Obsah (6)

§ 16§ 74§ 75§ 2§ 15§ 72

2-12-34697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-

§-le 74. Kostja töötas autojuhina ja see eeldab liiklusega seotud seadusandluse tundmist, sh kohustust teavitada avarii toimumisest koheselt asjaomaseid isikuid.

§ 16alusel ei ole töötaja oma kohustusi täitnud nõuetekohase hoolsusega.

Nõue on

§ 74lg 4 alusel õigeaegselt esitatud.

2 KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja väitis, et ta ei ole hageja autoga avariisid toime pannud, millistega seotud kahju ta peaks hüvitama. Hageja ise on hagiavalduses märkinud, et avariisid ei ole fikseeritud. 29.12.2011.a ei pakkunud hageja kostjale võimalust koostada auto üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja viis auto parklast ära sellest kostjat teavitamata.
2. Kostja eitas seletuskirja koostamist 29.12.2011.a. Kostja andis allkirja tühjale lehele, sest hageja lubas kostjale töölepingu pikendamist 2012.a. Kostja allkirjastatud lehele lubas hageja trükkida kokkuleppe töölepingu pikendamiseks.
3. Kostjal ei ole olnud bensiini ülekulu, sest ta kasutas hageja vana autot. Selle eest, kui palju hageja auto kulutab 100 km bensiini läbisõiduks, vastutab hageja. Hageja täitis alati ise sõiduki paaki kütusega ja pani pärast paagi lukku.
4. Kostja ei ole võtnud endale kohustust hüvitada hagejale tekitatud kahju täies ulatuses töölepingu seaduse (

) § 75 mõttes. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib

§ 75lõikes 2 toodud eelduste olemasolul.

Kostja ei ole hagejaga sõlminud kirjalikku varalise vastutuse kokkulepet ega võtnud endale vastutust sõltumata oma süüst tööülesannete täitmiseks hageja vara säilise eest. Seaduse eesmärk on kaitsta töösuhtes nõrgemat poolt ehk töötajat tööandja omavoli eest. 12. Harju Maakohtu 13.03.2013.a eelistungil selgitas kostja täiendavalt, et poolte vahel 01.09.2011.a sõlmitud kokkulepe ei ole kirjalik kokkulepe varalise vastutuse kohta, sest see ei vasta

§ 75lg 2 märgitule.

Mingit hüvitist kostja hagejalt saanud ei ole ning vigastuste olemasolu sõidukil kostja eitas. Kostja samas tunnistas, et tema ainuisikuliselt kasutas vaidlusalust sõidukit tööülesannete täitmiseks. Bensiini ostmiseks krediitkaarti hageja kostjale väljastanud ei ole. Sõiduki tankimiseks sõitis kostja Betooni tanklasse, kus hageja seda ise oma kaardiga tankis. Töölepingu lõpetamist hagejaga kostja kinnitas. Kahju hüvitise nõue kostja vastu on aegunud.

1. 16.05.2013.a selgitas kostja täiendavalt, et hageja ei pakkunud talle 29.12.2011.a võimalust koostada sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja esitatud tõendite järgi on autot remonditud pärast 29.12.2011.a ning need ei tõenda, et hageja pidi remonditöid tegema kostja süül. Üldtuntud asjaolu on, et vana sõiduk vajab remonti. Töölepingu järgi töötas kostja autojuhina. Lepingus ei olnud ette nähtud, et kostja pidi remonti tegema oma vahendite arvelt (sh ostma auto varuosasid). ITLS § 1 järgi oli nõude esitamise tähtaeg neli kuud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli 01.09.2011.a sõlmitud tööleping, mis lõpetati 29.12.2011.a; 2) kostja töötas hageja juures autojuhina; 3) tööülesannete täitmiseks andis hageja kostja kasutusse veoauto Volvo, registreerimismärgiga xxx; 4) veoauto üleandmisel kostjale allkirjastasid pooled 01.09.2011.a akti; 5) kostja tagastas töölepingu lõpetamisel hagejale veoauto. 3
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt hagejale sõiduki tagastamisel olid sellel vigastused, milliste remontimisega seotud kulutused tuleb kostjal hagejale tasuda. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas sõiduki kasutamisel kostja poolt tekkis veoautol bensiini ülekulu ning kas kostja peab hüvitama hagejale nimetatud ülekulu.
5. Hageja leidis, et tema ning kostja vahel oli 01.09.2011.a aktiga kokku lepitud kostja vastutus materiaalse kahju põhjustamise eest. Kostja poolt veoauto kasutamise ajal oli sellega toimunud kolm avariid, millistest kostja politseid ei informeerinud. Avariide toimumise võttis kostja omaks 29.12.2011.a seletuskirjas ning hinnapakkumise järgi kulub remondiks 1921,20 eurot. Kostja seletuskirja kohaselt on sõiduk läbi sõitnud 12 450 km, milleks on kulunud 6474 liitrit kütust. Sõiduki valmistajatehase näitajate kohaselt peaks 100 kilomeetri läbisõitmiseks kuluma 38 liitrit kütust. Seega oleks 12 450 km läbimiseks pidanud kuluma 4731 liitrit kütust. Vahe 1743 liitri alusel (liitri hind 1,4 eurot) on kostja hagejale põhjustanud kahju summas 2440,20 eurot. Kostja väited selle kohta, et ta seletuskirja ei kirjutanud, vaid andis allkirja tühjale lehele, ei ole usutavad, sest poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping. Kasutatud sõiduk oli ainult kostja valduses ja keegi teine sellega avariisid teha ei saanud. Sõiduk vaadati tagastamisel mõlema poole poolt üle ja selle vigastused ei olnud tingitud kulumisest. Hageja nõude aluseks on

§ 74ja see on õigeaegselt kohtule esitatud.

18. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tema ei ole sõidukiga avariisid toime pannud. 29.12.2011.a pooled sõiduki üleandmise kohta akti ei allkirjastanud ja kostja andis allkirja tühjale lehele, sest talle lubati töölepingu pikendamist. Kostjal ei ole olnud bensiini ülekulu, sest ta kasutas hageja vana autot. Hageja täitis alati ise sõiduki paagi kütusega ja pani pärast paagi lukku. Bensiini ostmiseks krediitkaarti hageja kostjale väljastanud ei ole. Varalise vastutuse kokkulepe poolte vahel oleks kehtinud

§ 75

lõikes 2 toodud eelduste olemasolul ning kirjalikku varalise vastutuse kokkulepet pooled sõlminud ei ole. Kahju hüvitise nõue kostja vastu on aegunud. Hageja esitatud tõendid sõidukil kostja tekitatud vigastuste remontimist ei tõenda. Vana sõiduk vajabki remonti.

1. Kohus hindab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt, kas hageja nõue kostja vastu on aegunud. Hageja väitis 13.03.2013.a istungil, et märkas vigastusi sõidukil juba 2011.a septembris, oktoobris ja novembris. Täpsemalt seda, mida märgati, hageja välja ei toonud. Bensiini ülekulu nõude esitamisel tugines hageja kostja 29.12.2011.a seletuskirjale. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu esitas hageja kohtule 03.09.2012.a.
2. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 2 järgi loetakse individuaalseks töövaidluseks töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vahelist eraõiguslikku vaidlust. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks üldjuhul neli kuud. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ning töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
3. Samas sätestab

§ 74

lg 4, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõuete puhul kehtestab

§ 74

lg 4 nõude aegumisele erinormi võrreldes individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega. Hageja on kostja vastu tööandjana esitanud üksnes kahju hüvitamise nõude, otseselt töölepingu alusel tekkinud nõuet hageja kostja vastu esitanud ei ole. 22. Käesolevas asjas on hageja enda väidete kohaselt ta saanud kahjust teada ajavahemikul 2011.a septembrist kuni 2011.a detsembrini. Kuivõrd hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse 4 avalduse kohtule 03.09.2012.a, ei ole hageja nõue kostja vastu

§ 74lg 4 alusel aegunud.

24. Järgmiseks asub kohus analüüsima, kas hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on tõendatud ja põhjendatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kahju tekkimise ajal olid hageja ja kostja töölepingust tulenevates suhetes.

§ 2

näeb ette, et töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. 25.

§ 15

lg 2 p 5 näeb ette, et kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, hoidub töötaja tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

§ 16

lg 1 alusel peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmist ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 16

lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 26. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

§ 72

alusel kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Seega on töötaja suhtes õiguskaitsevahendite kasutamise eelduseks töötaja süüline kohustuste rikkumine. 27.

§ 74

lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu (

§ 74

lg 2), vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

§ 74lg 7 kohaselt ei saa tööandja kahju hüvitamisel tugineda VÕS §-le 138.

1. Eeltoodud sättest tuleneb, et üldjuhul vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest siis, kui ta on kahju põhjustanud kas tahtlikult või hooletult. Hooletuse tõttu kahju tekitamisel arvestatakse hüvitise määramisel mitmeid asjaolusid lisaks kahju tekitanud teole ja kostja süü astmele – töötaja tööülesandeid, tööandja juhiseid jne.
2. Sõltumata süüst vastutab töötaja tööandja ees

§ 75alusel siis, kui pooltel oli sõlmitud vastav varalise vastutuse kokkulepe.

Varalise vastutuse kokkuleppe kehtivusele on aga

§ 75

lg 2 ette näinud mitmeid eeldusi: see peab olema sõlmitud kirjalikult ja töötajale ruumiliselt, ajaliselt ning esemeliselt mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud, töötajale usaldatud varale peab olema ligipääs ainult antud töötajal, töötaja vastutuse rahaline ülempiir peab olema kokku lepitud ja tööandja peab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades maksma mõistlikku hüvitust. 30. Kohus leiab, et käesolevas asjas olid hageja ja kostja küll sõlminud kokkuleppe kostja varalise vastutuse kohta sõltumata süüst, kuid antud kokkulepe ei vasta

§ 75

lõikes 2 toodud kohustuslikele nõuetele, on töötajale kahjulik ja on seetõttu

§ 2alusel tühine.

1. 01.09.2011.a sõlmisid hageja ja kostja töölepingu (toimiku lk 33-36), mille kohaselt asus kostja hageja juurde tööle autojuhina ning tema töö sisuks olid konteinerveod. Lisatasude maksmist töötajale lepingu punktis 4.
2. ette nähtud ei olnud. Tööleping lõpetati sellesse tehtud 5 kande kohaselt 29.12.2011.a.
3. 01.09.2011.a allkirjastasid hageja ja kostja auto üleandmise-vastuvõtmise akti (toimiku lk 31, tõlge eesti keelde, toimiku lk 42). Aktiga anti kostjale tööülesannete täitmiseks üle hagejale kuuluv sõiduk Volvo, registreerimismärgiga xxx. Akti punktis 3 oli kirjas, et auto üleandmisel informeeris tööandja töötajat kohustusest hüvitada tööandjale otsene tegelik kahju, mis seisneb reaalses tööandja vara väärtuse vähenemises või nimetatud vara seisukorra halvenemises. Samuti kinnitasid pooled akti punktis 5, et sõiduk anti kostjale üle korrasolevana. Seega nähtub ülaltoodud tõenditest, et kostjale kui töötajale ei makstud varalise vastutuse kokkuleppe eest mõistlikku hüvitist. Varalise vastutuse kokkuleppes puudus kostja kui töötaja varalise vastutuse rahaline ülempiir. Kokkulepe ei olnud töötaja jaoks esemeliselt mõistlikult ega äratuntavalt piiritletud, sest kokkuleppes on tööandja töötajat viimase kohustusest üksnes „informeerinud“, selge kokkulepe varalise vastutuse sisu kohta aktis puudub. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja võib kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude esitamisel tugineda vaid

§-le 74, mida hageja ise on menetluse käigus möönnud. 33. Töötaja vastu nõude esitamine

§ 74

alusel eeldab kohtu hinnangul seda, et hageja tõendab kostjale etteheidetava teo, selle põhjusliku seose tekitatud kahjuga, kahju suuruse ning kostja süü. Kohus selgitas hagejale tema nõude tõendamise koormust

§ 74alusel kohtu 13.03.2013.a eelistungil (toimiku lk 70-71).

Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud kostjale etteheidetava teo toimepanekut, kostja süüd ega väidetavalt tekkinud kahju.

1. Sõiduki tehnilisest passist (toimiku lk 84) nähtub, et sadulveok Volvo, registrimärgiga xxx, kuulus tõepoolest hagejale ning selle üle poolte vahel vaidlus ka puudub. 29.12.2011.a allkirjastas kostja seletuskirja (toimiku lk 32, tõlge eesti keelde lk 45). Seletuskirjas kirjutas kostja, et ta täitis sõidukiga Volvo tööülesandeid ajavahemikul 09.09.2011.a kuni 29.12.2011.a ning sellel perioodil toimus kolm avariid. Avariide tulemusena said kahjustada parempoolse tahavaatepeegli kinnitus, parempoolne tahavaate peegel, esimene põrkeraud ja selle parempoolne kinnitus, parempoolne täiendav lähituli ning vasakpoolne haagise tagatuli. Samuti märkis kostja seletuskirjas, et tema juhtimise ajal oli sõiduki läbisõit 12 450 km ning kütusekulu 6474 liitrit. Seletuskirjas ei ole kostja teinud avaldusi selle kohta, et ta soovib vabatahtlikult hagejale tekkinud kahju hüvitada. Kahepoolset sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, milles oleksid sõiduki vigastused täpselt fikseeritud, pooled töölepingu lõpetamisel alla ei kirjutanud.
2. Kuigi kostja on menetluse käigus eitanud seletuskirja kirjutamist ning on väitnud, et andis allkirja tühjale lehele, ei loe kohus kostja väiteid usutavateks. Kostja väitis, et ta andis seletuskirja tühjale lehele ainult seetõttu, et hageja lubas talle töölepingu pikendamist, kuid poolte vahel sõlmitud tööleping oli tähtajatu. Vaatamata sellele leiab kohus, et ainuüksi kostja enda seletuskiri ei tõenda kostja poolt kahju tekitava teo toimepanekut ega kostja süüd. Kohtumenetluses on kostja eitanud avariide toimumist vaidlusaluse sõidukiga.
3. Muid tõendeid või väiteid selle kohta, millal veoautol kostja seletuskirjas viidatud kahjutused tekkisid, kuidas avariid toimusid ning milles väljendub kostja süü nende avariide toimumisel, hageja kohtule esitanud ei ole vaatamata sellele, et ta oli 13.03.2013.a istungil antud seletuste kohaselt avariidest teadlik juba 2011.a septembris, oktoobris ja novembris. Kuivõrd avariide toimumise aeg ning nende toimumise asjaolud ei ole hageja poolt välja toodud, ei saa kohus tuvastada, kas need toimusid kostja tahtluse või hooletuse tõttu või mitte. Oma 29.12.2011.a seletuskirjas ei ole kostja tunnistanud, et oleks avariid toime pannud tahtlikult või hooletuse tõttu.
4. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kostja poolt avariide tahtlikku või hooletut toimepanekut ning seeläbi sõiduki kahjustamist, ei ole hageja tõendanud sellest tuleneva kahju tekkimist hagiavalduses väidetud summas 1921,20 eurot. Kohus selgitas hagejale kohtu 6 13.03.2013.a istungil (toimiku lk 70, pöördel) vajadust täiendavalt kahju tekkimist tõendada, kuid hageja oma nõuet täiendavalt ei tõendanud.
5. Xxx OÜ/XxxOÜ hinnapakkumise (toimiku lk 37, tõlge eesti keelde lk 44) kohaselt on hagejale tehtud remondipakkumine, kuid pakkumisest ei nähtu, et see oleks olnud suunatud nimelt kostja kasutuses olnud sõiduki Volvo (registrimärgiga xxx) vigastuste remontimiseks. Pakkumises on muuhulgas kajastatud sellised sõiduki detailid, mille vigastusi kostja seletuskirjas märgitud ei olnud (trepiaste, parempoolse ukse kattekaar/sirm, kabiini vasak ülemine spoiler, alumine dekoratiivne rest, eesmise tuuleklaasi kattekaar/sirm). Pakkumise maksumus on 1601 eurot, millele lisandub käibemaks.
6. Menetluse käigus esitas hageja kohtule täiendavaid tõendeid sõiduki remondi kohta, kuid ka need ei tõenda kostja seletuskirjas märgitud vigastuste tõttu kahju tekkimist hagejal summas 1921,20 eurot. XxxAS on 11.06.2012.a esitanud hagejale arve nr 51836 (toimiku lk 75). Arve aluseks on olnud tellimus
7. Arvel puudub mistahes viide kostja valduses olnud sõidukile Volvo, registrimärgiga xxx. Arve alguses on viide numbrile xxx, mis võib kohtu hinnangul olla mõne teise sõiduki registrimärk. Arve sisu ei ühti kostja poolt 29.12.2011.a seletuskirjas toodud sõiduki vigastustega ja arve summa on 225,49 eurot.
8. Sinitta AS on hagejale esitanud arve 13.03.2012.a (toimiku lk 76), millest samuti ei nähtu seoseid ei kostja kasutuses olnud sõidukiga Volvo ega kostja seletuskirjas viidatud vigastustega. Arve summas on 15 eurot. XxxOÜ on kostjale 06.02.2012.a esitanud arve nr 0091 (toimiku lk 77), milles sisaldub küll viide sõidukile Volvo, registrimärgiga xxx, kuid arve sisu ei ühti nende vigastustega, mis olid kirjas kostja seletuskirjas. Sõidukile on tellitud peegli soojendus, õhufilter jms varuosi ning koos tööga on arve summa 362,10 eurot. Sama ettevõte on hagejale 06.02.2012.a saatnud arve peegli kronsteini kohta (toimiku lk 78), kuid arvest ei nähtu seost sõidukiga Volvo ja arve summa on 120 eurot. Seos sõidukiga Volvo xxx nähtub XxxOÜ 06.02.2012.a arvest nr 0061 (toimiku lk 79), kuid arve järgi on vahetatud tulede pirne ja tehtud muuhulgas elektritöid kokku 351,21 euro eest. Seoseid kostja seletuskirjas viidatud vigastuste kõrvaldamisega arvest ei nähtu. Samasuguseid seoseid ei nähtu XxxOÜ 13.09.2011.a arvest hagejale summas 248,38 eurot (toimiku lk 81) ja 21.11.2011.a arvest hagejale summas 398,68 eurot (toimiku lk 83), kuigi arve on esitatud sõiduki Volvo xxx kohta. XxxOÜ arvest 0981 summas 204,36 eurot (toimiku lk 80) ja Xxx OÜ arvest nr A000697 summas 38 eurot (toimiku lk 82) seost vaidlusaluse sõidukiga ei nähtu.
9. Seega on hageja kohtule esitanud täiendavalt temale saadetud arveid kogusummas 1963,22 eurot (erinevalt hagiavalduses nõutud 1921,20 eurost), kuid mitmed arved ei ole seostatavad üldse vaidlusaluse sõidukiga Volvo, registrimärgiga xxx, ning arved, mis on antud sõidukiga seostatavad, ei kajasta neid sõiduki vigastusi, millised olid kirjas kostja 29.12.2011.a seletuskirjas. Kuidas ja millal on kostja tekitanud hageja sõidukile need kahjustused, millised on kajastatud kohtule täiendavalt esitatud arvetes, ei ole hageja tõendanud ega välja toonud. Kohus nõustub kostja väidetega selles osas, et mitmed täiendavalt esitatud arvetes toodud remonditööd võivad pigem olla seotud sõiduki üldise kulumise ja hooldamisega, mitte avariidega. Sõiduki tehnilise passi kohaselt oli sõiduki ehitusaasta 1993.a (tõend toimiku lk 84). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue summas 1921,20 eurot tulenevalt sõidukile väidetavalt tekitatud kahjustustest on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
10. Lisaks sõidukile väidetavalt tekitatud vigastuste hüvitamise nõudele esitas hageja kostja vastu ülemäärasest kütuse kulutamisest tuleneva nõude summas 2440,20 eurot, tuginedes samuti kostja 29.12.2011.a seletuskirjale. Hageja on väitnud, et sõiduki valmistajatehase tehniliste näitajate kohaselt oleks pidanud 100 km läbisõiduks kuluma 38 liitrit kütust, kuid sellise väite tõendamiseks ei ole hageja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Hageja väitis, et ta andis kostjale kütuse tankimiseks krediitkaardi, kuid seda väidet ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud ning 7 kostja on krediitkaardi saamist eitanud. Kuidas ja millise teoga on kostja tahtlikult või hooletuse tõttu tekitanud hagejale kütuse nn ülemäärase tankimisega hagejale kahju, ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud vaatamata kohtu selgitustele 13.03.2013.a eelistungil. Kohus selgitas hagejale (toimiku lk 70), et ülemäärase bensiini osas kostja vastu nõude esitamine eeldaks pooltevahelist kirjalikku kokkulepet, mis reguleeriks poolte suhteid bensiini tankimise ja selle eest tasumise kohta, kuid hageja ei esitanud kohtule selles osas ühtegi täiendavat selgitust. Juhul, kui kostja tankis veoki kasutamiseks kütust enam, kui hageja arvates oleks kütusekulu pidanud olema, jääb ebaselgeks, milles seisneb kostjale etteheidetav tegu ning kostja süü. Tegemist ei olnud uue sõidukiga ning üldteadaoleva asjaoluna võivad sõiduki kütusekulu mõjutada mitmed sõiduki tehnilist korrasolekut puudutavat tingimused. Milline oleks pidanud olema normaalne kütusekulu, ei ole hageja tõendanud.
11. Hageja poolt kohtule 22.04.2013.a täiendavalt esitatud tõendid ei tõenda samuti hageja nõuet kostja vastu ülemääruse kütusekulu osas summas 2440,20 eurot. Hageja on kohtule esitanud talle Xxx poolt saadetud faktuurarved tankimisteenuse ja kütuse kohta 2011.a detsembris (toimiku lk 85-88), 2011.a novembris (toimiku lk 91-94), 2011.a oktoobris (toimiku lk 95-98), 2011.a septembris (toimiku lk 99-102), kuid hageja ei ole tõendite esitamisel (hageja pöördumine toimiku lk 74) selgitanud, milliseid konkreetseid asjaolusid ta nende tõenditega tõendada soovib või kuidas need tõendavad tema ülemäärase kütusekulu nõuet kostja vastu. Sama puudutab tankimist puudutavaid kviitungeid (toimiku lk 89, 90). Esitatud tõenditest ei nähtu mistahes seoseid kostjaga või kostja valduses olnud veokiga Volvo. Kuivõrd hageja nõue kostja vastu summas 2440,20 eurot on jäänud täielikult tõendamata, tuleb ka antud nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
12. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 8