3-11-1845/205

Haldusasi nr 3-11-1845 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 01.02.2013.a Tallinn Haldusasja number 3-11-1845 Haldusasi Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ kaebused kriminaalasja nr 07221000023 (end nr 07221000019) kohtueelses menetluses vara arestimisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2012.a Menetlusosalised Kaebajad Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ, esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustajad Justiitsministeerium, esindaja Tanel Kalmet ja Prokuratuur, esindaja Dilaila Nahkur-Tammiksaar RESOLUTSIOON Jätta Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ kaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.11.2006.a avas Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (edaspidi: RAB) rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr 9679 Sevenert OÜ nimele AS-s Hansapank avatud arvelduskontol nr 221030939085 toimunud tehingute kontrollimiseks. Nimetatud toimikuga liitis RAB 13.02.2007.a aastal avatud rahapesu kahtluse kontrolltoimiku nr 10982 SV Capital OÜ nimele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontodel nr 17001144482, nr 17001144495, nr 17001144466 ja nr 17001144479 toimunud tehingute kontrollimiseks.

RAB tuvastas rahapesukahtluse kontrolli käigus, et Vene Föderatsiooni (edaspidi: VF) ettevõtted kannavad Eesti krediidiasutustes SV Capital OÜ, Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ nimele avatud arvelduskontodele suuremates summades vene rublasid, mis seal koheselt konverteeritakse eurodeks, võetakse sularahas välja ning edastatakse kolmandatele isikutele.

08.02.2007.a kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/911/2007/IV AS-i Sampo Pank arestima kümneks tööpäevaks Sevenert OÜ nimele avatud arvelduskonto nr 332114000004 ja Instmark OÜ nimele avatud arvelduskonto nr 332114010007. Samal päeval kohustas RAB oma ettekirjutusega OP/910/2007/IV Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arestima kümneks tööpäevaks Sevenert OÜ nimele avatud arvelduskonto nr 17000947156, Instmark OÜ nimele avatud arvelduskonto nr 17000984902 ja Montevalle OÜ nimele avatud arvelduskonto nr 17000984850.

14.02.2007.a kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/979/2007/IV Sevenert OÜ-d väljastama 08.02.2007.a-l AS-s Sampo Pank ettekirjutusega nr OP/911/2007/IV ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ettekirjutusega nr OP/910/2007/IV 09.02.2007.a-l arestitud kontodel olevate vahendite päritolu tõendavad dokumendid hiljemalt 19.02.2007.a. Samal päeval kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/978/2007/IV Instmark OÜ-d väljastama 08.02.2007.a-l AS-s Sampo Pank ettekirjutusega nr OP/911/2007/IV ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ettekirjutusega nr OP/910/2007/IV 09.02.2007.a-l arestitud kontodel olevate vahendite päritolu tõendavad dokumendid hiljemalt 19.02.2007.a ning ettekirjutusega nr OP/980/2007/IV Montevalle OÜ-d väljastama 08.02.2007.a-l Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ettekirjutusega nr OP/910/2007/IV 09.02.2007.a-l arestitud kontodel olevate vahendite päritolu tõendavad dokumendid hiljemalt 19.02.2007.a.

15.02.2007.a kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/993/2007/IV AS-i Sampo Pank kehtestama SV Capital OÜ nimele avatud arvelduskontole kasutamise piirangu kaheks tööpäevaks. Samal päeval kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/994/2007/IV Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kehtestama SV Capital OÜ nimele avatud arvelduskontodele kasutamise piirangu kaheks tööpäevaks. 19.02.2007.a kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/1011/2007/IV AS-i Sampo Pank arestima kümneks tööpäevaks SV Capital OÜ nimele avatud arvelduskonto nr 332114010007. Samal päeval kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/1010/2007/IV Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arestima kümneks tööpäevaks SV Capital OÜ nimele avatud arvelduskontod. 26.02.2007.a-l kohustas RAB oma ettekirjutusega nr OP/1107/2007/IV SV Capital OÜ seaduslikku esindajat ilmuma originaaldokumentide esitamiseks 28.02.2007.a kell 10.00 ja esitama kontrollimiseks 2006-2007.a äriühingu majandustegevust kajastavad dokumendid.

Instmark OÜ nimele AS-s Sampo Pank avatud arvelduskontol nr 332114010007 ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontodel nr 17000984902 ja nr 17000984944 olevad rahalised vahendid ning Montevalle OÜ nimele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontodel nr 17000984889, nr 17000984876, nr 17000984863 ja nr 17000984850 olevad rahalised vahendid.

KarS) § 394 tunnustel rahapesus selles, et SV Capital OÜ nimele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontodel nr 17001144482, nr 17001144495, nr 17001144466 ja nr 2 17001144479 on toimunud kahtlased tehingud (kriminaalasi nr 07221000023). 05.03.2007.a ühendati selle kriminaalasjaga ühiseks menetluseks kriminaalasi nr 07221000019, milles menetlust alustati 22.02.2007.a RAB kuriteoteate nr OP/1099/2007/IV alusel KarS § 394 tunnustel rahapesus selle kohta, et Sevenert OÜ nimele AS-s Hansapank avatud arvelduskontol nr 221030939085 on toimunud kahtlased tehingud, milles osalesid lisaks Sevenert OÜ-le veel nimetatud äriühinguga seotud Instmark OÜ ja Montevalle OÜ. Ühendatud kriminaalasja numbriks määrati 07221000023.

Montevalle OÜ nimele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arvelduskontol nr 17000984834 olevad rahalised vahendid.

3 13. 28.07.2011.a Montevalle OÜ Tallinna HK-le kaebuse, milles (arvestades 26.09.2011.a esitatud täpsustust; III kd tl 104-106, 111) palub JM-lt välja mõista avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 52 253,18 eurot, millele lisandub viivitusintress 6% aastas nimetatud summalt alates kahju hüvitamise taotluse esitamisest 01.05.2011.a kuni kahju reaalse hüvitamiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 15. Sevenert OÜ kaebuse põhjendus.

15.1 Põhja RP taotluse alusel arestis Harju MK oma 23.02.2007.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 07221000019 kaebaja raha Sampo Pangas ja Nordea Bank PLC Eesti filiaalis. RP 28.08.2007.a vara osalise aresti alt vabastamise määrusega ja 06.05.2008.a vara aresti alt vabastamise määrusega kriminaalasjas nr 07221000023 vabastati arestitud raha aresti alt. Kaebajale ega selle seaduslikele esindajatele või osanikele kriminaalmenetluse käigus kahtlustust ega süüdistust ei esitatud. Kaebajale teadaolevalt ei esitatud ka ühtegi muud kahtlustust ega süüdistust. Kedagi kohtu alla antud ei ole.

15.2 Riigikohtu (edaspidi: RK) otsuses nr 3-3-1-69-09 on selgitatud, et kohtueelses kriminaalmenetluses õiguspärase tõkendiga või kriminaalmenetluse tagamise vahendiga omandipõhiõiguse piiramisega isikule tekitatud varaline kahju tuleb õiglases määras hüvitada põhiseaduse (edaspidi: PS) § 25 alusel. Kaebaja esitaski sellekohase taotluse. JM 30.06.2011.a küllaltki vastuolulises korralduses nr 8-3/6375 jättis vastustaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Korraldusest ei ole võimalik aru saada, kas vastustaja hinnangul kahju ei kuulu hüvitamisele, nõue on aegunud või kahju on hüvitatud. Ainsa arusaadava väitena leidis JM, et RVastS ei ole kõnealusele taotlusele kohalduv seadus. Kaebaja on nõus, et lähtudes RK otsusest nr 3-3-1-69-09, p 84; PS §-dest 32 ja 12 koostoimes tuleneb riigi kohustus hüvitada õiguspärase kriminaalmenetluse tagamise vahendiga põhjustatud saamata kahju, sh jäänud tulu, tagamaks põhiõiguste riive proportsionaalsus. Regulatsioon, mis välistab hüvitise maksmise õiglases määras, samuti õiglase hüvitise aluseid ja korda sätestava regulatsiooni puudumine on vastuolus PS §-dega 32, 12 ja 11 nende koostoimes. Seega kaebaja nõude läbivaatamisel peabki lähtuma PS § 32, 12 ja 11 nende koostoimes madalamalseisva õigusakti puudumise tõttu. Õiglase hüvitise maksmise aluste ja korra puudumisel tuleb kahju õiglases määras hüvitada PS § 25 alusel (RK otsus nr 3-3-169-09, p 94). Samale seisukohale on jõutud ka RK otsuses nr 3-3-1-85-09.

Nõue on esitatud enne kolme aasta möödumist kahju tekitamise lõpetamisest ning kuna PS § 32, 12 ja 11 nõude esitamise tähtaegu, aegumist ega muid ajalisi piiranguid ei sätesta, siis oli kahju hüvitamise taotlus esitatud vastustajale tähtaegselt. Kahju peab hüvitama.

15.3 Kaebaja osutas makseteenuseid vastavalt lepingule nr 01\12-06 ning arestitud raha oli üle kantud kaebajale tema klient OOO InvestGarant poolt makseteenuste osutamiseks. Lepingu p 4.1 kohaselt maksekäsundi täitmise viitamisel tasub täitja (st kaebaja) tellijale viivist 0,1% konverteerimisele kuuluvast summast jа/või iga viivitatud päeva eest. OOO InvestGarant esitas kaebajale pretensioonid ja kaebaja oli sunnitud tasuma OOO-le InvestGarant nõutud viivise 902 518,16 eurot. Ka isegi siis, kui OOO InvestGarant piirduks intressi (lepingut reguleeriva VF tsiviilkoodeksi, edaspidi: VF TsK, järgi “protsentide”) nõudmisega, siis tolleaegne intressimäär oli 4 10%-11%. Seega oleks kaebajal kohustus hüvitada OOO-le InvestGarant vähemalt 247 265,25 eurot (453/365 x 10% x 1 992 313,83 eurot ≈ 247 265,25 eurot).

Riiki pidi arvestama vähemalt avalik-õiguslikes suhetes kehtiva intressimääraga 6%. Riigi poolt sel ajal krediidiasutustelt reaalselt saadud hoiuste intressimäärad olid 7,29% - 7,71%. Võrdluseks peab märkima, et samal ajal siseriiklikes eraõiguslikes suhetes arvestatava viivitusintressi määr oli 10,5%-11%. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi: EIK) peab kohaseks viivisemääraks Euroopa Keskpanga (edaspidi: EKP) laenamise püsivõimaluse intressimäär, millele lisandub 3 protsenti (vt nt EIK otsust asjas nr 30352/03). EKP laenamise püsivõimaluse intressimäär raha aresti ajal oli 4,5%-5% ja seega oleks viivisemääraks 7,5%-8%. Järelikult on kuueprotsendiline viivisemäär minimaalne õiglase hüvitise määr.

16.1 Põhja RP taotluse alusel arestis Harju MK oma 23.02.2007.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 07221000019 kaebaja raha Sampo Pangas ja Nordea Bank PLC Eesti filiaalis. RP 03.10.2007.a vara osalise aresti alt vabastamise määrusega ja 06.05.2008.a vara aresti alt vabastamise määrusega kriminaalasjas nr 07221000023 vabastati arestitud raha aresti alt. Kaebajale ega selle seaduslikele esindajatele või osanikele kriminaalmenetluse käigus kahtlustust ega süüdistust ei esitatud. Kaebajale teadaolevalt ei esitatud ka ühtegi muud kahtlustust ega süüdistust. Kedagi kohtu alla antud ei ole.

16.2 RK otsuses nr 3-3-1-69-09 on selgitatud, et kohtueelses kriminaalmenetluses õiguspärase tõkendiga või kriminaalmenetluse tagamise vahendiga omandipõhiõiguse piiramisega isikule tekitatud varaline kahju tuleb õiglases määras hüvitada PS § 25 alusel. Kaebaja esitaski sellekohase taotluse. JM 30.06.2011.a küllaltki vastuolulises korralduses nr 8-3/6375 jättis vastustaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Korraldusest ei ole võimalik aru saada, kas vastustaja hinnangul kahju ei kuulu hüvitamisele, nõue on aegunud või kahju on hüvitatud. Ainsa arusaadava väitena leidis JM, et RVastS ei ole kõnealusele taotlusele kohalduv seadus. Kaebaja on nõus, et lähtudes RK otsusest nr 3-3-1-69-09, p 84; PS §-dest 32 ja 12 koostoimes tuleneb riigi kohustus hüvitada õiguspärase kriminaalmenetluse tagamise vahendiga põhjustatud saamata kahju, sh jäänud tulu, tagamaks põhiõiguste riive proportsionaalsus. Regulatsioon, mis välistab hüvitise maksmise õiglases määras, samuti õiglase hüvitise aluseid ja korda sätestava regulatsiooni puudumine on vastuolus PS §-dega 32, 12 ja 11 nende koostoimes. Seega kaebaja nõude läbivaatamisel peabki lähtuma PS § 32, 12 ja 11 nende koostoimes madalamalseisva õigusakti puudumise tõttu. Õiglase hüvitise maksmise aluste ja korra puudumisel tuleb kahju õiglases määras hüvitada PS § 25 alusel (RK otsus nr 3-3-1-69-09, p 94). Samale seisukohale on jõutud ka RK otsuses nr 3-3-1-85-09.

Nõue on esitatud enne kolme aasta möödumist kahju tekitamise lõpetamisest ning kuna PS § 32, 12 ja 11 nõude esitamise tähtaegu, aegumist ega muid ajalisi piiranguid ei sätesta, siis oli kahju hüvitamise taotlus esitatud vastustajale tähtaegselt. Kahju peab hüvitama.

16.3 Kaebaja osutas makseteenuseid vastavalt lepingule nr 22\12 ning arestitud raha oli üle kantud kaebajale tema klient OOO FinansGrupp poolt makseteenuste osutamiseks. Lepingu p 4.1 kohaselt maksekäsundi täitmise viitamisel tasub täitja (st kaebaja) tellijale viivist 0,1% konverteerimisele kuuluvast summast jа/või iga viivitatud päeva eest. OOO FinansGrupp esitas kaebajale pretensioonid ja kaebaja oli sunnitud tasuma OOO-le FinansGrupp nõutud viivise 924 705,28 eurot. Ka isegi siis, kui OOO FinansGrupp piirduks intressi (lepingut reguleeriva VF TsK järgi “protsentide”) nõudmisega, siis tolleaegne intressimäär oli 10%-11%. Seega oleks kaebajal kohustus hüvitada OOO-le FinansGrupp vähemalt 253 343,91 eurot (453/365 x 10% x 1 992 313,83 eurot ≈ 247 265,25 eurot). (453/365 x 10% x 2 041 292, 02 eurot ≈ 253 343,91 eurot).

5 Riiki pidi arvestama vähemalt avalik-õiguslikes suhetes kehtiva intressimääraga 6%. Riigi poolt sel ajal krediidiasutustelt reaalselt saadud hoiuste intressimäärad olid 7,29% - 7,71%. Võrdluseks peab märkima, et samal ajal siseriiklikes eraõiguslikes suhetes arvestatava viivitusintressi määr oli 10,5%-11%. EIK peab kohaseks viivisemääraks EKP laenamise püsivõimaluse intressimäär, millele lisandub 3 protsenti (vt nt EIK otsust asjas nr 30352/03). EKP laenamise püsivõimaluse intressimäär raha aresti ajal oli 4,5%-5% ja seega oleks viivisemääraks 7,5%-8%. Järelikult on kuueprotsendiline viivisemäär minimaalne õiglase hüvitise määr.

17.1 Põhja RP taotluse alusel arestis Harju MK oma 23.02.2007.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 07221000019 kaebaja raha Nordea Bank PLC Eesti filiaalis. RP 04.10.2007.a vara osalise aresti alt vabastamise määrusega ning 06.05.2008.a vara aresti alt vabastamise määrusega kriminaalasjas nr 07221000023 vabastati arestitud raha aresti alt. Kaebajale ega selle seaduslikele esindajatele või osanikele kriminaalmenetluse käigus kahtlustust ega süüdistust ei esitatud.

Kaebajale teadaolevalt ei esitatud ka ühtegi muud kahtlustust ega süüdistust. Kedagi kohtu alla antud ei ole.

17.2 RK otsuses nr 3-3-1-69-09 on selgitatud, et kohtueelses kriminaalmenetluses õiguspärase tõkendiga või kriminaalmenetluse tagamise vahendiga omandipõhiõiguse piiramisega isikule tekitatud varaline kahju tuleb õiglases määras hüvitada PS § 25 alusel. Kaebaja esitaski sellekohase taotluse. JM 30.06.2011.a. küllaltki vastuolulises korralduses nr 8-3/6375 jättis vastustaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Korraldusest ei ole võimalik aru saada, kas vastustaja hinnangul kahju ei kuulu hüvitamisele, nõue on aegunud või kahju on hüvitatud. Ainsa arusaadava väitena leidis JM, et RVastS ei ole kõnealusele taotlusele kohalduv seadus. Kaebaja on nõus, et lähtudes RK otsusest nr 3-3-1-69-09, p 84; PS §-dest 32 ja 12 koostoimes tuleneb riigi kohustus hüvitada õiguspärase kriminaalmenetluse tagamise vahendiga põhjustatud saamata kahju, sh jäänud tulu, tagamaks põhiõiguste riive proportsionaalsus. Regulatsioon, mis välistab hüvitise maksmise õiglases määras, samuti õiglase hüvitise aluseid ja korda sätestava regulatsiooni puudumine on vastuolus PS §-dega 32, 12 ja 11 nende koostoimes. Seega kaebaja nõude läbivaatamisel peabki lähtuma PS § 32, 12 ja 11 nende koostoimes madalamalseisva õigusakti puudumise tõttu. Õiglase hüvitise maksmise aluste ja korra puudumisel tuleb kahju õiglases määras hüvitada PS § 25 alusel (RK otsus nr 3-3-1-69-09, p 94). Samale seisukohale on jõutud ka RK otsuses nr 3-3-1-85-09.

Nõue on esitatud enne kolme aasta möödumist kahju tekitamise lõpetamisest ning kuna PS § 32, 12 ja 11 nõude esitamise tähtaegu, aegumist ega muid ajalisi piiranguid ei sätesta, siis oli kahju hüvitamise taotlus esitatud vastustajale tähtaegselt. Kahju peab hüvitama.

17.3 Kaebaja osutas makseteenuseid vastavalt lepingule nr 23\12 ning arestitud raha oli üle kantud kaebajale tema klient OOO FinansGrupp poolt makseteenuste osutamiseks. Lepingu p 4.1 kohaselt maksekäsundi täitmise viitamisel tasub täitja (st kaebaja) tellijale viivist 0,1% konverteerimisele kuuluvast summast jа/või iga viivitatud päeva eest. OOO FinansGrupp esitas kaebajale pretensioonid ja kaebaja oli sunnitud tasuma OOO-le FinansGrupp nõutud viivise 924 705,28 eurot. Ka isegi siis, kui OOO FinansGrupp piirduks intressi (lepingut reguleeriva VF TsK järgi “protsentide”) nõudmisega, siis tolleaegne intressimäär oli 10%-11%. Seega oleks kaebajal kohustus hüvitada OOO-le FinansGrupp vähemalt 145 728,80 eurot (453/365 x 10% x 1 174 194,50 eurot ≈ 145 728,80 eurot).

Riiki pidi arvestama vähemalt avalik-õiguslikes suhetes kehtiva intressimääraga 6%. Riigi poolt sel ajal krediidiasutustelt reaalselt saadud hoiuste intressimäärad olid 7,29% - 7,71%. Võrdluseks 6 peab märkima, et samal ajal siseriiklikes eraõiguslikes suhetes arvestatava viivitusintressi määr oli 10,5%-11%. EIK peab kohaseks viivisemääraks EKP laenamise püsivõimaluse intressimäär, millele lisandub 3 protsenti (vt nt EIK otsust asjas nr 30352/03). EKP laenamise püsivõimaluse intressimäär raha aresti ajal oli 4,5%-5% ja seega oleks viivisemääraks 7,5%-8%. Järelikult on kuueprotsendiline viivisemäär minimaalne õiglase hüvitise määr.

18.1 JM on kaebajate kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel viidanud sellele, et RVastS ei ole taotlusele kohalduv seadus, kuna tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes õigusvastase tegevusega õiguste rikkumise juhtumiga (RVastS § 7), õigusemõistmisel tekitatud kahjuga, mille hüvitamise näeks ette RVastS § 15 ega õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahjuga (RVastS § 16).

RK on leidnud, et RVastS-s puuduvad alused kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks (nr 3-3-1-85-09; p-d 106, 108, 110, 111, 118). RK lahendid nr 3-1-1-117-09 ja 3-1-1-108-05 ei ole asjassepuutuvad, sest ei puuduta kontol oleva vara arestimist. Võlaõigusseadus (edaspidi: VÕS) on asjakohatu, kuna tegemist ei ole võlaõigusliku suhtega. Kaebajate arvelduslepingule vastav intress (VÕS § 717) on tasutud ja kaebajad on selle kätte saanud vara aresti alt vabastamisel. Kaebajate vara arestiti õiguspäraselt. Sellekohased vaidlustused on lõppenud aresti jõusse jätmisega ja kohtulahendid on jõustunud. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 125 lg 3 kohaselt tagab asitõendi hoidja asitõendi puutumatuse ja säilimise. Selles seisnebki vastutava hoiu eesmärk.

Antud juhul oli panga poolt tagatud arestitud vara säilimine, mida tulebki lugeda heaperemehelikuks käitlemiseks. Arestitud võõra vara investeerimiseks, hoiusekontole paigutamiseks või selle väärtuse kasvatamiseks (või kasu saamiseks VÕS § 892 tähenduses) enam või vähem riskantsel viisil puudusid seaduslikud volitused, mistõttu on alusetu seisukoht, et kaebajatele on omandipõhiõiguse riivamisega tekitatud kahju, kuna nende nimel olevat arestitud vara ei paigutatud hoiusekontole.

18.2 Ebamäärane on, millele rajaneb kaebajate seisukoht, et nõudele kohalduv intressimäär on „avalik-õiguslikes suhetes kehtiv intressimäär 6%“. On õige, et RVastS § 23 p 1 kohaldatakse alusetult saadud raha eest sellisel määral intressi, kuid see määr kohaldub siiski alusetul saadud raha suhtes, millega antud juhul ei ole tegemist. Sama seaduse § 22 lg 1 kohaselt, millele § 23 viitab, võib nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti Riik ei ole kaebajate arvelduskontot arestides kaebajate arvelt alusetult rikastunud. Vara arestimiseks oli õiguslik alus, mida on tuvastatud nii halduskohtu- kui kriminaalmenetluses seadusjõustunud lahenditega. Samuti puudub kriminaalmenetluses igasugune viide nimetatud intressimäärale või sellele vastavale viivisele ning selle asemel on kohustus tagada arestitud vara säilimine. Kaebajate vara on õiguslikul alusel toimunud arestimise käigus säilinud ning kaebajate enda esitatud andmete kohaselt talle tagastatud (aresti alt vabastatud) koos krediidiasutuse poolt lisandunud intressiga.

18.3 Kaebajad on viidanud RK lahendile nr 3-3-1-69-09, mille kohaselt kriminaalmenetluses õiguspärase tõkendiga või kriminaalmenetluse tagamise vahendiga omandipõhiõiguse piiramisega tekitatud varaline kahju tuleb õiglases määras hüvitada PS § 25 alusel. Vastustaja viitab esiteks sellele, et kaebajate poolt JM-le esitatud taotluses puudusid tõendid mingi kahju tekitamise osas ning viidatud oli riigi kohustusele tagada vara säilimine ja heaperemehelik käitlemine. Viited väidetavale kahjule ning seda tõendavale lepingule ja muudele dokumentidele on esitatud alles kaebustes kohtule.

Teiseks, viidatud RK lahendi p 94 kohaselt, tehes vajalikud üldistused, tuleb haldusasja lahendaval kohtul tuvastada, kas isikul tekkis kriminaalmenetluses tõkendi kohaldamise tõttu kahju ja kui tekkis, siis millises ulatuses. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas isikule makstud hüvitis – antud 7 juhul vara säilimise tagatud olles lisandunud pangaintress – oli õiglane. Juhul kui halduskohus leiab, et õiglane hüvitis oleks pidanud olema suurem kui see hüvitis, tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 kohaselt jätta seaduse täiendavat hüvitist mitte võimaldava sätte puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks ning saata kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks RK-le.

Kolmandaks, mõeldav hüvitis peab nii RK seisukohta arvestades, PS § 25 kohaselt kui ka arvestades muude seaduste analoogiat, olema õiglane (õiglases määras). Kaebajatel oli võimalus esitada nii RAB-le kui kriminaalmenetluses tõendid arestitud vahendite õiguspärase iseloomu, päritolu ja eesmärgi kohta, kuid teadaolevalt nad seda õigust ei kasutanud. Kaebajate arestitud vara säilimine on olnud tagatud ja vara algsele väärtusele on lisandunud krediidiasutuse lisatud intress.

18.4 Eelnevast tuleneb, et kaebajad on oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus neile on võimalik väidetava kahju tekkimine. Riigipoolsed meetmed, sh kaebajate arvelduskontode arestimine, on toimunud õiguspäraselt ja põhjendatult. Riik on põhjendamatu kahju vältimiseks vara aresti lõpetanud. Kaebajad on saanud oma kasutusse arestitud vara koos lisandunud pangaintressiga. Samas on kaebajatega seotud isikute suhtes jätkuvalt kahtlused seotuses rahapesuga ning jätkuvad kriminaalmenetlused nende isikute suhtes eri riikides. Seega väidetava kahju täiendav hüvitamine kaebajale oleks igal juhul ebaõiglane ning võimalik väidetav kahju jääb talumiskohustuse piiridesse, st tegu on kahjuga, mille hüvitamist ei saa nõuda ka PS § 25 alusel.

19.1 Kaebajate arveldusarvetel olnud vara oli Harju MK määrustega arestitud kui rahapesu objektiks olev vara ning arestimise eesmärgiks oli tagada sellise vara konfiskeerimine. See tähendab, et esines põhjendatud kahtlus selles, et nimetatud rahalised vahendid olid seotud rahapesualase süüteo toimepanemisega, s.o võimaliku kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud rahaliste vahenditega tehingute teostamine vara ebaseadusliku päritolu ja tegelike omanike varjamise eesmärgil. Ühtlasi tähendas see ka seda, et nii raha omanikuna kui ka valdajana näidatud isikud ei olnud õigustatud sellist raha kasutama ega käsutama. Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Kaebajate arveldusarvetel olev raha oli pärit välisriigist, VF-st. VF prokuratuur ja kohus menetlevad käesoleval ajal kriminaalasja grupi isikute süüdistuses ebaseaduslikus pangandustegevuses (VF kriminaalkoodeksi § 172), mille sisuks oli suurte summade edastamine Eestis registreeritud firmade, sh kaebajate kontodele, kus need konverteeriti eurodesse, võeti välja sularahas ning toimetati tollikontrolli eest varjatuna üle VF tollipiiri tagasi Venemaale. Kaebajate tegevuse osas alustati 22.02.2007.a kriminaalmenetlust nr 07221000019 ning sõltumata sellest, kas Eestis toimunud rublade konverteerimistehingu osas oli võimalik meie vabariigis kellelegi midagi seadusevastast ette heita või mitte, on need tehingud VF-s menetletava kriminaalasja oluliseks osaks ning vastavad tehiolud kuulusid ja kuuluvad väljaselgitamisele.

19.2 Vaidlust ei ole selles, et vara arestiti Eestis õiguspäraselt. Asjaolu, et kriminaalmenetlus tervikuna lõpetati, ei muuda kohaldatud seaduslikke meetmeid õigusvastasteks. Arestitud rahalisi vahendeid ei antud üle ei Prokuratuurile ega ühelegi teisele avaliku võimu kandjale, vaid need asusid pankades ning teenisid ka pankade poolt makstavat intressi, mis vara vabastamisel maksti välja ka kaebuse esitajale. Kaebajatel piirati pangakontode kasutamist ning selline piirang kujutab endast PS § 32 lg 2 lauses 1 sätestatud põhiõiguse riivet – igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, mille kitsendused sätestab seadus. Seaduseks, mis annab võimaluse omandi vaba käsutamist piirata, on KrMS § 142, millest juhindudes toimuski kaebaja põhiõiguste kitsendamine. KrMS § 6 sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse kuriteo asjaolude ilmnemisel ning menetluse alustamisel pole võimalik etteulatuvalt võtta seisukohta, kas kahtlused kuriteo toimepanemise suhtes osutuvad paikapidavateks. Kriminaalmenetlust viiaksegi läbi tõe 8 tuvastamise eesmärgil ja isikud peavad avalikes huvides taluma menetluse läbiviimist ning teatud juhtudel sellega kaasnevaid piiranguid. Kaheldav on nõustuda seisukohaga, et riik on kohustatud hüvitama kahju kõigile isikutele, kellele see on tekitatud kriminaalmenetluse läbiviimisega, sest selline arusaam võib kahjustada õiguskorda – kahju hüvitamise kohustuse tõttu püütaks menetleda üksnes selliseid kriminaalasju, milles isiku süüdimõistmise perspektiiv on juba algselt kindel või siis rakendataks meetmeid, et isiku süüditunnistamist iga hinna eest tagada. Kumbagi nimetatud suundadest ei saa pidada õigeks, mistõttu on oluline suhtuda kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamisse ettevaatlikult, sest vastasel korral võib õiguskorrale tekitatud kahju olla suurem.

19.3 Kaebajate poolt äriregistrile esitatud 2006 ja 2007.a majandusaasta aruannete kohaselt tegelesid nad nimetatud ajal põhitegevusena valuutavahetusega, aga ka raha kiirsiirdamisteenuse ning muude raha arveldusteenuste pakkumisega. Kaebustes pole esitatud tõendeid selle kohta, et arestitud rahalised vahendid kuulusid kaebajatele, pigem vastupidi. Kaebajate jt seotud äriühingute taotlustes arveldusarvetel olevate summade aresti alt vabastamiseks rõhutatakse, et tegemist on võõrvahenditega. RP vara aresti alt vabastamise 06.05.2008.a määruse kirjeldava osa kohaselt tuvastati rahapesukahtluse kontrolli käigus, et VF äriühingud kandsid Eesti äriühingute nimele krediidiasutustes avatud arvelduskontodele suuremates summades Vene rublasid, mis koheselt konverteeriti eurodeks, seejärel võeti sularahas välja ja edastati kolmandatele isikutele, kes väidetavalt toimetasid need VF äriühingutele tagasi. Järelikult seisnes Eesti äriühingute, sh kaebajate roll üksnes saabunud raha konverteerimises ja sularahana väljavõtmises ning kaebajad ei muutunud kindlal eesmärgil tema kasutusse saabunud rahaliste vahendite omanikuks. Sellest tulenevalt ei saa neile olla tekitatud väidetavat arestimisega tekitatud kahju.

19.4 Menetlus lõpetati põhjusel, et ei õnnestunud tuvastada uuritava vara kuritegelikku päritolu, samas on nii selles määruses kui ka kohtutoimiku muudes materjalides esitatud hulgaliselt kriminaalmenetluse käigus tuvastatud fakte, millest nähtuvalt olid kaebajad ise andnud piisavalt alust kahtlustada neid rahapesus, kuna ei täitnud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest (edaspidi: RahaPTS) tulenevaid nõudeid. Eesti äriühingud võtsid sellise teenuse osutamise eest vahendustasu, kuid ei täitnud RahaPTS-s sätestatud nõuet kliendi isikusamasuse tuvastamise ja andmete registreerimise kohustust (RahaPTS § 6 ja § 11) ning teatamiskohustust (RahaPTS §15) ja rahandusministri 05.09.2005.a määrusest nr 61 tulenevaid kohustusi. Seda, et kaebajad ei olnud RahaPTS kohustatud subjektiks, ei ole kaebuses väidetud. Seega, isegi sel juhul, kui kaebajad oleksid kahju kandnud, oleks enam kui küsitav võimaliku kahju hüvitamine.

KOHTU PÕHJENDUSED 20. Kaebajad taotlevad omandipõhiõiguse piiramisega tekitatud kahju hüvitamist PS § 25 alusel (kaebuste p-d 3.1 ja 3.4). Kaebuste kohaselt ei saanud kaebajad nende vara arestimise tõttu Prokuratuuri taotlusel Harju MK 23.02.2007.a määrusega kriminaalasjas nr 07221000019 täita kolmandate isikute ees oma lepingulisi kohustusi ja pidid seetõttu tasuma neile viivist (kaebuste pd 2.1 ja 4.1; vt ka V kd tl 174). Kaebuste kohaselt oli Sevenert OÜ vastavalt 01.12.2006.a sõlmitud lepingule nr 01\12-06 kohustatud osutama makseteenuseid VF äriühingule OOO InvestGarant ning Instmark OÜ ja Montevalle olid OÜ vastavalt samal päeval sõlmitud lepingutele nr 22/12 ja 23/12 kohustatud osutama makseteenuseid VF äriühingule OOO FinansGrupp, kes olid kaebajatele selleks üle kandnud arestitud summad. Kaebuste kohaselt tasus Sevenert OÜ äriühingule OOO InvestGarant viimase nõudel viivisena 902 518,16 eurot ning Instmark OÜ ja Montevalle OÜ äriühingule OOO FinansGrupp viivisena kumbki 924 705,28 eurot. Lisaks eelnimetatud kolmele lepingutele (I kd tl 89-90p, II kd tl 87p-89; III kd tl 92p-94; tõlked: II kd tl 90-91, III kd tl 94p-95p, IV kd tl 72-73) on kaebajad kohtule esitanud äriühingute OOO InvestGarant ja OOO FinansGrupp 25.02.2007.a, 26.02.2007.a ja 06.05.2008.a nõudekirjad; 28.02.2007.a, 25.10.2007.a, 31.10.2007.a ja 06.05.2008.a koostatud lepingupoolte ühised aktid kaebajate võlgnevuste kohta ja maksekorraldused (I kd tl 91-92p; II kd tl 91-92p, 93p, 94p; III kd tl 96-98; IV kd tl 230, 230p, 9 231p, 232, 233, 234, 237, 238, 238p; tõlked: II kd tl 92, 93, 94, 95; III kd tl 96p, 97p, 98p IV kd 73p, 74, 74p, 75, 76; V kd tl 28p, 29, 30, 30p, 31, 31p, 33p, 34p, 35). Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ paluvad enda kasuks välja mõista avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju vastavalt 90 050,44 eurot, 48 814,51 eurot ja 52 253,18 eurot, millele lisandub viivitusintress 6 % aastas (I kd tl 106, II kd tl 108, III kd tl 111).

Õiglase hüvitise maksmise korral ei ole omandipõhiõiguse riive ebaproportsionaalne ning riik ei riku isiku põhiõigust (vt samas). Õiglane hüvitis on sellisel juhul tegeliku varalise kaotuse ja talumiskohustuse vahe (vt samas, p 65). Seega tuleb kohtul käesoleval juhul esmalt tuvastada, kas ja millises ulatuses tekkis kaebajatel kriminaalmenetluse tagamise vahendi tõttu varaline kahju.

Kriminaalasjas nr 07221000023 on tuvastatud, et 2006-2008.a tegutses VF-s ebaseaduslikuks pangandustegevuseks loodud organiseeritud grupp, mille koosseisu kuulusid teiste hulgas ka Sevenert OÜ ja Instmark OÜ ainuosanik ja juhatuse liige Dmitry Abramkin ning Montevalle OÜ ainuosanik ja juhatuse liige Igor Perepech, mis vormistas oma kontrolli alla olevate VF-s registreeritud varifirmade (sh OOO InvestGarant ja OOO FinansGrupp) nimel maksedokumente ja kandis fiktiivsetel alustel nende arvelduskontodele laekunud vene rublad edasi Eesti pankades Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ ja SV Capital OÜ nimele avatud kontodele. Pärast kaebajatele kuuluvatele arvelduskontodele piirangute seadmist Eestis hakati sellised ülekandeid tegema ühes Bulgaaria pangas avatud kontodele. Eeltoodud kriminaalasjast pärinev informatsioon on kooskõlas ka käesolevas asjas kogutud andmetega. Kaebajad ei ole tänaseni selgitanud, kust tehingute esemeks olnud vara pärines, mistõttu rahavoogude päritolu on jätkuvalt ebaselge.

Kaebajate esindaja selgituse kohaselt kohtuistungil kaebajatel enam aktiivset majandustegevust ei toimu (V kd tl 183). Seega on kohtu arvates põhjendatud vastustajate seisukoht, et kaebajate väidetav kolmandate isikute ees kohustuste täitmisega seonduv kahju on fiktiivselt tekitatud ning peab sarnaselt JM-ga ülekaalukalt tõenäoliseks, et kaebajate „viidatud lepingute alusel toimus piltlikult raha tõstmine ühest taskust teise“ (IV kd tl 158p).

22.1 Puudub vaidlus, et vaatlusalusel perioodil (2006 - 2007.a) on kaebajate osanike ja juhatuste koosseis järgmine: Sevenert OÜ juhatuse liikmed - Dmitry Abramkin ja Yuriy Jexenev, äriühingu osanik Dmitry Abramkin; Instmark OÜ juhatuse liikmed - Dmitry Abramkin ja Yuriy Jexenev, äriühingu osanik Dmitry Abramkin; Montevalle OÜ juhatuse liikmed - Yuriy Jexenev ja Igor Perepech, äriühingu osanik Igor Perepech. Nimetatud andmed kajastuvad ka toimiku materjalides (I kd tl 132-132p; V kd tl 121-122). Puudub ka vaidlus selles, et kaebajate majandustegevus oli korraldatud sarnasel viisil ja et nad omasid ühiseid kliente. Nimetatud andmed nähtuvad ka 10 kohtule esitatud kaebajate majandusaasta aruannetest, lepingutest, ja kontoväljavõtetest (I kd tl 3550p, 60p-73, 89-90p; II kd tl 87p-89, 90-91; III kd tl 92p-95p; IV kd tl 72-73, 114-144).

22.2 VF Keskpanga 15.11.2006.a kirjast nr 01-001/4052 Finantsinspektsioonile nähtub, et Eesti krediidiasutuste rubla korrespondentskontosid kasutavate äriühingute nimekirjas, kelle tehingutel on keskpanga informatsiooni kohaselt fiktiivsete kaubandustehingute tunnused, on ka kaebaja Sevenert OÜ (V kd tl 127-130; tõlge: samas tl 131-132). Kaebajad pole nimetatud dokumendi autentsust kahtluse alla seadnud.

22.3 Venemaa Föderaalse Juurdlusbüroo poolt rahvusvahelise koostöö raames 16.09.2009.a läbiviidud uurimistoimingu protokollist nähtuvalt on tunnistajana ülekuulatud kaebajatega 01.12.2006.a sõlmitud lepingud nr 01\12-06, 22/12 ja 23/12 ning muud kaebajate poolt kohtule esitatud kahjunõuete aluseks olevad dokumendid (nõudekirjad ning aktid kaebajate võlgnevuste kohta) lepingupartnerite - VF äriühingute OOO InvestGarant ja OOO FinansGrupp - nimel nende tegevjuhina allkirjastanud R. S. andnud VF võimudele järgmisi ütlusi: „nimetatud äriühingute [OOO InvestGarant ja OOO FinansGrupp] esindajaks oli Dmitry Abramkin. Ma ei saa vastata ülejäänud küsimustele, kuna faktiliselt teostas firmade juhtimist Dmitry Abramkin. Rohkem ma midagi ei tea“ (IV kd tl 86-88; tõlge: samas tl 112-113). Seega nähtub nimetatud protokollist, et tunnistaja oli variisik ning tegelikult juhtis äriühinguid OOO InvestGarant ja OOO FinansGrupp kaebajate Sevenert OÜ ja Instmark OÜ ainuosanik ja juhatuse liige Dmitry Abramkin.

22.4 Puudub vaidlus ka selles, et kaebajad ei esitanud RAB 07.02.2007.a, 08.02.2007.a ja 14.02.2007.a ettekirjutustega (nr OP/872/2007/IV, OP/873/2007/IV, OP/911/2007/IV ja OP/910/2007/IV) kehtestatud piirangute ajal RAB-le nende nimele Eesti krediidiasutustes avatud arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente. See nähtub Harju MK 23.02.2007.a määrusest kriminaalasjas nr 07221000019 ja 02.10.2007.a määrusest kriminaalasjas nr 07221000023 ning Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2007.a määrusest kriminaalasjas nr 1-07-2258 (I kd tl 11-13, 14-16; IV kd tl 61-62). Kohtumäärustest nähtuvalt oli alust kahtlustada, et tegemist on rahapesu objektiks oleva varaga. Toimiku materjalidest nähtuvalt jäi kõnealuste rahaliste vahendite päritolu ebaselgeks ka kriminaalasjas menetluse lõpetamisel, kui kõik Eesti võimude poolsed uurimistoimingud selleks olid teostatud (I kd tl 134p). Kaebajad ei ole seda selgitanud ka käesolevas asjas.

22.5 PPA 23.12.2010.a Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr 07221000023 nähtuvad järgmised andmed (I kd tl 131-135).

VF-s ja Bulgaarias on alustatud kriminaalmenetlust Dmitry Abramkini ja temaga seotud isikute suhtes ning on tuvastatud, et 2006-2008.a tegutses VF-s Dmitry Abramkini jt isikute poolt loodud püsiv organiseeritud grupp, milline otsese tahtlusega tegeles ebaseadusliku pangandustegevusega.

Teiste hulgas kuulus nimetatud grupi koosseisu Igor Perepech. Grupi liikmete vahel olid tihedad suhted, millised olid loodud ühe ja sama kuriteo sooritamiseks, selle toimepanemise meetodite väljatöötamiseks, skeemide ning korra ettevalmistamiseks; ebaseaduslike panga ja finantsoperatsioonide varjamiseks ning teostamiseks. Dmitry Abramkin, olles grupi organisaator ja juht, korraldas osalejate tegevust sh leidis kliente, kelle huvides teostati ebaseaduslikke pangaoperatsioone; määras kindlaks pangaoperatsioonide teostamise tingimused ja meetodid ning pidas nende üle arvestust; organiseeris varifirmade asutamise ja nendele pankades arvelduskontode avamise; korraldas varifirmade tööd; kasutas ebaseaduslikult saadud tulu ja määras kindlaks selle jaotumise grupi liikmete vahel. Igor Perepech, olles Montevalle OÜ juhataja ja omades võimalust käsutada äriühingu nimele Eesti krediidiasutustes avatud kontosid, samuti olles seotud Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja SV Capital OÜ majandustegevusega, sooritas fiktiivseid tehinguid organiseeritud grupi kontrolli all olevate VF-s registreeritud varifirmadega sh OOO-ga FinansGrupp. Lisaks tegeles Igor Perepech klientide leidmisega ja varifirmade poolt Sevenert OÜ, 11 Instmark OÜ ning Montevalle OÜ nimele Eesti pankades avatud arvelduskontodele kantud vene rublade peale eurodeks konverteerimist ja sealt sularahas kättesaamist grupi huvides tollikontrolli eest varjatult VF territooriumile toimetamisega. Dmitry Abramkini korraldusel allkirjastasid varifirmade juhid tasu eest panga-, raamatupidamise- ja muid dokumente, millised olid seotud nende ettevõtete majandustegevusega. Otsuseid varifirmade kaudu tehingute ja arvelduste teostamiseks võtsid vastu ainult Dmitry Abramkin, Igor Perepech ja teised organiseeritud grupis osalejad. Nimetatud isikud koostasid vastavaid lepinguid ja pangadokumente ning nõudsid varifirmade juhtidelt nende allkirjastamist. Fiktiivsetel alustel kanti Venemaal nende arvelduskontodele laekunud Vene rublad edasi Eesti pankades Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ, SV Capital OÜ nimele avatud kontodele.

Peale Eesti pankades nimetatud äriühingutele kuuluvate arvelduskontode kasutamise piiramist hakati selliseid ülekandeid tegema Optima Ka Ltd. nimele Bulgaarias asuvas First Investment Bank AD-s avatud kontodele. Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ ja SV Capital OÜ äriühingud said oma kasumi varifirmadele finantsteenuste osutamisega seonduvast komisjonitasust, milliseks oli 0,8 % konverteeritavast summast. Samuti teeniti kasumit äriühingute arvelduskontodel olnud rahaliste vahendite pangas hoiustamisega ja valuutakursside muutustest.

Organiseeritud grupi liikmed kasutasid Sevenert OÜ-ga, Instmark OÜ-ga, Montevalle OÜ-ga, SV Capital OÜ-ga ja Optima Ka Ltd.-ga seotud tegevusest saadud tulu äriühingute jooksvate majanduskulude tasumiseks, kaastöötajatele rahaliste tasude väljamaksmiseks ning isiklikuks rikastumiseks.

Rahapesu kui süüteo suhtes on vajalik eelkuritegu, millise toimepanemisest saadakse kuritegelik tulu. Rahavoogude päritolu antud kriminaalasjas on jätkuvalt ebaselge ning kõik toimingud Eesti õiguskaitseorganite poolt rahaliste vahendite konkreetse päritolu välja selgitamiseks on teostatud.

Sellest tulenevalt pole täidetud ka rahapesu koosseisu tunnused. Kriminaalasja eeluurimise raames saadeti 14.08.2007.a VF Peaprokuratuurile õigusabitaotlus. Sellele vastuseks laekunud materjalide, Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ ja SV Capital OÜ äriühingute seaduslike esindajate poolt krediidiasutustele ning menetlejale esitatud dokumentide, tunnistajate ülekuulamistel saadud ütluste ja teiste asjas kogutud tõendite analüüsil on tuvastatud fakte, millised kinnitavad nimetatud äriühingute ning nendega seotud isikute osalust VF territooriumil toimepandud kuritegudes. VF kriminaalasjas nr 201/374090-08 organiseeritud grupi liikmetele, sh Dmitry Abramkinile ja Igor Perepechile, esitatud süüdistused käsitlevad muuhulgas kriminaalasja nr 07221000023 eeluurimise raames tuvastatud Eestis toimepandud kuritegusid. Samuti on asjakohased süüdistused esitatud Dmitry Abramkinile Bulgaarias menetletavas kriminaalasjas nr 65/2008.

Kaebused tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.