KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-7348 Tsiviilas

) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega on tööandjal kohustus tasuda töötasu oma töötajale, kes on talle lepingu alusel tööd teinud. 19.

§ 1

lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (

1 lg 4). Kohus leiab, et antud juhul ei olnud hageja töö tegemisel piisavalt iseseisev, sest töövahendid, materjalid ja selle, kus ning milliseid töid teostada, määratles tööandja, mitte hageja. Tööde mahtusid erinevalt hageja väidetest töölepingus pooled kokku ei leppinud.

§ 9lg 1 kohaselt on võimalik ka tähtajalise töölepingu sõlmimine.

20.

§ 28

lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Antud juhul ei olnud pooled kokku leppinud, millisel ajal täpselt pidi kostja hagejale tasu maksma. Ebaõiged ning tõendamata on kostja väited selle kohta, et ta pidi hagejale töötasu maksma vaid siis, kui töö on tervikuna tehtud. Pooltevahelises lepingus oli kokku lepitud vaid töö tegemise periood, koht, tööde iseloom ning tasu maksmise alused. Lepingus ei olnud kokku lepitud tööde mahtu ega seda, et hagejal on õigus saada tasu vaid siis, kui ta teostab tööd kogumahus.

1. Töölepingu seadus ei näe ette, et töötaja töötasu nõue muutub sissenõutavaks siis, kui tööandja on tööd vastu võtnud. Tööandja on kohustatud töötajale tasu maksma, kui viimane on kokkulepitud ajal tööd teinud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingus viidatud perioodil hageja objektil tööd tegi. Kostja väited selle kohta, et hageja tegi tööd vaid 20-35% ulatuses, ei ole millegagi tõendamist leidnud.
2. Kohus leiab, et kostja esitatud XXXOÜ e-kirjad ei tõenda kostja väiteid ega anna kostjale alust vabaneda töötasu maksmise kohustusest. XXXOÜ saatis kostjale 10.09.2012.a e-kirja (toimiku lk 63), milles esitas kostjale pretensioonid. Kirja kohaselt ei olnud 10.09.2012.a päevast alates objektil ühtegi töölist ning kolmandal korrusel olid kipsitööd lõpuni tegemata. XXXAS ekirjaga 17.09.2012.a (toimiku lk 64) paluti kostjal tööd objektil lõpetada alates 18.09.2012.a. Kostjale on ette heidetud, et kõik kipsitööd pidid valmis olemas 30.08.2012.a, kuid kirja saatmise ajaks oli kipsitööde valmidus 20-30%. Kostjale teatati lepingu ülesütlemisest.
3. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud tööde mahtu ega seda, millisel korrusel pidi hageja tööd tegema, ei saa esitatud e-kirjadega tõendada, et nimelt hageja tööd valmisid 20-30% ulatuses. Töötasu täielikku maksmata jätmist ei saa töölepingu seaduse alusel põhistada töö ebapiisava efektiivsusega. Samuti on õiguslikult asjakohatud kostja väited selle kohta, et ta oli XXXOÜ-le ainult alltöövõtja. XXXOÜ-le alltöövõtjaks olemine ei vabastanud kostjat kohustusest maksta töötasu oma töötajatele. Alltöövõtjaks olemine ei oleks vabastanud kostjat ka kohustusest täita lepingulised kohustused oma võimalike alltöövõtjate ees.
4. Hageja esitas kohtule XXXseletuse (toimiku lk 76, tõlge eesti keelde, lk 79), kellega oli kostjal samuti sõlmitud analoogiline leping kipsitööde tegemiseks XXXobjektil (tööde teostamise ajaks oli 01.08.2012.a kuni 20.08.2012.a) (leping toimiku lk 77). Nimetatud isiku seletuse kohaselt on ta tunnistajaks korterites 49-52 tehtud tööde osas. Kohus märgib antud seletuskirja osas, et üldjuhul ei saa hagimenetluses olla tõendiks menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjalik seletus kohtule. Menetlusosaliseks mitteolevad isikud saavad anda ütlusi tunnistajatena kohtuistungil. Samas võimaldab TsMS § 405 lg 1 p 5 kohtul asja lahendamisel lihtmenetluse korras kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnistada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seetõttu arvestab kohus XXXseletust kirjaliku tõendina, mis tõendab hageja töötamist kostja juures XXXobjektil.
5. Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et antud asjas on tõendatud hageja töötamine kostja juures XXXobjektil ehitajana. Hageja on esitanud kohtule oma töötasu arvestuse, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Seetõttu kuulub hageja töötasunõue kostja vastu rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasuna 1137 eurot.
6. Kohus selgitab ühtlasi, et kui hageja ja kostja vahel oleks leidnud tõendamist töövõtulepingu sõlmimine, ei oleks hageja töövõtutasu nõue kostja vastu rahuldamisele kuulunud. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks tööd vastu võtnud või et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuteks. Töövõtulepingu puhul ei saa tööde tellija poolt vastuvõtmist asendada tööde vastuvõtmisega mõne kolmanda, lepinguosaliseks mitteoleva isiku poolt (näiteks ehituse järelevalve eest vastutava isiku või peatöövõtja poolt). Hageja nõue kostja vastu kuulub antud asjas rahuldamisele üksnes seetõttu, et hageja ja kostja vahel oli kohtu hinnangul sõlmitud tööleping. Töötasu väljamõistmine tööandjalt ei sõltu sellest, kas tööandja on töötajalt konkreetse töö tulemuse vastu võtnud või mitte.
7. Lisaks töötasu nõudele esitas hageja kohtule puurvasara maksumuse hüvitamise nõude summas 150 eurot. Hageja väidete kohaselt kasutas ta tööde tegemiseks puurvasarat XXX, mille kostja temalt ära võttis. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et talle selline seade kuulus ning kostja võttis selle hagejalt ära. Samuti selgitas kohus hagejale, et hageja peab tõendama seadme turuväärtust selle äravõtmise ajal (toimiku lk 65-66). Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks üksnes XXXkirjaliku kinnituse (toimiku lk 59), mille kohaselt ajavahemikul 16.09.2012.a kuni 30.09.2012.a andis XXXOÜ XXXOÜ esindajale turvateenistuse ruumis üle akutrelli komplekti Makita ja lööktrelli Makita. Kohus selgitas hagejale, et esitatud seletuskiri hageja väiteid ei tõenda, sest tegemist on hoopis teise tehnilise vahendiga, kui hageja viidatud puurvasar XXX. Hagejale kuulunud seadme kostjale üleandmist seletuskirjast ei nähtu.
8. Vaatamata kohtu selgitustele hageja kohtule antud nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd hageja ei ole millegagi tõendanud oma nõuet kostja vastu puurvasara eest 150 euro suuruse hüvitise saamiseks, tuleb antud nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
9. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus on rahuldanud hageja nõude kostja vastu osaliselt, on kohus jätnud hageja nõudest rahuldamata vaid 150 euro suuruse osa. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud käesolevas asjas tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik