjaolu, kas ehitusluba anti välja DP alusel või projekteerimistingimuste alusel, kuna antud juhul ei saa kaebaja õigus ehitusloa andmisel rikkuda asjaolu, et ehitusluba anti projekteerimistingimuste alusel. Kaebaja on ilmselgelt huvitatud naaberkinnistul kavandatavast ehitustegevusest, kuid projekteerimistingimusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja niimoodi väidab, samas ei ole keegi neid õigusvastasteks tunnistanud ja kohtule sellist nõuet ka ei esitatud. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-11-1591 märkinud, et asjaolu, kas Xxxxx tn 6B kinnistu eelmine omanik oleks pidanud M.S.i teavitama Xxxxx tn 6A kinnistule ehitustegevuse kavandamisest (see pidi Xxxxx tn 6B endisele omanikule olema igal juhul teada, kuna ta on 20.03.2011 andnud oma nõusoleku dokumendile „Asendiskeem projekteerimistingimuste taotluse juurde“ – tl 32) ning kas ja millises vormis oleks M.S.il olnud võimalik oma märkusi sel juhul kinnistu eelmise omaniku kaudu vastavas menetluses esitada, ei saa olla haldusasjas esitatud 17 3-12-29 kaebuse esemeks, sest tegemist on tsiviilõigusliku tehingu poolte vahelise eraõigusliku suhtega, millest tõusetunud vaidlused lahendatakse maakohtus. Käesolevalt ongi kaebaja kohtul istungil selgitanud, et ta kavandab järgmisi kaebusi ja siin kaebuses vaidlustab ehitusloa andmise. Tallinna Ringkonnakohus on määruses nr 3-11-2210 märkinud, et ebaõiged on kaebaja väited ka selle kohta, et projekteerimistingimused väljastati õigusvastaselt. Haldusasjas nr 3-11-1591 tehtud lahenditest nähtub, et projekteerimistingimustel oli naaberkinnistute omanike nõusolek olemas, kaebaja sai naabriks pärast projekteerimistingimuste kooskõlastamist. Sellele vaatamata on linnavalitsus andnud talle võimaluse esitada projekteerimistingimuste kohta oma arvamus ja ettepanekud. Kaebaja väide, et detailplaneeringu algatamisest keeldumise tõttu jäävad tema õigused kaitseta, on põhjendamatu. Detailplaneering ei kaitse kaebaja huve rohkem kui projekteerimistingimused.

1. Samas ei saanud kohus koheselt nõustuda kaebaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna nähtub, et puutumus kaebajal naaberkinnistuga on, sest A.E. elamu ehitamine toimub kaebaja naaberkinnistule ja ehitusluba on kohtus vaidlustatav, kui see rikub isiku subjektiivseid õigusi. Küsimus, kas vaidlustaud ehitusluba on piisavalt kaalutletud ja kas selle andmisel on arvestatud kaebaja huve, on asja lahendamisel oluline, kui vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja õigusi. Kuna kohus eelnevalt leidis, et seadus lubab ehitada teatud juhtudel ka ilma detailplaneeringut koostamata, siis saab kohus kontrollida, kas ehitusluba vastab seaduses esitatud nõuetele ja kas haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja õigused saavad olla seotud kaebaja omandiga, st tema kinnistu kasutamisega ja omandiõiguse piirangust saab kõnelda juhul, kui kaevatud ehitusloaga kavandatud tegevusel on mõju kaebaja kinnistule/omandile ja seda niisugusel määral, et kinnistu kasutamise võimalused senisel otstarbel nt väheneksid või kasvõi oluliselt halveneksid kaebaja poolt märgitud asjaoludel. Kokkuvõttes kohus leiab, et ehitusloa andmisel tuleb menetlusnormide järgimist hinnata juhul, kui kohus leiab, et kavandatud tegevusel on oluline mõju kaebaja omandis olevale kinnisasjale määral, st et ehitamine rikub kaebaja omandiõigust. M.S. on Xxxxx tn 6B kinnistu praegune omanik ja seetõttu ilmselgelt huvitatud naaberkinnistul toimuvast ehitamisest. Kuna kaebaja ei loobunud kaebusest ja väidetest, milles ta nimetab ära konkreetsed kahjulikud tagajärjed ehitamisest, siis esmalt märgib kohus, et kaebaja küll lubas märkida, millised minetused on toimunud, kui kaebaja nimetab ära, et ehitamine ja ehitusluba ei vasta ehitusnormidele või tema viidatud õigusaktidele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole senimaani avaldanud põhjusi, mis tooksid esile ehitusloa õigusvastasuse seotult vastuoluga ehitusnormide või majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ ja Eesti Standardile EVS 811:2006 „Hoone Ehitusprojekt“ . Kaebaja oli seda lubanud teha hiljem, kuid ta seda ei teinud. Seega ei ole kohtul põhjust arvata kaebaja asemel, et mingeid norme võidaks rikkuda. Kohus kontrollib kaebaja väidete alusel neid seisukohti, mille kohaselt peaks ehitusluba tooma kaebajale kaasa kahjulikke tagajärgi. TLPA viitas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile nr 3-2-1-33-05 p 13 ning leiab, et kinnisasja omaniku huvi realiseerida oma õigusi kinnisasjal on oluline ja kui ta peaks vaid naabrite seisukohti arvestama, oleks omandiõigus näiv. Naaber ei saa keelata ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema 18 3-12-29 kinnisasja lähedal elaks või ei tagaks talle nt metsavaadet. Kohus nõustub selle seisukohaga ja märgib, et iseenesest vaate muutumine ei too kaasa ehitamise keelamist. Käesolevas asjas väidab kaebaja, et tema õiguste rikkumine seisneb selles, et kõrgema hoone rajamine halvendab vaadet tema kinnistult. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja oli heitnud A.E.le temaga suhtlemisel ette, et ehitatav hoone vähendab päikesevalgust, mistõttu oli A.E. tellinud spetsialisti arvamuse. Kohtukaebust toetades ei väida kaebaja, et päikesevalgus oleks probleemiks, samas ka ei nähtu, et ehitise arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused selle tingivad. Kaebaja ei heida enam ka ette seda, et ehitise otsasein, mis jääb tema kinnistu poole, vähendaks privaatsust, kuivõrd nähtub, et akendeta otsasein tagab teisele kinnistule ehitamisel privaatsuse, vastupidiselt akendega otsasein seda võib vähendada. Teisele kinnistule eluhoone ehitamine võib iseenesest vähendada privaatsust, kuid see asjaolu ei takista ehitusloa väljastamist ja ehitamist. Kaebaja väidetest võib aru saada, et ehitise asukoht peaks olema teistsugune, st ehitis peaks asuma seal, kus oli vana lammutatav ehitis. See muudaks vaateid, kuid ka see seisukoht ei vii kohut veel järelduseni, et kaebaja õigused oleksid rikutud, kui uus ehitis rajatakse sinna, kuhu see on projekteerimisel ette nähtud. Vaidlust ei ole küsimuses, et uus ehitatav hoone arvestab väljakujunenud tänavafronti, selle suhtes on planeeritud hoone asukoht lubatavates piirides ning kaebaja möönab, et eelmine eluhoone asukoht tekitas nn sik-saki, samas on teised hooned ehitatud arvestades tänavajoont. Samas möönis kaebaja ka seda, et rajatava ehitise asukoht arvestab maksimaalselt teiste naabrite soovidega ja vastupidisel paigutusel jääks üks naaber päiksevalguseta. Seega olid tingimused võtnud arvesse naabrite huve. Iseenesest on võimalik kehtivaid projekteerimistingimusi muuta, kui omavalitsus niimoodi otsustab, kuid vastustaja seda ei ole teinud, kuna puuduvad mõjuvad põhjused, miks projekteerimistingimusi antud küsimuses muuta. Kokkuvõttes nähtub, et kui vaadete küsimus seondub ka veel miljööväärtuse küsimustega, ka siis ei ole võimalik järeldada, et kaebajale saabuvad tema olukorda kitsendavad või oluliselt halvemuse suunas muutvad tagajärjed. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole antud tingimustel võimalik ning nende säilimine ei kujuta isikule kuuluvat subjektiivset õigust, mida ehitusloa tühistamise menetluses saaks kaitsta. Kokkuvõtteks saab järeldada, et kaebaja seejuures ei väida, et ehitusloa realiseerimisega kaasneksid tagajärjed, mil õigusnormides sätestatud piirnormid ületatakse. AÕS
2. Ptk 3.jao 2 jaotise sätted ei keela naabrite vaadet või valguse levimist piiravate ehitiste püstitamist. Selles mõttes on vastustaja ja 3.isik õigustatult ka viidanud Riigikohtu HK määrusele nr 3-3-1-3-
3. Kaebaja ei ole tuginenud omandiõiguse kaitsele selliselt, et oleks jälgitav, et nt päiksevalguse, vaadete, privaatsuse osas toimuks naaberkinnistule ehitamisel olulisi ja kaebaja kinnistu või omandi seisundit määravalt muutvaid mõjutusi või et teistsugusel arhitektuurilise lahendiga ehitamisel tekiks soodsam olukord ja puuduksid ehitamisest tulenevad mõjud, seda ka ei tuvastatud, kuna neid asjaolusid ja tõendeid ei ole esitatud. Küll on aga asja materjali põhjal kontrollitav, et vastustaja ei ole jätnud kaalumata, kuidas oleks ehitamisel kõigi naabrite huvid tagatud parimal viisil, kaebaja omandiõiguse rikkumise oht ei ole kaebaja väidete alusel reaalne. Kohus nõustub menetlusosalistega, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringus ja sobib ümbrusesse, seda rõhutab ka Riigikohtu otsus nr 319 3-12-29 3-3-64-
4. Kuna aga käesolevalt ei ole rikutud ehitusnorme ega projekteerimistingimusi ja ehitamisel ei ole kõrvale kaldutud ehitusprojektist, siis ei saa tühistamise aluseks olla asjaolu, et ei suudetud vältida konflikti naaberkinnisasjade omanike vahel. Kohus nõustub vastustaja ja 3.isiku seisukohaga, et antud juhul oli vaidlus alanud küll asjaolust, justkui tuleks käesolevalt lahendada ehitamine DP alusel, nähtub, et ka kaebaja ise siiski ka selle väite juurde ei jäänud, samas ei jäänud kaebaja ka enam kaebuses esitatud seisukohtadele, mille kohaselt oleks võimalik hoonele leida parem asukoht. Kaebaja vastuseis ehitamisele ei tugine tegelikult mitte ehitusnormidele ja planeeringunormidele, vaid puudutab tema subjektiivseid arvamusi, kuidas peaks tema meelest kavandatav välja nägema, st kuna temal on oma arvamus, siis ta leiab ka seda, milline peab olema arhitektuuriline lahendus ja et see peab olema teistsugune. Kavandatud elamu on ühepere-elamu, kahekordne elamu ei ole seejuures kinnistul midagi tavapäratut, asjaolud, et kaebaja sooviks, et see oleks veelgi madalam kahekordne elamu, ei tugine ühelegi õigusnormidel või ehitusnormile, kuna rikutud ei ole kinnistu täisehitusprotsenti, ehitusmahtusid, ehitatav hoone ei ole kõrgem, kui kaebaja eluhoone ja kaebaja oli esmases kaebuse eksinud, kui esitas väited õiguste rikkumisest põhjusel, et tema hoonest ehitatakse kõrgem hoone. Kuna nii ei ole, siis ei saa kaebaja ka nõuda omakorda veelgi madalama hoone ehitamist ja kaebaja ka enam ei selgitanud, millise normi kohaselt saaks või peaks ehitama hoone 6,5 m kõrgusena. Piirkonna ehitustavaga on kooskõlas ühepereelamu ehitamine sellises kõrguses ja kuidagi ei ole mõistetav, miks peaks kolmas isik ehitama toad veel madalamaks. Kaebaja oskas vaid nimetada, et piirkonnas on arhitektuuriliselt teistsugused hooned ja valitud nn kuubik sina ei sobi, kuid vastustaja on ka seda kaalunud, nähtub, et kaalumise tulemusel otsustati, et piirkonna eripalgeliseks kujunenud miljööd tasakaalustab valitud tagasihoidlik vorm. Kohus leiab, et kuivõrd valitud arhitektuuriline lahendus ei mõjuta ka oma lahenduse tõttu kaebaja kinnistu ja eluhoone seisundit, ei vähenda omandi väärtust, ei ole ka sellel põhjusel omandiõiguse rikkumise oht reaalne. Isegi kui lähtuda eeldusest, et antud juhul kaitseb kaebaja siiski eelkõige omandiõigust ja mõnevõrra olukord teisel kinnistu muutub, saab kaebaja õigus rikkuda ehitusnormidest mittekinnipidamine või projekteerimistingimuste selline viga, mis ei olnud märgatav või pidi viima olukorrani, mil ehitis ei saa vastata ehitisele esitatavatele nõuetele. Kohus ei näe antud juhul, et arhitektuurne lahendus toob kaasa ehitamise võimatuse. Vastustaja on EHS § 3 lg 1 kohaselt silmas pidanud ka hea ehitustava nõudeid, kui antud juhul ehitise asukohta määrates vaatas ümber ehitise asukoha ja leidis, et kinnistu piiridest arvates peaks ehitise asukoht tagama lisaks tuleohutusnõuete seisukohalt ka privaatsuse, samas ei näinud vastustaja, et arhitektuuriliselt tekiks kaebaja kinnistule lubamatuid mõjutusi. Ka on vastustaja niimoodi ka nimetanud, et hea ehitustavaga ei ole vastuolus antud juhul arhitektuuriline valik, kuna arvestatud on valiku hindamisel ka asjaoluga, et antud piirkonna muutusi ja uudsete lahenduste leidmiseks ei näinud ta takistusi. Kohus kokkuvõttes leiab, et ka arhitektuursete stiilide küsimusele taanduv on omavalitsusel suur kaalutlusruum ja kuna kohus eelnevast veendus, et asja kaaluti, siis ei saa kuidagi väita, et kaebaja saaks püstitada stiilide sobimatuse küsimuse 20 3-12-29 vaid pelgalalt soovist näha teistsuguseid lahendusi, kui nähtus, et lahendus tervikuna ei mõjuta kaebaja kinnistu valgustingimusi jms olulisi aspekte, kuigi puudutab kaebaja arvates tema subjektiivseid arvamusi maitsekuse küsimuses. Planeeringu koostaja ja vastustaja maitsemeel on olnud teistsugune ja kaasaegset arhitektuuri soosiv, visuaalne muudatus kaebaja senist olukorda ei mõjuta halvenemise suunas või lubamatute mõjutuste suunas, siis kohus ei asu ise seda hindamist oma tegevusega asendama, kuivõrd vastustaja on seda juba teinud. Miljöö ja senise keskkonna säilimine kunagise ÜP alusel tiheasutuspiirkonnas ei ole subjektiivse õiguse kaitsena arvestatav väärtus, kaebaja seisukoht, et ta ostis kinnistu ja lootis, et teisele kinnistule ei hakata ehitama, ei tähenda, et vanade eluhoonete asemel ei tohikski ehitada uusi. Kahjulikke mõjutusi ei saa eeldada uute hoonete ehitamisest, kui on järgitud projekteerimisnõudeid ja välditud ehitusnormide rikkumist. Siiski märgib kohus veel, et Riigikohus on hea haldustava suhtes avaldanud nt lahendis nr 3-3-3-1-4-12, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga, piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistuilt ning võib seega vähendada naaberkinnistute väärtust, kuid kaebaja vaated tema väidetel halvenevad kokkuvõttes mitte seetõttu, et ta ka tegelikult näeks midagi enamat nn viilkatusega hoone tagant, temale ei sobi esteetiliselt vaadata teistsuguse lahendusega eluhoone seina, millel pole ka liigendust. Samas nähtub, et eelkõige tagab see kinnistuomanike privaatsuse ja kohtule jääb ebaselgeks, kuidas kaebaja vaated on teistest ilmakaartest takistatud juhul, kui ühes suunas ta näeb teistsugust ehitist. Samas möönis kaebaja, et teda rahuldab olukord, mil kolmas isik värvib või krohvib seina üle. Veel märgib kohus, et ei saa nõustuda kaebajaga, et tal on antud juhul võimalik nõuda kolmanda isiku projekti vähendamist oleks ilmselgelt kolmanda isiku õiguste ebaproportsionaalne riive, millele ei leiduks põhjendusi, kuigi liigendused võiksid vaate muuta huvitavamaks. Seega nähtub, et hoone maht ja kõrgus on vastavuses piirkonna elamutega, sj ei ole kaebaja elamu maht väike. Kohus leiab, et kui objektiivselt ei ole ehitusluba õigusvastane, siis ei ole põhjust ehitusluba tühistada. Kuna ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus-ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele (vt Riigikohtu lahend 3-3-3-25-02), siis nähtub, et kaebaja ei toonud esile ehitusloa mittevastavust neile nõuetele. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, mil ehitusluba ei oleks saanud väljastada, kuna projekt ei vasta projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest ( vt Riigikohtu lahend nr 3-3-3-25-02), seega sai ehitusloa välja anda omavalitsus ka juhul, kui naaber ei olnud nõustunud projekteerimistingimustega või ta ei avaldanud selget seisukohta, mida ta sooviks veel teistmoodi näha. Seega ehitusluba on omavalitsuse nõusolek ehitamiseks ehitusprojekti järgi ja antud juhul seda kolmas isik teostab. Asjaoludel, et lammutamisel tuli teostada rida töid, mille suhtes kaebaja ekslikult arvas, et võidakse rikkuda tema õigusi, ei ole alust ega seost ehitusloas märgitud 21 3-12-29 tööde teostamiseks ehitusprojekti järgi. Kaebaja ei tõendanud, et vastustaja on eksinud järelkontrolli tehes, kui tuvastas, et M.S. kaebuse alusel ei olnud alustatud ehitustöödega enne ehitusloa väljastamist. Kaebaja küll märkis istungil, et ta eeldab, et kontrolli tulemused on õiged, mis näitab, et ta soovib iga hinna eest eksitavalt jätta väited nn lahtiseks, kuid kohus leiab, et kaebaja pidi esitama tõendid, kui tema õigusi see fakt rikub ja kui ta ei esitanud, siis ei ole õige, et ehitati ilma ehitusloata. Kokkuvõttes nõustub kohus ka väitega, et iseenesest ei ole veel isiku subjektiivsete õiguste rikkumiseks asjaolu, kui ehitusprojekti enne ehitusloa väljastamist muudetakse, sest kuni ehitusloa väljastamiseni tehtud muudatused ehitusprojektis ei ole ehitusloa muudatused. Käesolevalt tuli vastustaja arvestada A.E. õigustega nii, et tema taotluse lahendamisel piirangud ei osutuks ebaproportsionaalseks. Kaebaja viide Tallinna ehitusmääruse rikkumisele ei selgita tema õiguste rikkumist. Kaebaja ei ole osundanud oma sellise põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikule alusele, mis viiks tulemuseni, et ehitusluba oleks kaebaja õigusi rikkuv. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramata mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kaebusest ei nähtu, et hoone kõrgusest tulenevalt on rikutud kaebaja õiguslikult kaitstav privaatsus. Kohus leiab, et vastustaja otsus ja tegevus on kontrollitav. 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-54-03 on Riigikohus leidnud, et: „Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta.“ Antud juhul ei ole vastustaja tegevusetu olnud ja ta ei jätnud midagi hindamata või kaalumata, st ei olnud ka selles mõttes tegevusetu. Otsus on põhjendatud, vastab seaduses sätestatud nõuetele ja selles ei ole kaebaja nimetatud diskretsioonivigu. Kohus leiab, et tal puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.
5. Kohus, eelnevalt leidis, et kui ehitusluba on õiguspärane, siis ei saa seda tühistada ka menetluslike rikkumiste tõttu, kui kaebaja oleks tõendanud, et tema õigusi rikuti ja selliselt, et tema kaasamata jätmine või arvamuste puudumine võis mõjutada asja otsustamist.
6. Kohus esmalt märgib, et kaebaja siiski ei tõstatanud küsimust nii, et talle ei ole võimaldatud ligipääsu menetlusdokumentidele või et tema küsimustele oleks jäetud vastamata, ka nähtus, et tema esitatud seisukohtadele või vastuväidetele vastati ja reageeriti. Kuigi lõpptulemusel jäädi erinevatele seisukohtadele, ei tähenda see, et vastustaja ei saanud kaebaja seisukohti, mis ta on käesolevalt esitanud ja oli esitanud enne, arvestada. Nähtub, et kaebaja suhtles aktiivselt A.E.ga ja ka esitades muid kaebusi TLPA-le, sai teatavaks, mida ta soovib. Kohus ei nõustu siinkohal kaebajaga, et vastustaja on rikkunud

§ 1

lg 2 toodud seaduse eesmärki - tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestav menetlus ja lahend. Vastustaja on planeerimismenetluse erinevates etappides arvestanud kõigi naaberkinnistu omanikega nii kuidas see oli võimalik ja ta tegi ka kaebajale ja teistele huvitatud isikutele teatavaks, millal saab esitada ettepanekuid. Kaebuse esitaja ei ole ehitusloa adressaat, seega arvestades muutunud olukorda andis vastustaja kaebajale võimaluse esitada seisukohti ka 22 3-12-29 siis, kui kaebaja oli saanud piisava materjali ja ei esitanud oma seisukohti ega teatanud ka seda, et ta ei saa neid esitada materjali puudumise tõttu. Kuivõrd kohus ei korda vastustaja toodud andmeid, kuidas toimus kirjavahetus ning ka nähtub, et kaebaja ei vaidle vastus 3.isiku toodud andmetele, kuidas üksteist informeeriti, siis eelnevast nähtus, et menetluses oli tagatud kaebuse esitajale HMS § 40 lg-st 1 tulenev õigus ärakuulamisele ja vastuväidete esitamisele. Asjaolu, et kaebaja ei võtnud posti vastu, ei vii veel tulemusele, et kaebaja ei olnud menetlusest teadlik, sinna kaasatud või materjal ja andmed oli kättesaamatud. Kuna kaebaja esitas oma seisukohad ja vastuväited, ta oli ehitamise vastu kaebuses toodud väidetel, siis neid ka analüüsiti. Kaebuse esitaja jaoks ei ole oluline, mis kanaleid pidi tema seisukohad olid kokkuvõtteks teatavaks saanud. Vastustaja esitatud andmete ja seisukohaga, et post oli ettenähtud korras saadetud, kohus nõustub. Kaebaja ei tõendanud sj, et ta ei saanud väljastusteateid postkastist, ta ei ole soovinud pöörduda kontrolli teostamiseks postiasutuse poole, kuhu jäid tähikud, kui need tõesti postkastides ei olnud Tartus ja Tallinnas. Kaebaja kinnitas, et ta oleks saanud ka ise materjali järgi minna. Kohtule nähtub, et ehitisregistri andmetele oli ligipääs igaühel, vastavalt saavad külastajad sealt kontrollida, missugused aktid on vastu võetud või missuguses staadiumis on planeering. Kuivõrd kohus loeb, et posti saatmine ei toonud kaasa olukorda, mil ehitusprojekt selle lõplikul kujul jäi väljastamata, siis ei ole postisaatmise küsimused ka hea halduse tava seisukohalt sedavõrd olulised, mis juba annaks tõdemuse, et sellest tulenevalt on hea halduse tava rikutud. Tegelikult vastas posti saatmine ka eeskirjadele ja küsimus tõusetub vaid sellest, kas kaebaja enne ehitusloa andmist oleks pidanud veel millegagi tutvuma. Kohus leiab, et kuna kaebaja ei olnud haldusakti adressaat, siis mingit eraldi nn haldusakti eelnõud ei olnud vaja talle esitada. Kaebaja sai ehitusloa vaidlustada sõltumata, kas ta sai ehitusloast teada postiga või uurides arvutist andmeid; kui kaebaja oleks vaidlustanud haldusakti hilinemisega, tekiks posti väljastamises eraldi küsimusi. Kohus kordamata oma EÕK määruse seisukohti ja vastustaja esitatud andmeid ja käesolevalt refereeritud seisukohti leiab, et siiski ei saanud vastustaja piirata ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi tulenevalt ka kaebaja seisukohtadest, mis ta esitas posti saamise kohta. Ehitusloa väljastamiseks ei ole seatud eraldi menetluslikku regulatsiooni, seetõttu on oluline, et isik saab esitada oma seisukohad ja talle on kättesaadavaks tehtud materjal, mis teda huvitab. Kaebaja ei ole kokkuvõttes ka vaielnud vastu, et A.E. ei andnud talle dokumente tutvumiseks, kui ta neid soovis. Vastavalt on A.E. kirjavahetuse kaudu näha, et niimoodi talitati, et kaebajale oleks kõik kätte toodud ka 3.isiku poolt, kui kaebaja seda soovis. Selle tulemusel ei juhtunud nii, et erinevate huvide väidetav arvestamata jätmine oleks aset leidnud, kuigi kaebaja püüab jätta sellise mulje. Kaebaja muude väidet suhtes siiski märgib kohus veel, et kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid planeeringuga väidetavalt kaasnevate mõjutuste (liiklusmüra või heitgaasid, insolatsiooni vähenemine) tekkimist ulatuses, mis ületab kehtestatud normatiive ja samas ka nähtus, et kaebaja esitas nn parkimise korraldamise osas valeandmeid, kuna parkimiskorraldus vastab perekonnaelamu vajalikele normatiividele ja looduses on parkimisplatsid kohakuti, kaebaja ise märkis, et tema auto pargib akende all. Mingisuguseid traktoreid seal ei käivitata, niisuguseid asjaolusid kaebaja ka enam ei märkinud. Kohtul ei ole asja materjalidele tuginedes ka põhjendatud kahtlust selliste mõjutuste tekkimise 23 3-12-29 võimalikkuse osas. Seega saab olla küsimus vaid kaebaja huvide kaalumises, sh ka mõjutuste osas, mille suhtes piirnorme kehtestatud ei ole. Kaebaja ei ole viidanud õigusnormile, millest tuleneks subjektiivne õigus olemasoleva miljöö säilimisele. Eelnevalt väljatoodud asjaoludele ja põhjendustele ning asjas koostatud planeeringumaterjalidele tuginedes, kohus leiab, et haldusorgan ei ole jätnud kaebaja huve kaalumata ning on lähtunud avalikust huvist, kinnistu omaniku omandiõigusest ja õiguspärastest huvidest. Kohus ei saa oma subjektiivsetest hinnangutest lähtuvalt öelda, kas hoonet oleks saanud kaebajate huvidest lähtuvalt planeerida sobivamalt, kuna kohus teostab vaid õiguspärasuse, mitte otstarbekuse kontrolli. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et valitud planeeringulahendus on ilmselgelt sobimatu, mis annaks põhjust kahelda kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuses. Kavandatud hoone ei saa vähendada kaebaja privaatsust ka selles mõttes, et kõrvalkinnistu eluhoone asustatakse ja et elamu on endisest hoone auskohast teises asukohas, mahult suurem endisest. Elamu kasutamise intensiivsus sellest ei sõltu. Kohtulik kontroll ei hõlmaks ka hinnangu andmist, missugune asukoht on kõige sobivam, kohus kontrollib, et asjaolusid hinnati ja kaaluti ning kas tehtud otsust pole alust pidada meelevaldseks. Kohtule nähtub, et otsus ei ole meelvaldne ja saavutati soodsaim lahend kõigi naabrite huvides. Ka kaebaja möönis, et asukohta ei saanud muudmoodi paika panna, kuna teise naabri huvid oleksid oluliselt kahjustunud. Ka uuel planeerimisel ei oleks võimalik leida kaebaja huve arvestavaid sobivaid lahendusi. Riigikohus on märkinud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Antud juhul nähtuski, et kaebajale oli teada, mille kohta ta saaks arvamusi esitada ning kui ta esitas ise küsimusi või vastuväiteid, siis need selles ulatuses ka lahendati. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Kaebusest ei jäänud ülesse probleemi, mis võiks kinnitada, et kaebajale jäi mõni dokument kättesaamatuks, kui ta selle oli endale nõudnud. Kaebaja ei väida, et talle keelduti dokumentide esitamisest ja ta oli seda nõudnud. Kaebaja ei selgitanud enam ka kaebuse eesmärki, kaebaja soov saada lihtsalt kohtu seisukoht ehitusloa osas, ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktiga ei rikuta kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. 58. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Kolmas isik A.E. taotleb kaebajalt menetluskuluna õigusabi osutamise eest (esindaja kulu) väljamõistmist summas 1896 eurot. Kulude kandmine on tõendatud ja tehtud ja töö sisu kontrollitav. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et kahes positsioonis tuleks töö sisu ja mahtu arvestada töötundidest lähtuvalt. Kuna kaebaja kaebus on seotud erinevate samal ajal algatatud vaidlustega ja kaebuse jälgimine raske, siis ei näe kohus kokkuvõtteks, et esitatud tasunõue ei vastaks selle 24 3-12-29 väljamõistmise tingimustele. Tehtud töö on vajalik ja esitaud summas õigustatud. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, kulud on kantud. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele, kohus ei nõustu seega kaebajaga, et vastustaja peaks hüvitama 3.isiku menetluskulud. Kaebaja enda kulud tuleb jätta kaebaja kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 25