Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2013 kohtumäärus jõustus 07.05.2013 edasikaebamata. Haldusasja nr 3-12-1121 toimik saabus halduskohtusse 10.05.
sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalistel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib
lõikes 2 sätestatu kohaselt kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 on sätestatud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 31.05.2012 saabus kohtule N.L. kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju 10 euro ja mittevaralise kahju 200 euro nõudes (seonduvalt kaebaja jalutuskäigul viibimise ajal kaebaja elukambrist läbiotsimis(t)e käigus kopeerpaberite ja muude kontoritarvete äravõtmisega). Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning on saanud 23.08.2011 otsustuse (vaideotsuse) nr 3-30/165-2 kätte 25.08.2011 ja kaebaja oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt esmaspäeval, 26.09.2011. Kuna kaebaja on 25.08.2011 kätte saanud Tartu Vangla 23.08.2011 otsustuse nr 330/165-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ , millel on märgitud vaidlustamisviide, on kohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul nimetatud otsustuse (vaideotsuse) kättesaamisest. Kohtumäärusele (20.05.2013), millega kohus andis kaebuse esitajale võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist koos mõjuvate põhjuste äratoomisega, on N. L. küll vastanud (04.06.2013), kuid ei ole esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ega esitanud mõjuvaid põhjusi kaebuse hilinemisega esitamise kohta vaid kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et on esitanud kaebuse seaduses sätestatud tähtaegu järgides. Kohus pidas vajalikuks küsida ka vastustaja seisukohta kaebetähtaegsuse suhtes. 14.06.2013 vastuses on ka Tartu Vangla seisukohal, et N. L. esitatud kirja ei saa käsitleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, kuna selles puudub vastavasisuline taotlus ning põhjendus kaebetähtaja ületamise põhjuste kohta. Vangla leiab, et seoses eeltooduga ei ole kaebaja kohtu nõuet ettenähtud tähtajaks sisuliselt täitnud, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele. 4 Kohus asub seisukohale, et kuna antud asjas on kohus viinud läbi eelmenetluse kaebetähtaja läbivaatamise osas ning võtnud kaebuse seetõttu menetlusse, kuulub menetlus lõpetamisele, sest kaebaja ei ole pidanud vajalikuks taotleda kaebetähtaja ennistamist ega ka toonud välja põhjusi mis on tinginud kaebuse esitamisega hilinemise. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et N. L. puudusid mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks ning menetlus kuulub lõpetamisele.
lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lõikele 2.
lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eeltoodust tulenevalt ning
Kohus selgitab, et
lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.