lõikest 2 tulenevalt ei märgita juhul, kui ettekirjutus on tehtud
lõigete 1 ja 3 alusel, ettekirjutuses selle faktilist alust, kuid ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Antud haldusasjas ei ole vastustaja esitanud kohtule seadusest tulenevat nõutavat dokumenti, mistõttu on ettekirjutuse põhjendatus tõendamata. Selline väide ei vabasta haldusorganit ettekirjutuse põhjendamise kohustusest
Kriminaalasja menetleja põhjendused ei asenda vaidlustatud haldusakti andja põhjendusi. Ka antud asjas on seos kriminaalmenetlusega ning just kriminaalmenetlusest on sattunud rahaliste vahendite küsimuse lahendamine vastustaja menetlusse. Ettekirjutuse faktiliste ja õiguslike aluste väljaselgitamine lubab hinnata ka ettekirjutusega kohaldatud sunnivahendite eesmärgipärasust. Järelevalvemenetlust ei viida läbi ning sunnivahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Vaidlustatud ettekirjutus ning toimuv menetlus on kantud aga just kriminaalmenetluse eesmärkidest, mis on väljendatud selgelt seoses äravõetud rahasummade saatuse otsustamise andmisega vastustajale, kuigi selle otsustamine oli KrMS normide järgi kohustuslik kriminaalmenetluses. Eeltoodust tulenevalt puudub ettekirjutuse juurest
§-s 38 lg 2 märgitud dokument, mistõttu juba seepärast on ettekirjutus 1-7/3097 õigusvastane. Sellise nõutava dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete rikkumisena. Kaebuse esitaja palub kohtul võtta antud haldusasjas lahendamisel arvesse kõik kaebuse esitaja poolt menetluses esitatud seisukohad ja tõendid ning tuvastada ettekirjutuse 11.07.2012 nr 17/3097 õigusvastasus. Vastustaja: Rahapesu andmebüroo ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja selgitab, et 11.07.2012 ettekirjutuse nr 1-7/3097 andmise ainsaks põhjuseks oli ettekirjutuse adressaadi muutus seoses riigieelarveliste kontode kasutamise süsteemi esmakordse kasutamisega. Piirangu aluse ja piirangu all oleva vara suhtes muutusi ei olnud. Kaebajatele olid edastatud kõik asjakohased ettekirjutused. RAB`i poolt 11.07.2012 ettekirjutusega nr 1-7/3097 makseasutustelt Instance OÜ ja Ateka Resource AS kriminaalmenetluses nr 09700000987 läbiotsimisel äravõetud rahale summas 4 446 810 EUR seatud tähtajaline 60 ööpäevane piirang on kehtetu, kuna 60 ööpäevane tähtaeg on möödas. RAB jätkas vaidlusaluse raha suhtes piirangut Tallinna Halduskohtu loal 07.09.2012 ettekirjutusega nr 1-7/3812 kuni vara omaniku kindlakstegemiseni. Vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi
) § 40 lg 6 sätestatule võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseks, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1849 Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo 31.08.2012 taotluse nr 1-20/3663, andes loa 19.10.2010 läbiotsimisel sõiduautost Honda CR-V reg. nr. 965 TGB leitud ja ära võetud, Rahandusministeeriumi tagatiskontol 10220034796011 asuva 434 900 euro käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks arvates 09.09.
sätestatud hoolsuskohustusi oma klientide tundmisel ja vara päritolu kindlakstegemisel ning RAB-ile esitatud kohustuslikud summapõhised teated sularahatehingutest olid formaalsed. Sellise olukorras ei saagi eeldada, et kaebajate kui makseasutuste esindaja Anton Ger oskaks adekvaatselt selgitada oma klientide rahade tegelikku päritolu. Seda võiks eeldada ainult juhul, kui ta ise oleks kuritegelike skeemide autor. 5 Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) 11.07.2012 ettekirjutusega nr 1-7/3097 vara kasutamise piiramiseks muutmise kohta RAB tegi rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000544 raames ettekirjutuse Politsei- ja Piirivalveametile vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 60 ööpäevaks, juhindudes Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi
) §-des 38 ja 40 lg 3 ja 4 ning HMS § 64 lg 2 ja 3 sätestatud alustest. Vaidlustatud ettekirjutuses märgitakse, et Rahapesu andmebüroo ülesanded on sätestatud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi
) §-s 37. Vastavalt
lg 3 sätestatule võib Rahapesu andmebüroo ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks lisaks kuni 60 ööpäevaks juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta. RAB märgib ettekirjutuses, et käesolevaks ajaks ei ole õnnestunud raha legaalset päritolu kindlaks teha, samuti ei ole esitatud dokumente või antud ütlusi vara tegeliku päritolu kohta. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli määratud 11.07.2012. Ettekirjuses viidatakse ka
§-le 38, mille kohaselt
lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Ettekirjutuses märgitakse, et vastavalt HMS § 11 lg 1 p 3 on OÜ Instance ja AS Ateka Resource käesolevas menetluses kolmas isik, kelle õigusi piiratakse antud ettekirjutusega. Kolmandal isikul on õigus esitada rahapesu andmebüroole tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui need leiavad kinnitust, tühistatakse piirang viivitamatult. Kaevatava ettekirjutuse kohaselt Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks lisaks kuni 60 ööpäevaks juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita Rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta vastavalt
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi
) eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (§ 1).
lg 1 kohaselt kui kohustatud isik tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu tegemise või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama Rahapesu andmebüroole. 6
lg 2 sätestab, et rahapesu andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud seotud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele.
lg 1 kohaselt rahapesu andmebüroo teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte. Sama sätte lõige 2 näeb ette, et käesoleva seaduse § 40 lõigete 1 ja 3 ning § 41 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
lg 1 sätestab, et rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, Eesti väärtpaberite keskregistris, liiklusregistris, ehitusregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 ööpäevaks. Sama sätte lõige 3 ütleb, et rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks.
lg 6 kohaselt kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal, kelle suhtes vara käsutamise piiramiseks loa andmist otsustakse, on õigus esitada halduskohtule seletus määratud tähtajaks. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks/…/. Kaebuse esitajad on seisukohal, et 28.05.2012 Rahapesu andmebüroole taotluse ja dokumentide edastamine äravõetud või käsutamispiiranguga kaetud rahaliste vahendite osas ei ole kooskõlas KrMS § 124 lg 3 ja KrMS § 126 lg 4 sätestatuga ning on seetõttu olnud õigusvastane menetlustoiming, mis ühtlasi tähendab ka seda, et ka kogu haldusmenetlus selles osas on olnud õigusvastane. Kaebajate väitel kriminaalasja menetleja põhjendused ei asenda vaidlustatud haldusakti andja põhjendusi ning et järelevalvemenetlust ei viida läbi ning sunnivahendeid ei kohaldata kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks. Kaebajad väidavad, et vaidlustatud ettekirjutus ning toimuv menetlus on kantud kriminaalmenetluse eesmärkidest, mis on väljendatud selgelt seoses äravõetud rahasummade saatuse otsustamise andmisega vastustajale, kuigi selle otsustamine oli KrMS normide järgi kohustuslik kriminaalmenetluses. Kohus siinkohal märgib, et halduskohus ei kommenteeri Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid ning ei hinda kriminaalmenetlustoiminguid, kuna halduskohtul selleks pädevus puudub. 7 Kaebuse esitajad heidavad antud haldusasjas vastustajale ette, et RAB ei ole esitanud kohtule seadusest tulenevat nõutavat dokumenti, mistõttu on ettekirjutuse põhjendatus tõendamata. Kaebajate arvates sellise nõutava dokumendi puudumine on käsitletav haldusakti põhjendamise nõuete rikkumisena. Vastustaja selgitas kohtule, et 11.07.2012 ettekirjutuse nr 1-7/3097 andmise ainsaks põhjuseks oli ettekirjutuse adressaadi muutus seoses riigieelarveliste kontode kasutamise süsteemi esmakordse kasutamisega. Piirangu aluse ja piirangu all oleva vara suhtes muutusi ei olnud ning kaebajatele olid edastatud kõik asjakohased ettekirjutused. Vastustaja kinnitas kohtule, et nii eelnenud kriminaalmenetluses kui käimasolevas haldusmenetluses on kaebuse esitajatele kui ka nende klientidele antud võimalus tõendada vaidlusaluse vara legaalset päritolu ning tegelikke omanikke. RAB viitab haldusasjadele nr 3-12-1849 ning nr 3-12-1875, millest nähtub, et RAB on teinud jõupingutusi vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseks, kuid siiani pole see õnnestunud ja haldusmenetlust tuleb seega jätkata. Vastustaja väidab, et dokumentide esitamise fakt iseenesest ei tõenda vara tegelikke omanikke ega legaalset päritolu, nende kontrollimisel peavad dokumendid vastama reaalsusele. RAB viitab haldusasjadele nr 3-12-1849 ning nr 3-12-1875, milles tehtud jõustunud kohtulahendites on põhjalikult neid küsimusi analüüsitud. RAB rõhutab, et kaebajate näol ei ole tegemist tavaliste äriühingutega, vaid finantseerimisasutustega, s.o makseasutustega MERAS mõttes, seega ei ole piirangu all oleva raha omanikeks mitte kaebajad, vaid nende väidetavad kliendid. Lisaks läbiotsimisel ära võetud dokumendid kinnitavad, et summad olid makseasutuste kassadest juba välja võetud ning ei ole teada, kellele need summad kavatseti tegelikult edasi anda. Vastustaja väitel sellele küsimusele ei andnud adekvaatset vastust ka RAB-i välja kutsutud Anton Ger, kes on mõlema kaebaja juhatuse liige. Vastustaja leiab, et kaebajad kui finantseerimisasutused ei ole täitnud
-s sätestatud hoolsuskohustust oma klientide tundmisel ja vara päritolu kindlakstegemisel ning RAB-le esitatud kohustuslikud summapõhised teated sularahatehingutest olid formaalselt. Kohtu hinnangul kaebajad ei ole suutnud neid väiteid ümber lükata, vastasel juhul oleks ära langenud vajadus RAB-l jätkata haldusmenetlust vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseks. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 21.12.2012 kohtumääruses haldusasjas nr 3-12-1875 kohus asus järgnevale seisukohale: „ 11. /…/Põhjendamatu on ka määruskaebuse esitaja seisukoht, et AS Ateka Resource suhtes kriminaalasja nr 09700000987 osaline lõpetamine tõendab, et RAB-l puudus põhjendatud kahtlus rahapesus või terrorismi rahastamises. Kuigi kriminaalmenetluses ei õnnestunud tuvastada arvelduskontodel liikunud raha seost ühegi konkreetse kuritegeliku tegevusega (s.o pole tuvastatud kahtlustatava rahapesu nn eelkuritegu – nt Riigikohtu 03.06.2011 otsus nr 3-1-1-41-11, p-d 23.1-23.3) ega ka tehinguid teinud isikuid, hinnati ära võetud sularaha teadmata päritolu ja omanikuta varaks. Kuna RAB asus täiendavalt koguma andmeid kriminaalmenetluse käigus ära võetud sularaha legaalse päritolu ja omaniku kohta, samuti on RAB piiranud vara käsutamist, puudub igasugune alus arvata, et RAB-l tegelikult rahapesukahtlus puudub ja 04.09.2012 taotlus oli eesmärgipäratu. 12.
lg 6 (alates 18.05.2012 kehtivas redaktsioonis) näeb ette, et kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.
lg 7 kohaselt kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Seejuures on vara omanikul õigus kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates nõuda välja vara väärtusele vastav summa.
lg 6 annab seega RAB-le võimaluse halduskohtu loal piirata rahapesukahtlusega vara käsutamist täiendavalt kuni üheks aastaks lisaks selle käsutamise piiramisele RAB poolt iseseisvalt
lg-tes 1 ja 3 sätestatud maksimaalselt 30 + 60 ööpäevaks ning
40 lg 7 kohaselt tuleb RAB-l pärast
lg-s 6 sätestatud üheaastase tähtaja möödumisel vaidlusaluse vara suhtes käsutuspiirang lõpetada või esitada halduskohtule taotlus loa saamiseks kanda vara riigi omandisse.
lg 6 sätestab vara käsutamise jätkuva piiramise tingimusena, et senis(t)es menetlus(t)es ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha.
süstemaatiliselt tõlgendades peavad
lg 6 rakendamiseks siiski jätkuvalt olema täidetud ka
Seega eeldab
lg 6 alusel vara käsutamise piiramine järgmiste tingimuste üheaegset täidetust: a) piiratava vara suhtes peab esinema rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus (
lg 1 ja lg 3 p 2); b) vara käsutamise piiramine on vajalik selle säilimise tagamiseks (
lg 3 sissejuhatav lause); c) rahapesukahtlusega vara päritolu kontrollimisel ei ole vara valdaja või omanik esitanud RABle tõendeid vara legaalse päritolu kohta (
lg 3 p 1); d) RAB-l või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha (
Ringkonnakohtu hinnangul eeldab
lg 6 rakendamine, et pädev menetleja peab olema eelnevalt teinud omapoolseid pingutusi andmete ja tõendite kogumiseks, et teha kindlaks vaidlusaluse vara omanik. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et
lg 3 p-st 1 tulenevalt kehtib vara käsutamise piiramise korral esimese 30 päeva jooksul sisuliselt pööratud tõendamiskohustus ning vara päritolu ja omaniku tuvastamiseks peab tõendeid esitama esmajoones see isik, kelle valduses oleva vara käsutamist piiratakse. Seevastu
lg 6 kohaldamiseks peab RAB olema
lg 3 alusel kehtestatud käsutuspiirangu kehtivusaja jooksul või kriminaalasja menetleja (kui RAB on kuriteo tunnuste avastamisel materjali
lg 2 alusel edastanud pädevale asutusele) kriminaalmenetluse käigus püüdnud ka omapoolsete asjakohaste ja põhjendatud menetlustoimingutega aktiivselt vara omanikku kindlaks teha. Viidatud käsitlus ilmneb ka 18.05.2012 jõustunud „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse“ eelnõu (Riigikogu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.