Obsah (8)

§ 436§ 230§ 235§ 122§ 125§ 123§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 06. detsembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas teatav

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 1¹ muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 18¹ kohaselt on täitedokumendiks elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele 2 sundtäitmisele.
2. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et täitemenetlust on alustatud 18.04.2012.a. kostja avalduse alusel. Nõude sisuks on elatisraha võlg summas 14 065 eurot perioodil 22.04.2010 – 22.03.2012 (t/l 6-7).
3. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja seaduslik esindaja on 24.03.2010.a. sõlminud notariaalse elatisraha maksmise kokkuleppe, millega hageja kohustub tasuma lapse XXXülalpidamiseks 9 900 krooni iga kuu 22.kuupäevaks lapse arvelduskontole kuni lapse 18 aastaseks saamiseni. Samuti on hageja nõustunud alluma kohesele sundtäitmisele (t/l 8-10).
4. Vaidlust ei ole selles, et hageja eelpool nimetatud kokkulepet kohaselt täitnud ei ole, mistõttu on kostja 18.04.2012.a. pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on võlgnevuse tasunud peale täitemenetluse algatamist.
5. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule kaks kinnitust, milliste kohaselt on hageja kostja seaduslikule esindajale 14.05.2012.a. ja 16.05.2012.a. tasunud sularahas vastavalt 14 040 eurot ja 6 270 eurot XXXülalpidamiseks elatisraha (t/l 11,12). Kostja on kogu menetluse aja väitnud, et nimetatud summas sularaha ei ole tema hagejalt saanud. Samuti on kostja seaduslik esindaja kohtuistungil andnud vande all seletuse, millise kohaselt ei ole ta kostjalt saanud 20 310 eurot sularahas. Kinnitustel on küll tema allkiri, kuid ta on allkirja andnud sisuliselt tühjale paberile (t/l 147).
6. Kooskõlas

§ 230lg 2 on kohus teinud hagejale 08.10.2013.a.

kohtumäärusega ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks s.o. esitada kohtule tõendid selle kohta, et hagejal oli perioodil 14.05.2012.a. ja 16.05.2012.a. rahalisi vahendeid 20 310 euro vääringus sularaha üleandmiseks. Samuti palus kohus hagejal põhistada, miks ei kasutanud hageja sellises summas elatusraha tasumiseks kostjaga 24.03.2010.a. notariaalselt sõlmitud elatisraha maksmise kokkuleppes märgitud kostja XXXarvelduskontot (t/l 119). 10.

§ 235

järgi on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on eelpool nimetatud kohtumääruse saanud kätte 09.10.2013.a. (t/l 132), kuid täiendavaid tõendeid hageja kohtule ei esitanud. Samuti ei ole hageja kohtule põhistanud, mis põhjusel on hageja sellises summas elatusraha tasunud kostja seaduslikule esindajale sularahas.

1. Kuivõrd kostja on kogu kohtumenetluse vältel väitnud, et sellises summas sularaha ei ole tema hagejalt saanud ning kuna nimetatud summa on äärmiselt suur sularahas arveldamiseks ja seda enam, et pooled olid kokkuleppinud, et elatusraha tasutakse igakuiselt kostja arvelduskontole, siis asub kohus seisukohale, et hageja poolt kohtule esitatud kinnituskirjad kokku 20 310 euro kostja seaduslikule esindajale üleandmise kohta ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et osundatud kaks kinnituskirja sisaldavad kostja seadusliku esindaja allkirju, ei ole kuidagi usutav, et sellises summas sularaha on hageja kostja seaduslikule esindajale üle andnud.
2. Veelgi enam, pooled ei vaidle, et elatusraha summas 9 900 krooni nagu pooled on kokkuleppinud, ei ole hageja kostjale igakuiselt maksnud. Enne täitemenetluse algatamist ei ole hageja teostanud ühtegi makset. Seda enam on ebausutav, et pärast täitemenetluse algatamist tasub hageja kogu võlgnevuse sularahas kostja seaduslikule esindajale, kuigi tal oli võimalik täitmisteate järgi tasuda võlgnevus kohtutäituri arvelduskontole vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (t/l 6).
3. Kohus leiab, et kui hageja oleks soovinud ka tegelikult võlgnevuse tasuda ja tal oli selleks koheselt vabasid vahendeid täitemenetluses nõutavas summas, siis oleks olnud igati loomulik, et hageja teeb seda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, vältides sellega ka 3 täiendavaid tasusid, sest vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul moodustas nõue koos täitekuludega 14 864,77 eurot, pärast seda aga 15 645,38 eurot (t/l 6). Hageja aga nimetatut millegagi põhjendanud ei ole.
4. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et asjas kogutud tõenditega ei ole leidnud kinnitust asjaolu, et sissenõudmiseks esitatud nõue on rahuldatud ulatuses, mis annaks tunnistada hageja avalduse alusel toimuva sundtäitmise lubatuks. Seega tuleb hageja nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr XXX jätta rahuldamata.
5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 125

kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt

§ 123

tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Seega on käesoleva hagi hinnaks 3 000 eurot. Menetluskulude jaotamine 17.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 18.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 4